Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkiri „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“

MINISTRI KÄSKKIRI 03.08.2021 nr 87 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkiri „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas lõikega 4: kinnitan toetuse andmise tingimused „Euroopa Sotsiaalfondi vahendid REACT-EU COVID-19 mõjude leevendamiseks“ koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 2 Projekti 1 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2022 Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks 1. Teavitus- ja ennetustöö korraldamine Oluline on süsteemne üle-eestiline teavitus- ja ennetustöö, et toetada laste, perede, spetsialistide ja laiema avalikkuse vaimse tervise alast toimetulekut ning teadlikkust abi saamise võimalustest. Süsteemne teavitus- ja ennetustöö võimaldab suurendada inimeste teadlikkust teenusest, et potentsiaalsed abi vajavad lapsed ja täiskasvanud hakkaksid teenust saama. Eesmärk on korraldada aastas üks-kaks suuremat üle-eestilist kampaaniat koos tootmise ja kajastamisega (klipid, helindamised ja visuaalid sise- ja välimeedias, sotsiaalmeedias, kodulehel ja ühistranspordis jms) ning regulaarselt väiksemate õppe- ja infomaterjalidega (teavituspinnad laste õppevahendites ja keskkondades erinevatele vanuserühmadele ning õppe- ja infomaterjalid lastele, täiskasvanutele, spetsialistidele eesti ja vene keeles jms). Teavitustöö tegemisel jätkatakse senist koostööd partneritega (KOVi töötajad, haridusasutused, noortekeskused, politsei, huviharidus jt asutused). Samuti jätkub koostöö Lastekaitse Liidu juhitavas projektis „Targalt Internetis“ ning Telia Eesti projekti „Suurim julgus“ raames. Laste ja noorte sihtrühma virtuaalkeskkondade kasutamise üha suureneva osakaalu tõttu on ennetus- ja teavitustöö suuremas mahus virtuaalkeskkondadesse viimiseks vajalik teha ka nt kodulehel väiksemaid lapsesõbralikkust ja kasutajamugavust suurendavaid muudatusi. Varasemast enam soovitakse teavitus- ja ennetustöösse kaasata ka laste ja noorte sihtrühma. Teavitustegevusi ja -materjale planeeritakse nii eesti kui vene keeles ning vajaduse selgudes ka inglise keeles. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond 2. Laste ja perede abistamine, abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine Pöördujate nõustamine laste vaimse tervisega seotud teemadel; abivajava ja hädaohus oleva lapse nõustamine ja juhtumite menetlemine; töövälisel ajal lastekaitsetöötaja rolli täitmine abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumite menetlemisel. Kanalid: telefonid 116111 ja 116000, online veebivestlus, e-kiri [email protected], koduleht www.lasteabi.ee, äpp, FB konto. Kanalite kättesaadavus: 24/7. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond Tabel 1. Ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Teavitus- ja ennetustöö 2022 01.01.2022–31.12.2022 korraldamine Üle-eestilise kampaania 2022 01.06.2022–31.12.2022 korraldamine  2 Laste, perede, spetsialistide 2022 01.01.2022–31.12.2022 nõustamine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase (2022) Väljundinäitaja Pöördumiste arv 10 200 Tulemusnäitaja Pöördumiste tase lapse abivajadusest lähtuvalt 76% / 14% / 3% (nõustamine, abivajav laps, hädaohus olev laps)  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 3 Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022 Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 1. Projektijuhi leidmine 2021. aasta II kvartalis korraldatakse konkurss projektijuhi ametikohale. 2. Koolitusvajaduse analüüsi korraldamine Täpse koolitusvajaduse määramiseks korraldab projektijuht koolitusvajaduse analüüsi tegemise (olemasoleva kirjanduse analüüs, sihtrühmale juba pakutavate koolituste analüüs, oluliste teadmiste ja oskuste analüüs, fookusgrupid vms). Analüüsiteenus ostetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele sisse; osaliselt panustab ka TAI meeskond. Koolitusvajaduse analüüsi tulemusena määratakse teemad, mille koolituste pakkumist saab kohe alustada, samuti arendustegevusi eeldavad koolitusteemad. Kui analüüsist selgub vajadus, määratakse ka koolitajate koolitust eeldavad teemad ja nende potentsiaalsed koolitajad (välisekspertide kaasamise võimalus). 3. Koolitusplaani ja koolituskavade koostamine Lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsi tulemustest planeeritakse laste vaimse tervise teemalised koolitused sihtrühmale, koostades koolitusplaani kaheks aastaks, mida jooksvalt selguvatest vajadustest lähtuvalt täiendatakse. Töörühmade abil koostatakse sihtrühma vajadustest lähtuvad koolituskavad, mis on aluseks koolitajate hankele. 4. Koolitajate ja koolituste arendustegevused Arendustegevused toimuvad projekti aasta vältel jooksvalt ning sisaldavad endas erinevaid komponente, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. 5. Koolitajate hanked ja koolituste korraldamine Koolitajate hanked korraldatakse jooksvalt lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsis selgunud teemadest; olemasolevate koolituskavade puhul asutakse koolitusi pakkuma esimesel võimalusel. Koolitusi korraldatakse vastavalt vajadustele ja võimalustele kas kontaktõppes Eesti eri piirkondades või veebikoolitustena. Koolitusi arendatakse lähtuvalt koolitustel kogutud tagasisidest. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed (sh perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid jt), Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna konsultandid ja peaspetsialistid (KOVi lastekaitsetöötajate nõustajad) Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev 2.1.1. Projektijuhi leidmine 2021 15. aprill – 1. juuni 2021 2.1.2. Koolitusvajaduse 2021 1. juuni – 31. august 2021  2 analüüsi korraldamine 2.1.3. Koolitusplaani ja 2021–2022 1. juuni 2021 – 1. juuni 2022 koolituskavade koostamine 2.1.4. Koolitajate ja koolituste 2021–2022 1. juuni 2021 – 31. detsember 2022 arendustegevused 2.1.5. Koolitajate hanked ja 2021–2022 1. juuli 2021 – 31. detsember 2022 koolituste korraldamine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2021) (2022) Väljundinäitaja Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Väljundinäitaja Koolitusel osalenute arv 40 210  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 4 Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022 Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine 1. Toimepidevuse plaani metoodika väljatöötamine ja selle raames sotsiaalhoolekandeasutustele eraldiseisva infektsioonialase nõustamise plaani ja hindamisabivahendi koostamine. Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan. Tegevuse raames pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ning välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused. Plaani saab kasutada hoolekandeasutus oma infektsioonialase tegevuse planeerimiseks ja korraldamiseks. Hindamisabivahend on loodud hoolekandeasutuse infektsiooni- ja õendustöö korraldamiseks ning asutuse enesekontrolliks ja abivahendiks. Hindamisvahendisse on loodud enesekontrolli küsimustik WHO testi põhjal ning programm annab valgusfoori meetodil märku millise teemaga peab asutus prioriteetselt tegelema. 2. Hoolekandeasutuste juhtide koolitused ja nõustamine ning teabepäevad asutuste juhtidele, hooldusjuhtidele tervishoiu- ja hooldustöötajatele ja toimepidevuse tagamisega seotud partneritele. TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele infektsioonialaseid koolitusi nii COVID-19 viirusega kui bioloogilise riskiga toimetulekuks. Muu hulgas on eesmärk parandada koostööd, jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada asutuse juhtide nõustamise vajadusi ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti jagavad probleemidega toime tulnud asutused oma kogemusi parima praktika tutvustamise raames. Hoolekandeasutuste juhtide jaoks on oluline ka meediaga suhtlemise koolitus, et juhid oskaksid meediaga käituda, suhelda ja suhtlemisest keelduda. Koolituste eesmärk on suurendada ka üldist teadlikkust toimepidevusest. Projekti käigus tehakse hoolekandeasutustes infektsioonialase olukorra kaardistus koos infektsioonialase nõustamise plaani koostamisega ning teenuseosutaja jõustamisega riskide maandamiseks. Toimuvad teabepäevad, et hoida sotsiaalhoolekandeasutused infoväljas ja jagada projekti kohta aja- ja asjakohast informatsiooni. 3. Parima praktika õppefilmid bioloogiliste riskide haldamisest ja toimepidevuse tagamisega seotud riskide maandamisest Õppefilmid filmitakse sotsiaalhoolekandeasutuste parima praktika näitlikustamise teel Eestis tegutsevate asutuste näitel – kuidas on korraldatud infektsioonialane tegevus, isikukaitsevahendite kasutamine, ruumide koristamine, klientide paigutamine bioloogilise riski või infektsiooni tingimustes. 4. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks  2 Trükised koostatakse TAT projekti raames vastavalt vajadusele. 5. Meeskonna ja SKA ametnike võrgustiku supervisioon Supervisioon on suunatud infektsioonivolinikele ja projekti töötajatele, et parandada suhtlemisoskust, muuta suhtlemine sotsiaalhoolekandeasutustega ladusamaks ning anda probleemide korral korrektsed vastused. 6. Toimepidevuse plaani koostamise e-lahendus ning interaktiivse kaardi väljatöötamine Arendatakse välja toimepidevuse plaani koostamist toetav e-lahendus (IT-lahendus), mille abil on hoolekandeasutusel võimalik teha hetkeolukorra analüüs (riskide hindamine) ja planeerida riski maandavaid meetmeid jmt. Valminud toimepidevuse plaani koonddokumendi saab saata e- lahenduse abil ka seotud osapooltele. Eraldi arendatakse välja Eesti kaardi põhine rakendus, kus kajastuvad infektsioonivolinike töö tulemused ja on näha erinevad riskitasemed (bioloogiline, füüsiline jne). Kaardil kajastuvad volinike töötulemused. Andmeadministratsiooni arendamine ja lisaliide, prototüüp + analüüs ja kaardirakenduse valimine. Enesehindamise vahendi täiendamine turvalisuse kvaliteedinõude hindamise osas, bioloogiliste riskide jaoks valmisolek WHO testi põhjal. Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldine Tegevuse algus- ja lõppkuupäev ajaraam Infektsiooninõustamine 2021-2022 01.04.2021–31.12.2022 Koolitused 2021-2022 01.04.2021–31.12.2022 Teabepäevad 2021-2022 01.04.2021–31.12.2022 Interaktiivne kaart 2021-2022 01.04.2021–31.12.2022 - Toimepidevuse plaani metoodika väljatöötamine, asutuste nõustamine ja metoodika testimine - Enesehindamisabivahendi täiendamine, et hinnata asutuse valmisolekut bioloogiliste riskide tõrjumiseks Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2021) (2022) Väljundinäitaja Nõustatud asutuste arv 192 150 Väljundinäitaja Koolitusgruppide arv 6 4 Väljundinäitaja Supervisioonide arv 4 4 Väljundinäitaja Teabepäevade arv 4 3 Väljundinäitaja Trükiste arv 1 0 Väljundinäitaja Õppevahendite arv 1 0 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: sotsiaalhoolekandeasutused, sh üldhoolekandeasutuste, erihoolekandeasutuste, asendushooldust pakkuvate asutuste personal, teenusekeskused, koduteenused  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 5 Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022 Ohvriabiteenused Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis Seoses vaimse tervise, vägivalla ja kriisisündmuste teenuste arendamisega on kasvamas Sotsiaalkindlustusametis kaasatavate vabatahtlike arv. Riigi lisaeelarve ja REACT rahastusega luuakse vabatahtlikele infosüsteem tööülesannete jagamiseks ja tööprotsesside jälgimiseks. REACT tagab rahastuse tellijapoolsele projektijuhile ning nõuete kirjeldamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: ohvriabi vabatahtlikud Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine Seoses palju tähelepanu saanud lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste lugudega on kasvanud nõudlus pakkuda abivõimalusi sellele sihtrühmale. Rahastus tagab juhtumikorralduse ja esmase nõustamise ohvrite grupile ning sellest rahastatakse ka psühholoogilise abi ja tugigrupi teenuseid, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: traumat kogenud inimesed Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused, et töötada kriisiolukorras ja traumat kogenud inimestega. Eeldatav koolitatavate inimeste arv on 100. Koolituse läbimine võimaldab suurendada valmisolekut reageerivaks tööks traumasündmuse järel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: ohvreid abistavad spetsialistid ja vabatahtlikud Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine Uus ohvriabi seadus hõlmab mitmeid uusi valdkondi ja palju muudatusi senises regulatsioonis (nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused jms). Rahastus võimaldab toota õppematerjale ning korraldada koolitusi puudutatud spetsialistidele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: ohvritega kokkupuutuvad spetsialistid Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: kuriteoohvriks langenud inimesed, neid toetavad spetsialistid Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö  2 Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus, tagatakse kriisitöö kaudu psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Luuakse võimekus tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti (enamasti kodudes, haiglates, sündmuskohtadel). Tööd korraldab 5-liikmeline meeskond, kelle kõrval on abi pakkuvas rollis vabatahtlikud ja ülejäänud ohvriabitöötajad. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, ohvriabi spetsialistid Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka rohkemad traumat kogenud lapsed. Rahastus võimaldab aktiivsema juhtumikorralduse ja hindamise abil toetada enamate laste teenuse saamist ning teenuste kvaliteedi parandamist nii, et abi osutamisel osatakse laste traumadega arvestada ning pakutaks ka traumaspetsiifilist abi. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: spetsialistid, kaudselt traumat kogenud lapsed ja nende pered Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Vabatahtlike süsteemi 2021–2022 01.04.2021–31.03.2022 arendamine ohvriabis Seksuaalvägivalla ohvritele 2021–2022 01.05.2021–31.12.2022 tugiteenuste pakkumise arendamine Psühholoogilise esmaabi 2021 01.05.2021–31.12.2021 oskused esmareageerijatele Ohvriabi seaduse 2022 01.01.2022–30.04.2022 rakendamise toetamine Ohvriabiteenuste raames 2021–2022 01.05.2021–30.04.2021 pakutava juriidilise abi arendamine Alaealiste traumasurmadega 2022 01.01.2022–31.12.2022 seotud kriisitöö Terapeutiline abi sotsiaalses 2021–2022 01.05.2021–31.12.2022 rehabilitatsioonis Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2021) (2022) Väljundinäitaja Traumasündmustes otsest abi saanud 25 50 inimesed Väljundinäitaja Tugiteenuseid saanud 50 100 seksuaalvägivalla ohvrid Väljundinäitaja Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Väljundinäitaja Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv  3 Väljundinäitaja Psühholoogilise esmaabi oskuste 50 50 koolituse saanud spetsialistide arv  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 6 Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2022–30.06.2023 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 1. VEPA metoodika rakendamine Eestis VEPA metoodika katseprojekt viidi ellu 2014/2015. õppeaastal. Tegevust koordineeris Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Sihtasutusega Kiusamise Vastu. Finantseerijaks oli Siseministeerium. Projektis osales 20 kooli ja kümme mentorit ning VEPA metoodikast sai osa 538 õpilast. Aastatel 2015–2020 viis TAI VEPA-t ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel projekti „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003) raames. Seitsme õppeaasta jooksul on VEPA-ga liitunud 158 kooli ja 640 õpetajat. Metoodikast on osa saanud üle 12 200 1.–6. klassi õpilase, kellest enamik on 1.–3. klassi õpilased. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoole kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koole. Liitunud on ka viis erakooli ja kolm erikooli. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt klassi vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb tunnikülastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 2019/2020. õppeaastal panustasid VEPA rakendamisse esmakordselt osaliselt ka mõned kohalikud omavalitsused. 2. VEPA metoodika arendamine, elluviimine ja laiendamine laste toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks koolis ja lasteaias VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sealhulgas koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse ja viiakse läbi väljaõpe ja täiendkoolitused (sealhulgas nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. VEPA metoodika rakendamisega liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja lasteaedadesse ning jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka KOVi esindajad. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või koolis kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju.  2 Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond; lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev Uute ja jätkavate koolide ning uute 2022, 2022 01.03.2022–30.04.2022 lasteaedade väljaselgitamine, eelkokkulepete sõlmimine Mentorite ja koolitajate hankimine 2022, 2022 02.05.2022–30.06.2022 Osapooltega lepingute sõlmimine 2022, 2022 21.06.2022–30.09.2022 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna 2022–2023 21.09.2022–30.05.2023 esindajate koolitused üle Eesti Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase (2022) Väljundinäitaja VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128 Tulemusnäitaja Mittesoovitud käitumiste keskmine arv (algtase Väheneb mõõdetakse õppeaasta alguses) neljandiku võrra  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Euroopa Sotsiaalfondi REACT- EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium. REACT-EU Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi REACT-EU ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele REACT-EU ESFist ja ERFist rahastatavatele prioriteetsete suundade 15 ja 16 meetme tegevustele: 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“; 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“; 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“; 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“; 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“; 16.1.1 „Tööturuteenuste pakkumine“; 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Kuna TAT käskkiri hõlmab mitut projekti, on toetuse andmise tingimuste alusel viidatud ka STS § 16 lõikele 2. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Käesoleva TATga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ elluviimiseks TAT. TAT sisaldab eesmärkide ja projektide tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate projektide sihtrühma, näitajaid, seost valdkondlike arengukavadega ning rakendamise tingimusi. Seletuskirja lisaks on riigiabi analüüs. TAT-d viiakse ellu projektide alusel. Kolme projekti elluviija on Sotsiaalkindlustusamet ja kahe projekti elluviija on Tervise Arengu Instituut. TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 2. TAT vajalikkuse põhjendus Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks Vaimse tervise roheline raamat toob esile, et oluline on tagada riigi rahastatud nõustamistelefonide, sh lasteabitelefoni 116111 toimimine, mis tagab esmase sotsiaalse ja psühholoogilise info ja nõustamise. Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringse nõustamise teenuse (edaspidi lasteabiteenus). Lasteabiteenus pakub nõustamist nii telefoni teel kui veebinõustamisena (chat, e-post). Planeeritav registreeritud nõustamise võimalus laiendab kliendile pakutavaid valikuid ning muudab nõustamisvõimalused kättesaadavamaks. Riigikontrolli 2020. a novembri audit „Hariduse tugiteenuste kättesaadavus“ toob soovitustena välja tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks erinevate e-teenuste kasutamise soodustamise, näiteks e-psühholoogi teenuse pakkumise: soodustada sarnaselt e-logopeedi ja e-psühholoogi teenusega ka muude veebipõhiste nõustamisteenuste pakkumist õpetajatele, lapsevanematele ja lastele. See võimaldaks pakkuda tugiteenuseid seal, kus tugispetsialistidest on puudus. Lasteabiteenuse laiendamine registreeritud nõustamise pakkumisega aitab kaasa laste, vanemate ja spetsialistide toetamisele IKT-põhise nõustamisega. Soov on laiendada lasteabi, sh vaimse tervise nõustamise võimalusi, alateenusena ka registreeritud nõustamist. Selleks tuleb tagada nii kaasaegne toimiv tehniline valmidus kui ka piisav kompetentse personaliga kaetus. Varakult ja kohe lapse probleemidele reageerimine ja lapsi ohustavate riskide vähendamine aitavad ennetada probleemide kuhjumist. Probleeme märgates ja operatiivselt tegutsedes on võimalik ennetada lapsele raskuste, nt vaimse tervise probleemide tekkimist, riskikäitumise või komplekssete probleemide kujunemist. Lasteabi pakub klientidele teenust ennetuse universaalsel tasandil, mis on mõeldud üldelanikkonnale, et pakkuda tuge ja teadmisi nõustamise kaudu (60% lasteabi pöördumistest) enne suuremate probleemide tekkimist. Samuti pakub lasteabi abi ja tuge ennetuse valikulisel tasandil, kus tegevused on suunatud kindlale sihtrühmale (nt abivajav laps), et hoida ära varases staadiumis probleemide, sh vaimse tervise probleemide süvenemist. Ligi 28% lasteabisse pöördumistest suunatakse edasi KOVi lastekaitsetöötajatele, kes saavad pakkuda lapsele ja perele tuge ja abi nende kodukohas. Samuti jõuab 12–15% kõigist laste seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega või seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest lastemajani lasteabi pöördumiste kaudu. Lasteabiteenuse pakkumine avaldab mõju lisaks sotsiaalsüsteemile ka teistele valdkondadele (tervisevaldkond, haridusvaldkond, justiitssüsteem). Lasteabisse pöördumistest u 15% on seotud laste vaimse heaolu ja tervise küsimustega, sh suitsiidne käitumine. Umbes 20% lasteabisse pöördumistest on seotud lapse väärkohtlemise juhtumitega (hooletusse jätmine, füüsiline, seksuaalne ja emotsionaalne väärkohtlemine). Eestis tehtud uuringutest selgub, et vähese teadlikkuse ja väheste võimaluste tõttu abi lasteni ei jõua. Häbitunne ja soov vanemaid mitte kurvastada on sagedasemad põhjused, miks ahistamisest ja vägivallast ei räägita. Teadlased on kirjeldanud IKT-vahendite (nt telefoni- ja internetinõustamine) efektiivsust ning leidnud, et tehnoloogia areng, kulutõhusus ja aja kokkuhoid on telefoni- ja internetinõustamisest teinud atraktiivse alternatiivi traditsioonilisele kontaktnõustamisele, sh lastele abi pakkumisele. Lasteabi on üks väheseid teenuseid Eestis, kuhu laps saab abi või nõuande saamiseks iseseisvalt pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast. Kuna sihtrühmas toimuvad pidevad muutused (nt sünnivad uued lapsed, kes kasvades vajavad informeerimist; teemad, milles nõuannet vajatakse, muutuvad), on oluline jätkata ning laiendada lasteabi teavitus- ja ennetustööga, et sihtrühmad oleksid informeeritud ja erinevatest tugimeetmetest teadlikud. Lisarahastus võimaldab vahendeid teavitus- ja ennetustegevuseks, et suurendada ja hoida teadlikkust lasteabiteenusest (lasteabitelefoni 2020. a uuringu põhal oli teadlikkus abikanalist järgmine: lapsed 53%, täiskasvanud 47%) ning juurutada süsteemset töömetoodikat professionaalse toe tagamiseks, 2 samuti suurendada pöördumiste arvu, et tagada esmane professionaalne tugi abivajajale ning võimaldada rohkemate laste, lapsevanemate jt seotud osapoolte murede varajast märkamist ja abi pakkumist. Eesmärk Lasteabiteenuse 116111 eesmärk on laste ja perede abistamine ja heaolu suurendamine telefoni- ja internetinõustamise kaudu, samuti abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine ning juhtumite menetlemine. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Kanalid: telefonid 116111 ja 116000, online veebivestlus, e-kiri [email protected], koduleht www.lasteabi.ee, alates 2021. aastast registreeritud e-nõustamine. Tulemus Teavitus- , ennetustöö ning professionaalse nõustamise toel tõuseb laste, perede, spetsialistide jt teadlikkus abi vajavate laste ning perede märkamisest, reageerimise olulisusest ja abi saamise võimalustest ning pöördumiste arv teenusele tõuseb. Lasteabisse pöördumiste arv kalendriaasta kohta teenusekaardi põhjal: 2020 2021 2022 2023 2024 2025 9500 9700 9900 10 000 10 000 10 000 2020. a tegelik pöördumiste arv kokku 10 009. Korrigeeritud prognoos järgnevateks aastateks: 2021 2022 2023 2024 2025 10 100 10 200 10 300 10 400 10 500 Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks COVID-19 viiruse leviku tingimustes on halvenenud Eesti laste ja nende vanemate vaimne tervis, samuti on neid toetavad spetsialistid pidanud kohanema uute töötingimustega ja tajunud töö keerukamaks muutumist. Tallinna Ülikool uuris 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal lastekaitsetöötajate kogemusi nende tööst peredega (Toros & Falch-Eriksen 2020) ning Lastekaitse Liit uuris 2021. aasta kevadel lastekaitsetöötajate kogemusi Eesti perede olukorra ja vaimse tervise kohta (Lastekaitse Liit 2021). Peredes, kus probleemid olid niigi olemas, on need teravamalt esile tulnud, lisaks on paljud pered, kes varem olid hästi toime tulevad, muutunud abivajavateks (Toros & Falch-Eriksen 2020). Vanemad on väsinud ja kurnatud, kuna peavad kodukontoris töötama ja samal ajal toetama kaugõppel olevate laste edenemist koolis või tegelema tähelepanu nõudvate väikelastega, kes on jäetud lasteaiast koju (Lastekaitse Liit 2021). Tuge ei saa küsida ka vanavanematelt, kes kuuluvad riskigruppi, sest see seaks nad haigestumise ohtu (samas). Vanemad ja lapsed vajaksid uutmoodi või suuremat tuge COVID-19 leviku tingimustes – tugiliini, tugiisikuid vm (samas). Lapsed, kes on kannatanud perevägivalla all, on nüüd veelgi raskemas olukorras, kuna distantsõppe tingimustes peavad nad ka päeval püsima vägivaldses keskkonnas, kus on kaugtöö tõttu vanemadki. Tõsine perevägivald mõjutab laste vaimset tervist ja võib mõjutada nende arengut. See jätab lastele trauma, mille mõjud avalduvad aastaid hiljemgi. Mured kodus pärsivad võimet õppimisega toime tulla. Distantsõppel, kui õpetaja tugi lapsele väheneb, tajuvad õpetajad, et mõned õpilased kaovad neil täiesti „käest“ – ei täida enam kooliülesandeid (Lastekaitse Liit 2021). 3 Lähisuhtevägivalla korral väheneb ohvrist vanemal jõud laste eest hoolitseda, mistõttu laps nagu kaotaks mõlemad vanemad, nii vägivallatseja kui ohvrist vanema. Samas on koolil paradoksaalselt distantsõppe tõttu keerulisem märgata abivajavaid lapsi ja teavitada sellest lastekaitsetöötajaid. Teiste spetsialistide hulk lastekaitsetöötajaid abivajavatest lastest teavitada hoopis väheneb. Näiteks ütlesid lastekaitsetöötajad, et teavitamine koolikohustuse mittetäitmise kohta 2020. aasta kevade eriolukorra ajal vähenes (Toros & Falch-Eriksen 2020). COVID-19 levik on nõudnud ka lastekaitstöötajatelt ja tugispetsialistidelt olukorraga kohanemist, sh veebis perede ja lastega kontakti loomisega. Abivajaduse hindamine on lastekaitsetöötajatele kaugtöö kontekstis inimest nägemata keeruline (Toros & Falch-Eriksen 2020). Samuti kogesid lastekaitsetöötajad, et 2020. aasta kevadel eriolukorra ajal peatasid mitmed tugispetsialistid (psühholoogid, psühhiaatrid, logopeedid) oma teenused või oli ligipääs teenustele piiratud (Toros & Falch-Eriksen 2020). Seda ajal, kui nende abi järele oli vajadus tegelikult suurenenud. Tuge ja lahendusi vajavad kõik, nii lapsed, nende vanemad kui ka neid toetavad spetsialistid (Lastekaitse Liit 2021). Muu hulgas arvavad lastekaitsetöötajad, et ka kool võiks leida lahendusi õppimisega raskustesse sattunud laste paremaks toetamiseks (samas). Näiteks on mõned õpetajad Lastekaitse Liidu küsitluse järgi andnud lastele ainult iseseisvaid ülesandeid, loomata kontakti reaalajas veebi kaudu, mis annaks vähegi aimu, kuidas lapsel läheb. See, et laps ei tule õppimisülesannetega toime, vajab tähele panemist, samuti muud märgid, mis viitavad COVID-19 leviku tingimustes sellele, et ta vajab abi. Neid märke tuleb esmalt osata tähele panna ning seejärel edastada teave lastekaitsetöötajale. Seega vajaksid lastega töötavad spetsialistid teadmisi laste ja nende vanemate vaimsest tervisest ja abivõimalustest, samuti koostöö parandamist. See oleks oluline ka pikemas perspektiivis, kui COVID-19 viiruse levik peaks taanduma, sest selle mõju vaimsele tervisele võib kesta pikemat aega. Lisaks oli laste vaimse tervise olukord Eestis juba varem probleemne. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (2019) järgi koges iga kolmas 11– 15-aastane laps 2017/2018. a depressiivset episoodi. Seetõttu oleks lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamisest kasu nii COVID-19 viiruse leviku tingimustes kui ka pärast seda. Indikaator koolitustegevuse hindamiseks: koolitusega rahul olevate osalejate osakaal Kasutatud allikad: Vaimse tervise roheline raamat (2020). Sotsiaalministeerium Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (2019). Tervise Arengu Instituut Toros, K., Falch-Eriksen, A. (2020). Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis. Sotsiaaltöö 3 Eesmärk Parandada Eesti laste võimalust vaimse tervise probleemide korral õigeaegset abi saada, suurendades selleks lastega töötavate spetsialistide pädevust laste vaimse tervise probleeme märgata ja neid tõhusamalt abistada. Tulemus Lastega töötavad spetsialistid oskavad märgata laste vaimse tervise probleeme ja neid õigel ajal abistada. Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Toimepidevuse suurendamine on oluline erinevate hoolekandeasutuste puhul. Meetme tegevustes keskendutakse ennekõike väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Eestis on 15.02.2021 seisuga majandustegevuse registris 156 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloaga ettevõtjat (edaspidi hooldekodu) maksimaalse teenusekohtade arvuga 10 108. 4 Terviseameti tehtud sihtuuringust (https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content- editor/vanaveeb/Tervishoid/8.05_Kokkuvote_2015._a_sihtuuringust.pdf) „Tervisekaitsenõuded elukeskkonnale ning toitlustamisele hoolekandeasutuses“ selgub, et ainult 46%-l hooldekodudest on ventilatsiooni hooldusleping. Hooldekodudes puuduvad sageli eraldi ruumid külaliste vastuvõtmiseks, tervishoiuteenuse osutamiseks (nt õe tööruum), koristusvahendite ruum, puhta pesu ja üleriiete hoiuruum. Inimeste arv magamistoas on osades hooldekodudes isegi üle nelja (https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content- editor/vanaveeb/Tervishoid/hooldeasutuste_uuring.pdf). COVID-19 pandeemia ajal on nakkuse levik hooldekodudes olnud suur. Perioodil 29.10.2020– 11.01.2021 oli hooldekodudes nakatunud 1194 elanikku, s.o 12% elanikest. Hooldekodudes levib nakkus kiiresti, seda eriti olukorras, kus ruumilahendus ja sisustus ei toeta haigete ja tervete klientide eraldamist, samuti ei ole võimalik personalile luua turvalisi käiguteid jne. Hooldekodudes aset leidvate probleemide väljaselgitamine ja hooldekodude kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks tagab võimalikult nakkusohutud tööolud hooldekodu personalile, elamistingimused hooldekodu klientidele ja tingimused klientidega vahetult kokku puutuvatele külastajatele. Samuti on hooldekodude tegevus enam mõjutatud elektri-, veevarustus- ja kanalisatsioonikatkestustest. 2019. aasta novembritormi tulemusel olid Lõuna-Eestis osad tarbijad enam kui 72 tunniks ilma kütte, vee ja kanalisatsioonita. Hooldekodude elanikud on vanemaealised, erinevate terviseprobleemidega ning vähe liikuvad inimesed, mis tähendab, et eriti oluline on tagada stabiilne, ligipääsetav ja ohutu keskkond. Hooldekodudes on oluline tagada pidev elektrienergiaga ja veega varustatus, mis tähendab nt hooldekodu varustamist generaatoriga või muude toimepidevust suurendavate lahendustega. Hooldekodudes elavad eakad Eesti elanikud kuuluvad COVID-19 riskirühma ning seetõttu on äärmiselt vajalik tegeleda ennetustegevusega ja riskide maandamisega, kuni on võimalik vähendada olukorra eskaleerumist. Avaldatud statistika näitab, et nakatunute haiglaravivajadus ja suremus kasvab hüppeliselt just vanemaealiste hulgas. Allikas: Terviseamet https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Infektsioonivolinike kontrollvisiitide käigus on selgunud, et personali infektsioonialane teadlikkus on väga minimaalne, nõustamine ja koolitus on puudulik/olematu. Paljudes hoolekandeasutustes pole võimalik kohaldada vajaduse korral klientide isoleerimise tingimusi. Isikukaitsevahendite kasutamine on väga minimaalne, personalil puudub harjumus isikukaitsevahendeid kasutada. Hoolekandeasutustes pole tihti võimalik tagada personalile puhkeruumi. Infektsiooninõustamise vajalikkuse põhjendus Sotsiaalhoolekandeasutustes peab olema piisavalt tagatud nakkusohutus. Infektsioonikontrolli ja nakkusohutusnõuete täitmist ja nõuetest kinnipidamist tuleb töötajatele meelde tuletada ja selle üle järelevalvet teha. Infektsiooninõustamise käigus suurendatakse personali infektsioonikontrollialast teadlikkust ning selgitatakse infektsioonikontrolli põhimõtteid ja olulisust. Hoolekandeasutuste juhte nõustatakse isoleerimistingimuste loomise vajalikkusest ja võimalustest asukohapõhiselt. Eestis puudub praegu süsteemne lähenemine sellele teemale. Tervisekriisist tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet võtnud teema riigilt enda vedada. Eesmärk on projekti lõpuks pakkuda välja, missuguse teenuse puhul ja kes peab võtma vastutuse. Eesmärk 5 Ennetada infektsiooniriski ja suurendada infektsioonialast teadlikkust hoolekandeteenust osutavates asutustes. Nõustada hoolduspersonali infektsioonikontrolli nõuete suhtes. Hinnatud on õigusruumi muutmise vajadus ja tehtud on ettepanekud sotsiaalministeeriumile, loodud on tegevusmudelid ja interaktiivne kaart. Tulemus Sotsiaalhoolekandeasutused on teadlikud infektsiooniriskidest ja oskavad riske ennetada, personal on koolitatud vastavalt infektsioonikontrolli nõuetele. Projekti lõpuks on välja pakutud, milline skeem on Eesti jaoks kõige lihtsam, parem ja õigem. Toimuvad vajalikud muutused õigusruumis. Toimepidevuse plaani vajalikkuse põhjendus Hoolekandeasutuste tööl on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan. Tegevuse raames pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika ning koostakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Eesmärk Ennetada toimepidevuse tagamisega seotud riske ja suurendada teadlikkust hoolekandeteenust osutavates asutustes. Nõustada toimepidevuse plaani koostamisel. Hinnatud on õigusruumi muutmise vajadus ja tehtud on ettepanekud Sotsiaalministeriumile, loodud on toimepidevuse plaani metoodika ja vorm ning võimaldatud selle täitmine e-lahenduse abil. Tulemus Hoolekandeasutused on teadlikud toimepidevuse tagamisega seotud riskidest ja oskavad riske ennetada. Hoolekandeasutuse personal on koolitatud ja oskab ohuolukorras riske maandada. Projekti lõpuks on välja pakutud, milline skeem on Eesti jaoks kõige lihtsam, parem ja õigem. Toimuvad vajalikud muutused õigusruumis. Projekt 4. Ohvriabiteenused COVID-19 kriis on kaasa toonud elanike vaimse tervise halvenemise, sagenenud on noorte ennastkahjustav käitumine ning raskete vägivallakuritegude arv. COVID-19 kriisi on teadustöödes kirjeldatud kui kollektiivset traumat ühiskondlikul tasemel, kuid suurenenud stressitase koos elumuutustega toob sagedamini kaasa ka traumaatilise mõjuga sündmusi, mille mõju leevendamisele ja taastumise toetamisele on ka ohvriabiteenusega seotud tegevused suunatud. Tegevused on järgmised: - spetsialistide seas psühholoogilise esmaabi oskuste parandamine, et traumat kogenud inimesi paremini toetada; - alaealistega seotud traumasündmuse (suitsiidid jm surmad) järel lähedastele kriisiabi pakkumine; - abivajavate laste (kes on sageli kogenud psühholoogilist traumat) vajaduste väljaselgitamine ning sobiva ja traumateadliku abi pakkumise toetamine teenusepakkuja juures; - seksuaalvägivalda kogenud inimestele abi pakkumine (sh tugigruppide kättesaadavuse tagamine). Teisi tegevusi toetavad abivajajatele suunatud juriidilise abi arendamine, ohvriabi vabatahtlike töö toetamine ning uue ohvriabiseaduse rakendamisega seotud koolituste korraldamine. Tegevuste tulemusena jõuab abi inimesteni kiiremini, abi on kvaliteetsem ning toetab traumat kogenud inimesi iseseisva toimetulekuvõime parandamisel. 6 Eesmärk Ohvriabiteenused on kättesaadavamad kriisist enim mõjutada saanud inimeste jaoks. Tulemus Tegevuste tulemusena jõuab abi inimesteni kiiremini, abi on kvaliteetsem ning toetab traumat kogenud ja kriisist mõjutatud inimesi iseseisva toimetulekuvõime parandamisel. Projekt 5. VEPA Eesti noorte hulgas tehtud tervisekäitumise uuringute andmetel on noorte seas järjest enam levinud vaimse tervise probleemid ja kõrge riskikäitumise tase uimastite (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarvitamisel. Rahvusvahelisest kirjandusest on teada, et enamik vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas. 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat (Kessler jt 2005). Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on depressiivsete episoodide sagedus aastatel 2010–2018 suurenenud nii tüdrukutel kui poistel, tüdrukutel vastavalt 32%-lt 40%-le ja poistel 18%- lt 26%-le. Kui 2010. aastal tunnistas suitsiidimõtteid 15% tüdrukutest ja 10% poistest, siis 2018. aastaks oli tüdrukute hulgas suitsiidimõtteid juba 26%-l ja poiste hulgas 13%-l (Oja jt 2019a). Kuigi suitsetamine on Eesti noorte hulgas 2003. aastast järjepidevalt vähenenud, on võrreldes rahvusvahelises kooliõpilaste uuringus osalenud riikidega Eesti 13- ja 15-aastaste õpilaste elu jooksul sigarettide suitsetamise levimus siiski kolme esimese hulgas, Leedu ja Läti järel (Oja jt 2020). Kui pikemas perspektiivis on Eesti noorte alkoholitarvitamise näitajad oluliselt langenud, siis viimasel kahel uuringuaastal enam olulisi muudatusi ei näe – näiteks oli viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud 2015. aastal 38% ja 2019. aastal 39% 15–16-aastastest noortest (Vorobjov jt 2020). Narkootiliste ainete tarvitamine on Eesti noorte hulgas populaarne, elu jooksul proovinute ja/või tarvitajate osakaal oli 2019. aastal 38% ehk enam kui iga kolmas noor on illegaalseid aineid proovinud (Vorobjov jt 2020). Keskkond, kus lapsed veedavad väga suure osa oma ajast, on haridusasutus. Eestis on olemas vaid mõned tõenduspõhised ennetusprogrammid, mille mõju noorte vaimse tervise ja heaolu toetamisele ning sotsiaalsete oskuste arendamisele on nii Eestis kui ka mujal maailmas hinnatud. Üheks koolides rakendatavaks laste vaimset tervist toetavaks metoodikaks on VEPA käitumisoskuste mäng. Eesmärk VEPA metoodika eesmärk on arendada õpilaste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskusi, ennetada õpilaste käitumisprobleemide teket ja õpiedukuse vähenemist ning toetada nii laste kui õpetajate vaimset tervist. Tulemus Tegevuse tulemusel viiakse tõendatud mõjuga VEPA metoodikat ellu vähemalt 70 haridusasutuses 228 õpetaja seas (sealhulgas vene õppekeelega koolides). Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT-l on seos prioriteetse suuna 13 meetmetega 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” ja 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“. TAT projektide rakendamine on seotud järgmiste meetme tegevustega, mis kõik panustavad COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise toetamiseks, et valmistada tervishoiusüsteem ja majandus ette roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks: 7  15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ – toetatakse COVID-19 rPCR testimisvõimekuse suurendamist ja riigi ravimivaru tagamist;  15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ – toetatakse COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamist ja vaktsineerimise korraldamist;  15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” – toetatakse HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimestamist pikaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral. Projektide elluviimise ja toetuse andmise tulemusena luuakse COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 150 täiendavat voodikohta. Toetust antakse avatud taotlemisel;  15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ – toetatakse COVID-19 vastases võitluses vähemalt 100 üksust. Toetust antakse avatud taotlemisel ja toetuse andmise eesmärk on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenusekohtade kohandamine selleks, et pidurdada COVID-19 haiguse levikut hooldekodudes ja tagada nende toimepidevus, sh nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;  15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ – toetatakse HVA haiglate infrastruktuuri projekte, mille tulemusena kaasajastatakse palatiosakondi erakorralise meditsiini osakondades. Toetust antakse tervise- ja tööministri käskkirjaga „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks ESF REACT-EU toetusega ei ole  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi võimalik TAT tegevusi täielikult ellu viia mõeldud, selle koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste Projektide eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Hangete luhtumine, vaidlused hangetes  TAT projektide elluviijad kaasavad pädevad juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Hanke luhtumise korral on TAT projektide elluviijad arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks 8  Finantskorrektsioon  TAT projektide elluviijad järgivad hankedokumentide koostamisel riigihangete seadust Hankelepinguid ei täideta  Õiguskaitsevahendite kasutamine tingimustekohaselt (müüjad ei suuda  TAT projektide elluviijad kaasavad pädevad tarnida õigel ajal vajalikus koguses või juristid, hankespetsialistid, kes järgivad vajaliku kvaliteediga asju; hankijad ei jälgi hankelepingus sätestatud nõuete täitmist lepingutes sätestatud nõudeid asjade vastuvõtmise vormistamisel Personalirisk projektide meeskondades  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ja tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks 3. TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalkaitse ning tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõigete 1, 2 ja 4 alusel. TAT-s on viis peatükki: 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus"; 2. peatükk „Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks"; 3. peatükk „Näitajad; 4. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 5. peatükk „Projektide rakendamine“; TAT sisule eelnevad terminid. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktis sätestatud, määratletakse termini sisu. TAT lisadeks on projektide tegevuste detailsed kirjeldused (lisad 2–6) ja eelarve kulukohtade kaupa. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks konkreetseid etappe, nende vajaduse selgitusi ja näitajaid. Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja annab ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse, ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses, samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks tuleks tegevusi muuta, lisada või ära jätta. Viimane aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna varakult on võimalik näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus ehk seos rakenduskavaga. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki ja tulemust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.1. 2. peatükk „Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Peatükis kirjeldatakse projektide kaupa tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, näidatakse iga TAT projekti sihtrühm, projekti üldajaraam ja elluviija. TAT projektide elluviijatel on kohustus järgida riigihangete seadust (RHS) tervikuna, kui nad on hankijad RHS § 5 lõike 2 tähenduses. 3. peatükk „Näitajad“ 9 TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundinäitaja ja algtase (näitaja algtase on 0), sihttase aastaks 2023 ning selgitus. TAT projektid panustavad otseselt rakenduskava väljundinäitajatesse „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ ning „ESFi meetmete väärtus võitluses COVID-19 mõjuga”. Lisaks on eraldi välja toodud iga projekti väljundinäitajad. 4. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud valdkondlike arengukavadega. 5. peatükk „Projektide rakendamine“ Peatükk koosneb kaheksast alapeatükist: 5.1 „Elluviija kohustused“; 5.2 „Rakendusüksuse kohustused“ 5.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“ 5.4 „Kulude abikõlblikkus“; 5.5 „Toetuse maksmine“; 5.5 „Toetuse andmise tingimuste muutmine“; 5.7 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 5.8 „Finantskorrektsioonid“; 5.9. „Vaiete menetlemine“; 5.10. „Riigiabi“. 5.1. Elluviija kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Elluviija on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Osalejate andmed tuleb esitada koos aruandega vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kord aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” §-st 8, mille alusel peab RÜ omakorda esitama Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta. 10 Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, siis kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 100 000 euro, ei ole vaja tulu teenimist jälgida. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja seisukohast. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest. Kõikide TAT abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 5.2. Rakendusüksuse kohustused Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi saavutamise, TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. 5.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajalt täpsustusi TAT tegevuste eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (lisa 1). 5.4. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 11 Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud mootorsõiduki liisimise või rentimise tingimusi ning isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtavaid kulusid, samuti on keelatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Lisaks on abikõlblik ainult personali (TAT otsene personal ja TAT administreeriv personal, juhul kui nende kulu ei hüvitata ühtse määra alusel) toitlustuskuludelt tasutav erisoodustusmaks, mis on otseselt seotud TAT tegevustega (teabepäevad, koolitused). Kuna tegemist on struktuurivahendite kasutamisega, on lubatud väliskoolitused ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning Šveitsis. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu, juhul kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente ja kulude tasumist tõendavaid dokumente RÜ-le ei esitata. Samuti ei ole vajalik RÜle koos maksetaotlusega esitada kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid ei kontrollita paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide alusel. 5.5. Toetuse maksmine 12 Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–15 alusel. Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT elluviija poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT elluviija 15 tööpäeva jooksul peale TAT kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb TAT elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Punktis 5.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatada või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teavitab toetuse saajat ja palub toetuse saajal maksetaotlust korrigeerida või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. 5.6. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT- d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. 13 TAT muutmist ei eelda TAT lisas näidatud toetuse muutumine aastate kaupa (punkt 5.4.2). Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. See tähendab, et kuluridadevahelised eelarvetõsted ei eelda TAT lisa muutmist, sh ei pea TAT lisa muutma juhul, kui eelarveaastal ei kasutata TAT lisas prognoositud eelarvet täielikult ära. Sellisel juhul kandub kasutamata eelarve automaatselt järgmisesse aastasse. RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna vahendusel iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12 seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. 5.8. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsioone vormistab RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 5.9. Vaiete menetlemine Vaiete menetlemise üldine põhimõte on, et vaide lahendab asutus, millele vaie on esitatud ehk RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA ning RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 5.10. Riigiabi Analüüsitavate toetuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel on oluline muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi hinnatakse 4 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest; 2) abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks; 14 3) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 4) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. TAT koosneb viiest projektist, mille elluviijateks on Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Tervise Arengu Instituut TAI. SKA osutab riigiasutusena avaliku ülesande täitmiseks sihtrühmale teenuseid Eesti sotsiaalsüsteemi raames ning nende teenuste sihtrühma moodustavad 99,9% ulatuses Eesti kodanikud. TAI kui sotsiaalministeeriumi allasutuse põhitegevus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevus ning tervisestatistika tegemine. SKA ega TAI ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevustega ega ei tegtse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjana. Toetus meetme tegevusest 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ jääb väljapoole riigiabi. Oluline on siinkohal, et tegu on Eesti-siseste tegevustega, mis ei mõjuta kaubandust ja konkurentsi Euroopa Liidu riikide vahel ja Eesti ettevõtted/asutused ei saavuta sellega eelist. Seega tegemist ei ole riigiabiga. 4. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 5. TAT mõjud Selleks, et tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabi süsteemi. Investeeringud on vajalikud vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteedi parandamiseks. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis 15 vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Andmekaitsealane mõjuhinnang REACT-EU vahendid on osa ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast ning nimetatud vahenditele kehtivad samad andmekorje ja seire reeglid. STS § 24 punkti 7 kohaselt on toetuse saaja kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist toetatavas toimingus osaleja kohta ühissätete määruse artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need RÜ-le. Ühissätete määruse nimetatud punkti kohaselt on andmekorje KA ülesanne, mis on STS-iga delegeeritud riigisiseselt RÜ-le. Kui TAT-s on ette nähtud võimalus jagada toetust edasi (nt on kehtestatud konkursi korraldamise võimalus elluviija leidmiseks), peab toetuse saaja lähtuma STS-ist, sh täitma STS § 24 punktis 7 sätestatud andmekorje kohustust, kui toetust antakse ESF-ist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 I ja II lisas on esitatud ESFi investeeringute ühised väljundi- ja tulemusnäitajad. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud KA juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. RÜ edastab isikukoodid Statistikaametile, kes teeb andmekorjet riiklikest registritest. Liikmesriigid esitavad nende kogutud andmed Euroopa Komisjonile, kes koondab andmed. Lisaks eelnevale on toetatavate tegevuste kontrollimiseks kontrollijal juurdepääs asjakohastele andmetele. Õiguslik alus kontrollimise käigus andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks tuleneb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs asjakohasele teabele). 6. TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastavad COVID-19 mõjude leevendamiseks ettenähtud vahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki – inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamine, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamine. Selleks, et tagada 16 jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabisüsteemi. Investeeringud on vajalikud, et parandada vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteeti. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. TAT projektide elluviimisel on oluline mõju REACT-EU ESFi meetme 16.1 eesmärkide saavutamisele. 2. TAT põhjendatus Projektide põhjendatuse hindamisel lähtutakse projektide vajalikkusest. COVID-19 valmisoleku tagamiseks rahastatakse nakkushaigustega toimetuleku nõustamist sotsiaalteenuseid pakkuvate asutustele, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks praktika korraldamist, vaimse tervise ja ohvriabiteenuseid ning COVID-19 seiret ja teaduskoostööd. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravi kvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve jagunemist TAT projektide vahel on kirjeldatud TAT lisas 1 (eelarve). Kõikide TAT projektide eelarved kokku on kajastatud kõnesoleva meetme tegevuse kogumaksumuses 29.04.2021 VV poolt kinnitatu meetmete nimekirjas. 4. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia TAT projektide elluviijateks on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on Sotsiaalministeeriumi hallatav makseasutus, millel on vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise üle. SKA on edukalt osalenud toetuse saaja ja partnerina programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 projektides. Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut (TAI) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis pakub muu hulgas hoolekandevaldkonnas koolitusi ja tegeleb erialase info levitamisega. TAI on edukalt osalenud toetuse saaja ja partnerina programmiperioodide 2007–2013 ja 2014–2020 projektides. 17 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele. Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT projektid rakenduskavas esitatud läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT projektide mõju järgmistele teemadele:  keskkonnahoid ja kliima  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse  infoühiskond  regionaalareng  riigivalitsemine Nendest mõjutavad TAT projektid regionaalarengut ja riigivalitsemist ning võrdseid võimalusi. TAT- l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele, keskkonnale ja kliimale ning infoühiskonnale. Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab sotsiaalhoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Toetades hooldekodusid, kus toimepidevus ja infektsioonialane kontroll vajab parandamist, tasakaalustame piirkondlike erinevusi. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT projektide elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele. TAT projektist 3 „Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine” toetatakse interaktiivne kaardirakenduse ja enesehindamise platvormi loomist ja ülalpidamist, kuid see moodustab TAT kogueelarvest väikese osa, mistõttu ei saa öelda, et TAT elluviimisel oleks oluline mõju infoühiskonna edendamisele. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevuste elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud TAT tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi. 18 COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ningtervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Lisaks käesoleva TATi eesmärkide elluviimisele, toetatakse REACT-EU ERFist sotsiaal- ja tervishoiuasutuste infrastruktuuri investeeringuid, COVID-19 testimisvõimekuse toetamist ja vaktsiinide soetamist ning vaktsineerimise korraldust. Kõikide REACT-EU ERFi investeeringute eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust COVID-19 levikust tingitud kriisile (sh arvestades ka võimalike sarnaseid kriise tulevikus). Toetatavad tegevused on kooskõlas Tervisesüsteemi plaaniga COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, Eesti 2035 sihtidega, 2020 riigipõhiste soovituste ning COVID väljumise plaaniga. TAT toetatavad tegevused on mh kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskomisjoni otsustega. Seega panustab TAT projektide elluviimine riigivalitsemisse, olles osa COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemisega. Võrdsed võimalused1 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu2 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 19 8. TAT jõustumine TAT jõustub üldises korras. 9. TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise Arengu Instituudile. Kooskõlastajad esitasid arvamused e-kirja teel, nende tehtud parandusettepanekud on TAT-i sisse viidud. 20  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks Abikõlblikkuse periood 01.04.2021–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Elluviijad (toetuse saajad) Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut 1 SISUKORD 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ........................................................................................................4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND .............................................................................................................................................. 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ............................................................................................................................ 4 1.1.3. MEETME NIMETUS .................................................................................................................................................. 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK.................................................................................................................................................. 4 1.1.5. MEETME TEGEVUS .................................................................................................................................................. 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ............................................................................................................................4 1.2.1. Eelarve ............................................................................................................................................................... 4 2. PROJEKTIDE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..............................................................................................5 PROJEKT 1. LASTEKAITSE TELEFONITEENUSED VAIMSE TERVISE PARANDAMISEKS .......................................................5 PROJEKT 2. LASTEGA TÖÖTAVATE SPETSIALISTIDE KOOLITAMINE LASTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE MÄRKAMISEKS JA LASTE TÕHUSAMAKS ABISTAMISEKS ................................................................................................5 PROJEKT 3. SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTE TOIMEPIDEVUSE SUURENDAMINE (SH INFEKTSIOONIALANE NÕUSTAMINE JA JÕUSTAMINE).....................................................................................................................................6 PROJEKT 4. OHVRIABITEENUSED ...................................................................................................................................7 PROJEKT 5. VEPA KÄITUMISOSKUSTE MÄNG .................................................................................................................8 3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................................9 4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 11 5. PROJEKTIDE RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 12 5.1. Elluviija kohustused ............................................................................................................................................ 12 5.2. Rakendusüksuse kohustused .............................................................................................................................. 12 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused ........................................................................................................... 12 5.4. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................................................... 12 5.5. Toetuse maksmine .............................................................................................................................................. 13 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine ............................................................................................................. 14 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ............................................................................ 15 5.8. Finantskorrektsioonid ......................................................................................................................................... 15 5.9. Vaiete menetlemine ........................................................................................................................................... 15 5.10. Riigiabi .............................................................................................................................................................. 16 6. Lisad....................................................................................................................................................................... 17 2 Terminid  Vaimne tervis – heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ja saab anda oma panuse ühiskonna heaks (viidatud vaimse tervise roheline raamat 2020).  Laps – iga alla 18-aastane isik. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18- aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.  Abivajav laps – laps, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS).  Abivajavate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud.  Hädaohus olev laps – on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS).  Abivajavate ja/või hädaohus olevate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud, sotsiaalkindlustusameti töötajad ja teised spetsialistid, kes täidavad ülesandeid laste õiguste ja heaolu tagamisel.  Ennetus – ühe või mitme osapoole tegevus ära hoidmaks, peatamaks või edasilükkamaks mõne ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi tekkimist või süvenemist teatud indiviidi jaoks või inimeste grupi seas (viidatud Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon 2019, lk 2).  Töökeskkonna riskianalüüs – tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada, näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need töötajaid kahjustavad, ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks on ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.  Toimepidevuse plaan – toimepidevuse juhtimise komponendina käsitatav kompleksne kirjalik tegevuste plaan tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks võimaliku ettenägematu olukorra jaoks. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimise_protses si_hindamine.pdf  Infektsioonivolinik/-nõustaja – koolitatud meditsiinilise baasharidusega spetsialist, kes hindab asutuse valmisolekut standardolukorras, COVID-19 või teiste nakkuste korral, annab soovitusi olukorra parandamiseks ning korraldab võtmeisikute nõustamise ja töötajate koolituse.  Riskihalduse plaan – dokument, mille eesmärk on viia asutuse tegevustega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava riskitasemeni (riskivalmidus), rakendades meetmeid, mis maandavad tuvastatud riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peavad asutuse töötajad eelnevalt teadvustama, et riskid on nende igapäevategevuste loomulik osa – neid ei saa alati vältida, kuid neid saab hallata. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimine.pdf  Bioloogilised ohutegurid – tegurid, mis võivad põhjustada inimese rasket haigestumist ja ohustavad seetõttu tõsiselt töötaja tervist, samuti võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) sellesse ohurühma. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112020002?leiaKehtiv  Supervisioon – professionaalne ehk valdkondadeülene süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses on inimese, tema tööalaste ülesannete ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime. Supervisiooni juhib väljaõppinud superviisor. https://supervisioon.ee/supervisioonist/  Interaktiivne kaart – arvutikaart, mis võimaldab kaardi suurendamist, vähendamist, aadressi järgi soovitava koha (asutuse) otsingut ning millele on märgitud ja millel avaneb teave asutuse kohta. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigete 1, 2 ja 4 alusel. Projekte rahastatakse EL COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 16. COVID-19 kriisiga võitlemine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.3. Meetme nimetus 16.1. COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.4. Meetme eesmärk COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine 1.1.5. Meetme tegevus 16.1.2 COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi 1.2. Toetuse andmise tingimused COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad viiest projektist: 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks. 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks. 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine. 4. Ohvriabiteenused. 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks. 1.2.1. Eelarve Eelarve täpsem jaotus elluviijate ja projektide kaupa on esitatud lisas 1. Summa Osakaal 1 ESFi toetus ja abikõblik 1 760 000 100% eelarve 4  2. Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks Tegevus 1. Teavitus- ja ennetustöö varajase märkamise ja abisaamise võimaluste kohta:  üle-eestilise teavituskampaania korraldamine (materjalide tootmine ja kajastamine);  teavituspinnad laste õppevahendites ja keskkondades erinevatele vanuserühmadele;  õppe- ja infomaterjalid lastele, täiskasvanutele ja spetsialistidele eesti ja vene keeles. Tegevus 2. Laste ja perede abistamine ning toetamine, abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine:  laste, perede, spetsialistide jt 24/7 üle-eestiline tasuta nõustamine telefoni ja interneti teel;  registreeritud nõustamise pakkumine e-nõustamisena lastele, peredele, spetsialistidele jt;  abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites abi pakkumine, juhtumite vahendamine KOVi lastekaitsetöötajatele, politseile ja häirekeskusele;  töövälisel ajal lastekaitsetöötaja rollis abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumi menetlemine. Teenuse laiendamine registreeritud e-nõustamisega võimaldab pakkuda (lisaks senisele anonüümsele nõustamisvõimalusele) põhjalikumat keskendumist konkreetse isiku probleemidele ja küsimustele. E-nõustamine võimaldab pöörduda samal isikul korduvalt, jätkates nõustamisprotsessi, ning pakkuda abi ja tuge senisest veelgi efektiivsemalt. Vajadus sellise võimaluse järele on tulnud esile nii nõustamisteenuste piiratud kättesaadavuses Eestis üldisemalt kui ka lasteabi praktikast töös klientidega. Teavitus- ja ennetustöö võimaldab parandada inimeste teadlikkust teenusest, et abivajajad hakkaksid teenust saama. Rahastusarvestus võimaldab korraldada aastas ühe suurema kampaania koos tootmise ja kajastamisega ning regulaarselt väiksemate õppe- ja infomaterjalidega. Teavitustöö tegemisel jätkatakse senist koostööd partneritega (KOVi töötajad, haridusasutused, noortekeskused, politsei, huviharidus jt asutused). Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Tegevus: lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamine Lastega töötavatele spetsialistidele asjakohaste koolituste pakkumiseks tehakse kõigepealt koolitusvajaduse analüüs, millest selgub milliseid koolitusi spetsialistid enim vajavad, et laste vaimset tervist tõhusamalt toetada. Analüüsist lähtuvalt valmivad koolitusplaan ja täpsemad koolituskavad. Projekti vältel toimuvad jooksvalt arendustegevused, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. Koolituste tulemusena paranevad lastega töötavate spetsialistide oskused märgata laste vaimse tervise probleeme ning lapsi tõhusamalt abistada. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022 Elluviija: Tervise Arengu Insituut 5 Sihtrühmad: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna töötajad, perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine (sh infektsioonialane nõustamine ja jõustamine) Tegevus 1. Toimepidevuse plaani metoodika väljatöötamine ja selle raames sotsiaalhoolekandetutele eraldiseisva osana infektsioonialase nõustamise plaani ja hindamisabivahendi koostamine Hoolekeandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidavuse plaan. Tegevuse raames pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidavuse plaani metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Tagamaks hoolekandeasutuse üldise toimepidevuse, tuleb lisaks bioloogiliste riskide ennetamisele ja infektsiooniriskiga toimetulekule tegeleda ka asutuse üldise toimepidevusega elutähtsate teenuste katkestuse vältimiseks. Selleks pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Toimepidavuse plaani osana koostatakse eraldi hoolekandeasutuse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ning on välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused. Hoolekandeasutustes tehakse infektsioonialase olukorra kaardistus koos infektsioonialase nõustamise plaani koostamisega ning teenuseosutaja jõustamisega. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Samuti luua valmisolek bioloogilisest riskist tulenevate ohumärkide ilmnemisel nendega toimetulekuks ka projekti lõppedes. Eesmärk on tagada vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes oskaks juhendada käte hügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist ning jäätmete käitlemist. Toimepidavuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Tegevus 2. Koolitused ja teabepäevad Teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele. Teabepäevad toimuvad asutuste juhtidele, hooldusjuhtidele, tervishoiu- ja hooldustöötajatele, et hoida hoolekandeasutused infoväljas ning jagada projekti kohta asjakohast informatsiooni. Eraldi kaasatakse ka toimepidavuse plaaniga hõlmatud riskide esinemise maandamisega seotud osapooli. Tegevus 3. Toimepidavuse plaani koostamise e-lahendus ning interaktiivse kaardi väljatöötamine Arendatakse välja toimepidavuse plaani koostamist toetav e-lahendus (IT-lahendus), mille abil on hoolekandeasutusel võimalik teha hetkeolukorra analüüs (riskide hindamine) ja planeerida riski maandavaid meetmeid jmt. Valminud toimepidavuse plaani koonddokumendi saab saata e- lahenduse abil ka seotud osapooltele. Eraldi arendatakse välja Eesti kaardi põhine rakendus, kus kajastuvad infektsioonivolinike töö tulemused ja on näha erinevad riskitasemed (bioloogiline, füüsiline jne). 6 Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: - hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad - sotsiaalhoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased - kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Päästeamet jt toimepidavuse tagamisega seotud osapooled Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiu- ja hooldustöötajate teadlikkuse suurenemisest saavad kasu hoolekandeasutuste kliendid (ja nende lähedased). Klientide teenuseosutamise ja elukeskkond muutub turvalisemaks. Paraneb asutuste valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja infektsioonialane nõustamine). Suureneb kõigi kriisimeetmete rakendamisega seotud osapoolte teadlikkus oma rollist ja tegevustest. Klientide lähedased saavad interaktiivse kaardi kaudu pidevat teavet, mis võimaldab valida inimesele õige asutuse. Projekt 4. Ohvriabiteenused Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis Varasemast enam kaasatakse vabatahtlikke, et pakkuda laiapõhjalist ja kättesaadavat abi vaimse tervise, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine Arendatakse seksuaalvägivalla ohvritele abi kättesaadavust ning võimalusi selleks. Arendatakse teenuste pakkumist, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega (nt psühholoogiline abi ja tugigrupi teenused). Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused tööks kriisis ja traumat kogenud inimestega. Eesmärk on suurendada valmisolekut reageerivaks tööks traumasündmuse järel. Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine Muudetav ohvriabi seadus hõlmab mitmeid uusi valdkondi ja palju muudatusi senises regulatsioonis (nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused jms). Eesmärk on teavitus- ja koolitustegevuse abil tagada spetsialistide teadlikkus ja vajalikud oskused uue seaduse rakendamiseks. Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes. Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus, tagatakse kriisitööga psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Eesmärk on luua võimekus, et tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti. Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka rohkemad traumat kogenud lapsed. Eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti, et enam lapsi hakkaks teenust saama ning neile pakutaks asjatundlikku ja traumaspetsiifilist abi. 7 Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, traumat kogenud laste ja noortega töötavad spetsialistid, Ohvriabi vabatahtlikud, kuriteo ohvriks langenud inimesed ja neid toetavad spetsialistid Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA, mis tähistab sõnu „veel parem“, on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist ja toetab nii laste kui õpetajate vaimset tervist. Mäng loob õppimist soodustava keskkonna, vähendab korrarikkumisi ja õppimist segavaid tegevusi, arendab laste võimet enda käitumist ja reaktsioone kontrollida. Lisaks edendab metoodika positiivset sotsiaalset käitumist soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise ja omavahelise koostöö kaudu. Eestis rakendatakse VEPA käitumisoskuste mängu, mille arendajaks ja levitajaks on PAXIS Instituut USA-s eesotsas Dennis D. Embry’ga1. Programm on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse2 ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toonud sellised organisatsioonid nagu Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction ning Center for the Study and Prevention of Violence. Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas suurendab akadeemilist edukust ning vähendab laste käitumisprobleeme, tähelepanuhäirete esinemist, koolikiusamist ja agressiivsust, tõenäosust depressiooni tekkeks, raskustega lastele mõeldud teenuste kasutamist, sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegelikku käitumist. Eestis tehti metoodika kontrollgrupiga mõju-uuring aastatel 2016–2018.3 Uuring näitas VEPA positiivset mõju laste vaimsele tervisele, eneseregulatsiooni oskustele ning õpetajate enesetõhususele. Programmi mõju oli eriti suur nende laste puhul, kellel oli enne sekkumist käitumisega rohkem raskusi. VEPA-t rakendatakse eelkõige esimeses kooliastmes, kuid seda sobib kasutada ka vanemate klasside puhul. Metoodika aitab õpetajal tulla klassi kui tervikuga toime, ilma et ta peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Selleks koolitatakse õpetajat kasutama tunni ajal või väljaspool tundi erinevaid tööriistu (suupill, stopper, nimepulgad, sobib / ei sobi lauakaardid jm), mängima lastega koos käitumise jälgimisele suunatud meeskonnamängu ning jagama üksteisele tunnustust hea käitumise eest. VEPA metoodika kasutamine on osa tavapärastest tunnitegevustest. www.vepa.ee. Üldajaraam: 1.04.2022-30.06.2023 Elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühmad: - põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond - lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond, lapsevanemad 1 http://paxis.org/products/vie w/pax-good-behavior-game 2 Substance Abuse and Mental Health Services Administration’s National Registry of Evidence-based Programs and Practices. 3 Streimann, K., Selart, A., Trummal, A. (2019) Effectiveness of a Universal, Classroom-Based Preventive Intervention (PAX GBG) in Estonia: a Cluster-Randomized Controlled Trial. Prevention Science, https://doi.org/10.1007/s11121-019-01050-0 8  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava / COVID-19 inime 384 CV31 – COVID-19 pandeemiaga meetme pandeemiaga st võitluses toetatud osalejate arv, 2023. tegevuse võitluses toetatud aasta sihtmäär on 384. Sihtmäär väljundinäitaja / osalejate arv koosneb 192 institutsioonist, keskmiselt projekti 3 1–3 osalejat institutsiooni kohta tulemusnäitaja (koolitus või teabepäev). Antud näitajasse panustab projekt 3: sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Rakenduskava / ESFi meetmete eur 3 760 000 Käesolev TAT panustab näitajasse meetme väärtus võitluses summas 1 760 000 tegevuse COVID-19 väljundinäitaja mõjuga Projekt 1. ESFi meetmete eur 166 000 Lastekaitse väärtus võitluses telefoniteenused COVID-19 vaimse tervise mõjuga parandamiseks Projekt 2. ESFi meetmete eur 120 000 Lastega töötavate väärtus võitluses spetsialistide COVID-19 koolitamine laste mõjuga vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Projekt 3. ESFi meetmete eur 760 000 Sotsiaalhoolekan väärtus võitluses deasutuste COVID-19 toimepidevuse mõjuga suurendamine Projekt 4. ESFi meetmete eur 399 000 Ohvriabiteenused väärtus võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 5. VEPA ESFi meetmete eur 315 000 metoodika väärtus võitluses arendamine ja COVID-19 laiendamine laste mõjuga sotsiaalsete ja eneseregulatsioo nioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 9  Projektipõhised väljundinäitajad Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus 2021 2022 2023 Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused Sihttasemed on vaimse tervise parandamiseks aastapõhised ning ei ole Pöördumiste arv 10 200 kumulatiivsed. Kõikide Projekt 2. Lastega töötavate projektide projektipõhiste spetsialistide koolitamine laste vaimse väljundinäitajate algtase tervise probleemide märkamiseks ja on 0. laste tõhusamaks abistamiseks Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Koolitusel osalenute arv 40 210 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Nõustatud asutuste arv 192 150 Koolitusgruppide arv 6 4 Supervisioonide arv 4 4 Teabepäevade arv 4 3 Trükiste arv 1 0 Õppevahendite arv 1 0 Projekt 4. Ohvriabiteenused Traumasündmuses otsest abi saanud 25 50 inimesed Tugiteenuseid saanud seksuaalvägivalla 50 100 ohvrid Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128 10 4. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest4. Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Kriisi ja traumasündmuse järgse täiendava ja laiema abi pakkumisega suureneb inimeste heaolu ja võimalus tulla ka peale kriisisündmust iseseisvalt toime. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.5 „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“ alaeesmärk 2: vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud. Vägivallaohvrite abistamist hinnatakse selle põhjal, kui palju isikuid on saanud ohvritele mõeldud tugi- ja kaitsemeetmeid, kui hästi teatakse ohvrite abistamise võimalusi ja missugune on teenuseid saanud ohvrite tagasiside. Laiemate abivõimaluste pakkumisega (nt juriidiline abi, täiendav psühholoogiline ja esmane kriisiabi) on tagatud suurem kaitse ja tugi ohvritele. „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 3 „Inimkeskne tervishoid“: inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. 4 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 11 5. Projektide rakendamine 5.1. Elluviija kohustused 5.1.1. Projekti elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on projekti elluviija kohustatud: 5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–6) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 5.1.1.2 esitama punktis 5.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 5.1.1.3 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 5.1.1.4 rakendama projekti vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 5.1.1.5 teavitama RÜ-d, kui projektiga samalaadsele tegevustele on saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5.1.1.6 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 5.1.1.7 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisade kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 5.1.1.8 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 5.5 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 5.1.1.7 nimetatud prognoosist; 5.1.1.9 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel; 5.1.1.10 TAT koguma TATs osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. 5.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.1.5 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused RA-l on õigus küsida eeluviijatelt täpsustusi punktis 5.1.1.1 nimetatud projekti eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa 1) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 5.4. Kulude abikõlblikkus 5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. REACT-EU vahendite abikõlblik periood saab alata kõige varasemalt 01.02.2020. 12 5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 5.4.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 5.4.3.1 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 5.4.3.2 tegevuste kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.4.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 5.4.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 5.4.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 5.4.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 5.4.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 5.5. Toetuse maksmine 5.5.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 5.5.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 5.5.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab elluviija esitama RÜ-le: 5.5.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5.5.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 5.5.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 5.5.4. Punktis 5.5.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui projekti elluviija on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Projekti elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 5.5.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 5.5.6. Toetus makstakse projekti elluviijale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 5.5.7. Projekti kaudsed kulude katteks makstakse toetust, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 5.5.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 5.5.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 5.5.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 5.5.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 5.5.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13  5.5.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluvija ei suuda ettenähtud ajaks viia projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 5.5.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 5.5.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et elluviijal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 5.5.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5.5.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5.5.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine 5.6.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud ettepaneku. Kui tekib vajadus muuta projekti sisest eelarve jaotust, esitab elluviija RÜ-le sellekohase ettepaneku teavitades RA-d. 5.6.2. TAT muutmiseks punkti 5.6.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5.6.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 5.6.3. RA vaatab ettepaneku läbi hiljemalt 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja otsustab TAT muutmise pärast RÜ ja punktis 5.6.8 nimetatud kooskõlastusel esitatud arvamuste läbivaatamist. 5.6.4. Puuduste või täpsustavate küsimuste esinemise korral annab RA projekti elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendava info esitamiseks. Ettepaneku läbivaatamise tähtaega võib pikendada. 5.6.5. RA edastab elluviija ettepaneku arvamuse avaldamiseks RÜ-le, andes RÜ-le vastamise tähtaja. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. 5.6.6. RÜ võib RA-le teha ettepaneku projekti või TAT eelarvet muuta, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT või projekti eduka elluviimise tagamiseks. 5.6.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 5.6.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 14 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5.7.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) e-toetuse keskkonna vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12 seisuga. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 5.7.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 5.7.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 5.7.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 5.7.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 5.7.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 5.7.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele. 5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 5.8. Finantskorrektsioonid 5.8.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 5.8.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 5.9. Vaiete menetlemine 5.9.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 5.9.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 15 5.10. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 16 6. Lisad Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. Projekti 1 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 3. Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 4. Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 5. Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 6. Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus 17