Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine - AD400V8 ja AP413V2

KINNITATUD Lennuameti peadirektori 10.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/211 Lisa 1 Kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatja tunnustamise protseduur 1. EESMÄRK 1.1 Käesoleva protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna inspektoreid ettevõttele tuntud saatja või kokkuleppelise esindaja staatuse andmiseks vajalike tegevuste läbiviimisel. 1.2 Protseduuri eesmärk on tagada menetluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. 2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA 2.1 Kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatja tunnustamise menetluse käigus hinnatakse tuntud saatja või kokkuleppelise esindaja staatust või selle pikendamist taotleva ettevõtte (edaspidi: taotleja) poolt rakendatavate julgestusmeetmete vastavust: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II, b) Komisjoni 05. novembri 2015 rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (edaspidi: rakendusmäärus)11, c) Eesti Tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (edaspidi: NCASP)12, d) Lennundusseaduse2 ning e) Rahvusvaheliste standardite ja soovitatava praktikale. 2.2 Protseduur sisaldab tunnustamist puudutavate tegevuste viitematerjali. 3. VOLITUSED JA VASTUTUSED 3.1 Vastavalt määrusele teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. 3.2 Lennundusseaduse kohaselt on pädevaks asutuseks määruse mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. 3.3 Vastavalt Lennuameti põhimäärusele lasub üldvastutus lennundusjulgestuse alaste järelevalvetegevuste eest lennundusjulgestuse osakonnal. 3.4 Osakonnajuhataja ja vaneminspektorite volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega5. 4. TEGEVUSTE KIRJELDUS 4.1 Kokkuleppeline esindaja (Regulated agent, RA) 4.1.1 Taotleja esitab Lennuametile tunnustuse saamiseks Eestis asuvas tegevuskohas nõuetekohase2 taotluse, märkides ära, millisel aadressil asuvates valdustes ta staatust soovib. Staatuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne kehtiva tunnustuse lõppemist. Taotlus peab olema ettevõtte juhi või seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning selles peavad olema toodud vähemalt alljärgnevad andmed: a) taotleja äriregistrisse kantud nimi ning käibemaksukohuslase number; LENNUAMET AP 413/V2 Leht 1/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  b) taotleja tegevuskoha aadress; c) taotleja poolt taotluses märgitud tegevuskoha julgestusmeetmete rakendamise ja selle üle järelevalve teostamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed. 4.1.2 Enne taotluse läbivaatamist kontrollib tunnustamismenetlust koordineeriv järelevalveametnik (edaspidi: koordineeriv järelevalveametnik) riigilõivu tasumist taotleja poolt vastavalt riigilõivuseadusega6 kehtestatud määrale ja taotluse allakirjutanu esindusõigust. Taotleja esitab kinnituse taotluses näidatud valdustes julgestusmeetmete rakendamise ja selle üle järelevalve teostamise eest vastutava isiku (edaspidi: julgestuse eest vastutav isik) nõuetekohase taustakontrolli läbimise kohta või taotluse taustakontrolli läbiviimiseks. Viimasel juhul peab olema taotlusele lisatud ka kontrollitava isikuandmete ankeet ja taustakontrolli taotleva isiku kirjalik nõusolek isikuandmete töötlemiseks. 4.1.3 Koordineeriv järelevalveametnik edastab ankeedi taustakontrolli läbiviimiseks Kaitsepolitseiametile vastavalt Lennuameti Dokumendihalduse protseduurile7. Kui isikul on taustakontroll juba edukalt läbitud, kontrollib koordineeriv järelevalveametnik taustakontrolli tulemuse üle Kaitsepolitseiametist, juhindudes Lennuameti Dokumendihalduse protseduurist7. 4.1.4 Lennundusjulgestuse eest vastutaval isikul peavad olema asjakohased teadmised, oskused ja kogemused vähemalt Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu käsiraamatu punktis 11.2.2 ning 11.2.5 sätestatud ulatuses. Lennuamet annab julgestuse eest vastutavale isikule tunnustuse pärast tema määramisest teavitamist, kui on tõendatud isiku asjakohased teadmised ja kogemused. 4.1.5 Peale nõuetekohase taotluse esitamist ning riigilõivu tasumist väljastab Lennuamet kooskõlas Lennuameti Dokumendihalduse protseduuriga7 taotleja julgestuse eest vastutavale isikule Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu. 4.1.6 Peale Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu väljastamist esitab taotleja Lennuametile oma julgestuskäsiraamatu (korduva tunnustamise puhul selle muudatused, kui neid on tehtud) ning taotleja seadusliku esindaja või julgestuse eest vastutava isiku poolt allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni. 4.1.7 Menetlust koordineeriv järelevalveametnik kontrollib kõiki esitatud dokumente, (sh. kohustuste deklaratsiooni korrektset allkirjastamist) ning julgestuskäsiraamatus sätestatu vastavust määruse1, rakendusmääruse11 ning NCASP12 nõuetele. Juhul, kui dokumentides või käsiraamatus esineb puudusi, määrab järelevalveametnik taotlejale tähtaja nende kõrvaldamiseks. 4.1.8 Kohustuste deklaratsiooni ning julgestuskäsiraamatut säilitab Lennuamet vähemalt kokkuleppelise esindaja tunnustuse kehtivuse aja jooksul. 4.1.9 Koordineeriv järelevalveametnik teeb enne kohapealset hindamist kindlaks, kas taotleja nendes valdustes, kus soovitakse kokkuleppelise esindaja staatust, on Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt viimase kolme aasta jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva läbi viidud kohapealne kontroll AEO (Authorised Economic Operator)8 sertifikaadi väljastamiseks või haldamiseks. AEO8 sertifikaadi olemasolu kontrollimiseks kontakteerub koordineeriv järelevalveametnik MTA kontaktisikuga9 või teeb päringu EÜ andmebaasi Economic Operator System. Samuti selgitab koordineeriv järelevalveametnik MTA kontaktisiku9 kaudu välja, millised olid läbiviidud kontrolli tulemused taotleja kõnealustes valdustes. 4.1.10 Kui MTA ei ole taotleja suhtes kohapealset hindmist läbi viinud, kuid planeerib seda teha samal perioodil Lennuametiga, lepib koordineeriv järlevalveametnik võimalusel MTA poolse kontaktisikuga kokku ühise kohapealse kontrolli läbiviimise ning informeerib sellest taotlejat. LENNUAMET AP 413/V2 Leht 2/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4.1.11 MTA poolt läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusi saab arvestada kohapealse kontrolli läbiviimisena, va. määruse1, rakendusmääruse11 ning NCASP12 nende nõuete osas, mis käsitlevad kauba julgestusotstarbelist läbivaatust. Taotlejale omistatud AEO8 sertifikaadi olemasolul ning juhul, kui MTA on taotleja kõnealustes valdustes läbi viinud kohapealse kontrolli, planeerib koordineeriv järelevalveametnik kohapealse kontrolli läbiviimise kauba läbivaatuseks kohaldatavate julgetusmeetmete kontrollimiseks. Juhul, kui taotlejale ei ole AEO8 sertifikaati MTA poolt kõnealustes valdustes omistatud, tuleb kohapealne hindmine läbi viia kõikide määruses1, rakendusmääruses11 ning NCASP-is12 kokkuleppelisele esindajale kohalduvate nõuete kontrollimiseks. 4.1.12 Koordineeriv järelevalveametnik koostab kohapealse kontrolli läbiviimiseks taotleja tegevuskohas ajakava ning edastab selle piisava varuga taotlejale teadmiseks vastavalt Lennuameti Dokumendihalduse protseduurile7. Korduva tunnustamise taotluse korral tutvuvad järelevalveametnikud enne kohapealse kontrolli läbiviimist ka varasemate taotleja suhtes läbi viidud järelevalvetegevuste tulemustega. Kohapealse kontrolli käigus tuleb järelevalveametnikel kontrollida, kas taotleja poolt julgestuskäsiraamatus kajastatud ning kohaldatavad meetmed on piisavad täitmaks määruse1, rakendusmääruse11 ning NCASP12 nõudeid. 4.1.13 Pärast kohapealse kontrolli läbiviimist: a) teeb koordineeriv järelevalveametnik lõppkoosolekul ettevõtte esindaja(te)le suuliselt teatavaks kohapealse kontrolli tulemused ning võimalusel otsuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta; b) tunnustab Lennuamet taotlejat kokkuleppelise esindajana, kui kohapealse kontrolli tulemusena on järelevalveametnikud veendunud, et ettevõtte suudab täita nii enda julgestuskäsiraamatu kui ka määruse1 nõudeid. Sel juhul registreerib koordineeriv järelevalveametnik taotleja andmed Ühenduse tarneahela põhise julgestuse andmebaasis hiljemalt järgneval tööpäeval; c) keeldub Lennuamet taotlejat kokkuleppelise esindajana tunnustamast, kui peale kohapealse kontrolli läbiviimist selgub, et taotleja ei ole võimeline täitma ettevõtte julgestuskäsiraamatu ega määruse1 nõudeid; d) teavitab koordineeriv järelevalveametnik MTA koordinaatorit läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustest vastavalt Lennuameti Dokumendihalduse protseduurile7 kui tegemist ei olnud ühise kontrolliga; e) vormistavad kohapealses kontrollis osalenud järelevalveametnikud järelevalve aruande Lennuohutuse Infosüsteemis (LOIS). 4.1.14 Järelevalve aruanne koostatakse ja edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse Infosüsteemis (LOIS), erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. Järelevalve aruande koostamise ning selle edastamisega seonduvate tegevuste läbiviimise eest vastutab menetlust koordineeriv järelevalveametnik. 4.1.15 Taotleja kokkuleppelise esindajana tunnustamisest keeldumise alused on sätestatud lennundusseaduses2. 4.1.16 Kokkuleppelisele esindajale antud tunnustus kehtib kuni 5 aastat. LENNUAMET AP 413/V2 Leht 3/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4.2 Tuntud saatja (Known Consignor, KC) 4.2.1 Taotleja esitab Lennuametile tunnustuse saamiseks Eestis asuvas tegevuskohas nõuetekohase taotluse, märkides ära, millisel aadressil asuvates valdustes ta tuntud saatja staatust soovib. Staatuse pikendamise taotlus tuleb ettevõtte poolt esitada vähemalt 60 päeva enne kehtiva tunnustuse lõppemist. Taotlus peab olema ettevõtte juhi või seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning selles peavad olema toodud vähemalt alljärgnevad andmed: f) taotleja äriregistrisse kantud nimi ning käibemaksukohuslase number; g) taotleja tegevuskoha aadress; h) taotleja poolt taotluses märgitud tegevuskoha julgestusmeetmete rakendamise ja selle üle järelevalve teostamise eest koordineeriva isiku nimi ja kontaktandmed. Enne taotluse läbivaatamist kontrollib koordineeriv järelevalveametnik riigilõivu tasumist taotleja poolt vastavalt Riigilõivuseadusega6 kehtestatud määrale ning väljastab seejärel taotlejale rakendusmäärusest11 tulenevad julgestusalased juhised tuntud saatjale (rakendusmääruse11 Liide 6-B: „Suunised tuntud saatjale“). 4.2.2 Korduva taotluse puhul kontrollib koordineeriv järelevalveametnik, kas taotleja valdustes on viimase 6 kuu jooksul Lennuameti poolt läbi viidud järelevalvetegevusi ning kas need hõlmavad kõiki määruses1, rakendusmääruses11 ning NCASP-is12 tuntud saatja valideerimiseks sätestatud nõudeid. Kui Lennuamet on selliseid järelevalvetegevusi läbi viinud, käsitletakse seda kohapealse kontrollina. 4.2.3 Taotleja esitab kinnituse taotluses määratud tegevuskohas julgestusmeetmete rakendamise ja selle üle järelevalve teostamise eest vastutava isiku nõuetekohase taustakontrolli läbimise kohta või taotluse taustakontrolli läbiviimiseks. Viimasel juhul peab olema taotlusele lisatud ka kontrollitava isikuandmete ankeet ja kirjalik nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Koordineeriv järelevalveametnik edastab ankeedi taustakontrolli läbiviimiseks Kaitsepolitseiametile vastavalt Lennuameti Dokumendihalduse protseduuriga7. Kui taustakontroll on juba läbitud, kontrollib koordineeriv järelevalveametnik taustakontrolli tulemuse üle Kaitsepolitseiametist, juhindudes Lennuameti Dokumendihalduse protseduuriga7. 4.2.4 Taotlusega koos esitab taotleja Lennuametile ettevõtte seadusliku esindaja või julgestuse eest vastutava isiku poolt allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni. Koordineeriv järelevalveametnik kontrollib esitatud deklaratsiooni nõuetele vastavust ning korraldab selle säilitamise Lennuametis vähemalt tuntud saatja tunnustamise kehtivuse aja jooksul. 4.2.5 Lisaks taotlusele esitab taotleja Lennuametile ettevõtte julgestuskäsiraamatu, milles kirjeldab meetodeid ja menetlusi, mida taotleja tuntud saatjana peab järgima, et täita Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu nõudeid. Samuti kirjeldab taotleja ettevõtte julgestuskäsiraamatus, kuidas taotleja tuntud saatjana ise kontrollib ettevõtte julgestuskäsiraamatus kirjeldatud meetodite ja menetluste täitmist. 4.2.6 Juhul, kui taotleja poolt esitatud dokumentides esineb puudusi, määrab järelevalveametnik taotlejale tähtaja nende kõrvaldamiseks. 4.2.7 Taotleja kohustub vastavalt rakendusmäärusele11 ning NCASP-le12 tegema Lennuametile kättesaadavaks ka MTA poolt taotleja valdustes AEO8 sertifikaadi väljastamiseks või haldamiseks läbi viidud kohapealse kontrolli tulemused, kui nimetatud kontroll on läbi viidud viimase kolme aasta jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva. Koordineeriv järelevalveametnik kontrollib taotleja poolt esitatud andmete õigsust EÜ andmebaasist Economic Operator System (st. taotleja AEO sertifikaadi olemasolu) ja MTA LENNUAMET AP 413/V2 Leht 4/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  kontaktisiku10 kaudu, tehes kindlaks, kas ja millal viidi kõnealustes valdustes läbi kohapealne kontroll ning millised olid läbiviidud kontrolli tulemused. 4.2.8 Juhul, kui MTA on kontrolli kõnealustes valdustes läbi viinud ning AEO sertifikaadi väljastanud, käsitleb Lennuamet seda kohapealse kontrollina. 4.2.9 Kui MTA ei ole taotleja suhtes kohapealset kontrolli läbi viinud, kuid planeerib seda teha samal perioodil Lennuametiga, lepib koordineeriv järlevalveametnik võimalusel MTA poolse koordinaatoriga kokku ühise kohapealse kontrolli läbiviimise ning informeerib sellest taotlejat. 4.2.10 Juhul, kui MTA ei ole taotleja selles tegevuskohas, millele ta soovib tuntud saatja staatust, kohapelaset kontrolli läbi viinud, koostab koordineeriv järelevalveametnik ajakava kohapealse kontrolli läbiviimiseks taotleja tegevuskohas ning edastab selle piisava varuga taotlejale teadmiseks vastavalt Lennuameti Dokumendihalduse protseduurile7. Lennuamet kontrollib taotleja poolt esitatud ettevõtte julgestuskäsiraamatus kirjeldatud meetmete ja protseduuride nõuetele vastavust, misjärel viib taotluses märgitud tegevuskohas läbi kohapealse kontrolli, et hinnata, kas taotleja tegevuskoht vastab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus toodud nõuetele. 4.2.11 Enne kohapealse kontrolli läbiviimist tutvuvad järelevalveametnikud ka varasemalt taotleja valdustes läbi viidud järelevalvetegevuste tulemustega. Kohapealse kontrolli käigus kasutavad järelevalveametnikud kontrollnimekirja vastavalt rakendusmääruses11 sätestatule, tegemaks kindlaks, kas taotleja poolt kohaldatavad meetmed on piisvad täitmaks määruse1, rakendusmääruse11 ning NCASP12 nõudeid. Kontrollnimekirjana kasutatakse rakendusmääruse11 liidet 6-C „Tuntud saatjate valideerimisel kasutatav kontrollkaart“. 4.2.12 Pärast kohapealse kontrolli läbiviimist: a) teeb järelevalveametnik lõppkoosolekul taotleja esindaja(te)le suuliselt teatavaks kohapealse kontrolli tulemused ning võimalusel otsuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta; b) tunnustab Lennuamet taotlejat tuntud saatjana, kui kohapealse kontrolli tulemusena on järelevalveametnikud veendunud, et taotleja suudab täita määruse1, rakendusmääruse11 ning NCASP12 nõudeid. Sel juhul registreerib koordineeriv järelevalveametnik taotleja andmed Ühenduse tarneahela põhise julgestuse andmebaasis hiljemalt järgneval tööpäeval; c) keeldub Lennuamet taotlejat tuntud saatjana tunnustamast, kui peale kohapealse kontrolli läbiviimist selgub, et taotleja ei ole võimeline täitma määruse1, rakendusmääruse11 ning NCASP12 nõudeid; d) teavitab koordineeriv järelevalveametnik MTA koordinaatorit läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustest vastavalt Lennuameti Dokumendihalduse protseduurile7, kui tegemist ei olnud ühise kontrolliga; e) vormistavad kohapealses kontrollis osalenud järelevalveametnikud järelevalve aruande Lennuohutuse Infosüsteemis (LOIS). 4.2.13 Järelevalve aruanne koostatakse ja edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse Infosüsteemis (LOIS), erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse LENNUAMET AP 413/V2 Leht 5/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Lennuametis. Järelevalve aruande koostamise ning selle edastamisega seonduvate tegevuste läbiviimise eest vastutab järelevalvetegevust koordineerinud ametnik. Taotleja tuntud saatjana tunnustamisest keeldumise alused on sätestatud Lennundusseaduses2. 4.2.14 Tuntud saatjale antud tunnustus kehtib kuni 5 aastat. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. RA / KC taotluse Määrus1; Lennundusjulgestuse menetlusse võtmine ning Rakendusmäärus11; osakonna juhataja koordineeriva NCASP12; järelevalveametniku Lennundusjulgestuse määramine järelevalve käsiraamat10 2. Taotluse ning sellega koos Määrus1; Järelevalvetegevust esitatud dokumentide Rakendusmäärus11; koordineeriv ametnik läbivaatamine NCASP12; Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat10 3. Kohapealse kontrolli Määrus1; Järelevalvetegevuses ettevalmistamine Rakendusmäärus11; osalevad ametnikud NCASP12; Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat10 5. RA / KC esindaja Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust konsulteerimine järelevalve käsiraamat10 koordineeriv ametnik 6. Kontakteerumine ning Lennuameti Järelevalvetegevust koostöö MTA Dokumendihalduse koordineeriv ametnik kontaktisikuga taotluse protseduur menetlemise raames 7. Kohapealse kontrolli kohta Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust aruande koostamine, järelevalve käsiraamat10; koordineeriv ametnik aruande registreerimine AP 605 Järelevalve dokumendi- ja dokumendihaldussüsteemis protseduur, teabehalduse spetsialist AP 125 Dokumendihalduse protseduur7 8. RA / KC registreerimine AP 125 Järelevalvetegevust ning kordumatu tunnuse Dokumendihalduse koordineeriv ametnik; väljastamine protseduur7 peadirektor; dokumendi- ja teabehalduse spetsialist. 5. SEOTUD DOKUMENDID 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) LENNUAMET AP 413/V2 Leht 6/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Lennuameti töötajate ametijuhendid AD 201-xx (vt Public kataloog / ISO kaust / Inimressursi juhtimise käsiraamat) 6. Riigilõivuseadus (vastu võetud 10.12.2014RT I, 30.12.2014, 1), vt Elektrooniline Riigi Teataja 7. AP 125 Dokumendihalduse protseduur 8. Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/932 artiklile 14n 9. Maksu- ja Tolliameti ning Lennuameti vaheline koostöölepe 30.04.2015 nr 1.1-12/15/27 10. AD 400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat 11. AD 400 Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja) 12. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) Martin Kiuru Lennundusjulgestuse osakonna juhataja LENNUAMET AP 413/V2 Leht 7/7 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  KINNITATUD Lennuameti peadirektori 10.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/211 Lisa 2 LENNUNUDUSJULGESTUSE JÄRELEVALVE KÄSIRAAMAT LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 1/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 1 MÕISTED Aastane reisijatehulk (ingl Annual traffic volume) saabuvate, lahkuvate ja transiitreisijate (loendatakse üks kord) koguarv. Esinduslik valim (ingl Representative sample) võimalike järelevalvevõimaluste hulgast tehtud valik, mis on piisav oma arvult ja ulatuselt, et selle alusel saaks teha üldisi järeldusi standardite rakendamise kohta; Haavatavus (ingl Vulnerability) rakendatavate meetmete ja menetluste nõrk koht, mida võidakse ära kasutada õigusvastase teo toimepanekuks. Inspekteerimine (ingl Inspection) lennuettevõtte, lennuvälja või mõne muu lennundusjulgestusega seotud ettevõtte poolt kohaldatavate julgestusmeetmete ja –protseduuridega seonduvate aspektide rakendamise kontrollimine, et kindlaks teha nende rakendamise tõhusus. Järelevalveametnik (ingl National Auditor) Lennuameti nimel lennundusjulgestuse riiklikku järelevalvet teostav ametnik. Järelevalvetegevus (ingl Compliance monitoring activity) Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu nõuete rakendamise hindamiseks kasutatud menetlus või protsess. Järeltegevus (ingl Follow-up activity) korduv julgestusmeetmete ja –protseduuride kontrollimine, mille eesmärgiks on teha kindlaks järelevalve teostamise käigus fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks kasutuselevõetud meetmed ning protseduurid. Julgestusaudit (ingl Security Audit) kohaldatavate julgestusmeetmete ja –protseduuride kõikide aspektide põhjalik kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse järjepidevalt ja püsival kvaliteeditasemel. Julgestusintsident (ingl Security Incident) Julgestust puudutav vahejuhtum, mis kahjustab isikute ja vara turvalisust ning ohutust. Kontrollimine (ingl Verification) järelevalveametniku tegevus, mille abil tehakse kindlaks, kas konkreetset julgestusmeedet tegelikult kasutatakse. NCASP12 (ingl NCASP) LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 2/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (riiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm). Puudus (ingl Deficiency) lennundusjulgestuse nõuetele mittevastavus. Test (ingl Test) lennundusjulgestusmeetmete testimine, mille käigus väljendatakse või simuleeritakse kavatsust sooritada õigusvastane tegu, eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete tõhusust ja rakendamist. Uurimine (ingl Investigation) julgestust ohustava vahejuhtumi uurimine ja selle põhjuste selgitamine, et vältida selle kordumist. Vaatlus (ingl Observation) järelevalveametniku teostatav visuaalne kontroll, et teha kindlaks julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine. Vestlus (ingl Interview) järelevalveametniku teostatav suuline kontroll, et teha kindlaks konkreetsete julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine. Ülevaatus (ingl Survey) tegevuste hindamine eesmärgiga määrata kindlaks julgestusvajadused. Selle raames selgitatakse nõrgad kohad, mida võidakse vaatamata julgestusmeetmete ja – protseduuride rakendamisele kasutada ebaseaduslikeks sekkumisteks, ning esitatakse soovitused väljaselgitatud ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete võtmiseks. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 3/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 2 SISSEJUHATUS 2.1 Eessõna Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat (edaspidi: käsiraamat) on osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)1 lisa II punktis 3 viidatud riiklikust järelevalveprogrammist. Käsiraamatus kirjeldatakse lennundusjulgestuse riikliku järelevalve (edaspidi: järelevalve) organisatsioonilist struktuuri ja vastutust, järelevalvetegevuste planeerimise aluseid, järelevalvetegevuste läbiviimist ja dokumenteerimist, tuvastatud puuduste kõrvaldamisega seotud tegevusi ning sunnivahendi kohaldamise põhimõtteid. Järelevalvetegevused hõlmavad julgestusauditeid, inspekteerimisi, teste, ülevaatusi ning uurimisi. Järelevalve käigus hinnatakse tegevuse vastavust nii siseriiklikele kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetele ja soovitustele, sealhulgas parimatele praktikatele13. Käsiraamatu eesmärk on anda juhiseid Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna teenistujatele (edaspidi: järelevalveametnik) järelevalvetegevuste läbi viimiseks kindlatel alustel ning püsival kvaliteeditasemel. Tõhusa ja kvaliteetse järelevalve abil tagatakse julgestusnõuete täitmine ja julgestusmeetmete asjakohane kohaldamine ning võimalike puuduste kiire ja efektiivne kõrvaldamine. 2.2 Järelevalve teostamise põhialused Käesoleva käsiraamatu koostamise ning Lennuameti lennundusjulgestuse järelevalve teostamise aluseks on määruse1 lisas II toodud põhimõtted ning lennundusseadus2. Lisaks võetakse järelevalvetegevuse planeerimisel, läbi viimisel ning järeltegevustes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ning Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC), aga ka teiste riikide kogemusi ja parimat praktikat13. Järelevalve käigus võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalvetegevuste tulemusi ning järelevalvesubjektide sisejärelevalve tulemusi. 3 ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA VASTUTUS NING VAHENDID 3.1 Järelevalve teostamise organisatsiooniline struktuur ja vastutus Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Vastavalt lennundusseadusele2 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelevalvet lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise ülea. Vastavalt Lennuameti põhimäärusele4 teostavad lennundusjulgestusalast järelevalvet lennundusjulgestuse osakonna teenistujad. Lennundusjulgestuse osakonna ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega14. Lennuameti struktuuri järgselt on lennundusjulgestuse osakonna koosseisus osakonnajuhataja ning kaks a Tegemist on taotluspõhise menetlusega. Järelevalvet teostatakse vastavalt vajadusele menetluse käigus. Nõuded menetlusele on toodud Eesti tsiviillennunduse julgestsuskäsiraamatu peatükis 11.5. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 4/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 vaneminspektorit, kes lisaks järelevalvega seotud ülesannetele täidavad ka muid määrusest1, lennundusseadusest2 ning Lennuameti põhimäärusest4 tulenevaid ülesandeid. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega6. 3.2 Järelevalve teostamise vahendid Lennuametit rahastatakse riigieelarvest ning Lennuamet tagab lennundusjulgestuse järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid. Sellised vahendid hõlmavad järelevalveametnike teenistusse võtmiseks, tasustamiseks, nõutava kompetentsi omandamiseks ja selle hoidmiseks vajalikku raha ning järelevalvetoimingute läbiviimiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke materiaalseid ja infotehnoloogilisi vahendeid. Järelevalve teostamiseks ja dokumenteerimiseks on järelevalveametnike kasutuses vähemalt järgmised vahendid:  lauatelefon;  arvutikomplekt vastavalt Lennuameti IT profiilile;  printeri, faksi ja paljundusmasina kasutamise võimalus;  fotoaparaat;  kontoritarbed;  STP testkohver;  improviseeritud lõhkeseadeldise osade imitatsioonid ja muud keelatud esemed;  transpordivahendi kasutamise võimalus;  tööülesannete täitmiseks vajalikud isikukaitsevahendid. 4 JÄRELEVALVEAMETNIKU TEENISTUSSE VÕTMINE, KVALIFIKATSIOON, ÜLESANDED JA VOLITUSED 4.1 Järelevalveametniku teenistusse võtmine Järelevalveametniku teenistusse võtmisel juhindutakse Lennuameti juhtimissüsteemi kehtivatest personalidokumentidest5. Järelevalveametniku valiku põhimõtete abil kindlustab Lennuamet, et järelevalvet teostav isik on sobiv teenistusse võtmiseks ning võimeline täitma talle pandud tööülesandeid nõuetekohaselt. Lennuameti ametnik, kes teostab lennundusjulgestusalast järelevalvet:  peab vastama avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmise tingimustele;  ei tohi omada lepingulisi ega rahalisi kohustusi järelevalve subjekti ees;  peab olema edukalt läbinud taustakontrolli;  peab omama lennundusalast, sisejulgeolekualast või juriidilist kõrgharidust;  peab valdama eesti keelt tasemel C1 või sellele vastaval tasemel ning inglise keelt vähemalt tasemel B2 või sellele vastaval tasemel;  peab vastama riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud riigisaladusele juurdepääsuloa andmise tingimustele;  peab omama oskusi ning isiksuseomadusi, täitmaks ametikoha ametijuhendiga6 määratletud tööülesandeid (sh suhtlemisoskus, analüüsivõime, algatusvõime, koostöövõime ning motiveerimisoskus);  peab omama teoreetilisi ning praktilisi teadmisi lennundusest ning lennundusjulgestuse korraldusest. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 5/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Nimetatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks esitab järelevalveametniku ametikohale kandideeriv isik Lennuametile avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmiseks nõutavad dokumendid, haridust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mille alusel tehakse kindlaks isiku vastavus nimetatud tingimustele, misjärel järelevalveametniku ametikohale kandideeriva isikuga viiakse läbi vestlus enne isiku ametikohale vastavuse üle otsustamist. Lennuamet võib keelduda isiku teenistusse võtmisest järelevalveametniku ametikohale, kui isik ei vasta eelpool toodud tingimustele. 4.2 Järelevalveametniku kvalifikatsioon, väljaõpe ja pädevuste hindamine Järelevalveametniku kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse Lennuametis arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatest juhtimissüsteemi protseduuridest5. Järelevalveametnikul peab olema piisav kvalifikatsioon, mis hõlmab küllaldast teoreetilist ja praktilist kogemust järelevalve valdkonnas. Kvalifikatsioonile esitatavad nõuded on kehtestatud järelevalveametnike ametijuhenditega6. Järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks peab järelevalveametnik omama vähemalt järgmisi teadmisi ja oskusi:  teadmised lennundusjulgestuse õigusraamistikust, sh Chicago konventsiooni lisa 17 standardid, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi nr 8973 juhised, Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi dokumendi nr 30 II osa juhised, Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad lennundusjulgestusalased nõuded, Eesti siseriiklikud julgestusalaseid nõuded ja NCASP12 sätted ning nende kohaldamine;  teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkel aktuaalsetest ohtudest;  teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas lennundusjulgestuses osalejate kohustustest ja vastutusest;  teadmised Euroopa Liidu ning rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalvetegevustest;  teadmised siseriikliku järelevalve põhimõtetest ning selleks kohaldatavatest menetlustest ja meetoditest, sh lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatu ning enda ametijuhendi6 põhjalik tundmine ja oskus efektiivselt kasutada lennundusjulgestuse osakonna käsiraamatut;  arusaamine järelevalveametniku rollist ning volitustest;  teadmised sellest, kuidas inimfaktor võib mõjutada julgestuse toimimist, sh kontrollitavaid toiminguid;  praktilised teadmised julgestustehnilistest vahenditest, sh nendega seotud võimalustest ja piirangutest;  praktilised teadmised kontrollitavatest julgestusalastest meetoditest ja menetlustest, sh nende eesmärkidest ning nendega seotud piirangutest ja võimalustest;  oskus selgelt ja enesekindlalt väljenduda;  tööks vajalike võõrkeelte valdamine nõutaval tasemel. Teenistusse võtmise järgselt määratletakse dokumentide ning vestluse alusel järelevalveametniku vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja tehakse seejärel kindlaks ametniku koolitusvajadus, lähtudes Lennuametis arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatest juhtimissüsteemi protseduuridest5. Seejärel läbib järelevalveametnik teoreetilise ja praktilise väljaõppe vastavalt kehtivale sisse elamist ja adapteerimist reguleerivale juhtimissüsteemi protseduurile5. Väljaõppe käigus omandab või kinnistab järelevalveametnik teadmised valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, teoreetilised ning LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 6/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 praktilised teadmised kohaldatavatest julgestusmeetmetest, samuti järelevalve teostamise põhimõtetest ja meetoditest. Järelevalveametniku kvalifikatsiooni säilitamiseks tema personaalset koolitusvajadust hinnatakse ning selle kohta peetakse arvestust vastavalt kehtivatele arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatele juhtimissüsteemi protseduuridele 5 . 4.3 Järelevalveametniku ülesanded Lennundusjulgestuse osakonna põhiülesanded on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimääruses14 ning järelevalveametnike ülesanded on kehtestatud ametijuhenditega6. Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks neist tulenevalt on:  osalemine lennundusjulgestusalaste nõuete ja meetmete väljatöötamises, analüüsis ja rakendamises;  lennundusjulgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete riiklik järelevalve;  ettevõtete julgestusmeetmete ja -käsiraamatute kooskõlastamine;  lennundusjulgestuskoolituse riiklik järelevalve ja koolituskavade kooskõlastamine;  lennundusettevõtete protseduuride lihtsustamise alane järelevalve ameti tegevusvaldkonnas;  Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise korraldamine ning nende üle arvestuse pidamine;  lennundusjulgestusalane lennuväljade ehitusprojektide ja olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste ning rajatiste laiendamise või renoveerimise projektide ja ettevõtjate poolt kasutatavate lennundusjulgestuse tehniliste vahendite kooskõlastamine;  relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise taotluste,  esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmiseks esitatud taotluste kooskõlastamine;  lennundusjulgestusalasest läbivaatusest erandina vabastamise taotluste kooskõlastamine;  julgestusmeetmeid kohaldavate isikute, julgestuskoolitusi läbi viivate instruktorite tunnustamine ning ettevõttes julgestuse eest vastutavate isikute kooskõlastamine;  Lennuametis töödeldava riigisaladuse ja EL, NATO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe kaitse korraldamine ning salastatud teabekandjate üle arvestuse pidamine;  Lennuameti teenistujatele salastatud teabele juurdepääsuloa taotlemise korraldamine. 4.4 Järelevalveametniku volitused Järelevalvetegevuste läbi viimisel kannavad järelevalveametnikud nähtaval kohal neile väljastatud töötõendit, mis annab õiguse siseneda kõigile tsiviillennunduse objektidele. Tõendi nähtaval kohal kandmine ei ole nõutav julgestusmeetmete testimisel. Lennundusjulgestuse järelevalveametnikele on antud järelevalvetegevuste läbiviimiseks vajalikud volitused, sealhulgas:  kontrollida igat julgestusmeetmeid kohaldavat käitajat või üksust;  inspekteerida riiklikus registris olevaid õhusõidukeid;  inspekteerida riigis käitatavat õhusõidukit selle viibimisel riigis;  saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;  jäädvustada toiminguid, protseduure, rajatisi kirjalikult, fotograafiliselt või mõnel muul elektroonilisel viisil; LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 7/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800   keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega seotud objekti, sealhulgas ehitise või seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;  kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;  nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ja seadmete ekspertiise;  nõuda kohest puuduste kõrvaldamist või julgestusmeetme kordamist;  teha ettekirjutusi ja hoiatusi lennundusjulgestust reguleerivate õigusaktide täitmiseks julgestusmeetmeid kohaldavale ettevõttele või lennundusspetsialistile;  kinni pidada õhtusõidukit riikliku järelevalve teostamise eesmärgil. 4.5 Tundliku sisuga teabe kaitse Järelevalveametnik tagab talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse, kui seadusest ei tulene kohustus selle avaldamiseks. Mistahes teabekandjaid, mis sisaldavad eraelulisi, ärisaladust puudutavaid või julgestuse seisukohalt tundlikke andmeid, tähistatakse juurdepääsupiiranguga ning neid säilitatakse turvaliselt vastavalt juhtimissüsteemi dokumendihalduse protseduuridele8. 5 JÄRELEVALVE PLANEERIMINE 5.1 Järelevalvetegevuste liigitus Lennuamet teostab järelevalvet lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle lennundusettevõtjate ning muude julgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete üle vastavalt lennundusseadusele2. Järelevalvetegevused jagunevad liigiti lähtuvalt nende puhul kasutatavast metoodikast julgestusaudititeks (ingl. Security Audit), inspekteerimisteks (ingl. Inspection), testideks, (ingl. Test) ülevaatusteks (ingl. Survey) ning uurimisteks (ingl. Investigation). Lisaks jaguneb järelevalve regulaarseks ning plaaniväliseks järelevalveks. Regulaarset järelevalvet viiakse läbi vastavalt koostatud järelevalve aastaplaanile. Plaanivälise järelevalvetegevuse läbiviimise põhjuseks on ettevõtte esitatud taotlus staatuse saamiseks, julgestustasemele mõju avaldavad ettevõtte tegevuses või infrastruktuuris toimunud muudatused, järelevalvetegevuse käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamise kontrollimine, aset leidnud julgestusintsident, julgestusnõuete muutumine olulisel määral või Lennuametile laekunud teade julgestust mõjutavatest asjaoludest. Järelevalvetegevus jaguneb esmaseks (ingl. Initial) ning järeltegevuseks (ingl. Follow-up). Järeltegevused viiakse läbi esmase järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puuduste faktilise kõrvaldamise kontrollimiseks ja selleks kohaldatud meetmete efektiivsuse hindamiseks. Muudel asjaoludel läbiviidavad järelevalvetegevused liigituvad üldjuhul esmase järelevalvetegevuse hulka. Järelevalvetegevusi liigitatakse ka etteteatamata (ingl. Unannounced) ja etteteatamisega (ingl. Announced) järelevalveks. Üldjuhul kuuluvad etteteatamisega järelevalvetegevuste hulka julgestusauditid ning sisuliselt ka ülevaatused ja uurimised. Inspekteerimised ja testid viiakse üldjuhul läbi eelneva etteteatamiseta. Siiski võidakse inspekteerimine või testid läbi viia etteteatamisega juhul, kui see on möödapääsmatu ja kui selline etteteatamine ei kahjusta järelevalvetegevuse tulemuste objektiivsust. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 8/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5.2 Järelevalve aastaplaan Regulaarset järelevalvet teostatakse vastavalt järelevalve aastaplaanile. Järelevalve aastaplaani koostab lennundusjulgestuse osakonna juhataja hiljemalt jooksva aasta jaanuari lõpuks ning teeb selle osakonna järelevalveametnikele kättesaadavaks elektrooniliselt teegis M:\Public\AVSEC\Järelevalve aastaplaanid\. Järelevalve aastaplaanis tuuakse välja kuude lõikes planeeritud järelevalvetegevused, märkides järelevalve teostamise eeldatava aja, järelevalve subjekti, liigi, ulatuse, järelevalve eest vastutava järelevalveametniku (järelevalvetegevust koordineeriva ametniku) ja võimalusel selles osaleva(d) järelevalveametniku(d). Samuti lisatakse aastaplaani muu asjasse puutuv informatsioon, nt märge selle kohta, et tegemist on järeltegevusega. Järelevalvetoimingu läbiviimisel märgitakse järelevalve aastaplaanis toimingu läbiviimise täpne ajavahemik (toimingu algus ja lõpp), hõlmatud valdkonnad, järelevalvetegevuse hetkeseis (toimik avatud või lõpetatud), tegevuseks kulunud inimtööpäevad, võimalikud puudused ja muu asjakohane informatsioon. Järelevalve aastaplaani koostamisel lähtutakse õigusaktide nõuetest, järelevalve prioriteetidest ning olemasolevatest ressurssidest. Järelevalve prioriteetide määratlemisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:  üldised trendid nõuetele vastavuse osas siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, sh sagedasemad ja korduva iseloomuga puudused, toimunud intsidendid;  ettevõtte statistilised näitajad (sh lennuoperatsioonide arv, reisijate arv, kauba ja posti kogused);  ettevõtte tegevusega seotud eripärad (nt lennutegevuse liik või sagedus);  varasemate ettevõttesiseste, siseriiklike ja rahvusvaheliste järelevalvetegevuste tulemused (sh tuvastatud puudused ja nende kõrvaldamise tulemuslikkus);  ettevõttesisese kvaliteedisüsteemi tõhusus puuduste avastamisel ja kõrvaldamisel;  muudatused ettevõtte tegevuses (sh organisatsiooni ülesehitust ja kasutatavat infrastruktuuri puudutavad muudatused);  riskihinnang (nt konkreetne oht, konkreetne lennuettevõte, teatud lennud);  muudatused õigusaktides; 5.3 Järelevalvetegevuste minimaalne sagedus Järelevalvetegevuste sageduse määramisel võetakse arvesse määruse1 lisas II toodud põhimõtteid, aga ka aastaplaani koostamise aluseks olevaid konkreetse järelevalvesubjektiga seotud objektiivseid kriteeriume. Peamiste järelevalvetegevuste – julgestusauditite ning inspekteerimiste – maksimaalne intervall lähtuvalt järelevalvesubjektist ning objektist (NCASP12 peatükist) on toodud tabelites 1, 2 ja 3. Inspekteerimiste raames võidakse läbi viia teste, hindamaks kohaldatavate julgestusmeetmete tõhusust. Testide läbiviimisel võetakse arvesse järelevalve subjekti eripäradest tulenevaid asjaolusid, aga ka järelevalvetegevuse objektiks olevaid toiminguid. Otsuse testide läbiviimiseks inspekteerimise raames teeb konkreetse järelevalvetegevuse läbiviimist koordineeriv järelevalveametnik. Uurimised ning ülevaatused viiakse läbi välistest teguritest (sh toimunud julgestusintsident, muudatused julgestusnõuetes, ettevõtte tegevuses või infrastruktuuris) lähtuvalt ning üldjuhul on tegemist plaaniväliste järelevalvetegevustega. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 9/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Aastane reisijate Auditi NCASP peatükid - inspekteerimise intervall (kuud) hulk lennuväljal intervall 1 2 3* 4 5 6* 7* 8* 9 10 11 12 > 100 000 60** 12 12 12 12 12 12 60 24 24 - 24 12 25 000 - 100 000 36 12 36 36 12 12 36 36 36 36 - 36 12 5000 - 25 000 - 24 48 48 24 24 48 48 48 48 - 48 24 < 5 000 - 60 60 - 60 60 60 60 60 60 - 60 60 * - järelevalvesubjektiks ei ole lennuvälja käitaja ** - välisauditi toimumisel samal perioodil, planeeritakse inspekteerimised ettenähtud sagedustega Tabel 1 – lennuvälja järelevalvetegevuste minimaalne sagedus Auditi NCASP peatükid - inspekteerimise intervall (kuud) Lennuettevõtja intervall 1 2 3* 4 5 6* 7* 8* 9 10 11 12 1 Lennuettevõtja 36 36 - 12 36 12 12 36 36 - - 36 - Lennuettevõtja 2 48 48 - 24 48 24 48 48 48 - - 48 - Lennuettevõtja 3 60 60 - 36 60 - - - - - - 60 - Lennuettevõtja 4 - - - 24 - - - - - - - - - * - kohalduvad sätted 1 - Eesti AOC, regulaarliinid ja õhusõidukid MTOW>15 tonni 2 - Eesti AOC, regulaarliinid ja õhusõidukid MTOW<15 tonni 3 - Eesti AOC, regulaarliinid puuduvad 4 - Muu riigi AOC, regulaarliinid, MTOW>15 tonni Tabel 2 – lennuettevõtjate järelevalvetegevuste minimaalne sagedus Auditi NCASP peatükid - inspekteerimise intervall (kuud) Ettevõtte liik intervall 1 2 3 4 5 6* 7 8* 9* 10 11 12* Kokkuleppeline esindaja 60 - - - - - 36 - - - - 36 12 Tuntud saatja 60 - - - - - 36 - - - - 36 - Pardavarude kokkuleppeline tarnija 60 - - - - - - - 36 - - 36 12 Tuntud tarnija - - - - 36 24 36 - Veoettevõtja - - - - - - 36 - - - - 36 - * - kohalduvad sätted Tabel 3 – Muude ettevõtete järelevalvetegevuste minimaalne sagedus 5.4 Järelevalvetegevuste ulatus Järelevalvetegevuse ulatus määratletakse vastavalt järelevalvetegevuse liigile ning järelevalve subjektile. Julgestusaudit hõlmab üldjuhul kõiki järelevalvesubjekti poolt kohaldatavaid julgestusmeetmeid, kuid otstarbekuse kaalutlusel võidakse julgestusauditi ulatust laiendada ka mitme subjekti tegevustele (nt kõik konkreetsel lennuväljal kohaldatavad julgestusmeetmed). Julgestusauditi eesmärk on kindlaks teha, kas julgestusmeetmed ja –protseduurid on kohaldatud kindlatel alustel (protseduurid, juhendid jms) ja püsival kvaliteeditasemel (tegevus viiakse läbi vastavalt protseduuridele ja juhenditele mistahes ajal ja kohas). Inspekteerimine hõlmab sõltuvalt järelevalvetegevuse eesmärgist ning järelevalvesubjekti eripäradest üht või enamat otseselt seotud julgestusmeetmete kogumit. Otseselt seotud julgestusmeetmete kogumid on kaks või enam NCASP12 alapeatükis toodud nõuet, mis mõjutavad üksteist vahetult ning nõuete aluseks oleva eesmärgi saavutamist saab hinnata üksnes selliseid nõudeid koos käsitledes. Selliste meetmete kogumid on toodud tabelis 4. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 10/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Testimine on õigusvastase teo simuleerimine, millega pannakse proovile rakendatavate julgestusmeetmete tõhusus. Teste võidakse läbi viia eraldiseisva järelevalvetegevusena või osana inspekteerimisest. Testitavate julgestusmeetmete hulk ei ole piiratud, kuid iga-aastane järelevalveplaan peaksid sisaldama testimisi vähemalt järgmistes valdkondades:  julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontroll;  õhusõiduki kaitse;  reisijate ja käsipagasi läbivaatus; LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 11/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800   töötajate ja neil kaasas olevate esemete läbivaatus;  registreeritud pagasi kaitse;  kauba või posti läbivaatus;  kauba ja posti kaitse. Testide tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse ning tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele. Uurimine on julgestusintsidendile järgnev tegevus, mille käigus püütakse välja selgitada selle põhjuseid (sh toimumisele kaasa aidanud asjaolusid). Uurimise ulatus sõltub konkreetse intsidendiga seotud asjaoludest ning selle eesmärgiks ei peaks olema süüdlase karistamine, vaid meetmete määratlemine samalaadse intsidendi kordumise vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks (nn just culture). Erandiks on tahtlikult toime pandud rikkumised, mille korral sõltuvalt asjaoludest tuleks koosseisu ilmnemisel alustada väärteomenetlust. Uurimise käigus tuleks tuvastada vähemalt järgmised asjaolud:  kus, kuidas ja miks konkreetne julgestusalane rikkumine ja/või intsident toimus;  puudused, mis aitasid kaasa rikkumisele ja/või selgitus toimunud intsidendile;  kes on vastutav toimunud rikkumise ja/või intsidendi eest;  kas on olemas väärteokoosseis;  kelle poolt ning milliseid samme tuleks astuda, vältimaks rikkumiste ja/või intsidentide kordumist. Uurimistulemuste kokkuvõtet säilitatakse vastavalt Lennuameti dokumendihalduse protseduurile8 ja tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele, teistele asjasse puutuvatele riikidele ning tõsiste julgestusintsidentide korral ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Ülevaatus on julgestusvajaduste hindamine, mille raames selgitatakse välja nõrgad kohad käitaja või üksuse julgestuskontseptsioonis ning vajadusel tuuakse välja soovitused kompenseerivate meetmete võtmiseks. Et ülevaatusi viiakse läbi julgestusalaste nõuete, ohutaseme või ettevõtte tegevuse muutumisel, määrab ülevaatuse ulatuse eelkõige selliste muutuste mõjuala. Ülevaatuse üldine metoodika ei erine oluliselt julgestusauditi või inspekteerimise metoodikast, küll aga eesmärkide poolest. Ülevaatuste käigus keskendutakse peamiselt haavatavuste ja julgestusvajaduste kindlaks tegemisele. Ülevaatuse käigus ei anta hinnangut ettevõtte poolt kohaldatavate julgestusmeetmete ja protseduuride vastavusele julgestusnõuetele. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse sarnaselt nõuetele vastavuse kontrollimisele suunatud järelevalvetegevustega (v.a. hinnangud nõuetelevastavuse osas) ning tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele. 6 JÄRELEVALVE TEOSTAMINE 6.1 Järelevalvetegevustega seotud piirangud Sõltuvalt järelevalvetegevuse liigist ja ulatusest kaasneb sellega alati mõju julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte tegevusele. Selline mõju on vältimatu, kuid mõju ulatust on võimalik viia miinimumini tegevuste hea planeerimise ning ohutusnõuetega arvestamisega. Järgnevalt on toodud põhimõtted, mida järelevalvetegevuste läbiviimisel tuleks arvesse võtta:  ette valmistumisel tuleks intervjuud vastutavate isikutega hoolikalt läbi mõelda, et saada maksimaalselt informatsiooni minimaalse arvu vestlustega; LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 12/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800   rakendada tuleks mõistlikke meetmeid, vältimaks töötajate segamist nende tööülesannete täitmisel intervjueerimise ajal;  õhusõiduki kinni pidamist või väljalennu viivitamist tuleks võimalusel vältida;  järgida tuleks kõiki ohutusnõudeid;  järgida tuleks julgestusnõudeid (välja arvatud juhul, kui viiakse läbi teste);  õhusõidukisse, hoonesse või alale juurdepääsu saavutamiseks ei tohiks kasutada jõudu;  ei tohiks avada õhusõiduki välisuksi, puutuda õhusõiduki kontrollpindu ega siseneda lennuettevõtja vastutava, pädeva töötajata õhusõiduki kabiini;  ei tohiks juhtida mootorsõidukit vastavat volitust omamata lennuvälja lennualal;  hädaolukorras järelevalvetegevused üldjuhul peatatakse. 6.2 Järelevalvetegevuste põhietapid Nõuetele vastavuse tuvastamisele suunatud järelevalvetegevuste – julgestusauditid, inspekteerimised ja testid – koosnevad üldjuhul sarnastest põhietappidest, mille sisu sõltuvalt tegevuse liigist mõningates piirides varieerub. Välistest teguritest ajendatud järelevalve- tegevused – ülevaatused ja uurimised – koosnevad üldjuhul väiksemast arvust etappidest. Täpsemalt on kõikide järelevalvetegevuste läbiviimist liigiti kirjeldatud Lennuameti juhtimissüsteemi lennundusjulgestuse osakonna protseduurides9. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 13/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 6.1.1 Järelevalvesubjekti teavitamine Etteteatatud järelevalvetegevuse korral teavitatakse selle etapi käigus järelevalve subjekti kavandatava järelevalvetegevusega seonduvatest asjaoludest ning edastatakse vajadusel järelevalvetegevuse aja- ja tegevuskava ning küsimustikud ja vajalikud materjalid. Üldjuhul teavitatakse järelevalvesubjekti ette mitte vähem kui 30 kalendripäeva. Järelevalvetegevusest teavitatakse ette üksnes juhul, kui see ei kahjusta järelevalve tulemuste objektiivsust. Üldjuhul teavitatakse ette üksnes julgestusauditist. Julgestusauditist ette teatamisel kooskõlastatakse toimumisaeg esmalt ettevõttes julgestuse eest vastutava isikuga ning seejärel edastatakse järelevalvesubjektile auditi ajakava juhtimissüsteemi kehtival järelevalve ajakava vormil10. Kui järelevalvetegevuse läbiviimine ei ole muidu võimalik (nt ei ole võimalik pääseda vajalikele aladele või ei ole muul juhul tagatud pädevate isikute kohalolek), võidakse järelevalve subjekti teavitada ka inspekteerimisest. Uurimise ning ülevaatuse puhul võidakse asjaomaseid ettevõtteid sellest eelnevalt teavitada, kui see aitab kaasa tegevuste läbi viimisele. Sellistest järelevalvetegevustest teavitatakse vajaduse korral ette e-posti või telefoni teel. 6.1.2 Ettevalmistusetapp Järelevalvetegevuseks põhjalik ettevalmistumine loob eeldused kohapealse tegevuse tõhusaks läbiviimiseks. Ettevalmistumise põhjalikkus sõltub järelevalvetegevuse liigist ja ulatusest, aga ka osalevate järelevalveametnike eelnevatest teadmistest järelevalvesubjekti julgestusalasest korraldusest. Ettevalmistusetapi käigus analüüsitakse olemasolevat informatsiooni ettevõtte kohta, sh ettevõtte julgestuskäsiraamatut ja sellega seonduvaid dokumente, varasema järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni ettevõtte julgestuskorralduse ning esinenud puuduste ja nende kõrvaldamise kohta. Informatsiooni võidakse ettevalmistusetapis analüüsimiseks koguda ka muudest allikatest, nt ettevõtte kodulehel avaldatud lennuplaanist, veebipõhistest kaardiserveritest jms. Etapi käigus valmistatakse ette järelevalvetegevuseks vajalikud töövahendid, sealhulgas vajalikud kontroll-lehed, testesemed jms. Testide korral instrueeritakse selle etapi käigus testisikuid nende kohustustest. 6.1.3 Sissejuhatav kohtumine Sissejuhatav kohtumine on üks julgestusauditile iseloomulikest etappidest, muude järelevalvetegevuste puhul seda üldjuhul ei kohaldata. Selle etapi käigus tutvustatakse julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte (järelevalvesubjekti) esindajatele auditeerimise õiguslikud alused, põhimõtteid, eesmärke ning sellega seotud muid asjaolusid (sh tegevus auditi ajal ning selle järgselt). Vajadusel võidakse teha muudatusi eelnevalt kooskõlastatud auditi ajakavasse ning leppida kokku auditi järgse selgituste jagamisega seotud asjaolud. Sissejuhatava kohtumise läbiviimisega seotud juhised on toodud Lennuameti juhtimissüsteemi auditeerimist käsitlevas dokumentides AD6xx10. 6.1.4 Kohapealne tegevus Etapi käigus kogutakse informatsiooni üldjuhul julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte tegevuskohas, kuid vajadusel võib tõendmaterjali koguda sellest väljaspool. Tõendmaterjali kogumine toimub läbi vaatluste, vestluste, kontrollimise ja dokumentidega tutvumise. Lisaks võidakse läbi viia teste nii osana inspekteerimist kui ka eraldiseisva tegevusena. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 14/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Kohapealse tegevuse raames võidakse kontrollida ka ettevõtte sisejärelevalve korraldust, sh selle tulemusi konkreetset järelevalvetegevust puudutavas osas. 6.1.5 Selgituste jagamine Etapi käigus antakse järelevalve subjektile esmane tagasiside läbi viidud järelevalvetegevuste tulemustest. Julgestusauditi puhul antakse esmane tagasiside auditijärgsel selgituste jagamisel, inspekteerimiste, testide, ülevaatuste ja uurimiste puhul võidakse esmane tagasiside edastada ka telefonitsi, e-posti teel või posti teel. Selgituste jagamisel on oluline, et tagasiside antaks võimalikult varakult – üldjuhul järelevalvetegevuse viimasel või sellele järgneval tööpäeval. Selgituste jagamisel on oluline anda üldine esmane ülevaade järelevalvesubjekti julgestusalase tegevuse nõuetele vastavuse tasemest ning peamistest puudustest. Seejuures tuleb arvesse võtta nii puuduste klassifikatsiooni kui ka selgituste adressaati. Üldjuhul tuleks esmasel selgituste jagamisel vältida laskumist liigsetesse detailidesse. Siiski tuleb selgituste jagamisel välja tuua kõik olulisemad puudused. 6.1.6 Dokumenteerimine Etapi käigus koostatakse aruanne järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni põhjal. Aruanne ja selles toodud hinnangud peavad põhinema järelevalvetegevuse käigus kogutud faktilistel andmetel – vaatlustel, intervjuudel, fotodel, dokumentidel, testidel jms. Aruanne sisaldab järelevalveametnike poolt koostatud lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende vastavusele kehtivatele nõuetele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Aruanne koostatakse Lennuohutuse infosüsteemis (LOIS). Aruande koostamisel lähtutakse välja kujunenud praktikast ning juhtimissüsteemi auditeerimist15 ja asjaajamist8 reguleerivatest dokumentidest. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:  järelevalvetegevuse liik;  järelevalvesubjekti nimetus;  järelevalvetegevuse läbiviimise aeg;  järelevalveametnike nimed;  järelevalvetegevuse ulatus;  hinnang nõuetelevastavusele koos viidetega NCASP12 asjaomastele sätetele;  vajadusel soovitused puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kõrvaldamise ajakava. Järelevalvetegevus dokumenteeritakse võimalikult aegsasti – üldjuhul ühe nädala jooksul peale järelevalvetegevuse lõpuleviimist kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Dokumenteerimine võib suuremahuliste järelevalvetegevuste korral võtta ka kauem – sellisel juhul teavitatakse sellest järelevalvesubjekti. Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse Infosüsteemis (LOIS), erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. 6.1.7 Puuduste kõrvaldamine Etapi käigus teavitatakse järelevalvesubjekti tuvastatud puudustest, määratletakse puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tegevused, tähtaeg ning tegevuste läbiviimisel viiakse vajadusel läbi puuduste kõrvaldamise kontrollimine. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 15/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Üldjuhul teavitatakse järelevalvesubjekti puudustest järelevalvetegevuse tulemuste (aruanne) edastamise teel ning kohustatakse subjekti esitama määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava. Ka võidakse ette anda puuduste kõrvaldamise lõpuleviimise tähtaeg. Tõsiste puuduste korral võidakse nõuda ka kohest puuduste kõrvaldamist, julgestusmeetme kordamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava tuleb kooskõlastada Lennuametiga, kes hindab puuduste kõrvaldamiseks planeeritavate tegevuste tõhusust, asjakohasust ning välja pakutud ajakava tegevuste läbiviimiseks. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamisel teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda teavitama Lennuametit jooksvalt puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest. Puuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse kontrollimise, mille käigus teeb kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta. 6.1.8 Astmeline käsitlus Järelevalvetegevuste käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed puuduse tõsiduse ning ettevõtte tegevusega selle kõrvaldamisel. Sellest põhimõttest lähtuvalt kasutatakse puuduste kõrvaldamisel üldjuhul astmelist käsitlust, mis koosneb järgmistest astmetest:  nõustamine ja konsulteerimine;  ettekirjutuse tegemine;  hoiatuse tegemine;  sunnivahendi kohaldamine. Sõltuvalt tuvastatud puuduste iseloomust, aga ka varasematest järelevalvetulemustest võidakse ülal loetletud menetlusi rakendada nii ükshaaval kui ka kombineeritult, samuti võidakse puuduse kõrvaldamise nõudmisel üks või enam astet vahele jätta. Nõustamise ja konsulteerimise eesmärk on selgitada isikule, kelle suhtes teostatakse järelevalvet, abistaval ning informeerival viisil tema tegevuse mittevastavust lennundusjulgestuse nõuetele ning selgitada välja puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning nende teostamise mõistlik aeg. Nõustamist ja konsulteerimist kohaldatakse puuduse kõrvaldamisel esimese astmena, kui tegemist ei ole tõsise puudusega või kui järelevalvesubjekt on asunud puudust koheselt efektiivselt kõrvaldama. Nõustamine ja konsulteerimine viiakse üldjuhul läbi kirjalikus vormis, edastades järelevalvesubjektile järelevalvetegevuse kokkuvõte, kus on välja toodud selle käigus ilmnenud puudused, ning paludes subjektil edastada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava. Ettekirjutuse tegemist kohaldatakse tõsise puuduse korral puuduste kõrvaldamise esimese astmena; samuti juhul, kui nõustamine ja konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest2, haldusmenetluse seadusest11 ning Lennuameti Dokumendihalduse protseduurist8. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 16/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Hoiatuse tegemist kohaldatakse puuduse kõrvaldamisel juhul, kui järelevalve subjekt ei ole täitnud määratud tähtajaks talle tehtud ettekirjutust. Seejuures võib hoiatuse teha ka koos ettekirjutusega. Hoiatuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest3. Hoiatuses märgitakse hoiatuses toodud tähtajaks selle täitmata jätmisel rakendatava sunniraha suurus. Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi. Sunnivahendi rakendamise all peetakse silmas sunniraha rakendamist hoiatuses toodud tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegemist on puuduste kõrvaldamise viimase astmena, mida rakendatakse tõsiste ja püsivate puuduste korral ning selle rakendamisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest3. 6.2 Nõuetele vastavuse liigitus Nõuetele vastavuse kontrollimisele suunatud järelevalvetegevuste – julgestusauditite, inspekteerimiste ning testide – puhul on oluline, et nende käigus antavad hinnangud lähtuksid ühtsetest alustest. See võimaldab järelevalvetegevuse tulemusi pikema ajavahemiku jooksul analüüsida ning võrrelda erinevate julgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete julgestuse taset. Ülevaatuste ning uurimiste puhul täpsemat hinnangut nõuetele vastavuse osas ei anta. Järelevalvetegevuse käigus lähtutakse hinnangu andmisel nii kvalitatiivsetest kui ka kvantitatiivsetest näitajatest. Üksikute sätete nõuetele vastavuse hindamisel tuleb silmas pidada, et nende osakaal on kogu valdkonna (nt NCASP12 alapeatüki) hindamisel erinev. Järelevalvetegevuste käigus kasutatakse tegevuse nõuetelevastavuse hindamisel tabelis 6 toodud hinnanguid. Vastab täielikult nõuetele – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeede on õigesti juurutatud. Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeede on küll juriidilises mõistes juurutatud, kuid järelevalvetegevuse käigus ilmneb, et parendavad tegevused aitaksid tõhustada eesmärgi saavutamist. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste hulk minimaalne (kuni 10%). Ei vasta nõuetele – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui üksik julgestusmeede või - protseduur on küll juurutatud, kuid vaatlused kinnitavad, et selle efektiivsus ei ole alati tagatud. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste hulk 10% kuni 40%. Ei vasta nõuetele, tõsised puudused – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeedet või –protseduuri ei ole juurutatud või kui julgestusmeetme juurutamisel tuvastatakse süstemaatilisi puudusi, mis kahjustavad meetme või protseduuri tõhusust. Klassifikatsiooni kasutatakse ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste suurem kui 40%. LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 17/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Ei kohaldata – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui sättega ei kehtestata nõudeid järelevalve subjektiks olevale käitajale või üksusele või kui käitaja või üksus ei teosta nõude aluseks olevaid tegevusi. Ei leidnud kinnitust – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeetme kohaldamist ei olnud võimalik kontrollida nt ajapuudusel või ebapiisava dokumentatsiooni tõttu või kui hinnangu aluseks olev tõendmaterjal on vastuoluline. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka sätete kohta, mis defineerivad mõisteid või annavad järelevalve subjektile võimalusi, kuid ei loo kohustusi. 7 ARUANDLUS 7.1 Aruanne koordineerivale komisjonile Lennuamet valmistab ette lennundusjulgestuse nõuetele vastavuse taseme hindamiseks aastaaruande järelevalve kohta koos järelevalve käigus tuvastatud puuduste kokkuvõttega. Aruandes tuuakse välja peamised valdkonnad, kus nõuetelevastavuse tase on madalam, ning analüüsitakse peamisi trende. Aastaaruanne esitatakse lennundusseaduse2 alusel moodustatud lennundusjulgestusalast tegevust koordineerivale komisjonile. 7.2 Aruanne Euroopa Komisjonile Lennuamet esitab igal aastal Euroopa Komisjonile aruande järelevalvemeetmete rakendamise kohta vastavalt määruse1 lisa II liitele III. Aruanne esitatakse Komisjoni etteantud vormil hiljemalt kolme kuu jooksul peale kalendriaasta lõppu. VIITED: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 „Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid 6. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat/AP 125 Dokumendihalduse protseduur 9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Põhiprotsessid\VORMID 11. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 12. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) 13. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 18/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast) 14. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 15. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Põhiprotsessid\Dokumendid Martin Kiuru Lennundusjulgestuse osakonna juhataja LENNUAMET Dokument AD 400/V8 Leht 19/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  10.07.2018 nr 1.1-1/18/211 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määrusele nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3 tuginedes: 1. Kinnitan: 1.1. AP 413 V2 RA ja KC tunnustamise protseduuri – lisa 1; 1.2. AD 400 V8 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatu – lisa 2. 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 15.04.2016 a käskkiri nr 1.1-1/16/31 p 1.1. 2.2. Lennuameti peadirektori 15.07.2016 a käskkiri nr 1.1-1/16/49 p 1.1. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Telve peadirektor