Vastused küsimusele

Tere Rein, Edastan vastused Teie küsimustele. Vastused koostasime koos lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu´ga.  Millal ilmusid Lennuameti vaatevälja esimesed droonid, millal tajusite vajadust droonidega seotut reguleerida? Tajusime vajadust reguleerida droonide lennutamist 2013. aastal, seda eelkõige eesmärgiga tagada lennuohutus ning ette vaatavalt luua reeglid, kuidas selliste seadmete käitamisel tuleks toimida.  Kui palju on Teie andmeil Eestis täna droone? Droonide arvu on keeruline hinnata, seda enam et need seadmed on muutunud taskukohasemaks kui mõned aastad tagasi. Lennuametil on ülevaade nendest droonilennutajatest, kes teevad seda nõudeid (sh seadusi) järgides, pidades nii oluliseks ohutuse tagamist. Aasta aastalt, kui mitte kuu kuult, droonide ja nende kasutajate arv suureneb.  Millised droonide lennutamised tuleb Lennuametis registreerida ja millised mitte?  Millised on nn loakohustuslikud alad, kus drooni lennutamine tuleb alati registreerida? Eestis võib mehitamata õhusõidukit üldjuhul lennutada kõrgusel kuni 500 jalga ehk kuni 150m, kuid seda ainult tingimusel, et tegemist ei ole kontrollitava õhuruumiga. Kontrollitavas õhuruumis või kõrgemal kui 500 jalga ehk 150m maa-või veepinnast tuleb ükskõik kus Eesti osas taotleda Lennuametilt luba. Kontrollitavad õhuruumid asuvad peamiselt lennuväljade ümbruses – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Kärdlas ja Ämaris (sh ümberkaudsed vallad). Lisaks on lennutegevus piiratud erinevatel keelu- ja piirangualadel. Keelualadeks on näiteks Matsalu ja Vilsandi looduskaitsealad ning kogu Venemaaga piirnevad alad (orienteeruvalt 5 km raadiuses piirist) ning piirangualadeks Tapa ja Rakvere (militaartegevusega seotud alad).  Kui palju droonide lende Teie juures igakuiselt, iga-aastselt registreeritakse? Mitu % see kõigist lendudest võiks olla? 2017.aasta statistika järgi registreeriti ühekordseid lube (nö aastane luba) 454, isikuid ühekordsete lubade peal kokku oli 750. Drooni lennutamise kooskõlastuse taotlusi (vajalik lisaks aastasele loale igakordne kooskõlastus) oli kokku ligi 2000. Kuna Lennuametil ei kogu statistikat toimunud droonilendude kohta, siis protsenti välja tuua ei ole võimalik.  Millised on droonide lennutamisega seotud suurimad ohud Teie vaatevinklist? Lennuohutuse seisukohast on kõige suuremaks ohuks kokkupõrge drooni ja mehitatud õhusõiduki vahel. Eestis on registreeritud mitu sellist juhtumit, kus on toimunud ohtlik lähenemine drooni poolt õhusõidukile. Viimane selline juhtum, mis käis läbi ka meediast, toimus drooni ja PPA lennusalga helikopteriga tulekustutuslennu ajal. Teiseks suuremaks ohuks on oht inimestele. Näiteks lend inimeste kohal (nt rahvarohketel üritustel), kus drooni lennutamisel võib tekitada (drooni)piloodi viga inimestele füüsilisi vigastusi. Kolmas oht on kodanike privaatsuse rikkumine, samuti julgeolekuasutuste/riigikaitselisi funktsioone täitvate kinnisvara/territooriumi või korrektsiooni asutuste töö segamine.  Kas ja kui palju on registeerituid droonidega seotud lennuõnnetusi, õnnetuseohtlikke olukordi? Droone Eestis hetkel ei registreerita (st nii nagu nt autosid), tulevikus ei ole see välistatud. Lennuamet ei ole teadlik ühestki drooni ja mehitatud õhusõiduki vahelisest lennuõnnetusest, mis oleks toimunud Eestis. Küll aga on Lennuametit teavitatud potentsiaalselt ohtlikest olukordadest, mis võivad viia lennuõnnetusteni.  Mida olulist soovite lisada, mida Maalehe lugejad või ka seadisandjad peaksid teadma? Lennuamet soovib rõhutada, et drooni lennutamisel tuleb käituda vastutustundlikult ning arvestada tuleb teiste kodanikega enda ümber. Drooni lennutamisel tuleb arvesse võtta seda, et õhuruum, mida kasutatakse, on sama, mida kasutavad ka mehitatud õhusõidukid – ehk piltlikult öeldes, nii nagu tuleb sõiduteel arvestada raskeveokite, sõiduautode, jalgrataste ja jalakäijatega, nii tuleb seda kõike teha ka õhuruumis. Seega, võttes kätte drooni puldi ja asudes lennutama drooni, on droonilennutaja samasugune piloot nagu õhusõiduki piloot. Selleks, et ohutult drooniga ümber käia, tuleks ennekõike endale selgeks teha reeglid ning käituda selliselt, kus iga tegevus on läbi mõeldud ja kus on tagatud kõigi ohutus. Oluline on veel meeles pidada, et mehitamata õhusõidukiga pildistamisel ja filmimisel kehtivad lisaks lennutamisele rida teisi nõudeid. Näiteks ei tohi pildile või videole jäädvustatud isikud olla tuvastatavad kui eelnevalt ei ole saadud nendelt antud tegevuseks luba, rääkimata pildi/video avaldamisest (nt sotsiaalmeedias). Parimate soovidega Marelle Pihlak Üldosakonna juhataja / Kommunikatsioonijuht +372 610 3589 / +372 5887 3706 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet From: Rein Sikk [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, July 24, 2018 1:48 PM To: Lennuamet <[email protected]>; Tiina Ester <[email protected]>; Kristjan Telve <[email protected]> Cc: Noreply Lennuamet <[email protected]> Subject: Väike drooniabi Maalehele Tere, kirjutan Maalehele pikemat ülevaatelugu droonidest ja nendega seotud probleemidest. Olen end küll kurssi viinud mehitamata õhusõidukite käitamise juhendiga, kuid palun siiski, et Teie spetsialistid sealt mõne asja üle üle selgitaksid, n.ö puust ja punaseks teeksid, et iga viimne kui Maalehehe lugeja asjast paremini aru saaks. Seega – minu küsimused, selgituspalved – hea, kui esialgsed vastused saabuksid homse tööpäeva lõpuks, edasi saame vajadusel detailidesse laskuda.  Millal ilmusid Lennuameti vaatevälja esimesed droonid, millal tajusite vajadust droonidega seotut reguleerida?  Kui palju on Teie andmeil Eestis täna droone?  Millised droonide lennutamised tuleb Lennuametis registreerida ja millised mitte?  Millised on nn loakohustuslikud alad, kus drooni lennutamine tuleb alati registreerida?  Kui palju droonide lende Teie juures igakuiselt, iga-aastselt registreeritakse? Mitu % see kõigist lendudest võiks olla?  Millised on droonide lennutamisega seotud suurimad ohud Teie vaatevinklist?  Kas ja kui palju on registeerituid droonidega seotud lennuõnnetusi, õnnetuseohtlikke olukordi?  Mida olulist soovite lisada, mida Maalehe lugejad või ka seadisandjad peaksid teadma? Tänumeeles Rein Sikk, Maaleht 5012487