dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Ravimiamet
Sissetulev kiriAvalik

Käskkirja edastamine

Ravimiamet · 19. juuni 2024
Viit
JUH-7/2182-1
Registreeritud
19. juuni 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
JUH Juhtimine
Sari
JUH-7 Üldine kirjavahetus
Toimik
JUH-7/2024
Vastutaja
Aet Viispert (RA, Müügilubade osakond)

Failid

  • 📎M_kk_190_2024.asice902 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD regionaalministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 190 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Sisukord Lühendite loetelu......................................................................................................................................3 Sissejuhatus ..............................................................................................................................................5 1 Tegevuskava lähtealused ..................................................................................................................6 1.1 Õigusraamistik ..........................................................................................................................6 1.2 Seosed teiste arengudokumentidega, humaanmeditsiini ja keskkonna valdkonnaga ...............7 1.3 Tegevuskava eesmärk ...............................................................................................................7 1.4 Tegevuskava mõõdikud ............................................................................................................8 2 Mikroobide resistentsuse tegevuskava valdkonnad .........................................................................9 2.1 Veterinaarseks otstarbeks kasutatavad ravimid ........................................................................9 2.1.1 Ravimite ja ravimsööda tootmine ja turustamine ................................................................9 2.1.2 Ravimite kasutamine ...........................................................................................................9 2.1.3 Järelevalve korraldus ...........................................................................................................9 2.1.4 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................10 2.2 Karjatervise programm ja bioturvalisus ..................................................................................11 2.2.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................11 2.3 Teavitamine ja kommunikatsioon ...........................................................................................11 2.3.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................12 2.4 AMRi olukorra hindamine ......................................................................................................12 2.4.1 Seire ...................................................................................................................................12 2.4.2 Teadus- ja rakendusuuringud .............................................................................................13 2.4.3 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................13 Kokkuvõte ..............................................................................................................................................15 Lk 2 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Lühendite loetelu AB – antibiootikum AMR – mikroobide resistentsus; AMRi tegevuskava eesmärkide ja meetmete kontekstis mikroobide antibiootikumiresistentsus AMRi TK – mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas EFSA – Euroopa Toiduohutusamet EK – Euroopa Komisjon EL – Euroopa Liit ELK – Eesti Loomaarstide Koda EMA – Euroopa Ravimiamet EMÜ – Eesti Maaülikool EPRUMA – loomakasvatuses ravimite vastutustundliku kasutuse Euroopa platvorm ESVAC – Antibiootikumide Veterinaarias Kasutamise Seire Euroopas FAO – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon FVE – Euroopa Veterinaaride Föderatsioon LABRIS – Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus NRL – riiklik referentlaboratoorium AMRi alal (loom, toit, sööt) PCU – kokkuleppeline populatsiooni korrigeerimise ühik, mis võtab arvesse loomapopulatsiooni kui ka iga konkreetse looma hinnangulist kaalu antibiootikumravi ajal OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PTA – Põllumajandus- ja Toiduamet PÕKA – Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 RA – Ravimiamet ReM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium RITA – valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programm SoM – Sotsiaalministeerium TA – Terviseamet TÜ – Tartu Ülikool UN – ÜRO keskkonnaprogramm WHO – Maailma Terviseorganisatsioon WOAH – Maailma Loomatervishoiuorganisatsioon ÜhendPiP – põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkondade teadmussiirde programm ÜPP – Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika Lk 3 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Lk 4 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Sissejuhatus Mikroobide resistentsus (ingl antimicrobial resistance, AMR) on mikroorganismide võime panna vastu antimikroobsete ainete toimele. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on AMR oluline sotsiaalne probleem, mis hõlmab mitmeid valdkondi, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust1. AMRi TK panustab loomatervise valdkonda, lähtudes "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ühest eesmärgist – tõkestada AMRi edasist levikut, mis on tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajandus- ja lemmikloomadel. Oluline on tõsta üldist teadlikkust, tõhustada järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning luua antibiootikumide kasutamisest teavitamise süsteem. Tegevuskava esimese variandi koostamisel 2015. aastal tehtud SWOT-analüüsi põhjal on olulisemad võimalikud antibiootikumide väärkasutamist soodustavad põhjused järgmised:  Antibiootikumid toimivad varjatud kasvustimulaatorina, kuigi neid on keelatud sellisel otstarbel kasutada.  Hulgimüügifirmad turustavad antibiootikume atraktiivsete müügitaktikatega, kasutades mitmesuguseid boonussüsteeme.  Loomade eksportija ja vahendaja survestab kasutama ravimeid haigusi ennetaval eesmärgil.  Kasutusel olev intensiivne tootmissüsteem halvendab loomade tervist, vähendab loomade heaolu ning suurendab vajadust loomade rühmaraviks.  Puuduvad süsteemsed, loomapidajaid motiveerivad karjaterviseprogrammid nakkushaiguste ennetamiseks ja karjatervise parandamiseks (alates 2023. aastast on kasutusel piimaveiste karjatervise programm ja teistele loomaliikidele plaanivad need luua loomakasvatajate ühendused).  Loomaomanikud (ettevõtte juhatus) pole piisavalt teadlikud AMRiga seotud riskidest ühiskonnale.  Veterinaararstil on fikseeritud eelarve, mis üldjuhul ei sisalda võimalusi rahastada nakkushaiguste ennetamist.  Majanduslik huvi. Sarnastele vigadele antibiootikumide kasutamisel juhib tähelepanu ka EK koostatud juhend ”Suunised antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis“2. AMRi TK koostamiseks moodustati töörühm, kuhu kuuluvad ReMi, PTA, LABRISe, EMÜ, RA, ELK, EPKK ja veterinaarravimite hulgimüüjate esindajad. Töörühma ülesanne oli koostada tegevuskava, teha selles vajaduse korral muudatusi või täiendusi, esitada aruandeid rakendusplaani täitmisest ning teha ministrile ettepanek tegevuskava kinnitamiseks3. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52011DC0748R(01) 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52017XC0701%2801%29&qid=1711444012113 3 Algne, aastate 2017–2021 mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava on kinnitatud maaeluministri 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1.1–2/47. Tegevuskava uuendati 14. veebruaril 2019 aastateks 2019–2023 maaeluministri käskkirjaga nr 1.1–2/36 ja 15. aprillil 2021 aastateks 2021–2026 maaeluministri käskkirjaga nr 1.1- 2/58. Lk 5 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 1 Tegevuskava lähtealused 1.1 Õigusraamistik Veterinaaria valdkonda reguleerivad olulisemad õigusaktid jm dokumendid. Eesti õigusaktid:  veterinaarseadus;  ravimiseadus;  söödaseadus. ELi määrused, allaktid jm dokumendid:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, 11. detsember 2018, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, 11. detsember 2018, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, 9. märts 2016, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/578, 29. jaanuar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/6 seoses mikroobivastaste ravimite müügimahu ja loomadel kasutamise kohta andmete kogumise nõuetega;  komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/209, 16. veebruar 2022, millega kehtestatakse selliste andmete vorming, mida kogutakse ja mis esitatakse mikroobivastaste ravimite müügimahu ning loomadel kasutatud koguste kindlakstegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/6;  komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1729, 17. november 2020, milles käsitletakse zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse seiret ja aruandlust ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2013/652/EL;  komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (2017);  nõukogu järeldused, mis käsitlevad „Ühe tervise” põhimõttel rajaneva lähenemisviisi kohaseid järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (2016);  ettepanek: nõukogu soovitus antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete tõhustamise kohta terviseühtsuse põhimõtte raames (2023). Lk 6 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 1.2 Seosed teiste arengudokumentidega, humaanmeditsiini ja keskkonna valdkonnaga Tegevuskava on seotud peamiselt järgmiste riiklike strateegiate, arengukavade ja muude dokumentidega:  „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“4;  programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024-2027“5;  „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“6;  „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–20297;  „Teadmusiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ (ÜhendPIP-2)8;  ravimipoliitika9. Tegevuskava saab tulevikus käsitleda põhimõttele „Üks tervis“ tuginedes koostatud ühtse riikliku AMRi vähendamise strateegia osana. Põhimõte „Üks tervis“ on terviklik ja ühendav lähenemisviis, mis tunnistab, et inimeste tervis, kodu- ja metsloomade tervis ning taimed ja keskkond laiemalt (sh ökosüsteemid) on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuvad10. AMR on aastaid olnud aktuaalne teema paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille töös osaleb võimaluse korral ka Eesti: EK, EFSA, WOAH, WHO, EMA, OECD, FVE, EPRUMA. Tegevuskava elluviimist rahastatakse erinevatest allikatest, mitmesugustest arengukavadest ja riiklike ning rahvusvaheliste teadusprojektide abil. Sidusrühmad panustavad eesmärgini jõudmiseks vabatahtlike programmide ja tegevuskavadega. Kord aastas koostatakse AMRi TK aruanne, mis avaldatakse järgneva aasta II poolaastal Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel (www.agri.ee). 1.3 Tegevuskava eesmärk AMRi vähendamise tegevuskava eesmärk on loomade tervise ja heaolu parandamise ning veterinaararstide ja loomapidajate teadlikkuse tõstmise abil vähendada antibiootikumide kasutamist põllumajandus- ja lemmikloomadel ning seeläbi langetada AMRi taset. Tegevuskava eesmärk on kooskõlas WHO, FAO ja WOAH koostöös välja töötatud ülemaailmse tegevuskava, rohepöörde põhimõtete, EK AMRi vähendamise viieaastase tegevuskavaga ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkidega. Toetame EL Talust Taldrikule (Farm To Fork 11 )eesmärki vähendada 2030. aastaks 50 % antibiootikumide kasutamist. Vastavalt EK teatisele (2020) 846 „Ühise põllumajanduspoliitika raames liikmesriikidele antavad soovitused nende strateegiakavade kohta 12 loetakse referentsaastaks 2018. aastat. Joonisel 1 on kujutatud tegevuskava eesmärk ja neli valdkonda, mille abil eesmärk saavutada. 4 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 5 https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid 6 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 7 https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita 8 https://www.pria.ee/toetused/teadmussiirde-ja-teavituse-toetus-pikaajalised-programmid 9 https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravimid-ja-meditsiiniseadmed/ravimid 10 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/370279/9789240075924-eng.pdf?sequence=1 11 https://food.ec.europa.eu/horizontal-topics/farm-fork-strategy_en 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0846 Lk 7 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel Veterinaarseks Teadlikkus otstarbeks antibiootikumide kasutatavad ravimid ja Karjatervis ja AMRi olukorra kasutamisest. ravimsöödad – bioturvalisus hindamine Koolitus, nõustamine, nõuded, aruandlus ja teabe levitamine järelevalve Joonis 1. Tegevuskava eesmärk ja valdkonnad 1.4 Tegevuskava mõõdikud Eesmärgi saavutamise hindamiseks seatud mõõdikud on välja toodud tabelis 1. Need mõõdikud valis välja tegevuskava koostav töörühm pärast 2017. aastal toimunud riskihinnangut. Välja on toodud hetketasemed ja sihttase 2030. aastaks. Antibiootikumide kasutamise andmed (mg/PCU) tuginevad ESVACi iga-aastasel aruandel13. Mõõdiku „Kliiniliselt tervetelt loomadelt isoleeritud multiresistentsete indikaatorbakterite (E. coli) osakaal uuritud isolaatide arvus“ andmed tulevad EK kaasfinantseeritavast seirest, mis toimub sigadel paarisaastatel ja broileritel paaritutel aastatel. Ravimite müügistatistikat koondab RA. Sidusrühmi küsitletakse teiste uuringute läbiviimisel tehtavate küsitluste käigus. Tabel 1. Mõõdikud Mõõdik Tase Tase 2022 Tase 2023 Sihttase 2030 2018 (andmed – nov 2024) Antibiootikumide kasutamine (mg/PCU) 52,9 45,8 39,014 37 Allikas: ESVAC Kliiniliselt tervetelt loomadelt isoleeritud 31,21 23,50 28,00 25 (sead) multiresistentsete indikaatorbakterite (E. coli) (sead) (broilerid) (sead) 20 osakaal uuritud isolaatide arvus – sead, (broilerid) broilerid (%) Allikas: LABRIS, PTA Antibiootikumide toimeaine müügistatistika 6855 6360 6553 3427 (kg) Allikas: RA Kriitiliste fluorokinoloonid 143 93 73 50 antibiootikumide 3. ja 4. põlvkonna 104 53 42 30 toimeaine tsefalosporiinid müügistatistika (kg) makroliidid 240 179 218 90 Allikas: RA Suukaudselt manustatavate antibiootikumide 4218 3690 3641 2109 toimeaine müügistatistika (pulber, v.a tabletid) (kg) Allikas: RA Sidusrühmade usalduse/teadlikkuse küsitlus - - - Tehtud on (kord kolme aasta järel) 2 küsitlust 13 Alates 2010. aastast, mil ESVAC andmeid kogub, on Eestis antibiootikumide kasutamine langenud 115 mg/PCU-lt 46 mg/PCU-le (2022), mis teeb languseks 59,5 %. EL eesmärk aastaks 2030 on liikmesriikide keskmine tase 59,2 mg/PCU. Arvestades senini tehtut ja tulevikuks planeeritavaid tegevusi, leidis AMR TK töörühm, et antibiootikumide kasutamise (mg/PCU) mõõdiku senine sihttase on asjakohane üle vaadata ja seada uus ning ambitsioonikam. PÕKA 2024 vahehindamise käigus hinnatakse samuti selle mõõdiku sihttaseme asjakohasust ja muutmise vajalikkust. Lähtuvalt PÕKA vahehindamise tulemusest ja AMR TK töörühma ekspertarvamustest vaadatakse 2030. aasta sihttase üle 2025. aastal. 14 ESVAC avaldab 2023. aasta andmed 2024. aasta novembris. Tabelisse märgitud antibiootikumide tase (mg/PCU) näitab PÕKAga määratud sihttaset aastaks 2023. Lk 8 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 2 Mikroobide resistentsuse tegevuskava valdkonnad 2.1 Veterinaarseks otstarbeks kasutatavad ravimid Kvaliteetsed, ohutud ja efektiivsed ravimid ja ravimsöödad on kättesaadavad ja nõuetekohaselt turustatud. Veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud (diagnoos, toimeaine valiku printsiip, manustamisviis, kaskaad), kasutamine analüüsitav (diagnoosi- ja loomaliigipõhine) ja kontrollitud. 2.1.1 Ravimite ja ravimsööda tootmine ja turustamine Ravimeid võib käidelda ainult ravimite käitlemise ja vahendamise tegevusloa omaja, kes on kantud RA tegevuslubade registrisse15. Ravimsööta toodetakse vaid RAs veterinaarravimina registreeritud ravimsööda eelsegust ja veterinaararsti väljastatud ravimsööda veterinaarretsepti alusel. Ravimsööta võib väljastada üksnes ravimiseaduse alusel välja antud tegevusluba omavale ravimite jae- ja hulgimüügiga tegelevale isikule, veterinaararstile või loomapidajale. 2.1.2 Ravimite kasutamine Antibiootikumid on Eestis retseptiravimid. Veterinaarias puudub veel digiretsept, kuid selle kasutuselevõtt lihtsustaks ja toetaks AMR tegevuskava eesmärkide saavutamist. Üldine põhimõte ravimite vastutustundliku kasutamise hindamisel näeb ette, et väljakirjutatavate antibiootikumide kogused vastavad veterinaararsti hoole all olevate loomade raviks vajalikule mõistlikule kogusele ja neid ei tohi kasutada haiguste ennetamiseks. Samuti tuleb piirata inimeste tervishoiuks kriitilise tähtsusega antibiootikumide kasutamist loomadel. Antimikroobsete ravimite kasutamine on näidustatud ja vajalik, kui loom haigestub bakteriaalsesse nakkushaigusesse. Kuid nende ravimite määramine peab toimuma kindlate põhimõtete alusel (haiguse täpne diagnoos, haigustekitava bakteri antibiootikumitundlikkuse määramine, õige antibakteriaalse toimeaine valik, õige ravikuur jne). Kuigi antibiootikumiravi määramine peab põhinema laboridiagnoosil, ei tehta seda Eestis piisavalt sageli. Laboridiagnoosi ja haigustekitajate tundlikkust antibiootikumide suhtes saab määrata laborites, kus on kasutusel asjakohane metoodika (näiteks LABRIS). ELi riikide andmeid antibiootikumide kasutamise kohta loomadel kogus EMA ESVACi projekti raames (vabatahtlikkuse alusel) aastatel 2010–2022. Alates 2023. aastast on antimikroobsete ravimite müügi- ja kasutusandmete esitamine kohustuslik. Kogutud info põhjal tehakse kindlaks riskifaktorid, mis võivad soodustada resistentsete mikroobide teket ja levikut loomadel ning jälgida nende kujunemise trende. Eestis on alates 2023. aastast riikliku veterinaararstide registri juures olemas e-andmekogu loomaliigiti kasutatud antibiootikumide aruannete esitamiseks. Antud aruannete põhjal esitab antimikroobikumide kasutamise koondandmed RA ESVACile kord aastas. 2.1.3 Järelevalve korraldus Järelevalve veterinaarravimite (sh ravimsöötade eelsegude) registreerimise ja kasutamise üle on Eestis jagatud kahe ametkonna vahel.  RA väljastab ravimite müügilubasid veterinaarravimitele ja ravimite käitlemise tegevuslubasid ravimikäitlejatele ning teeb järelevalvet ravimireklaamide ja apteekides ning ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes toimuva ravimikäitluse nõuetekohasuse üle. Info müügiloaga 15 https://www.ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimi-kaitlemine/tegevusload Lk 9 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 ravimite, ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, apteegiteenuse osutamise ja ravimite vahendamise tegevusloaga ettevõtete kohta on kättesaadav RA veebilehel16.  PTA väljastab veterinaararsti kutsetegevuslubasid, peab arvestust retseptiplankide üle, teeb järelevalvet veterinaarravimite kasutamise ja produktiivloomade ravil kasutatud ravimite keeluaegadest kinnipidamise ning ravimsöötade tootmise ja turuleviimise üle ning korraldab antibiootikumiresistentsuse ja veterinaarravimijääkide seiret loomses toidus ja elusloomadel.  Järelevalve korraldus on riskipõhine. PTA hindab ravimite müügi ja kasutamise andmete, läbiviidud seirete ja eelnenud perioodi kontrollide tulemuste põhjal valdkonnaga seonduvaid riske ning täiendab nendest lähtuvalt vajadusel järelevalve korralduse aluseid ja koostab aastapõhise kontrollplaani.  Alates aastast 2019 on kutsetegevusloaga veterinaararstide riikliku järelevalve plaani aluseks riskid, mis seonduvad kriitiliste antibiootikumide soetamise ja kasutamisega, ELi lemmikloomapasside väljastamisega, ravimiarvestusega ja kõlbmatute ravimite nõuetekohase kahjutustamisega. Loomakasvatusettevõtte kontrollimisel hinnatakse ettevõtte ja selle tegevuse vastavust kehtivatele nõuetele, sh ravimite arvestust, ravimite ja ravimsöötade kasutamist ja loomsete saaduste inimtoiduks kasutamise keeluajast kinnipidamist. 2.1.4 Tegevused eesmärkide saavutamiseks Eeldatav Vastuta Võimalik maksumus Perioo v täitja Hetkeseis, Tegevus Sihtgrupp rahastusallik Kaastäitjad / lisaraha d (kontak märkused as vajadus t) AMRi TK 1x AMR TK kõik huvigrupid - - ReM - aruandlus aastas liikmed AB-de kasutamise järelevalve planeerimine Järelevalveametnik 2024- ja tulemuste - - PTA - Jätkutegevus ud 2030 analüüs, protseduuri- reeglite ülevaatamine Digiretsepti Kaardistamise Veterinaararstid, umbes 500 2025- PTA, SoM, väljatöötamin Riigieelarve ReM ga alustatud loomapidajad 000 2027 RA e 2023 AB loomaliigiti Algandmete kasutamise e- Veterinaararstid, umbes 30 2024- kaardistus andmekoguss järelevalveametnik Riigieelarve ReM PTA 000 2030 2023. aasta e piirtasemete ud andmete alusel väljatöötamin e Regulaarne küsitlus Riigieelarve, u 6000 EMÜ, PTA, Kordub 3- ravimite Veterinaararstid, 2024- ReM eurot/aasta ReM sotsiaalteadlas aastase kasutamise loomapidajad 2030 uuringute s ed intervalliga teadlikkuse kava teemal 16 https://www.ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimi-kaitlemine/tegevusload Lk 10 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 2.2 Karjatervise programm ja bioturvalisus Karjatervise programmi ja bioturvalisuse meetmete rakendamine tõstab loomade heaolu ja vähendab antibiootikumide kasutamise vajadust. Alates 2021. aastast kehtib ELis loomatervise määrus (EU) 2016/429, milles pannakse rõhku loomataudide ennetamisele, bioturvalisusele, loomataudide seirele ja loomadejälgitavusele, et vähendada ühiskonda mõjutavate loomataudidega seotud riske. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Loomade haigestumisi on võimalik ennetada ja nendega tõhusamat toimetulekut toetada, kui tõsta loomade üldist heaolu, parandada nende söötmis- ja pidamistingimusi ja täita bioturvalisuse nõudeid. Madal bioturvalisuse tase ja kehvad tootmispraktikad mõjutavad loomade tervist, mille tulemusel suureneb vajadus loomi ravida, sh kasutades antibiootikume. Lisaks tekitab bioohutuse nõuete eiramine võimalusi antibiootikumiresistentsete bakterite või resistentsusgeenide levikuks. Puudulikud teadmised karjatervisest suurendavad saamata jäänud tootmistulu ja loomade kulusid. ÜPP sekkumismeetme kaudu toetab riik vastavalt võimalustele loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimist. Alates 2023. aastast on võimalik taotleda toetust karjaterviseprogrammide rakendamiseks piimaveisekarjades. Sidusrühmad koostavad ja rakendavad vabatahtlikke meetmete programme teistele loomaliikidele oma kvaliteedikavade alusel. 2.2.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks Tegevus Sihtgrupp Eeldatav Perioo Võimali Vastutav Kaastäitja Hetkeseis, maksumus / d k täitja d märkused lisaraha rahastus (kontakt) vajadus allikas AMRi leviku Loomapidajad, 2024– Riigi- ReM EMÜ, Jätku- takistamise ja veterinaararstid 2030 eelarve, PTA, tegevus ABde teavitus- PRIA kasutamise kava põhimõtted lisada loomade heaolu meetmesse ÜPP Loomapidajad Alates Riigi- ReM PRIA Jätku- sekkumismeede 2023. eelarve tegevus aastast Loomapidajate Loomapidajad Alates Looma- Loomakas Sea- vabatahtlikud 2023. pidajad vatajaid kasvatajad kvaliteedikavad aastast ühendavad on organisatsi alustanud oonid 2.3 Teavitamine ja kommunikatsioon Teabekogu ja koolitussüsteem tagavad veterinaararstide, loomapidajate ja toidukäitlejate teadlikkuse ravimite vastutustundlikust kasutamisest. Veterinaararstid, loomapidajad, ravimsööda käitlejad, ravimite hulgimüüjad ja kaudselt ka toidukäitlejad peavad olema teadlikud AMRi tekkimisest, et üheskoos vähendada resistentsete mikroobide ja resistentsuse infot kandvate geenide edasikandumise riski loomade, inimeste ja keskkonna vahel. Teadlikkuse tõstmise eeldus on inimeste õpivalmidus ning motiveeritus suhtumise ja käitumismustrite muutmiseks. Teadlikkuse parandamisele saavad kaasa aidata riiklikud institutsioonid, ülikoolid, põllumajandustootjate katusorganisatsioonid ning veterinaararstide erialaorganisatsioon. Lk 11 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Teave ravimite vastutustundliku kasutamise ja mikroobide resistentsuse tekke riski kohta on laialt kättesaadav. Teabe levitajad Eestis on RA, ELK, EMÜ, ReM, PTA, LABRIS ning TÜ. 2.3.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks Tegevus Sihtgrupp Eeldatav Perioo Võimali Vastuta Kaastäitja Hetkeseis, maksumus / d k v täitja d märkused lisaraha rahastus (kontak vajadus allikas t) AMRi Veterinaararstid, 2024– Riigi- EMÜ ReM Jätkutegevus koolituste loomapidajad, 2030 eelarve, avatud läbiviimine EPKK, ravimite projektid ülikool hulgimüüjad, ELK jt huvigrupid AMRi Kõik huvigrupid 2024– Riigi- ReM EMÜ, Jätkutegevus teemaleht ReMi 2030 eelarve PTA, veebilehel ELK, TÜ Regulaarne Veterinaararstid, U 6000 €/a 2024– Riigi- ReM EMÜ, Kordub küsitlus loomapidajad 2030 eelarve PTA, 3-aastase ravimite sotsiaal- intervalliga kasutamise teadlased teadlikkuse teemal AMRi Kõik huvigrupid 2024– Riigi- ReM SoM, Jätkutegevus meediakajastus, 2030 eelarve, EMÜ, sh ReMi teavitus- PTA, RA, Maablogi, kava LABRIS pressiteated, iga-aastane AB päeva või nädala tähistamine jne 2.4 AMRi olukorra hindamine Järjepidev AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringud toetavad tegevuskava eesmärki ja riiklikku AMRi politiikat. AMR seire põhineb LABRISe ja PTA koostöös koostatud riskihinnangul ja ELi kohustuslikul seirel. AMRi seire tulemuste põhjal uuendavad LABRIS ja PTA riskihinnangut ning koordineerivad vajalikke järelmeetmeid ning rakendustegevusi. 2.4.1 Seire PTA seirab ravimiresistentsust juba alates 2004. aastast. Esialgu uuriti vaid Salmonella spp. ja Campylobacter spp. Ravimiresistentsust, kuid alates 2014. aastast hakati AMRi seiret korraldama vastavalt EK rakendusotsusele 2013/652/EL ja sellega kaasneva kaasfinantseerimise põhimõtetele. Alates 2021. aastast on EK kehtestanud uue seireperioodi nõuded 17. novembri 2020. a rakendusotsusega (2020/1729/EL), milles käsitletakse zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antibiootikumiresistentsuse seiret ja aruandlust ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2013/652/EL17. Lisaks sellele teeb PTA ka vabatahtlikku seiret. PTA teeb koostööd TAga, kes edastab PTAle andmed inimestelt isoleeritud Salmonella spp. ja Campylobacter spp. antibiootikumiresistentsuse kohta. PTA võrdleb TAst saadud andmeid AMRi seire raames saadud tulemustega ja need tulemused avaldatakse igal aastal Eesti zoonooside aastaaruandes, 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020D1729 Lk 12 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 mis avaldatakse PTA veebilehel18. Seiret tehakse sõltuvalt loomaliigist üle aasta, seega eri aastatel on valimis erineva päritoluga proovid. Ühelgi uuritud looma- ega bakteriliigil ei ole isoleeritud mikroobitüvede antibiootikumiresistentsus kahe aasta võrdluses senini vähenenud. Iga-aastane seireplaan kehtestatakse PTA käskkirjaga, seireproove analüüsib LABRIS (volitatud laboratoorium ning riiklik referentlabor (NRL) AMR alal). Seire täpsem kirjeldus ja tulemused avaldatakse AMRi TK iga- aastases aruandes. Lisaks ELi-ülestele seirekavadele on vajalikud riiklikud AMRi seired. Seired tuleb kavandada riskipõhiselt, tulenevalt tuvastatud ohtudest. AMRi riskihinnanguid viib läbi LABRIS tuvastades lüngad teadmistes, planeerides teadusuuringuid tõendusmaterjali kogumiseks ning seireid olukorra hindamiseks. Riskihinnangud avaldatakse AMRi TK iga-aastase aruande osana. 2.4.2 Teadus- ja rakendusuuringud Teadusuuringute puhul lähtutakse põhimõttest „Üks tervis“. Üleilmse olulisuse alusel järjestatud uurimisteemad on kirjeldatud FAO, UN, WHO ja OIE ühishindamise käigus19. Neist suunitest lähtuvad ka Eestis toimuvad teadus- ja rakendusuuringud. AMRi käsitlevad uuringud peavad „Üks tervis“ põhimõtte kohaselt tagama pikemaajalise järjepidevuse, et hinnata ajas toimuvaid muutusi, trende ja nende võimalikke tagamaid. Iga-aastaste AMRi teadusuuringute järjepidevuse tagab vaid piisavas mahus rahaliste vahendite olemasolu. Valdkondliku kompetentsi järjepidevuse tagamiseks on oluline kaasata AMRi valdkonda ka kraadiõppureid ja noorteadlasi. Aastatel 2023–2025 toimuvad AMRi uuringud mäletsejalistel, et koguda andmeid ohtude tuvastamiseks ja riskide hindamiseks. Uuringu tulemuste alusel saab täiendada ja suunata järelevalvetegevusi ning jälgida muutusi mis leiavad aset Eesti veise, kitse ja lambakarjades. Tehtud teadus- ja rakendusuuringud on täpsemalt kirjeldatud AMRi TK iga-aastases aruandes. 2.4.3 Tegevused eesmärkide saavutamiseks Tegevus Sihtgrup Eeldatav Periood Võimalik Vastuta Kaastäitjad Hetkeseis, p maksumus / rahastusalli v täitja märkused lisaraha kas (kontak vajadus t) Lemmikloomade Veterinaar 150 000 € 2024 Riigieelarve ReM EMÜ Uuring algas ravijuhised arstid , 2023. a teavituskava , ReMi uuringute kava Mitmeaastased 2024– Riigieelarve TÜ EMÜ, Jätkutegevus teadus- ja 2030 LABRIS rakendusuuringud 2024–2030 Teadusuuringute Vähemalt 2014– Riigieelarve EMÜ ReM Jätkutegevus tegemine 32 000 € aastas 2030 , RES (lähtub 2022. riigieelarvest a lõppenud RITA1 projekti tulemustest) Teadusuuringute 2024– Horizon EU LABRI TÜ Jätkutegevus tegemine 2030 , JPI jm S välisrahastusega Mitmeaastase - Iga aasta Riigieelarve PTA LABRIS Jätkutegevus seirekava väljatöötamine aastateks 2024–2029 18 https://pta.agri.ee/zoonoosid 19 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/370279/9789240075924-eng.pdf?sequence=1 Lk 13 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Tegevus Sihtgrup Eeldatav Periood Võimalik Vastuta Kaastäitjad Hetkeseis, p maksumus / rahastusalli v täitja märkused lisaraha kas (kontak vajadus t) Seirekava 28 000– 2024– Riigieelarve LABRI PTA, EMÜ Jätkutegevus rakendamine 44 000 € aastas 2030 , EK kaas- S (sildfinant- (kohustuslik ja rahastus seeringuga) täiendav seire) – analüüside tegemine Seiretulemuste - Iga aasta Riigieelarve PTA EMÜ, Jätkutegevus analüüs, järelduste I kv LABRIS tegemine ja edasiste tegevuste kavandamine LABRISe U 85 000 € 2024– Riigieelarve LABRI ReM Jätkutegevus investeeringud seire aastas 2030 S tegemiseks Lk 14 / 15 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024 Kokkuvõte Veterinaaria valdkondlik mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava on osa EL ülesest strateegiast „Üks tervis“. Tegevuskava eesmärk põhineb joonisel 1 kujutatud neljal sambal, mis katavad ravimite tootmise, turustamise ja kasutamise, karjatervise programmi ja bioturvalisuse meetmete rakendamise, teadlikkuse ja teabe jagamise ning AMRi olukorra hindamise alamvaldkonnad. Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on kokku lepitud tegevused ja hindamise mõõdikud kuni aastani 2030. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on tegevuskavasse koondatud kava koostamise töörühmas osalevate organisatsioonide ettepanekute alusel. Alates 2017. aastast on AMRi TK rakendamisele vähenenud antibiootikumide kasutamine veterinaarmeditsiinis 29% ning peamised tegevused muutunud jätkutegevusteks. Kõik töörühma kaasatud osapooled vastutavad tegevuskava eesmärkide saavutamise ja tegevuste täitmise eest vastavalt oma pädevustele. Töörühma liikmed koostavad ja viivad ellu oma organisatsiooni tegevused AMRi TK eesmärgi elluviimiseks. Järgmine tegevuskava koostatakse järgmiseks tegevusperioodiks, aastateks 2026–2032. Igal aastal koostab töörühm aruande tegevuskava eesmärkide täitmise kohta ning see avalikustatakse asjakohastel veebilehtedel. Lk 15 / 15 KÄSKKIRI 18.06.2024 nr 190 „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030“ kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ § 7 lõike 1 punkti 1 alusel ja arvestades „Mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava“ töörühma 1. veebruari 2024. a protokollis nr 1.11- 22/13 tehtud ettepanekut. Kinnitan „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030“ (lisatud). Saata: "Mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava" ettevalmistava töörühma liikmed (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister Lisa: Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030
Allikas: Ravimiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel