Põhja Ringkonnaprokuratuur · 9. november 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 04.11.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21230200222
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX XXXX
(isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtueelses menetluses on XXXX XXXXXX esitatud 14.05.2021 kahtlustus KarS
§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt XXXX XXXX juhtis 15.12.2020
kella 17.23 paiku Tallinnas Vabaduse pst XX maja juures sõiduautot XXX XXXX
registreerimismärgiga XXXXXX ning maja kõrval parklas XXX tn poolt
XXXXXXX tn suunas liikuma asudes, sõitis tagant otsa tema ees seisnud
sõiduautole VW Transporter registreerimjismärgiga XXXXXX. Antud sõiduki taga
seisis jalakäia XXXX XXXXXX, kes jäi kahe auto vahele ning sai otsasõidu
tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused, mille paranemise kestus ületab 4 kuud.
Liiklusõnnetus toimus, kuna XXXX XXXX rikkus liiklusseaduse § 14 lg 2 /iga
liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide
nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et
vältida ohtu ja kahju tekitamist/, § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama
teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,
ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/, § 33 lg 2 p 1 /juht on
kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõidukiseismajäämise
alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel
töötajaid/, § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti,
robotliikurit ega jalgratturit/.
Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et XXXX XXXX on talle kahtlustuses
etteheidetud kuriteo toime pannud. XXXX XXXX kahtlustatavana antud ütlustest
nähtub, et tahtis minna Selveri poodi ning parkis oma sõiduki XXX poe kõrvale
teega paralleelselt olevale parkimiskohale. Pärast seismajäämist vajutas
automaatkäigukangi kõrval olevat parkimise nuppu, mille järgselt peaks auto
minema üle parkimisrežiimile ja suretama mootori välja. Kahtlustatav mäletab, et
mootor lülitus välja. Kuid järgmisel hetkel, mil kahtlustatav suunas end kõrvalistmel
oleva koti suunas, liikus tema sõiduk edasi. Kahtlustatava sõiduki ees parkis
kannatanu oma sõidukiga VW Transporter, mille tagumine luuk oli parasjagu lahti
ja kannatanu seisis selle juures. Kahtlustatava sõiduk sõitis otsa sõiduki VW
Transporter taga seisnud kannatanule, surudes kannatanu kahe sõiduki vahele.
Kannatanu XXXX XXXXXXX ütluste kohaselt ta kinnitas pagasiruumis lahti
tulnud plokki, kui sai järsku tagant löögi jalgadesse. Kahtlustatav püüdis oma
sõidukiga tagurdada aga kuna see oli jäänud kinni kannatanu sõiduki kärukonksu
külge, siis see ei õnnestunud. Tunnistaja XXXXX XXXXXX ütluste kohaselt läks
kahtlustatav pärast õnnetust kannatanu juurde, haaras tal ümbert kinni ja palus
hirmsasti vabandust. Kahtlustatav korrutas mitu korda, et ta ei tea, kuidas see juhtus.
1/4
Kahtlustatav aitas tunnistajal paigaldada kannatanu vigastatud jalale žguti.
Menetluse käigus teostatud ekspertiisi kohaselt sai õnnetuse tagajärjel vigastada
kannatanu parem jalg, millel sedastati sääre luude lahtised hulgimurrud koos
pehmekoe vigastusega ja närvide kahjustustega, suure alajäsemenahaveeni
vigastusega ning põlve tagumise ristsideme rebendiga. Tervisekahjustused ei ole
eluohtlikud, kuid paranemise kestus ületab nelja kuud.
12.07.2021 esitas kannatanu XXXX XXXXXXX esindaja vandeadvokaat
XXXXXX XXXX Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse tunnistada AAS
Gjensidige Baltic Eesti filiaal kriminaalasjas tsiviilkostjaks, kuivõrd kannatanu
soovib esitada tsiviilhagi kahju hüvitamiseks.
26.07.2021 esitas kannatanu XXXX XXXXXXX esindaja vandeadvokaat
XXXXXX XXXX hagiavalduse liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduses palutakse mõista kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja
mittevaralise kahju hüvitis summas 40 000 eurot, arvestades juba tasutud hüvitist
summas 2600 eurot. Alternatiivselt taotletakse mõista kostjatelt solidaarselt
kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel
arvestades juba tasutud hüvitist summas 2600 eurot.
Kuivõrd liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis XXXX XXXX sõiduautot XXX
XXXX registreerimismärgiga XXXXXX, mille suhtes oli sõlmitud kohustuslik
liikluskindlustuse leping ADB Gjensidige Eesti filiaaliga (endise nimega AAS
Gjensidige Baltic Eesti filiaal, registrikood 11193232), siis Põhja
Ringkonnaprokuratuuri 20.07.2021 määrusega kaasati antud kindlustusandja
tsiviilkostjana menetlusse.
27.10.2021 esitas kannatanu esindaja XXXXXX XXXX taotluse taotluse
hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Taotlusest
nähtuvalt on liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandjaga sõlmitud
kompromisslepingu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kindlustusandja on
kannatanule kompromisslepingust tuleneva mittevaralise kahju hüvitanud. Taotluse
kohaselt keeldus kindlustusandja menetluskulude hüvitamisest põhjuselt, et see ei
ole kindlustusandja hinnangul tema kohustus. Kuna kannatul on õigus ise
otsustada, kelle vastu ta solidaarvõlgnikest nõude esitab, siis loobus kannatanu
kompromisslepinguga menetluskulude nõudest tsiviilkostja vastu ning esitab
kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude nõude üksnes kahtlustatava vastu.
Kannatanu õigusabi kulud on kokku 2715 eurot. Õigusabikulud palub kannatanu
kanda Advokaadibüroo XXXX ja XXXXXXXXX OÜ arveldusarvele nr
EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.11.2021 määrusega kõrvaldati tsiviilkostja ADB
Gjensidige Eesti filiaal käesolevast menetlusest.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole
suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur,
kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Kahtlustav selgitas, et pani sõiduki
parkimisrežiimile, kuid tema sõiduk liikus hoolimata sellest järsku edasi. Menetluse
käigus on kontrollitud sõiduki pidurite seisukorda ja nende töös ei ole tõrkeid
sedastatud. Samuti nähtub kahtlustatava poolt antud ütlustest, et ta lasi ka ise pärast
õnnetust kontrollida sõiduki seisukorda ja remonditöökojast öeldi, et sõiduk on
tehniliselt heas seisukorras ja sellel ei esinenud mingeid rikkeid. Eelneva tõttu on
2/4
põhjust arvata, et kahtlustatav ei olnud sõiduki parkimisrežiimi rakendades piisavalt
hoolas ja ei veendunud, et see tegelikult ka rakendus. Menetlushuvi vähendab ka
asjaolu, et kannatanu on kindlustusandjaga sõlminud kokkuleppe kahju
hüvitamiseks ja kannatanu on võtnud käesolevast kriminaalmenetlusest
hagiavalduse tagasi. Seega on kannatanu varaliseks nõudeks üksnes
kriminaalmenetluse kulud summas 2715 eurot, millise summa on kahtlustatav nõus
tasuma.
Kahtlustatav XXXX XXXXX ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist
ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti ei ole kahtlustatavat karistatud
väärteokorras. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt
rikuks õiguskorda. Kahtlustatav on vahetult pärast õnnetust osutanud kannatanule
abi, tunnistanud oma eksimust ning siiralt kahetsenud juhtunut. Arvestades
eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja
eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse
eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse
lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise
kohustuse suuruseks võib määrata 800 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda
kriminaalmenetluse kulud summas 2799 eurot. Kahtlustatav on avaldanud
nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks ühe kuu jooksul. XXXX
XXXXXX on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest
näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on XXXX XXXX suhtes võimalik kriminaalmenetlus
lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta
riigituludesse 800 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 2715 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200222 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. XXXX XXXXX maksta 800 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata:
04.12.2021.
2.2. XXXX XXXX on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0291) maksumus summas
84 eurot.
Tähtajaks määrata: 04.12.2021.
- Kannatanu poolt kantud õigusabikulud summas 2715 eurot, mis tuleb kanda
Advokaadibüroo XXXX ja XXXXXXXXX OÜ arveldusarvele nr
EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
3/4
Tähtajaks määrata: 04.12.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
puuduvad.
5. Salvestised:
- Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (helifail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele XXXX XXXXXX ning kannatanule
XXXX XXXXXXXXX ja tema esindajale XXXXXX XXXXXXX.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn
15188.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus: XXXX XXXX
kahtlustatav
4/4