dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Kaitseministeerium · 24. jaanuar 2019
Viit
12-1/19/380
Registreeritud
24. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eleon
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Distsiplinaarmenetluse algatamise avaldus.asice165 KB
  • 📎Distsiplinaarmenetluse algatamise avaldus.pdf161 KB

Sisu (failidest)

Kaitseminister hr. Jüri Luik 23. jaanuar 2019 Kaitseministeerium Austatud hr minister Käesolevaga pöördume Teie poole seoses asekantsler Meelis Oidsalu ebaprofessionaalse ning ametnikule mittekohase käitumisega. Teile teadaolevalt on Kaitseministeeriumi ning tuuleenergeetika arendajate vahel mitmed vaidlused ning vastasseis. Üheks teravamaks vaidluseks on Aidu tuuleparki puudutav vaidlus, mida Kaitseministeeriumi poolt koordineerib asekantsler Meelis Oidsalu. Hr Oidsalu on allakirjutanuid solvanud ning alavääristanud, mida ei saa kuidagi ühelgi isikule, rääkimata niivõrd kõrgel riigiametnikule, pidada lubatavaks. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 sätestab ametniku üldised kohustused. ATS § 51 lg 1 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS § 51 lg 2 kohaselt ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. ATS § 51 lg 4 kohaselt ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Oleme seisukohal, et Meelis Oidsalu on vastavaid nõudeid korduvalt eiranud ning esitame üksnes mõned konkreetsed näited. 13.09.2018 Kaitseministeeriumis toimunud kohtumisest 13.09.2018 toimus Kaitseministeeriumis väga pikaajaliselt planeeritud kohtumine seoses Aidu tuulepargi kohtuvaidlusega. Kohtumisel osales Kaitseministeeriumi poolt hr Oidsalu, hr Kuppar, veel üks ametnik ning kaks advokaati. Arendaja poolt osalesid kohtumisel Andres Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg, OÜ Aidu Tuulepark esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer ning lisaks Lüganuse valla esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. Kohtumisele eelnevalt olime korduvalt teatanud, et soovime kohtumisel käsitleda tehnilisi küsimusi, Eleon tuulikute võimekust radari ja raadiluure mõjude minimeerimiseks eesmärgiga leida osapooltele sobiv sisuline lahendus. Nimelt on Kaitseministeeriumi initsiatiivil vaidlustatud Aidu Tuulepark OÜ’le väljastatud ehitusload põhjendusel, et kavandatud Eleon 3M116 tuulikud omavad võrreldes algselt kavandatud Vestas V112 tuulikutega suuremat negatiivset mõju Kellavere radarile tulenevalt tuuliku mõnemeetrise kõrguse erinevusest. Oleme vastava eksliku väite veenvate NATO poolt tunnustatud rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadega ümber lükanud. Eeltoodule vaatamata asusime otsima tehnilisi lahendusi viia tuuliku kõrgused ületäpsesse vastavusse Vestas V112 kõrgusega kaasates vastavate lahenduste arendamiseks rahvusvahelised eksperdid. Arendustegevuse tulemusel oli vastav lahendus leitud, mida soovisime ka 13.09.2018 kohtumisel Kaitseministeeriumis tutvustada. Olime kohtumiseks põhjalikult valmistanud koos vastava videomaterjaliga, mida soovisime esitleda. Vastaval kohtumisel teatas Meelis Oidsalu, et võimalike lahendusi ei arutata, vaid selleks tuleb algatada uus menetlus. Püüdsime omalt poolt selgitada, et kohtumise eesmärgiks oli tehnilise lahenduse tutvustamine kompromissi leidmiseks, mis ei ole kuidagi õigusvastane tegevus. Meelis Oidsalu vastavast diskussioonist keeldus ning asus ründavas toonis Aidu tuulepargi projekti halvustama ja Lüganuse valda ründama. Nimelt heitis Meelis Oidsalu vallale ette, et vald ei ole ise ehituslube kehtetuks tunnistanud ja nimetas valla tegevust alandavalt „kult rukkis istumiseks“. Lisaks heitis hr Oidsalu ette, et vald lubab Aidu tuulepargi näol „beszobraziat“ oma territooriumil ja seeläbi kahjustavat Kaitseministeeriumi mainet. Vastav sõnakasutus ning üleolev ja alandav suhtumine Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt on selgelt lubamatu ja diskrediteerib kogu ministeeriumi mainet. 13.09.2018 kohtumisest on osalejatele teadaolevalt tehtud helisalvestus ning etteheiteid on võimalik soovi korral kontrollida. Lisaks, 13.09.2018 kohtumise eesmärgiks oli uudse tehnilise lahenduse tutvustamine Kaitseministeeriumile. Vastav oli kohtumise kokkukutsumise mõte ja ajend juba juulis 2018, kui asuti kohtumiseks aega kokku leppima. Olime tehnilise lahenduse arenduseks teinud suuri ettevalmistusi, kuid kohtumisel teatas hr Oidsalu, et vastavaid küsimusi ei arutata, kuna tegemist oleks seeläbi õigusvastase menetlusega ning asus esitama etteheited vaidlusealuste ehituslubade ning kohtuvaidluse osas. Kompromissläbirääkimised ei kätke endas vähimatki õigusvastast tegevust ning kui Kaitseministeeriumil selleks huvi ja tahe puudus, oleks olnud kohane selleks koheselt teatada enne kohtumise toimumist. Lisaks, ka Kaitseministeeriumi asekantslerile laieneb ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustus tegeleda eesmärgil igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestavale lahendusele jõudmiseks. Olukorras, kus asekantsler välistab sisulises aspektis läbirääkimised ning väljendab üksnes üleolevust arendaja suhtes jättes tähelepanuta kõik arendaja poolt esitatud argumendid, sh Kaitseministeeriumi poolt erinevate planeeringute kooskõlastused Aidu tuulepargi rajamiseks, ehitusprojekti kooskõlastused, ehituslubade vaidlustamine aastaid peale ehituslubade väljastamist ning ehitustegevuse alustamist jne jne, siis ametnik üheselt ja selgelt isiku õiguste ja vabadustega ei arvesta. 17.01.2019 ajalehes Postimees avaldatu ning 18.01.2019 Ärilehes avaldatu 17.01.2019 ilmus ajalehes Postimees artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 Aidu tuulepargi ehituslube puudutavat kohtulahendit1. Vastavas artikliks oli ajakirjanik esitanud omapoolse ülevaate Riigikohtu lahendist ning oli lisatud ka Oleg Sõnajalg järgnev kommentaar: „ «Meie jaoks on see võit, kuna antud asjas ei saanudki riigikohus paremat otsust teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks. Arvestades, et riigikohus on selgelt ümber lükanud alama astme kohtute ekslikud seisukohad maavanema poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast, siis taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu suunistest protesti läbivaatamata jätmist tähtaja ületamise tõttu. Vastavale võimalusele on ka viidanud riigikohus märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas menetluses. Riigikohus on üheselt ümber lükanud alama astmete kohtute ekslikud seisukohad maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast ning loodame siiralt, et halduskohus lähtub riigikohtu seisukohtadest.“ Riigikohtu 17.01.2019 lahendist nähtub, et tuleb eristada protesti esitamise tähtaega ning protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaega. Riigikohus asus seisukohale, et kui kohtueelne menetlus ei ole tähtaegselt algatatud tuleb protest tagastada või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu määruse p 19). Kui kohus on jätnud protesti läbi vaatamata taotluse rahuldamata, siis vastavat kohtumäärust vaidlustada ei saa, vaid vastavas 1 Vt https://majandus24.postimees.ee/6501786/riigikohus-andis-sonajalgadele-aidu-tuulepargi-vaidluses-olulise- vahevoidu?_ga=2.182700710.100754337.1547451807-1485081683.1515571726 osas saab kohtu ebaõiget seisukohta vaidlustada alles lõppotsuses. Antud juhul on Riigikohus viidatud, et kui protest oleks tulnud jätta läbi vaatama, saab sellel tugineda ka edasises menetluses (p 22). Riigikohus on 17.01.2019 määruse III osas ühtse kohtupraktika kujundamise osas selgitanud protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegu. Riigikohus asus seisukohale, et maavanema haldusjärelevalve teostamine on tähtajaga seotud (p 26). Ringkonnakohus asus seevastu vastupidisele seisukohale ning järelikult Riigikohus väljendas selgelt, et ringkonnakohtu seisukoht oli ekslik. Riigikohus märkis lisaks (p 27), et Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) v.r § 85 lg 3 ja VVS u.r § 753 lg 4 sõnastus on selge ja see ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui haldusjärelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest. Vastavale tõlgendusele asus aga halduskohus ning seega väljendas Riigikohus selgelt, et halduskohus asus ekslikule seisukohale. Riigikohus leidis, et maavanema järelevalve menetluses algab tähtaeg kulgema haldusakti väljastamisest teadasaamisest. Lisaks tõi Riigikohus esile, et teatud juhtudel võib tähtaja algus olla ka varasem, kui maavanem või tema juhitava maavalitsuse ametnik, kellelt võib eeldada haldusakti sisu mõistmist, saab muul viisil teada konkreetse haldusakti andmisest, mis võib riivata avalikku huvi. Vastav korduv maavanema teadasaamine oligi antud juhul toimunud juba 1,5 – 2 aastat enne järelevalve algatamist. 18.01.2019 ilmus Ärilehes samuti artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 lahendit2. Vastavas artiklis on edastatud Meelis Oidsalu kommentaar, milles on ametnik taas asunud seisukohale, et Oleg Sõnajalg edastab Riigikohtu lahendist valeinfot ja paneb Riigikohtule sõnu suhu. Meelis Oidsalu on enda sõnavõttudes jätnud tähelepanuta eelviidatud Riigikohtu seisukohad. Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb üheselt, et alama astmete kohtud eksisid materiaalõiguse kohaldamisel maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast. Samuti viitas Riigikohus üheselt ja selgelt, et vastavale asjaolule saab edasises menetluses tugineda. Riigikohus on selgelt märkinud, et eeltoodule saab edasises menetluses tugineda. Seega levitab avalikkusele väärinfot Meelis Oidsalu ja samas süüdistades Oleg Sõnajalga valeinfot edastamises. Oleg Sõnajalg ei ole mistahes valeinfot edastanud ning Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt isiku avalik süüdistamine valeinfo edastamises on selgelt lubamatu käitumine ametniku poolt. Võib järeldada, et Meelis Oidsalu on vastava hinnangu ja kommentaari andnud ilma, et oleks eelnevalt põhjalikult tutvunud viidatud Riigikohtu lahendiga ehk isik on rikkunud ka kohustust olla asjatundlik ja hoolikas. Üksnes vastavad eelkirjeldatud asjaolud kinnitavad ilmekalt, et Meelis Oidsalu ei järgi ametnikule kohalduvaid kõigi üldisemaid kohustusi – isik ei käitu väärikalt oma ametiülesandeid täites, ei järgi aususe, asjatundlikkuse ja hoolikuse kohustust ega arvesta vähimalgi määral Aidu tuulepargi kaasuse puhul arendaja õiguste ning kohustusega, vaid väljendab oma selget üleolevat ja negatiivset suhtumist ega käitu väärikalt. Lähtudes eeltoodust palume algatada Meelis Oidsalu suhtus distsiplinaarmenetlus, viia läbi nõuetekohane distsiplinaarmenetlus ja määrata isikule rikkumistele vastav karistus, sh kaaluda põhjalikult isiku sobivust enda ametisse. 2 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-sai-vaidluses-sonajalgadega-punktivoidu?id=85050463 Ootame käesoleva avalduse osas tagasisidet. Menetluse algatamata jätmise korral oleme sunnitud algatama avaliku diskussiooni riigiametniku eetika teemal. Lugupidamisega Andes Sõnajalg Oleg Sõnajalg /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kaitseminister hr. Jüri Luik 23. jaanuar 2019 Kaitseministeerium Austatud hr minister Käesolevaga pöördume Teie poole seoses asekantsler Meelis Oidsalu ebaprofessionaalse ning ametnikule mittekohase käitumisega. Teile teadaolevalt on Kaitseministeeriumi ning tuuleenergeetika arendajate vahel mitmed vaidlused ning vastasseis. Üheks teravamaks vaidluseks on Aidu tuuleparki puudutav vaidlus, mida Kaitseministeeriumi poolt koordineerib asekantsler Meelis Oidsalu. Hr Oidsalu on allakirjutanuid solvanud ning alavääristanud, mida ei saa kuidagi ühelgi isikule, rääkimata niivõrd kõrgel riigiametnikule, pidada lubatavaks. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 sätestab ametniku üldised kohustused. ATS § 51 lg 1 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS § 51 lg 2 kohaselt ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. ATS § 51 lg 4 kohaselt ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Oleme seisukohal, et Meelis Oidsalu on vastavaid nõudeid korduvalt eiranud ning esitame üksnes mõned konkreetsed näited. 13.09.2018 Kaitseministeeriumis toimunud kohtumisest 13.09.2018 toimus Kaitseministeeriumis väga pikaajaliselt planeeritud kohtumine seoses Aidu tuulepargi kohtuvaidlusega. Kohtumisel osales Kaitseministeeriumi poolt hr Oidsalu, hr Kuppar, veel üks ametnik ning kaks advokaati. Arendaja poolt osalesid kohtumisel Andres Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg, OÜ Aidu Tuulepark esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer ning lisaks Lüganuse valla esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. Kohtumisele eelnevalt olime korduvalt teatanud, et soovime kohtumisel käsitleda tehnilisi küsimusi, Eleon tuulikute võimekust radari ja raadiluure mõjude minimeerimiseks eesmärgiga leida osapooltele sobiv sisuline lahendus. Nimelt on Kaitseministeeriumi initsiatiivil vaidlustatud Aidu Tuulepark OÜ’le väljastatud ehitusload põhjendusel, et kavandatud Eleon 3M116 tuulikud omavad võrreldes algselt kavandatud Vestas V112 tuulikutega suuremat negatiivset mõju Kellavere radarile tulenevalt tuuliku mõnemeetrise kõrguse erinevusest. Oleme vastava eksliku väite veenvate NATO poolt tunnustatud rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadega ümber lükanud. Eeltoodule vaatamata asusime otsima tehnilisi lahendusi viia tuuliku kõrgused ületäpsesse vastavusse Vestas V112 kõrgusega kaasates vastavate lahenduste arendamiseks rahvusvahelised eksperdid. Arendustegevuse tulemusel oli vastav lahendus leitud, mida soovisime ka 13.09.2018 kohtumisel Kaitseministeeriumis tutvustada. Olime kohtumiseks põhjalikult valmistanud koos vastava videomaterjaliga, mida soovisime esitleda. Vastaval kohtumisel teatas Meelis Oidsalu, et võimalike lahendusi ei arutata, vaid selleks tuleb algatada uus menetlus. Püüdsime omalt poolt selgitada, et kohtumise eesmärgiks oli tehnilise lahenduse tutvustamine kompromissi leidmiseks, mis ei ole kuidagi õigusvastane tegevus. Meelis Oidsalu vastavast diskussioonist keeldus ning asus ründavas toonis Aidu tuulepargi projekti halvustama ja Lüganuse valda ründama. Nimelt heitis Meelis Oidsalu vallale ette, et vald ei ole ise ehituslube kehtetuks tunnistanud ja nimetas valla tegevust alandavalt „kult rukkis istumiseks“. Lisaks heitis hr Oidsalu ette, et vald lubab Aidu tuulepargi näol „beszobraziat“ oma territooriumil ja seeläbi kahjustavat Kaitseministeeriumi mainet. Vastav sõnakasutus ning üleolev ja alandav suhtumine Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt on selgelt lubamatu ja diskrediteerib kogu ministeeriumi mainet. 13.09.2018 kohtumisest on osalejatele teadaolevalt tehtud helisalvestus ning etteheiteid on võimalik soovi korral kontrollida. Lisaks, 13.09.2018 kohtumise eesmärgiks oli uudse tehnilise lahenduse tutvustamine Kaitseministeeriumile. Vastav oli kohtumise kokkukutsumise mõte ja ajend juba juulis 2018, kui asuti kohtumiseks aega kokku leppima. Olime tehnilise lahenduse arenduseks teinud suuri ettevalmistusi, kuid kohtumisel teatas hr Oidsalu, et vastavaid küsimusi ei arutata, kuna tegemist oleks seeläbi õigusvastase menetlusega ning asus esitama etteheited vaidlusealuste ehituslubade ning kohtuvaidluse osas. Kompromissläbirääkimised ei kätke endas vähimatki õigusvastast tegevust ning kui Kaitseministeeriumil selleks huvi ja tahe puudus, oleks olnud kohane selleks koheselt teatada enne kohtumise toimumist. Lisaks, ka Kaitseministeeriumi asekantslerile laieneb ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustus tegeleda eesmärgil igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestavale lahendusele jõudmiseks. Olukorras, kus asekantsler välistab sisulises aspektis läbirääkimised ning väljendab üksnes üleolevust arendaja suhtes jättes tähelepanuta kõik arendaja poolt esitatud argumendid, sh Kaitseministeeriumi poolt erinevate planeeringute kooskõlastused Aidu tuulepargi rajamiseks, ehitusprojekti kooskõlastused, ehituslubade vaidlustamine aastaid peale ehituslubade väljastamist ning ehitustegevuse alustamist jne jne, siis ametnik üheselt ja selgelt isiku õiguste ja vabadustega ei arvesta. 17.01.2019 ajalehes Postimees avaldatu ning 18.01.2019 Ärilehes avaldatu 17.01.2019 ilmus ajalehes Postimees artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 Aidu tuulepargi ehituslube puudutavat kohtulahendit1. Vastavas artikliks oli ajakirjanik esitanud omapoolse ülevaate Riigikohtu lahendist ning oli lisatud ka Oleg Sõnajalg järgnev kommentaar: „ «Meie jaoks on see võit, kuna antud asjas ei saanudki riigikohus paremat otsust teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks. Arvestades, et riigikohus on selgelt ümber lükanud alama astme kohtute ekslikud seisukohad maavanema poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast, siis taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu suunistest protesti läbivaatamata jätmist tähtaja ületamise tõttu. Vastavale võimalusele on ka viidanud riigikohus märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas menetluses. Riigikohus on üheselt ümber lükanud alama astmete kohtute ekslikud seisukohad maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast ning loodame siiralt, et halduskohus lähtub riigikohtu seisukohtadest.“ Riigikohtu 17.01.2019 lahendist nähtub, et tuleb eristada protesti esitamise tähtaega ning protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaega. Riigikohus asus seisukohale, et kui kohtueelne menetlus ei ole tähtaegselt algatatud tuleb protest tagastada või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu määruse p 19). Kui kohus on jätnud protesti läbi vaatamata taotluse rahuldamata, siis vastavat kohtumäärust vaidlustada ei saa, vaid vastavas 1 Vt https://majandus24.postimees.ee/6501786/riigikohus-andis-sonajalgadele-aidu-tuulepargi-vaidluses-olulise- vahevoidu?_ga=2.182700710.100754337.1547451807-1485081683.1515571726 osas saab kohtu ebaõiget seisukohta vaidlustada alles lõppotsuses. Antud juhul on Riigikohus viidatud, et kui protest oleks tulnud jätta läbi vaatama, saab sellel tugineda ka edasises menetluses (p 22). Riigikohus on 17.01.2019 määruse III osas ühtse kohtupraktika kujundamise osas selgitanud protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegu. Riigikohus asus seisukohale, et maavanema haldusjärelevalve teostamine on tähtajaga seotud (p 26). Ringkonnakohus asus seevastu vastupidisele seisukohale ning järelikult Riigikohus väljendas selgelt, et ringkonnakohtu seisukoht oli ekslik. Riigikohus märkis lisaks (p 27), et Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) v.r § 85 lg 3 ja VVS u.r § 753 lg 4 sõnastus on selge ja see ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui haldusjärelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest. Vastavale tõlgendusele asus aga halduskohus ning seega väljendas Riigikohus selgelt, et halduskohus asus ekslikule seisukohale. Riigikohus leidis, et maavanema järelevalve menetluses algab tähtaeg kulgema haldusakti väljastamisest teadasaamisest. Lisaks tõi Riigikohus esile, et teatud juhtudel võib tähtaja algus olla ka varasem, kui maavanem või tema juhitava maavalitsuse ametnik, kellelt võib eeldada haldusakti sisu mõistmist, saab muul viisil teada konkreetse haldusakti andmisest, mis võib riivata avalikku huvi. Vastav korduv maavanema teadasaamine oligi antud juhul toimunud juba 1,5 – 2 aastat enne järelevalve algatamist. 18.01.2019 ilmus Ärilehes samuti artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 lahendit2. Vastavas artiklis on edastatud Meelis Oidsalu kommentaar, milles on ametnik taas asunud seisukohale, et Oleg Sõnajalg edastab Riigikohtu lahendist valeinfot ja paneb Riigikohtule sõnu suhu. Meelis Oidsalu on enda sõnavõttudes jätnud tähelepanuta eelviidatud Riigikohtu seisukohad. Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb üheselt, et alama astmete kohtud eksisid materiaalõiguse kohaldamisel maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast. Samuti viitas Riigikohus üheselt ja selgelt, et vastavale asjaolule saab edasises menetluses tugineda. Riigikohus on selgelt märkinud, et eeltoodule saab edasises menetluses tugineda. Seega levitab avalikkusele väärinfot Meelis Oidsalu ja samas süüdistades Oleg Sõnajalga valeinfot edastamises. Oleg Sõnajalg ei ole mistahes valeinfot edastanud ning Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt isiku avalik süüdistamine valeinfo edastamises on selgelt lubamatu käitumine ametniku poolt. Võib järeldada, et Meelis Oidsalu on vastava hinnangu ja kommentaari andnud ilma, et oleks eelnevalt põhjalikult tutvunud viidatud Riigikohtu lahendiga ehk isik on rikkunud ka kohustust olla asjatundlik ja hoolikas. Üksnes vastavad eelkirjeldatud asjaolud kinnitavad ilmekalt, et Meelis Oidsalu ei järgi ametnikule kohalduvaid kõigi üldisemaid kohustusi – isik ei käitu väärikalt oma ametiülesandeid täites, ei järgi aususe, asjatundlikkuse ja hoolikuse kohustust ega arvesta vähimalgi määral Aidu tuulepargi kaasuse puhul arendaja õiguste ning kohustusega, vaid väljendab oma selget üleolevat ja negatiivset suhtumist ega käitu väärikalt. Lähtudes eeltoodust palume algatada Meelis Oidsalu suhtus distsiplinaarmenetlus, viia läbi nõuetekohane distsiplinaarmenetlus ja määrata isikule rikkumistele vastav karistus, sh kaaluda põhjalikult isiku sobivust enda ametisse. 2 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-sai-vaidluses-sonajalgadega-punktivoidu?id=85050463 Ootame käesoleva avalduse osas tagasisidet. Menetluse algatamata jätmise korral oleme sunnitud algatama avaliku diskussiooni riigiametniku eetika teemal. Lugupidamisega Andes Sõnajalg Oleg Sõnajalg /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel