Viru Ringkonnaprokuratuur · 15. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 14.01.2019, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ave Arnim
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur, I osakond
Kriminaalasja number: 19244000002
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi: S. M., ik 000000000000
Kontakt:
Kuriteo toimepanemise aeg: 01.01.2019
Viru Ringkonnaprokuratuuris on menetluses käesolev kriminaalasi, milles on esitatud kahtlustus
S. M.-le KarS § 121 lg 1 järgi selles, et 01.01.2019 kella 15:14 paiku, XXXX linnas, XXXXX X
kortermaja trepikojas naabrite vahelise tüli käigus lõi ta üks kord jalaga oma naabrit, J. K.
rinnapiirkonda, mille tagajärjel viimane tundis valu.
Seega pani S. M. toime J. K. kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
02.01.2019 esitati S.M.-le Kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises.
S.M. tunnistab, et ta lõi ühel korral jalaga J.K..
KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks,
nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde
üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või
näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada p rokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur
KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi
ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel
otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda
süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning
süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist
enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt
karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv
vajadus.
Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme
kuriteoga, mille eest ei ole Karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb
antud kuriteo eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Antud juhul ei oli
tegemist ühe löögiga, mis järgnes naabritevahelisele konfliktile ja sellega ei põhjustatud rasket
tagajärge.
Seega ei ole kahtlustatava süü suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes
tuvastatud ei ole. S. M. ei ole kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud. Tegemist ei ole tema
puhul pidevalt sellise käitumisviisiga, vaid ta on toime pannud nimetatud kuriteo üksikkorral.
S.M. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga, samuti ei ole tema suhtes varem
kriminaalmenetlust lõpetatud nimetatud alustel. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et
S.M. suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse
jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi
kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise
korral võib tema osas menetluse lõpetada.
14.01.2019 selgitati prokuratuuris S. M.-le kriminaalmenetluse lõpetamise põhimõtteid ja
tagajärgi. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja selgitas, et ta tegi järeldused
juhtunust.
Kohustuse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et S.M.-l on raske puue alates 2017.aastast ja
töövõime kaotus on x%. Sissetulek on ca x eurot kuus. Abikaasal on ka töövõime kaotus ja tööl
ta ei käi. Peres on 2 alaealist last ( x- ja x-aastane). Mõlemad lapsed on haiged ja vajavad pidevat
abi.
Samas kinnitab S.M., et ta soovib ja on võimeline tegema kergemat üldkasulikku tööd.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1924400002 menetlus S. M. suhtes, lõpetada menetlus tervikuna.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. S. M. kohustub tegema 50 ( viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd;
2.2. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 14.06.2019, so. 5 kuud.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: S.M. oli kahtlustatavana kinni peetud 01.01.2019 kuni 02.01.2019, s.o. 2
ööpäeva. Tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
02.01.2019 S.M.-lt võetud andmed – jätta registrisse.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanule ning anda kahtlustatavale kätte allkirja vastu.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Kooli tn 2a, Jõhvi. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei
valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
(asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Ave Arnim
abiprokurör
Määrusega olen tutvunud. Olen kohustusega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202
lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida
talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega.
Olen kohustustega nõus ja kätte saanud lõpetamise määruse koopia:
.............................................................................................
/ nimi ja allkiri /
Menetlustoimingus osaleb tõlk ..........................., kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud
tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle
tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu
keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
..............................................................
/ tõlgi allkiri /