Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 03. märts 2016 a., Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Mariken Arro Kriminaalasja number: 13260102960 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1 Kahtlustatava nimi, isikukood: R.N Kriminaalasjas nr 13260102960 alustati menetlust 15.08.2013. a. Kriminaalasjas on kahtlustus esitatud R N selles, et tema 04.05.2013. a. kella 21:40 paiku Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu- Valga mnt 148.1 kilomeetril suunaga Tartu poolt Elva suunas juhtis alkoholijoobe seisundis (veres etanoolisisaldus 2,27 mg/g kohta) ning vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduautot Volkswagen Golf Variant registreerimismärgiga 146 AZL ega tulnud teeoludele mittevastava sõidukiiruse ja alkoholist põhjustatud terviseseisundi tõttu toime sõiduauto juhtimisega, mille tagajärjel kaotas sõiduk sirgel teelõigul juhitavuse ja paiskus teelt välja paremale poole põllule ning rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduautos kaasreisijana viibinud K A, kes kinnitamata turvavöö tõttu oli paiskunud sõidukist välja, järgmisi kehavigastusi: I, IV, V ja VI kaelalüli murrud, III rinnalüli keha rõhkmurd, vasaku küünarluu murd, haavad vasaku käe III-V sõrmepiirkonnas ning nahamarrastused pea ja vasaku puusa piirkonnas. Nimetatud kehavigastused on eluohtlikud ning nende paranemine kestab rohkem kui 4 kuud. Sellise tegevusega pani R N toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kannatanu A A on 09.11.2015. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuris andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalasja nr 13260102960 lõpetamiseks KrMS § 203 alusel. Prokurör selgitas kannatanule, milline on karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetamise kord ja tagajärjed. Kannatanu ei ole kahtlustatava vastu esitanud tsiviilhagi ning prokuröriga kohtudes kinnitas, et tal ei ole kahtlustatava suhtes nõudeid. Kannatanu ainuke soov oli see, et kahtlustatav tunnistaks ennast kuriteos süüdi, mida kahtlustatav ka 18.08.2015. a toimunud ülekuulamisel teinud on. Kahtlustatav R N on 16.02.2016. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuris andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalasja nr 13260102960 lõpetamiseks KrMS § 203 alusel. Prokurör selgitas kahtlustatavale, milline on karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetamise kord ja tagajärjed. Kahtlustatav lubas kannatanuga ühendust võtta, temalt vabandust paluda ning kannatanu soovil teda rahaliselt toetada. Pärnu Maakohtu 08. juuli 2013. a otsusega tunnistati R N süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti KarS § 68 lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 958 tunni üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 27. juuni 2014. a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele R N Pärnu Maakohtu 08. juuli 2013. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 3 kuud 16 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 19. jaanuari 2015. a määrusega täpsustati seoses 01.01.2015. a karistusseadustiku muudatustega R N poolt ärakandmisele kuuluvat karistust, milleks loeti 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.06.2014. a ja lõpuks 16.09.2015. a. Harju Maakohtu 12. märtsi 2015. a määrusega vabastati R N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, allutades isiku kriminaalhooldaja järelevalve alla ja pannes talle lisakohustusi. Harju Maakohtu 15. juuni 2015. a otsusega tunnistati R N süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust, mis KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Pärnu Maakohtu 08. juuli 2013. a otsusega mõistetud raskema liitkaristusega, s.o 1 aasta 3 kuu 27 päeva vangistusega, lugedes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 958 tunni üldkasuliku tööga ning millisest asenduskaristusest ärakandmata vangistus 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva pöörati Harju Maakohtu 27. juuni.2014. a määrusega täitmisele ja millise karistuse ärakandmisest R N Harju Maakohtu 12. märtsi.2015. a määrusega KarS § 76 alusel vabastati tingimisi ennetähtaegselt 6 kuulise katseajaga. Ärakandmata liitkaristuse täitmisele pööramise tingimusi arvestati Harju Maakohtu 12. märtsi 2015. a määrusega sätestatud alustel. KrMS § 203 lg 1 p 1 ja § 203 lg 6 alusel võib Prokuratuur kriminaalmenetluse, mille esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul lõpetada, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. KarS § 422 lg 1 alusel on isikut võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadusandja ei ole ette näinud vangistuse alammäära. Seetõttu võib KrMS § 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetada Prokuratuur. R N inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 3 aastat. Nimetatud asjaolu silmas pidades võib asuda seisukohale, et süüteo toimepanemisest pikema ajavahemiku möödumine vähendab oluliselt avalikku menetlushuvi. R N inkrimineeritav kuritegu on toime pandud 04.05.2013. a. R N on vahepealse aja jooksul karistatud kahel korral, seda Pärnu Maakohtu 08. juuli 2013. a otsusega ja Harju Maakohtu 15. juuni 2015. a otsusega. Kuivõrd on R N vahepealse aja jooksul kahel korral süüdistatud kuriteo toimepanemises, oleks neid kriminaalasju pidanud menetlema ühises menetluses. Harju Maakohtu 27. juuni 2014. a määrusega pöörati täitmisele R N Pärnu Maakohtu 08. juuli 2013. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 3 kuud 16 päeva vangistust, mis tähendab, et R N on vahepealse aja jooksul kandnud ka reaalset vangistust. Harju Maakohtu 12. märtsi 2015. a määrusega vabastati R N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohus on R N ennetähtaegset vabastamist põhistanud järgnevalt: „Kohus arvestab, et R. O on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning ta suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud R.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.“ R N ennetähtaegset vabastamist toetasid ka prokurör ja vangla. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, samuti seda, et R N on vahepealsel ajal kahel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on kandnud reaalset vangistust, millest ta on ennetähtaegselt vabastatud, on prokurör arvamusel, et R N suhtes on mõistlik käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 203 alusel on üldjuhul võimalik nn hiljem tuvastatud konkurentsi puhul. Vangistust kandis R N mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ka praegusel juhul on R N inkrimineeritav kuritegu toime pandud joobeseisundis. Käesolev kuritegu on toime pandud Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2012. a otsusega määratud katseajal, millega moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 08. juuli 2013. a otsusega ja mis pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27. juuni 2014. a määrusega. R Nit on hiljem karistatud ka veel Harju Maakohtu 16. juuni 2015. a otsusega. Eeltoodut arvesse võttes on prokurör arvamusel, et R N käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale varasema kuriteo eest mõistetud karistusega. Pärast vangistusest vabanemist on R N olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus. Prokurör on arvamusel, et R N on teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus olla seaduskuulekas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamisega määratud katseaja läbis R N korrektselt ning ta ei ole pärast seda toime pannud ühtegi süütegu. R Ni poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on järgmised: 1. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel R N joobeseisundi verest tuvastamise ekspertiisi tasu 14,00 eurot joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 313 T alusel (tl 19); 2. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel A Ai kohtuarstliku ekspertiisi tasu 61,00 eurot ekspertiisiakti nr 15E-LÕI0021 alusel (tl 65). R Ni poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokku on 75,00 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p-st 1, § 203 lg-st 6, §-st 206 ja § 189 lg-st 1, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 13260102960 menetlus R N kahtlustuses KarS § 422 lg 1 järgi KrMS § 203 alusel karistuse ebaotstarbekuse tõttu. 2. Tõkendi tühistamine: tühistada R N 18.08.2015. a kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 4. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete kustutamine: kriminaalasja nr 13260102960 raames ei ole R Ni andmeid kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. 5. Vahistuse kestus: R N vahi all ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kohustada R N tasuma kriminaalmenetluse kulud 75,00 (seitsekümmend viis) eurot hiljemalt 04.05.2016. a. Menetluskulude hüvitamisel lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost. 7. Kahju hüvitamine: Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 esitada prokuratuuri nimetus (aadress) taotluse kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6 (vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1 (teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014001). 8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu A A ja kahtlustatav R N. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 esitada kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Mariken Arro abiprokurör