Põhja Ringkonnaprokuratuur · 3. november 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 28.10.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21230200153
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXX
(isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtueelses menetluses on XXXXX XXXXXXXXX esitatud kahtlustus KarS §
423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt XXXXX XXXXXX
juhtis 14.11.2020 kella 13.40 paiku Harjumaal XXXX vallas XXXXXXXX ringtee
XX. kilomeetril sõiduautot Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXXXX, mille
haakes oli järelhaagis Respo registreerimismärgiga XXXXXX. Liikudes XXXXX
tänava poolt XXXX-XXXXX maantee suunas, kaotas sõiduk juhitavuse, mille
tagajärjel liikus vastassuunavööndisse, kus järelhaagis põrkas kokku vastu liikunud
sõiduautoga Škoda registreerimismärgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai
sõiduautot Škoda juhtinud XXXXXXXXX XXXXXXX tervisekahjustuse, mille
paranemise kestus ületab nelja kuud.
XXXXX XXXXXX rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja
kaitsekohustusi, mida sätestavad liiklusseaduse § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema
liikluses hoolikas ja ettevaatlik), § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada
inimesi, vara), § 33 lg 2 p 2 (veenduma enne sõidu alustamist sõiduki korrasolekus),
§ 34 lg 6 (paigutama, kinnitama veose nii, et see ei ohusta inimest ega põhjusta
varalist kahju), § 34 lg 131 (paigutama veose selliselt, et välditud on selle
nihkumine), § 50 lg 3 p 1 (arvestama oma sõidukiiruse valikul veose iseärasusi ja
liikluse tihedust, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires).
XXXXX XXXXXX on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et ei
kinnitanud haagisel olevaid betoonitükke eraldi kinnitusrihmade või -trossidega,
kuivõrd need olid rasked ning laotades need haagise pinnale ühtlaselt ja tihedalt
üksteise kõrvale arvas, et need ei hakka sõidu ajal nihkuma. Kuid liikudes Tallinna
ringteel tegi haagis jõnksu ning mõni hetk hiljem liikus haagis
vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Škoda. Pärast õnnetust läks
kahtlustatav koheselt sõiduauto Škoda juurde ja aitas koos appi tulnud teiste
inimestega kannatanu sõidukist välja. Kahtlustataval on ääretult kahju juhtunud
õnnetuse pärast ja selles, et inimene nii raskelt viga sai.
Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütlustest nähtub, et pärast õnnetust kahtlustatav
rebis jõuga lahti avariis kinni kiilunud kannatanu autouske ning tõmbas roolis olnud
kannatanu ettevaatlikult autost välja. Kohale tuli veel üks naisterahvas, kellega koos
kahtlustatav aitas kannatanu auto kõrvale pikali. Kahtlustatav rääkis tunnistajale, et
tema sõiduki taga olnud käru hakkas järsku teel vänderdama ja liikus
vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunast tulnud valge Škodaga.
1/4
Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütlustest nähtub, et neile vastu sõitnud sõiduauto
Toyota taga oli käru, mis ühel hetkel lendas keset teed ja pihta sõiduautole Škoda.
Toyota juht sai kiirelt pidama ja jooksis avariis kannatada saanud auto juurde.
Seejärel rebis lahti juhipoolset ust, et kannatanu autost välja aidata, kuna autost
lekkis mingit vedelikku. Kohale tuli veel üks naisterahvas, kellega koos kahtlustatav
aitas kannatanu autost välja murule pikali.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus leidis aset Harjumaal XXXX
vallas XXXXXXXX Ringtee XX. km, kus lubatud suurim kiirus on 90 km/h.
Vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et sõiduauto Toyota haagis on sõidukist
eraldunud, selle vasak rehv on tühi ning haagises olnud veos on sõiduteel laiali.
Samuti on sõiduki küljest eraldunud kärukonks.
Liiklusekspertiisiga (autotehniline) on kindlaks tehtud, et haagise vasak rehv
tühjenes avarii käigus purunemise tagajärjel; haakeseade oli korras nii enne, kui ka
peale liiklusõnnetust; kärukonks purunes ja vabanes sõiduki küljest liiklusõnnetuse
käigus.
Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel
kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXXX põhjustatud vasaku labajala ja sääreluu
murrud ning parempoolse 3. roide murd ei ole eluohtlikud tervisekahjustused, kuid
tervisekahjustuste paranemise kestus ületab nelja kuud.
Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav ei olnud
piisavalt hoolas veose paigutamisel järelhaagisele ega selle transportimisel, mistõttu
põhjustas inimvigastustega avarii. Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe
põhjal võib asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi
puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava
kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest.
Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav XXXXX XXXXXX, XXX
„XXX XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX“ Eesti filiaal ja kannatanu
XXXXXXXXX XXXXXXX on 15.10.2021 sõlminud kolmepoolse
kompromisslepingu. Antud lepingu kohaselt XXX „XXX XXXXXX
XXXXXXXXX XXXXXXX“ Eesti filiaal ja XXXXX XXXXXX hüvitavad
XXXXXXXXX XXXXXXXXX täiendavalt mittevaralist kahju 6000 eurot (st
mittevaralise kahju kogusumma 8600 eurot, millest on tasutud 2600 eurot).
Kokkulepitud mittevaralisest hüvitisest 2000 eurot tasub kindlustusandja ja 4000
eurot tasub kahtlustatav. Lepingust tulenevalt ei ole pärast märgitud kahjuhüvitise
tasumist kannatanul rohkem mingeid mittevaralise kahju nõudeid seoses käesoleva
kriminaalmenetluse esemeks oleva sündmusega. Küll aga ei loobu kannatanu antud
lepinguga ravikulude, saamata jäänud töötasu ja muudest varalise kahju nõuetest
kindlustusandja vastu, mis tal on tekkinud või võivad tulevikus tekkida 14.11.2020
liiklusõnnetusest tingituna. Seejuures on kindlustusandja juba eelnevalt teinud
kannatanule väljamakse seoses sõidukikahjuga. 25.10.2021 on kannatanu telefoni
teel prokuratuurile kinnitanud, et nii kahtlustatav kui ka kindlustusandja on täitnud
kompromisslepingus märgitud kohustuse ning tasunud kannatule mittevaralise
kahju hüvitise. Seega ei ole kannatanul varalisi nõudmisi, mida ta sooviks
kriminaalmenetluses maksma panna.
Kahtlustatav XXXXX XXXXXXX ei ole karistatud enne antud kuriteo
toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti puuduvad kahtlustataval
kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes
süsteemselt rikuks õiguskorda. Kahtlustatav on vahetult pärast õnnetust osutanud
2/4
kannatanule igakülgset abi, vältimaks täiendava kahju tekkimist. Kahtlustatav on
mõistnud oma eksimust ja sügavalt kahetseb juhtunut. Arvestades eeltoodut on
antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni
eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on
saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.
Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse
suuruseks võib määrata 600 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda
kriminaalmenetluse kulud summas 587 eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut
nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kolme kuu jooksul. XXXXX
XXXXXXXXX on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest
näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on XXXXX XXXXXXX suhtes võimalik kriminaalmenetlus
lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta
riigituludesse 600 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 587 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200153 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. XXXXX XXXXXXXX maksta 600 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata:
28.01.2022.
2.2. XXXXX XXXXXX on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX-XXXXXXX) maksumus
summas 84 eurot.
- Liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX-XXXXX) maksumus summas 503 eurot.
Tähtajaks määrata: 28.01.2022.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
puuduvad.
5. Salvestised:
- Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (helifail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele XXXXX XXXXXXXXX ja tema
3/4
kaitsjale XXXXXX XXXXXXX ning kannatanule XXXXXXXXX
XXXXXXXXX.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn
15188.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus: XXXXX XXXXXX
kahtlustatav
XXXXXX XXXX
kaitsja
4/4