Kaitseministeerium · 17. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
17. jaanuar 2019 nr 9
Kaitseministeeriumi hankekord
Kaitseministeeriumi hankekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 27.04.2014 määruse nr 151
„Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti 3 ja § 16 ja kaitseministri 29.06.2018 käskkirja
nr 331 „Volituse andmine“ alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 3 ja 9,
kaitseministri 02.04.2018 käskkirjaga nr 123 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“,
kaitseministri 11.01.2018 käskkirjaga nr 33“ Keskse hankija nimetamine“.
1. Üldsätted
1.1 Kaitseministeeriumi hankekord (edaspidi kord) reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi
ministeerium) sisest töökorraldust majandushangete planeerimisel ja korraldamisel,
hankelepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel ning täitmise üle järelevalve teostamisel.
Majandushange käesoleva korra mõttes on ministeeriumi vajadusteks teostatav riigihange, mille
objektiks on asjade ostmine või teenuste tellimine, mida ei kajastata kaitseotstarbelise varustuse
hankekavades ja taristu hankekavades.
1.2 Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS), ministeeriumi
valitsemisala arengukava (edaspidi KMAK) ning ministeeriumi valitsemisala hankekorraga
(edaspidi VA hankekord).
1.3 Kõik korras nimetatud piirmäärad on käibemaksuta ja eeldatavad maksumused arvutatakse
samuti käibemaksuta, kui korras ei ole toodud teisiti.
1.4 Ministeeriumi valitsemisalas on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK)
määratud kohustuslikuks keskseks hankijaks. Ministeerium võib iseseisvalt teostada
riigihankeid:
1.4.1 mille eeldatav maksumus on alla 30 000 euro (edaspidi väikeost);
1.4.2 mille objektiks on sotsiaal- ja eriteenused ning lihtsustatud korras tellitavad teenused
eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära;
1.4.3 mille objektiks on vahekohtu- või lepitusteenus;
1.4.4 millega tellitakse õigusteenust, mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või
teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt, ja sellega
seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga seotud teenust või
muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud avaliku
võimu teostamisega;
1.4.5 mille tulemusel sõlmitakse leping mõnes välisriigis, välja arvatud Euroopa Liidu
1.4.5 mille tulemusel sõlmitakse leping mõnes välisriigis, välja arvatud Euroopa Liidu
liikmesriigis, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist
logistilisel otstarbel ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu
territooriumi, ning mis tuleb operatiivvajaduste tõttu sõlmida operatsioonide piirkonnas asuva
ettevõtjaga.
1.5 Riigihanke ettevalmistamisse ja korraldamisse ei tohi olla kaasatud isik, kellel võib esineda
konkreetses hankes huvide konflikt. Huvide konflikt on olukord, kui nimetatud isiku puhul
esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada tema erapooletust või sõltumatust, kellel võib esineda
finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid riigihanke tulemuse mõjutamiseks.
Samuti ei tohi selline isik olla hankelepingu ettevalmistajaks, kooskõlastajaks, allkirjastajaks
ega täitmise eest vastutavaks isikuks.
1.6 Korra punktis 1.5 nimetatud erapooletust ja sõltumatust kahjustava huvide konflikti
esinemist eeldatakse muuhulgas juhul, kui riigihanke ettevalmistamisse ja korraldamisse on
kaastatud isik on selles osaleva ettevõtja või tema seadusliku esindajaga seotud isik
korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes.
1.7 Riigihanke ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasatud isikud, sh hankelepingu täitmise
eest vastutav isik, kohustuvad:
1.7.1 lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, sh vältima konkurentsi kahjustavat
huvide konflikti;
1.7.2 mitte avaldama talle riigihanke korraldamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset
teavet või pakkumuse sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud;
1.7.3 mitte pidama hankemenetluses osalevate ettevõtjatega läbirääkimisi hankemenetluses,
milles läbirääkimiste pidamine on keelatud;
1.7.4 teavitama riigihanke eest vastutavat isikut või kantslerit ning taandama ennast
viivitamatult riigihanke ettevalmistamisest ja korraldamisest, kui talle saab teatavaks või esineb
huvide konflikt, mis annab alust kahelda tema erapooletuses ja sõltumatuses.
1.8 Riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel nõustab ametnikke ja töötajaid (edaspidi
teenistujad) julgeoleku- ja haldusosakond (edaspidi JHO).
2. Riigihangete planeerimise ning hankeplaanide koostamise ja muutmise protsess
2.1 Majandushangete planeerimisel lähtutakse KMAKist.
2.2 Ministeeriumi osakonnad või isikud, kelle vastutusvaldkonna tarbeks riigihange
korraldatakse, esitavad igal aastal 1. septembriks JHOle nimekirja järgmise aasta riigihangete
vajadustest asjade ja teenuste ostmiseks arvestades korra punktis 2.5 sätestatut JHO poolt
saadetud vormil.
2.3 JHO koondab punktis 2.2 nimetatud nimekirjad ning koostab RKIKile kui kesksele hankijale
esitamiseks koondnimekirja ministeeriumi järgmise aasta vajadustest majandushangete osas.
Koondnimekirjas kajastatakse riigihanked eeldatava maksumusega alates 30 000 eurost. JHO
juhataja esitab koondnimekirja RKIKile hiljemalt 1. oktoobriks.
2.4 JHO koordineerib RKIKi poolt ministeeriumile tutvumiseks esitatud RKIKi
majandushangete plaani projekti ülevaatamist asjaomaste osakondade poolt. JHO juhataja esitab
RKIKile projekti kohta tagasiside 14 päeva jooksul projekti tutvumiseks esitamisest arvates.
2 (10)
2.5 JHO koostab punkti 2.2. kohaselt saadud info alusel ministeeriumi majandushangete plaani
(edaspidi hankeplaan), milles kajastatakse ministeeriumi poolt järgmisel aastal teostatavad
sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste hanked eeldatava
maksumusega alates 60 000 eurost ja sõlmitud raamlepingute alusel teostatavad minikonkursid
eeldatava maksumusega alates lihthanke piirmäärast, s.o 30 000 eurost. Hankeplaani kehtestab
kantsler hiljemalt hankeplaanis nimetatud riigihangete läbiviimise aastale eelneva aasta 1.
detsembriks.
2.6 Hankeplaanis peab sisalduma vähemalt järgmine teave:
2.6.1 hankeobjekt (nimetus), hankeobjekti liik (asjad, teenused) ja riigihanke läbiviimise vorm
(sotsiaalteenuse, eriteenuse või lihtsustatud korras tellitava teenuse hange, minikonkurss);
2.6.2 lepingu eeldatav maksumus ja finantseerimisallikas;
2.6.3 eeldatav riigihanke alustamise aeg kuu täpsusega;
2.6.4 eeldatav lepingu jõustumise või rakendamise algusaeg;
2.6.5 eeldatav tarneaeg või raamlepingu kestus kuudes;
2.6.6 riigihanke eest vastutav isik.
2.7 Juhul kui esineb vajadus riigihanke korraldamiseks, mis punkti 2.5 kohaselt peaks kajastuma
hankeplaanis, kuid ei kajastu, esitab osakond JHO-le märgukirja vormis taotluse hankeplaani
muutmiseks koos riigihanke korraldamise vajaduse põhjenduse ja punktis 2.6 toodud
andmetega.
2.8 JHO vormistab hankeplaani muudatuse kantsleri käskkirjaga.
2.9 RKIKi majandushangete plaani muutmiseks ministeeriumi taotluste esitamist ning RKIKi
poolt ministeeriumile esitatud RKIKi majandushangete plaani muutmise ettepanekute
kooskõlastamist ministeeriumis koordineerib JHO kooskõlas VA hankekorraga. Osakonnad või
isikud, kes RKIKi majandushangete plaani muutmist taotlevad, esitavad JHOle põhjendatud
muutmistaotluse. Kui muudatus seisneb plaanivälise hanke läbiviimises, lisatakse taotlusele
riigihanke läbiviimiseks vajalik informatsioon JHO poolt antud või VA hankekorra lisas 1 või
lisas 2 toodud vormil.
2.10 RKIKi majandushangete plaani muutmise taotlused esitab RKIKle ja RKIKi poolt esitatud
RKIKi majandushangete plaani muutmise ettepanekud kooskõlastab kooskõlastatult asjaomaste
osakondadega JHO juhataja. RKIKi majandushangete plaani muutmise taotlused esitatakse
RKIKile üldjuhul koondina üks kord kuus kuu viimaseks kuupäevaks.
2.11 Korra punktides 2.2, 2.7 ja 2.9 nimetatud nimekirjade ja taotluste vastavuse eest KMAKile
vastutavad kaitseministri käskkirjaga määratud eelarvekontode eest vastutavad isikud, kelle
vastutusvaldkonna tarbeks riigihange korraldatakse.
2.12 JHO valmistab ette ning esitab koostöös kaitseinvesteeringute osakonnaga juhtkonnale
hankeplaani täitmisest aastakokkuvõtte hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks.
2.13 Auditi ja arendusosakond või audiitorettevõtja auditeerib vähemalt 2% hankeplaani
rahalisest mahust.
3. Ministeeriumi tegevused seoses riigihangete korraldamisega RKIKi kui keskse hankija
poolt
3 (10)
3.1 Osakonnajuhataja või isik, kelle vastutusvaldkonna tarbeks RKIKi poolt riigihange
korraldatakse (edaspidi vastutav isik), esitab kooskõlas RKIKi hankeplaaniga RKIKile
riigihanke tehnilise kirjelduse koostamiseks sisendi, mille vorm on toodud VA hankekorra lisas
1 või lisas 2.
3.2 Vastutav isik nimetab sisendis isiku, kes osaleb RKIKi poolt riigihanke alusdokumentide
koostamise protsessis ja esindab ministeeriumit RKIKi poolt läbiviidavas hankemenetluses.
Üldjuhul on ministeeriumi esindajaks RKIKi majandushangete plaanis nimetatud tehnilise
kirjelduse koostamiseks sisendi esitamise eest vastutav isik.
3.3 Vastutav isik nimetab sisendis ka lepingu täitmise eest vastutava isiku, kes:
3.3.1 vastutab asja või teenuse lepingukohase vastuvõtmise (sh asja või teenuse vastuvõtmist
kinnitava dokumendi vormistamine) ning lepinguga võetud kohustuse tasumise korraldamise
eest;
3.3.2 saadab RKIKile pärast hankelepingu täitmist viivitamata teate lepingu täitmise kohta koos
asja või teenuse vastuvõtmist kinnitava dokumendi ja arve koopiaga.
3.3.3 esitab raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, sh minikonkursside kohta
kvartaalselt RKIKile info omavahel kokkulepitud viisil;
3.3.4 hindab soetuste vastavust raamlepingule ja hankelepingule ning jälgib raamlepingu
mahtude täitumist;
3.3.5 omab ülevaadet raamlepingu alusel soetatud asjadest ja teenustest ning tagab õigeaegselt
uue raamlepingu sõlmimiseks riigihanke planeerimise;
3.3.6 korraldab RKIKi poolt ministeeriumi nimel sõlmitud lepingu registreerimise ministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis;
3.3.7 teavitab RKIKi probleemidest/pretensioonidest lepingu täitmisel (lepingus toodud
lepingutingimuste mittetäitmine/rikkumine, kahju tekkimine), sh garantiijuhtumid ja otsib
koostöös RKIKiga olukorrale lahenduse ning korraldab pretensiooni esitamise lepingupartnerile.
3.3.8 tegeleb garantiijuhtumitega, vajadusel kaasatakse vastutava isikuga kooskõlastatult
nõustajana RKIK.
3.4 RKIKi poolt esitatud lõpliku tehnilise kirjelduse ja lepingu projekti kinnitab oma allkirjaga
vastutav isik.
3.5 Juhul, kui on tekkinud vajadus RKIKi sõlmitud lepingut muuta või lõpetada, esitab vastutav
isik RKIKile vastava põhjendatud taotluse.
3.6 RKIKi poolt majandushangete läbiviimiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisel ja
esitamisel nõustab teenistujaid JHO.
4. Väikeostude (alla lihthanke piirmäära, s.o alla 30 000 eurot, jäävad riigihanked, v.a
punktides 1.4.2 – 1.4.5 nimetatud riigihanked) teostamise kord
4.1 Väikeostude puhul on riigihanke eest vastutavaks isikuks vastava eelarvekonto eest vastutav
isik (edaspidi riigihanke eest vastutav isik). Riigihanke eest vastutav isik vastutab RHS §-s 3 ja
korra käesolevas peatükis ning 8. peatükis sätestatud nõuete täitmise eest.
4.2 Väikeostude teostamisel peab lähtuma põhimõttest, et samalaadsete asjade ja teenuste
kogumaksumus eelarveaasta või sõlmitud/sõlmitava raamlepingu või hankelepingu perioodi
jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ministeeriumi osas tervikuna. Riigihanke eest vastutav isik
4 (10)
jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ministeeriumi osas tervikuna. Riigihanke eest vastutav isik
vastutab lepingu täitmisel väikeostude piirmäärade järgimise eest. Kui raamlepingut kasutavad
erinevad osakonnad, tuleb tellimuse esitajal veenduda piirmäärades järgimises.
4.3 Väikeostude puhul maksumusega alla 5000 euro kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisel kaasneks
võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu.
4.4 Väikeostude puhul maksumusega alates 5000 eurost tuleb järgida järgnevaid reegleid:
4.4.1 tuleb ära kasutada olemasolevat konkurentsi ja tagada rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine;
4.4.2 konkurentsi olemasolu korral tuleb teha pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele
isikule, v.a kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse välisriigis välisteenistuja tarbeks;
4.4.3 pakkumuse esitamise ettepanekus peavad olema esitatud andmed ja kindlaks määratud
kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse, ning pakkumuste esitamise mõistlik tähtaeg
lähtuvalt hangitavast teenusest, samuti lepingu olulised tingimused, kui ei lisata lepingu
eelnõud;
4.4.4 pakkumused peavad olema küsitud ja esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.4.5 dokumendihaldussüsteemis tuleb tellimiskirja või lepingu juurde lisada pakkumuse
esitamise ettepanek ja esitatud pakkumused ning selgitus või märgukiri eduka pakkumuse
valimise otsuse põhjendamiseks või kui pakkumusi oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste
vähesuse kohta.
4.5 Lepingu, mille eeldatav maksumus koos käibemaksuga on võrdne või ületab 10 000 eurot,
sõlmimise kavatsuse korral:
4.5.1 kontrollitakse enne pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist ettevõttel maksuvõlgade
puudumist Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei
esitata isikule, kellel on kontrollimise hetkel maksuvõlg
4.5.2 lisatakse pakkumuse esitamise ettepanekusse muuhulgas teavitus, et hankija kontrollib
enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist
maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt
10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
5. Sotsiaal- ja eriteenuste hankimine
5.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- ja
eriteenuse riigihanke, mille eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära, võib
ministeerium korraldada iseseisvalt või volitada selle teostamine RKIKile või teisele hankijale.
Vastav info tuleb esitada JHOle korra punktis 2.2 sätestatud korras.
5.2 Eeldatava maksumuse määramisel peab arvestama samalaadsete teenuste kogumaksumusega
eelarveaasta või sõlmitava raamlepingu või hankelepingu kestuse jooksul.
5.3 Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel ministeeriumi poolt on riigihanke eest
vastutavaks isikuks vastava eelarvekonto eest vastutav isik, kui kantsler ei ole määranud teisiti.
Riigihanke eest vastutav isik vastutab korra käesolevas peatükis ja 8. peatükis sätestatud nõuete
täitmise eest.
5.4 Sotsiaal- ja eriteenuse, mille eeldatav maksumus on alla 10 000 euro, hankimisel
5 (10)
5.4 Sotsiaal- ja eriteenuse, mille eeldatav maksumus on alla 10 000 euro, hankimisel
kohaldatakse RHS-s sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisel kaasneks
võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu.
5.5 Kui sotsiaal- või eriteenuse eeldatav maksumus on 10 000 eurot või enam, kuid on väiksem
kui 60 000 eurot eriteenuste puhul ja 300 000 euro sotsiaalteenuste puhul, tuleb järgida
järgnevaid reegleid:
5.5.1 konkurentsi olemasolu korral tuleb teha pakkumuse esitamise või raamlepingu sõlmimise
ettepanek vähemalt kolmele isikule, kellel on eeldatavalt olemas piisav kvalifikatsioon ja
kogemus nõuetele vastava teenuse osutamiseks;
5.5.2 pakkumuse esitamise ettepanekus peavad olema esitatud andmed ja kindlaks määratud
kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse ning pakkumuste esitamise mõistlik tähtaeg
lähtuvalt hangitavast teenusest, samuti lepingu olulised tingimused, kui ei ole lisatud lepingu
eelnõud;
5.5.3 pakkumused peavad olema küsitud ja esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis;
5.5.4 teenuse tellimisel on lubatud otselepingu sõlmimine, kui teenust tellitakse välisriigis
välisteenistuja tarbeks;
5.5.5 enne pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist kontrollitakse ettevõttel maksuvõlgade
puudumist Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei
esitata isikule, kellel on kontrollimise hetkel maksuvõlg;
5.5.6 pakkumuse esitamise ettepanekusse lisatakse muuhulgas teavitus, et hankija kontrollib
enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist
maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt
10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit;
5.5.7 dokumendihaldussüsteemis tuleb lepingu juurde lisada pakkumuse esitamise ettepanek ja
esitatud pakkumused ning selgitus või märgukiri pakkumuse/pakkumuste valiku otsuse
põhjendamiseks või kui pakkumusi oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste vähesuse kohta
või kui isikutele esitati raamlepingu sõlmimise ettepanek, siis põhjendus lepingupartneri(te)
valiku kohta;
5.5.8 hankes tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid 3 tööpäeva jooksul otsuste tegemisest
arvates.
5.6 Kui eriteenuse eeldatav maksumus on võrdne või ületab 60 000 eurot ja sotsiaalteenuse
eeldatav maksumus on võrdne või ületab 300 000 eurot, kuid ei ületa rahvusvahelist piirmäära,
tuleb järgida
RHS § 126 ja 127 sätestatud erimenetluse ja korra punktis 5.7 toodud reegleid.
5.7 Punktis 5.6 nimetatud erimenetluse läbiviimisel tuleb lisaks RHS § 126 ja 127 sätestatud
nõuetele järgida järgnevaid reegleid:
5.7.1 hanke alusdokumentides peavad olema esitatud vähemalt:
5.7.1.1 teenuse kirjeldus ja muud asjakohased andmed mahus, mis tagavad pakkumuste
võrreldavuse ning pakkumuste hindamise kriteeriumid või tingimused, mille alusel tehakse valik
sooviavalduste paljususe korral, kui ei ole kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumeid;
5.7.1.2 läbirääkimiste pidamise kavatsuse puhul läbirääkimiste kord;
5.7.1.3 pakkumuste või sooviavalduste esitamise mõistlik tähtaeg lähtuvalt hangitavast
teenusest, mis ei tohi olla lühem kui 5 tööpäeva;
5.7.1.4 lepingu olulised tingimused või eelistatuna lepingu eelnõu;
5.7.2 pakkumused peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
5.7.3 dokumendihaldussüsteemis tuleb lepingu juurde lisada hanke viitenumber riigihangete
6 (10)
5.7.3 dokumendihaldussüsteemis tuleb lepingu juurde lisada hanke viitenumber riigihangete
registris ning selgitus või märgukiri või protokoll pakkumuse/pakkumuste ja/või pakkuja
/pakkujate valiku otsuse põhjendusega.
5.8 Sotsiaal- ja eriteenuste hankimisel pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavaks
tunnistamise tingimuste kehtestamise vajaduse otsustab riigihanke eest vastutav isik.
5.9 Pakkumuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise
ja kvalifitseerimise või menetluse lõpetamise otsustab riigihanke eest vastutav isik
kooskõlastades selle eelnevalt õigusosakonnaga.
5.10 Sotsiaal– ja eriteenuste hangete korraldamisel nõustab teenistujaid JHO.
6. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste hange (kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked)
6.1 Hangete puhul, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EL II lisas nimetatud teenused (edaspidi
lihtsustatud korras tellitav teenus) ning mille eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist
piirmäära, võib ministeerium korraldada iseseisvalt või volitada selle teostamine RKIKile või
teisele hankijale. Vastav info tuleb esitada JHOle korra punktis 2.2 sätestatud korras.
6.2 Eeldatava maksumuse määramisel peab arvestama samalaadsete teenuste kogumaksumusega
eelarveaasta või sõlmitava raamlepingu või hankelepingu kestuse jooksul.
6.3 Lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke korraldamisel ministeeriumi poolt on
riigihanke eest vastutavaks isikuks vastava eelarvekonto eest vastutav isik, kui kantsler ei ole
hankeplaanis määranud teisiti. Riigihanke eest vastutav isik vastutab korra käesolevas peatükis
ja 8. peatükis sätestatud nõuete täitmise eest.
6.4 Lihtsustatud korras tellitava teenuse, mille eeldatav maksumus on alla 10 000 euro,
hankimisel kohaldatakse RHS-s sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisel
kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu.
6.5 Kui lihtsustatud korras tellitava teenuse eeldatav maksumus on 10 000 eurot või enam, kuid
on alla 300 000 euro, tuleb järgida järgnevaid reegleid:
6.5.1 konkurentsi olemasolu korral tuleb teha pakkumuse esitamise või raamlepingu sõlmimise
ettepanek vähemalt kolmele isikule, kellel eeldatavalt olemas piisav kvalifikatsioon ja kogemus
nõuetele vastava teenuse osutamiseks;
6.5.2 pakkumuse esitamise ettepanekus peavad olema esitatud andmed ja kindlaks määratud
kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse ning pakkumuste esitamise mõistlik tähtaeg
lähtuvalt hangitavast teenusest, samuti lepingu olulised tingimused, kui ei ole lisatud lepingu
eelnõud;
6.5.3 pakkumused peavad olema küsitud ja esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis;
6.5.4 teenuse tellimisel on lubatud otselepingu sõlmimine, kui teenust tellitakse välisriigis
välisteenistuja tarbeks;
6.5.5 enne pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist kontrollitakse ettevõttel maksuvõlgade
puudumist Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekut ei
esitata isikule, kellel on kontrollimise hetkel maksuvõlg;
6.5.6 pakkumuse esitamise ettepanekusse lisatakse muuhulgas teavitus, et hankija kontrollib
7 (10)
6.5.6 pakkumuse esitamise ettepanekusse lisatakse muuhulgas teavitus, et hankija kontrollib
enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist
maksuvõla puudumist lepingupartneril Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt
10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit;
6.5.7 dokumendihaldussüsteemis tuleb lepingu juurde lisada pakkumuse esitamise ettepanek ja
esitatud pakkumused ning selgitus või märgukiri pakkumuse/pakkumuste valiku otsuse
põhjendamiseks või kui pakkumusi oli vähem kui kolm, põhjendus pakkumuste vähesuse kohta
või kui isikutele esitati raamlepingu sõlmimise ettepanek, siis põhjendus lepingupartneri(te)
valiku kohta.
6.5.8 hankes tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid 3 tööpäeva jooksul otsuste tegemisest
arvates.
6.6 Kui lihtsustatud korras tellitava teenuse eeldatav maksumus on võrdne või ületab 300 000
eurot, kuid ei ületa rahvusvahelist piirmäära, tuleb järgida RHS § 171 sätestatut ning lisaks
sellele järgnevaid reegleid:
6.6.1 hanke alusdokumentides peavad olema esitatud vähemalt:
6.6.1.1 teenuse kirjeldus ja muud asjakohased andmed mahus, mis tagavad pakkumuste
võrreldavuse ning pakkumuste hindamise kriteeriumid või tingimused, mille alusel tehakse valik
sooviavalduste paljususe korral, kui ei ole kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumeid;
6.6.1.2 läbirääkimiste pidamise kavatsuse puhul läbirääkimiste kord;
6.6.1.3 pakkumuste või sooviavalduste esitamise mõistlik tähtaeg lähtuvalt hangitavast
teenusest, mis ei tohi olla lühem kui 5 tööpäeva;
6.6.1.4 lepingu olulised tingimused või eelistatuna lepingu eelnõu;
6.6.2 pakkumused peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
6.6.3 dokumendihaldussüsteemis tuleb lepingu juurde lisada hanke viitenumber riigihangete
registris ning selgitus või märgukiri või protokoll pakkumuse/pakkumuste ja/või pakkuja
/pakkujate valiku otsuse põhjendusega.
6.7 Lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste
vastavaks tunnistamise tingimuste kehtestamise vajaduse otsustab riigihanke eest vastutav isik.
6.8 Pakkumuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise
ja kvalifitseerimise või menetluse lõpetamise otsustab riigihanke eest vastutav isik
kooskõlastades selle eelnevalt õigusosakonnaga.
7. Hangete korraldamine korra punktides 1.4.3, 1.4.4 ja 1.4.5 nimetatud juhtudel
7.1 Punktides 1.4.3, 1.4.4 ja 1.4.5 nimetatud hangete puhul ei ole hankija kohustatud järgima
RHS sätestatud korda ning hanke läbiviimise ja tingimused otsustab juhtumipõhiselt kantsler,
kui hanke eeldatav maksumus on 30 000 eurot või rohkem. Alla 30 000 eurose eeldatava
maksumusega hanke läbiviimise ja tingimused otsustab vastava eelarvekonto eest vastutav isik.
8. Lepingu sõlmimine, selle tingimused ja täitmise järelevalve
8.1 Lepingu sõlmib või tellimiskirja allkirjastab ministri antud volituse alusel oma pädevuse
piires vastava eelarvekonto eest vastutav isik, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.
8.2 Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 000 euro toimub riigikaitse
8 (10)
8.2 Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 000 euro toimub riigikaitse
planeerimise osakonna finantsnõunikuga kooskõlastatud tellimiskirja alusel. Juhul, kui asjade
ostmiseks või teenuste tellimiseks on sõlmitud raamleping, siis toimub tellimuste esitamine
raamlepingus sätestatud tingimustel.
8.3 Eelarvekonto eest vastutaval isikul on õigus otsustada tulenevalt konkreetse tehingu
olemusest, et asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 000 euro toimub poolte
poolt allkirjastatud kirjaliku lepingu alusel.
8.4 Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alates 10 000 eurost toimub poolte poolt
allkirjastatud kirjaliku lepingu alusel. Juhul, kui asjade ostmiseks või teenuste tellimiseks on
sõlmitud raamleping, siis toimub tellimuste esitamine raamlepingus sätestatud tingimustel.
8.5 Kooskõlas kaitseministri 15.01.2018 käskkirjaga nr 41 kehtestatud „Kaitseministeeriumi,
Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseressursside Ameti, Seli Tervisekeskuse ja
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi raamatupidamise sise-eeskirja“ lisaga 1 ei
nõuta erandina lepingu sõlmimist või tellimiskirja koostamist ministeeriumi teenistujatele
koolituskursuste ja –seminaride tellimisel.
8.6 Tähtajatute raamlepingute sõlmimine ei ole lubatud. Raamlepingu võib sõlmida tähtajaga
kuni neli aastat.
8.7 Ministeerium üldjuhul ettemaksu ei teosta. Erandkorras on lubatud ettemakseid teha:
8.7.1 kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete puhul, kus ettemaksukohustus on sätestatud
pakkumuses ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele;
8.7.2 lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või toodetakse
ainult ministeeriumi jaoks ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele või
kus on tegemist toote või teenusega, mis olemuslikult tarnitakse või teostatakse pärast teenuse
eest tasumist (nt kindlustusteenus, perioodika, tootetugi jms);
8.7.3 lepingute puhul, kus leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse alusel
või riigihangete konsolideerimise teel;
8.7.4. lepingute puhul, mille alusel ostetakse asju või tellitakse teenuseid välisteenistuja tarbeks
välisriigis.
8.8 Ettemakse suurus ja tagastamise tingimused lepingu täitmata jätmise korral ning võimalikud
tagatised peavad olema sätestatud lepingus. Ettemakse tegemise vajadus ja kasutusele võetavad
riskimaandamise meetmed peavad olema dokumenteeritud.
8.9 Lepingus kokkulepitava viivise ülemmäär lepingutasu maksmisega viivitamise korral ei või
ületada 0,25% kalendripäevas võlgnetavast summast aja eest, mil kohustust ei täideta.
8.10 Lepingus kokkulepitav tasu maksmise tähtaeg ei ole üldjuhul lühem kui 28 kalendripäeva.
8.11 Lepingutesse, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, lisatakse
punkt teavitusega, et hankija kontrollib enne arve tasumist maksuvõla puudumist Maksu- ja
Tolliameti kodulehekülje kaudu ning vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla olemasolu korral
informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
8.12 Eelarvekonto eest vastutav isik kontrollib enne arve, mille maksumus on koos
käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, kinnitamist maksuvõla puudumist lepingupartneril
Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla
9 (10)
Maksu- ja Tolliameti avalike andmete alusel. Vähemalt 10 000 euro suuruse maksuvõla
olemasolu korral informeeritakse tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
8.13 Juhul, kui leping on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega, peab see sisaldama
julgeolekuosa, mis sisaldab vähemalt avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabe ning salastatud teabekandjate ja riigisaladuse töötlemiseks, sh teabe edastamise,
tagastamise ja hävitamisega seonduvat, ning vastavate nõuete kohaldamise tingimusi ka
allhankijatele ning julgeolekureegleid teenuste osutamisel ja asjade ostmisel.
8.14 Eelarvekonto eest vastutav isik määrab lepingus lepingust tulenevate kohustuste täitmise
järelevalve eest vastutava isiku. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle
üle, kas lepingupooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt, sealhulgas jälgitakse lepingu
tähtaegadest kinnipidamist, asjade ja teenuste vastavust lepingu tingimustele, pretensioonide
esitamise tähtaegsust, salastatud teabe käitlusnõuete täitmist sh kas dokumendid on projekti
lõpus (lepingu lõppemisel) tagastatud jms.
8.15 Pretensioonide ja nõuete esitamise õigus ja kohustus on eelarvekonto eest vastutaval isikul.
9. Lõppsätted
9.1 Tunnistan kehtetuks kantsleri 13.02.2017 käskkirja nr 21 „Volituste andmine“.
9.2 Käskkiri teha teatavaks kõikidele struktuuriüksustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Prikk
Kantsler
Katri Raudsepp
Kaitseinvesteeringute osakond
Katrin Vesi
Julgeoleku- ja haldusosakond
10 (10)