Kaitseministeerium · 24. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
Kaitseminister hr. Jüri Luik 23. jaanuar 2019
Kaitseministeerium
Austatud hr minister
Käesolevaga pöördume Teie poole seoses asekantsler Meelis Oidsalu ebaprofessionaalse
ning ametnikule mittekohase käitumisega.
Teile teadaolevalt on Kaitseministeeriumi ning tuuleenergeetika arendajate vahel mitmed
vaidlused ning vastasseis. Üheks teravamaks vaidluseks on Aidu tuuleparki puudutav vaidlus,
mida Kaitseministeeriumi poolt koordineerib asekantsler Meelis Oidsalu. Hr Oidsalu on
allakirjutanuid solvanud ning alavääristanud, mida ei saa kuidagi ühelgi isikule, rääkimata
niivõrd kõrgel riigiametnikule, pidada lubatavaks.
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 sätestab ametniku üldised kohustused. ATS § 51 lg 1
kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS
§ 51 lg 2 kohaselt ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas
valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal
võimalikul viisil arvestava lahenduse. ATS § 51 lg 4 kohaselt ametnik peab käituma väärikalt
nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis
diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Oleme seisukohal, et
Meelis Oidsalu on vastavaid nõudeid korduvalt eiranud ning esitame üksnes mõned
konkreetsed näited.
13.09.2018 Kaitseministeeriumis toimunud kohtumisest
13.09.2018 toimus Kaitseministeeriumis väga pikaajaliselt planeeritud kohtumine seoses Aidu
tuulepargi kohtuvaidlusega. Kohtumisel osales Kaitseministeeriumi poolt hr Oidsalu, hr
Kuppar, veel üks ametnik ning kaks advokaati. Arendaja poolt osalesid kohtumisel Andres
Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg, OÜ Aidu Tuulepark esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer ning
lisaks Lüganuse valla esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. Kohtumisele eelnevalt olime
korduvalt teatanud, et soovime kohtumisel käsitleda tehnilisi küsimusi, Eleon tuulikute
võimekust radari ja raadiluure mõjude minimeerimiseks eesmärgiga leida osapooltele sobiv
sisuline lahendus.
Nimelt on Kaitseministeeriumi initsiatiivil vaidlustatud Aidu Tuulepark OÜ’le väljastatud
ehitusload põhjendusel, et kavandatud Eleon 3M116 tuulikud omavad võrreldes algselt
kavandatud Vestas V112 tuulikutega suuremat negatiivset mõju Kellavere radarile tulenevalt
tuuliku mõnemeetrise kõrguse erinevusest. Oleme vastava eksliku väite veenvate NATO poolt
tunnustatud rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadega ümber lükanud. Eeltoodule
vaatamata asusime otsima tehnilisi lahendusi viia tuuliku kõrgused ületäpsesse vastavusse
Vestas V112 kõrgusega kaasates vastavate lahenduste arendamiseks rahvusvahelised
eksperdid. Arendustegevuse tulemusel oli vastav lahendus leitud, mida soovisime ka
13.09.2018 kohtumisel Kaitseministeeriumis tutvustada. Olime kohtumiseks põhjalikult
valmistanud koos vastava videomaterjaliga, mida soovisime esitleda.
Vastaval kohtumisel teatas Meelis Oidsalu, et võimalike lahendusi ei arutata, vaid selleks tuleb
algatada uus menetlus. Püüdsime omalt poolt selgitada, et kohtumise eesmärgiks oli tehnilise
lahenduse tutvustamine kompromissi leidmiseks, mis ei ole kuidagi õigusvastane tegevus.
Meelis Oidsalu vastavast diskussioonist keeldus ning asus ründavas toonis Aidu tuulepargi
projekti halvustama ja Lüganuse valda ründama. Nimelt heitis Meelis Oidsalu vallale ette, et
vald ei ole ise ehituslube kehtetuks tunnistanud ja nimetas valla tegevust alandavalt „kult rukkis
istumiseks“. Lisaks heitis hr Oidsalu ette, et vald lubab Aidu tuulepargi näol „beszobraziat“ oma
territooriumil ja seeläbi kahjustavat Kaitseministeeriumi mainet.
Vastav sõnakasutus ning üleolev ja alandav suhtumine Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt
on selgelt lubamatu ja diskrediteerib kogu ministeeriumi mainet. 13.09.2018 kohtumisest on
osalejatele teadaolevalt tehtud helisalvestus ning etteheiteid on võimalik soovi korral
kontrollida.
Lisaks, 13.09.2018 kohtumise eesmärgiks oli uudse tehnilise lahenduse tutvustamine
Kaitseministeeriumile. Vastav oli kohtumise kokkukutsumise mõte ja ajend juba juulis 2018,
kui asuti kohtumiseks aega kokku leppima. Olime tehnilise lahenduse arenduseks teinud suuri
ettevalmistusi, kuid kohtumisel teatas hr Oidsalu, et vastavaid küsimusi ei arutata, kuna
tegemist oleks seeläbi õigusvastase menetlusega ning asus esitama etteheited vaidlusealuste
ehituslubade ning kohtuvaidluse osas. Kompromissläbirääkimised ei kätke endas vähimatki
õigusvastast tegevust ning kui Kaitseministeeriumil selleks huvi ja tahe puudus, oleks olnud
kohane selleks koheselt teatada enne kohtumise toimumist. Lisaks, ka Kaitseministeeriumi
asekantslerile laieneb ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustus tegeleda eesmärgil igaühe õigusi
ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestavale lahendusele jõudmiseks.
Olukorras, kus asekantsler välistab sisulises aspektis läbirääkimised ning väljendab üksnes
üleolevust arendaja suhtes jättes tähelepanuta kõik arendaja poolt esitatud argumendid, sh
Kaitseministeeriumi poolt erinevate planeeringute kooskõlastused Aidu tuulepargi rajamiseks,
ehitusprojekti kooskõlastused, ehituslubade vaidlustamine aastaid peale ehituslubade
väljastamist ning ehitustegevuse alustamist jne jne, siis ametnik üheselt ja selgelt isiku õiguste
ja vabadustega ei arvesta.
17.01.2019 ajalehes Postimees avaldatu ning 18.01.2019 Ärilehes avaldatu
17.01.2019 ilmus ajalehes Postimees artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 Aidu
tuulepargi ehituslube puudutavat kohtulahendit1. Vastavas artikliks oli ajakirjanik esitanud
omapoolse ülevaate Riigikohtu lahendist ning oli lisatud ka Oleg Sõnajalg järgnev
kommentaar: „ «Meie jaoks on see võit, kuna antud asjas ei saanudki riigikohus paremat otsust
teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks. Arvestades, et
riigikohus on selgelt ümber lükanud alama astme kohtute ekslikud seisukohad maavanema
poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast, siis taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu
suunistest protesti läbivaatamata jätmist tähtaja ületamise tõttu. Vastavale võimalusele on ka
viidanud riigikohus märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas
menetluses. Riigikohus on üheselt ümber lükanud alama astmete kohtute ekslikud seisukohad
maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast ning loodame siiralt, et halduskohus
lähtub riigikohtu seisukohtadest.“
Riigikohtu 17.01.2019 lahendist nähtub, et tuleb eristada protesti esitamise tähtaega ning
protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaega. Riigikohus asus
seisukohale, et kui kohtueelne menetlus ei ole tähtaegselt algatatud tuleb protest tagastada
või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu määruse p 19). Kui kohus on jätnud protesti läbi
vaatamata taotluse rahuldamata, siis vastavat kohtumäärust vaidlustada ei saa, vaid vastavas
1
Vt https://majandus24.postimees.ee/6501786/riigikohus-andis-sonajalgadele-aidu-tuulepargi-vaidluses-olulise-
vahevoidu?_ga=2.182700710.100754337.1547451807-1485081683.1515571726
osas saab kohtu ebaõiget seisukohta vaidlustada alles lõppotsuses. Antud juhul on Riigikohus
viidatud, et kui protest oleks tulnud jätta läbi vaatama, saab sellel tugineda ka edasises
menetluses (p 22).
Riigikohus on 17.01.2019 määruse III osas ühtse kohtupraktika kujundamise osas selgitanud
protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegu. Riigikohus asus
seisukohale, et maavanema haldusjärelevalve teostamine on tähtajaga seotud (p 26).
Ringkonnakohus asus seevastu vastupidisele seisukohale ning järelikult Riigikohus väljendas
selgelt, et ringkonnakohtu seisukoht oli ekslik. Riigikohus märkis lisaks (p 27), et Vabariigi
Valitsuse seaduse (VVS) v.r § 85 lg 3 ja VVS u.r § 753 lg 4 sõnastus on selge ja see ei võimalda
tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui
haldusjärelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest. Vastavale tõlgendusele
asus aga halduskohus ning seega väljendas Riigikohus selgelt, et halduskohus asus ekslikule
seisukohale. Riigikohus leidis, et maavanema järelevalve menetluses algab tähtaeg kulgema
haldusakti väljastamisest teadasaamisest. Lisaks tõi Riigikohus esile, et teatud juhtudel võib
tähtaja algus olla ka varasem, kui maavanem või tema juhitava maavalitsuse ametnik, kellelt
võib eeldada haldusakti sisu mõistmist, saab muul viisil teada konkreetse haldusakti
andmisest, mis võib riivata avalikku huvi. Vastav korduv maavanema teadasaamine oligi antud
juhul toimunud juba 1,5 – 2 aastat enne järelevalve algatamist.
18.01.2019 ilmus Ärilehes samuti artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 lahendit2.
Vastavas artiklis on edastatud Meelis Oidsalu kommentaar, milles on ametnik taas asunud
seisukohale, et Oleg Sõnajalg edastab Riigikohtu lahendist valeinfot ja paneb Riigikohtule
sõnu suhu. Meelis Oidsalu on enda sõnavõttudes jätnud tähelepanuta eelviidatud Riigikohtu
seisukohad.
Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb üheselt, et alama astmete kohtud eksisid
materiaalõiguse kohaldamisel maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast.
Samuti viitas Riigikohus üheselt ja selgelt, et vastavale asjaolule saab edasises menetluses
tugineda. Riigikohus on selgelt märkinud, et eeltoodule saab edasises menetluses tugineda.
Seega levitab avalikkusele väärinfot Meelis Oidsalu ja samas süüdistades Oleg Sõnajalga
valeinfot edastamises. Oleg Sõnajalg ei ole mistahes valeinfot edastanud ning
Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt isiku avalik süüdistamine valeinfo edastamises on
selgelt lubamatu käitumine ametniku poolt. Võib järeldada, et Meelis Oidsalu on vastava
hinnangu ja kommentaari andnud ilma, et oleks eelnevalt põhjalikult tutvunud viidatud
Riigikohtu lahendiga ehk isik on rikkunud ka kohustust olla asjatundlik ja hoolikas.
Üksnes vastavad eelkirjeldatud asjaolud kinnitavad ilmekalt, et Meelis Oidsalu ei järgi
ametnikule kohalduvaid kõigi üldisemaid kohustusi – isik ei käitu väärikalt oma
ametiülesandeid täites, ei järgi aususe, asjatundlikkuse ja hoolikuse kohustust ega arvesta
vähimalgi määral Aidu tuulepargi kaasuse puhul arendaja õiguste ning kohustusega, vaid
väljendab oma selget üleolevat ja negatiivset suhtumist ega käitu väärikalt.
Lähtudes eeltoodust palume algatada Meelis Oidsalu suhtus distsiplinaarmenetlus, viia läbi
nõuetekohane distsiplinaarmenetlus ja määrata isikule rikkumistele vastav karistus, sh kaaluda
põhjalikult isiku sobivust enda ametisse.
2
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-sai-vaidluses-sonajalgadega-punktivoidu?id=85050463
Ootame käesoleva avalduse osas tagasisidet. Menetluse algatamata jätmise korral oleme
sunnitud algatama avaliku diskussiooni riigiametniku eetika teemal.
Lugupidamisega
Andes Sõnajalg Oleg Sõnajalg
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Kaitseminister hr. Jüri Luik 23. jaanuar 2019
Kaitseministeerium
Austatud hr minister
Käesolevaga pöördume Teie poole seoses asekantsler Meelis Oidsalu ebaprofessionaalse
ning ametnikule mittekohase käitumisega.
Teile teadaolevalt on Kaitseministeeriumi ning tuuleenergeetika arendajate vahel mitmed
vaidlused ning vastasseis. Üheks teravamaks vaidluseks on Aidu tuuleparki puudutav vaidlus,
mida Kaitseministeeriumi poolt koordineerib asekantsler Meelis Oidsalu. Hr Oidsalu on
allakirjutanuid solvanud ning alavääristanud, mida ei saa kuidagi ühelgi isikule, rääkimata
niivõrd kõrgel riigiametnikule, pidada lubatavaks.
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 sätestab ametniku üldised kohustused. ATS § 51 lg 1
kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS
§ 51 lg 2 kohaselt ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas
valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal
võimalikul viisil arvestava lahenduse. ATS § 51 lg 4 kohaselt ametnik peab käituma väärikalt
nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis
diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Oleme seisukohal, et
Meelis Oidsalu on vastavaid nõudeid korduvalt eiranud ning esitame üksnes mõned
konkreetsed näited.
13.09.2018 Kaitseministeeriumis toimunud kohtumisest
13.09.2018 toimus Kaitseministeeriumis väga pikaajaliselt planeeritud kohtumine seoses Aidu
tuulepargi kohtuvaidlusega. Kohtumisel osales Kaitseministeeriumi poolt hr Oidsalu, hr
Kuppar, veel üks ametnik ning kaks advokaati. Arendaja poolt osalesid kohtumisel Andres
Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg, OÜ Aidu Tuulepark esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer ning
lisaks Lüganuse valla esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver. Kohtumisele eelnevalt olime
korduvalt teatanud, et soovime kohtumisel käsitleda tehnilisi küsimusi, Eleon tuulikute
võimekust radari ja raadiluure mõjude minimeerimiseks eesmärgiga leida osapooltele sobiv
sisuline lahendus.
Nimelt on Kaitseministeeriumi initsiatiivil vaidlustatud Aidu Tuulepark OÜ’le väljastatud
ehitusload põhjendusel, et kavandatud Eleon 3M116 tuulikud omavad võrreldes algselt
kavandatud Vestas V112 tuulikutega suuremat negatiivset mõju Kellavere radarile tulenevalt
tuuliku mõnemeetrise kõrguse erinevusest. Oleme vastava eksliku väite veenvate NATO poolt
tunnustatud rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadega ümber lükanud. Eeltoodule
vaatamata asusime otsima tehnilisi lahendusi viia tuuliku kõrgused ületäpsesse vastavusse
Vestas V112 kõrgusega kaasates vastavate lahenduste arendamiseks rahvusvahelised
eksperdid. Arendustegevuse tulemusel oli vastav lahendus leitud, mida soovisime ka
13.09.2018 kohtumisel Kaitseministeeriumis tutvustada. Olime kohtumiseks põhjalikult
valmistanud koos vastava videomaterjaliga, mida soovisime esitleda.
Vastaval kohtumisel teatas Meelis Oidsalu, et võimalike lahendusi ei arutata, vaid selleks tuleb
algatada uus menetlus. Püüdsime omalt poolt selgitada, et kohtumise eesmärgiks oli tehnilise
lahenduse tutvustamine kompromissi leidmiseks, mis ei ole kuidagi õigusvastane tegevus.
Meelis Oidsalu vastavast diskussioonist keeldus ning asus ründavas toonis Aidu tuulepargi
projekti halvustama ja Lüganuse valda ründama. Nimelt heitis Meelis Oidsalu vallale ette, et
vald ei ole ise ehituslube kehtetuks tunnistanud ja nimetas valla tegevust alandavalt „kult rukkis
istumiseks“. Lisaks heitis hr Oidsalu ette, et vald lubab Aidu tuulepargi näol „beszobraziat“ oma
territooriumil ja seeläbi kahjustavat Kaitseministeeriumi mainet.
Vastav sõnakasutus ning üleolev ja alandav suhtumine Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt
on selgelt lubamatu ja diskrediteerib kogu ministeeriumi mainet. 13.09.2018 kohtumisest on
osalejatele teadaolevalt tehtud helisalvestus ning etteheiteid on võimalik soovi korral
kontrollida.
Lisaks, 13.09.2018 kohtumise eesmärgiks oli uudse tehnilise lahenduse tutvustamine
Kaitseministeeriumile. Vastav oli kohtumise kokkukutsumise mõte ja ajend juba juulis 2018,
kui asuti kohtumiseks aega kokku leppima. Olime tehnilise lahenduse arenduseks teinud suuri
ettevalmistusi, kuid kohtumisel teatas hr Oidsalu, et vastavaid küsimusi ei arutata, kuna
tegemist oleks seeläbi õigusvastase menetlusega ning asus esitama etteheited vaidlusealuste
ehituslubade ning kohtuvaidluse osas. Kompromissläbirääkimised ei kätke endas vähimatki
õigusvastast tegevust ning kui Kaitseministeeriumil selleks huvi ja tahe puudus, oleks olnud
kohane selleks koheselt teatada enne kohtumise toimumist. Lisaks, ka Kaitseministeeriumi
asekantslerile laieneb ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustus tegeleda eesmärgil igaühe õigusi
ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestavale lahendusele jõudmiseks.
Olukorras, kus asekantsler välistab sisulises aspektis läbirääkimised ning väljendab üksnes
üleolevust arendaja suhtes jättes tähelepanuta kõik arendaja poolt esitatud argumendid, sh
Kaitseministeeriumi poolt erinevate planeeringute kooskõlastused Aidu tuulepargi rajamiseks,
ehitusprojekti kooskõlastused, ehituslubade vaidlustamine aastaid peale ehituslubade
väljastamist ning ehitustegevuse alustamist jne jne, siis ametnik üheselt ja selgelt isiku õiguste
ja vabadustega ei arvesta.
17.01.2019 ajalehes Postimees avaldatu ning 18.01.2019 Ärilehes avaldatu
17.01.2019 ilmus ajalehes Postimees artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 Aidu
tuulepargi ehituslube puudutavat kohtulahendit1. Vastavas artikliks oli ajakirjanik esitanud
omapoolse ülevaate Riigikohtu lahendist ning oli lisatud ka Oleg Sõnajalg järgnev
kommentaar: „ «Meie jaoks on see võit, kuna antud asjas ei saanudki riigikohus paremat otsust
teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks. Arvestades, et
riigikohus on selgelt ümber lükanud alama astme kohtute ekslikud seisukohad maavanema
poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast, siis taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu
suunistest protesti läbivaatamata jätmist tähtaja ületamise tõttu. Vastavale võimalusele on ka
viidanud riigikohus märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas
menetluses. Riigikohus on üheselt ümber lükanud alama astmete kohtute ekslikud seisukohad
maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast ning loodame siiralt, et halduskohus
lähtub riigikohtu seisukohtadest.“
Riigikohtu 17.01.2019 lahendist nähtub, et tuleb eristada protesti esitamise tähtaega ning
protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaega. Riigikohus asus
seisukohale, et kui kohtueelne menetlus ei ole tähtaegselt algatatud tuleb protest tagastada
või jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu määruse p 19). Kui kohus on jätnud protesti läbi
vaatamata taotluse rahuldamata, siis vastavat kohtumäärust vaidlustada ei saa, vaid vastavas
1
Vt https://majandus24.postimees.ee/6501786/riigikohus-andis-sonajalgadele-aidu-tuulepargi-vaidluses-olulise-
vahevoidu?_ga=2.182700710.100754337.1547451807-1485081683.1515571726
osas saab kohtu ebaõiget seisukohta vaidlustada alles lõppotsuses. Antud juhul on Riigikohus
viidatud, et kui protest oleks tulnud jätta läbi vaatama, saab sellel tugineda ka edasises
menetluses (p 22).
Riigikohus on 17.01.2019 määruse III osas ühtse kohtupraktika kujundamise osas selgitanud
protestile eelnenud kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegu. Riigikohus asus
seisukohale, et maavanema haldusjärelevalve teostamine on tähtajaga seotud (p 26).
Ringkonnakohus asus seevastu vastupidisele seisukohale ning järelikult Riigikohus väljendas
selgelt, et ringkonnakohtu seisukoht oli ekslik. Riigikohus märkis lisaks (p 27), et Vabariigi
Valitsuse seaduse (VVS) v.r § 85 lg 3 ja VVS u.r § 753 lg 4 sõnastus on selge ja see ei võimalda
tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui
haldusjärelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest. Vastavale tõlgendusele
asus aga halduskohus ning seega väljendas Riigikohus selgelt, et halduskohus asus ekslikule
seisukohale. Riigikohus leidis, et maavanema järelevalve menetluses algab tähtaeg kulgema
haldusakti väljastamisest teadasaamisest. Lisaks tõi Riigikohus esile, et teatud juhtudel võib
tähtaja algus olla ka varasem, kui maavanem või tema juhitava maavalitsuse ametnik, kellelt
võib eeldada haldusakti sisu mõistmist, saab muul viisil teada konkreetse haldusakti
andmisest, mis võib riivata avalikku huvi. Vastav korduv maavanema teadasaamine oligi antud
juhul toimunud juba 1,5 – 2 aastat enne järelevalve algatamist.
18.01.2019 ilmus Ärilehes samuti artikkel, mis kajastas Riigikohtu 17.01.2019 lahendit2.
Vastavas artiklis on edastatud Meelis Oidsalu kommentaar, milles on ametnik taas asunud
seisukohale, et Oleg Sõnajalg edastab Riigikohtu lahendist valeinfot ja paneb Riigikohtule
sõnu suhu. Meelis Oidsalu on enda sõnavõttudes jätnud tähelepanuta eelviidatud Riigikohtu
seisukohad.
Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb üheselt, et alama astmete kohtud eksisid
materiaalõiguse kohaldamisel maavanema järelevalve menetluse algatamise tähtajast.
Samuti viitas Riigikohus üheselt ja selgelt, et vastavale asjaolule saab edasises menetluses
tugineda. Riigikohus on selgelt märkinud, et eeltoodule saab edasises menetluses tugineda.
Seega levitab avalikkusele väärinfot Meelis Oidsalu ja samas süüdistades Oleg Sõnajalga
valeinfot edastamises. Oleg Sõnajalg ei ole mistahes valeinfot edastanud ning
Kaitseministeeriumi asekantsleri poolt isiku avalik süüdistamine valeinfo edastamises on
selgelt lubamatu käitumine ametniku poolt. Võib järeldada, et Meelis Oidsalu on vastava
hinnangu ja kommentaari andnud ilma, et oleks eelnevalt põhjalikult tutvunud viidatud
Riigikohtu lahendiga ehk isik on rikkunud ka kohustust olla asjatundlik ja hoolikas.
Üksnes vastavad eelkirjeldatud asjaolud kinnitavad ilmekalt, et Meelis Oidsalu ei järgi
ametnikule kohalduvaid kõigi üldisemaid kohustusi – isik ei käitu väärikalt oma
ametiülesandeid täites, ei järgi aususe, asjatundlikkuse ja hoolikuse kohustust ega arvesta
vähimalgi määral Aidu tuulepargi kaasuse puhul arendaja õiguste ning kohustusega, vaid
väljendab oma selget üleolevat ja negatiivset suhtumist ega käitu väärikalt.
Lähtudes eeltoodust palume algatada Meelis Oidsalu suhtus distsiplinaarmenetlus, viia läbi
nõuetekohane distsiplinaarmenetlus ja määrata isikule rikkumistele vastav karistus, sh kaaluda
põhjalikult isiku sobivust enda ametisse.
2
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-sai-vaidluses-sonajalgadega-punktivoidu?id=85050463
Ootame käesoleva avalduse osas tagasisidet. Menetluse algatamata jätmise korral oleme
sunnitud algatama avaliku diskussiooni riigiametniku eetika teemal.
Lugupidamisega
Andes Sõnajalg Oleg Sõnajalg
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/