Põhja Ringkonnaprokuratuur · 5. november 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 04.11.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anastasia Senetskaja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231702461
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXXXXXXXX XXXX (ik XXXXXXXXXXX)
Kriminaalasjas nr 21231702461 alustati 28.09.2021 menetlust KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 tunnustel
selles, et XXXXXXXXX XXXX isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning keda on karistatud
04.11.2019 Viljandi kohtumaja otsusega nr X-XX-XXXX KarS § 199 lg 2 p 9 eest, taas viibides
28.09.2021 kella 11.15 ajal aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas
kaupluses Kristiine Prisma võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil:
- Hot bufee, 0,448 kg maksumusega 3,09 eurot
- Juuksevärv, 2 tk, 1 tk maksumusega 7,99 eurot, kogusummas 15,98 eurot
- Šampoon-dušigeel lastele, 1 tk maksumusega 2,69 eurot
- -Salatibaar, 0,424 kg maksumusega 4,24 eurot
- Lõhnaküünal, 1 tk maksumusega 4,39 eurot
- Söögitarvikute kompl, 1 tk maksumusega 0,29 eurot
- Termomeeter inf.puna, 3 tk, 1 tk maksumusega 49,95 eurot, kogusummas 149,85 eurot
- Lõhnagraanulid, 1 tk maksumusega 7,09 eurot
- Lõhnagraanulid, 1 tk maksumusega 5,49 eurot
- Kehasprei Wild, 2 tk, 1 tk maksumusega 3,79 eurot, kogusummas 7,58 eurot
- Parfüümvesi Bi-es, 2 tk, 1 tk maksumusega 3,59 eurot, kogusummas 7,18 eurot
- Tooniv šampoon, 4 tk, 1 tk maksumusega 3,59 eurot, kogusummas 14,36 eurot
Seega kaupa kogumaksumusega 222,23 eurot ja väljus müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult
tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse
turvatöötaja poolt. Kaup rikkumata ja kaup tagastatud kauplusele.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes
1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna
isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS
§ 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda järeldust, et XXXXXXXXX XXXX’i süü oleks suur. Kaup on kannatanule
tagastatud rikkumata kujul. XXXXXXXXX XXXX kahetseb oma tegu ja saab aru, et käitus valesti.
Ka seadusandja valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade s.o väärtusega alla 200,01 euro
varguse karistamist väärteona. XXXXXXXXX XXXX’i poolt võetud kauba näol on tegemist enda
ja lapse tarbimiseks mõeldud olmekaubaga, mille koguväärtus ületab napilt väheväärtusliku väärtuse
piiri. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXXXXXX XXXX’i süü konkreetse kuriteo toimepanemisel
suur.
Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks
menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi
enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja
eripreventiivsete kaalutlustega.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete
kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise punktis 3. Punkti 3.3.6 kohaselt esineb
avalik menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud
olulise kahju määra (4000 eurot) ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse
lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute
süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast
karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas
tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole
eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016
juhise nr RP-1-2/16/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.2.1 avaliku
menetlushuvi juhul kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul
kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo
toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. XXXXXXXXX XXXX’i karistusregistri
andmetel on tal küll mitu kehtivat kriminaal- ja väärteokaristust, kuid tema suhtes ei ole enne uue
kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud ega
samaliigilise süüteo eest karistatud. Siinkohal tuleb märkida, et varasemalt toimepandud süüteod ei
ole mõjutanud hilisema kuriteo toimepanekut. Kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad
kriminaalmenetlused. Seega ei ole võimalik möönda, et XXXXXXXXX XXXX, hoolimata oma
väikesest sissetulekust, elatuks kuritegude toimepanemisest. XXXXXXXXX XXXX on
ülekuulamisel selgitanud, et tal oli võetud kaupade eest maksmiseks vajalik rahasumma olemas, kuid
tema käitumist võis mõjutada stress, mistõttu väljus ta poest kauba eest maksmata. Samuti selgitas
XXXXXXXXX XXXX, et ta ei saa otsida endale tööd, kuna tal on halb silmanägemine ning talle on
seetõttu vormistatud 100% raske puue. Ta on enamus ajast kodus ning tema igakuiseks sissetulekuks
on sotsiaaltoetus ja lapsetoetus, s.o ligikaudu 900 eurot.
Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine
ja läbiviimine, kus kahtlustatavat koheldi kuriteos kahtlustatavana ning peeti kahtlustatavana kinni,
oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele
arusaamisele käituda, hoidudes süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et XXXXXXXXX
XXXX jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri hinnangul
võimalik saavutada üld- ja eripreventsiooni eesmärke ning suunata kahtlustatavat seadusekuulekusele
muudel viisidel kui kriminaalkorras karistamisega.
Puutuvalt menetluse lõpetamisel XXXXXXXXX XXXX’ile kohustuse määramisse, märgib
prokurör, et käesoleval juhul leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4
sätestatust kõrvale kaldumiseks. Tuleb arvestada, et kriminaalmenetluse kuludeks on kaitsjatasu
2 (3)
49,20 eurot, mille tasumise kohustuse on XXXXXXXXX XXXX omale võtnud. XXXXXXXXX
XXXX’ile on vormistatud 100% raske puue halva silmanägemise tõttu, mistõttu on tema ainsateks
sissetulekuteks sotsiaal- ja lapsetoetus. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi oli kahtlustatava sissetulek
kuriteole eelneval aastal 5972 eurot. Kahtlustataval on üks alaealine laps, keda ta kasvatab üksi ning
peab materiaalselt toetama. Nad elavad koos lapsega sotsiaalmajas. Seega ei võimalda
XXXXXXXXX XXXX’i igakuine sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna
selle kohustuse täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Samuti ei ole tervislikust seisundist
tulenevalt XXXXXXXXX XXXX’il võimalik täita üldkasuliku töö tegemise kohustust. Käesolevas
asjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Seetõttu võib öelda, et ta ei ole võimeline täitma KrMS § 202 lg 2
loetletud kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel
kohustusi määramata. Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui XXXXXXXXX XXXX ei täida
temale määratud kohustust seoses menetluskulude hüvitamisega ja/või kui ta jätkab kuritegude
toimepanemist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231702461 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXXXXXXX XXXX’il on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1
järgi tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 49,2 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg
3 alusel: 5 (viis) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 04.04.2022.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD, mis asub toimiku
tagakaanel – jätta kriminaalasja juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu määratud kaitsjale XXXXXXXX XXXXXXXX summas
49,2 eurot.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda
kahtlustatavale XXXXXXXXX XXXX ning saata määratud kaitsjale XXXXXXXX
XXXXXXXXXX.
Anastasia Senetskaja
abiprokurör
Mina, XXXXXXXXX XXXX, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia,
olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse tasumiseks
vajalikud andmed olen kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata
jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.
___________________________________________
(nimi, kuupäev ja allkiri)
3 (3)