Keskkonnaministeerium Teie 18.06.2021 nr 1-5/21/3221,
[email protected] KEM/21-0840/-1K/
Meie 03.08.2021 nr 1.2-3/2041-2
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite
seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Lugupeetud minister
Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja
tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastamiseks saadetud eelnõu
kohaste muudatuste osas Sotsiaalministeeriumil märkused puuduvad. Küll aga teeme
täiendava muudatusettepanku atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmiseks.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu muudatusettepanekuga arvestamise korral.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku muuta AÕKS § 56 lõike 2 punkti 2 ja sõnastada see
järgmiselt:
„2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.“
Tegemist on sõnastusega, mis kehtis AÕKS-is kuni 12.06.2020
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003). 20.05.2020 võeti vastu atmosfääriõhu kaitse
seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020001), millega mh muudeti AÕKS § 56 lõike 2
punkti 2 ning 13.06.2020 jõustus säte järgmises sõnastuses: 2) müra sihtväärtus – suurim
lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Kõnealune muudatus puudutas otseselt
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ja Terviseameti tööd, kuid kahetsusväärselt muudatust
meiega ei kooskõlastatud ega saadetud ka Terviseametile arvamuse avaldamiseks. Sellisel
kujul Sotsiaalministeerium muudatust kooskõlastanud ei oleks.
Tänaseks on selgunud, et AÕKS § 56 lõike 2 punkti 2 muudatus on tekitanud soovitud
õigusselguse asemel ebakõla seaduse teiste sätete vahel ja kitsendanud oluliselt müra
ennetamise võimalusi ning seetõttu ka inimese tervise kaitset. Kehtiva sõnastuse kohaselt on
sihtväärtuse rakendamine nõutud üksnes üldplaneeringute korral, kuid ka muude
planeeringute liikide (nt detailplaneeringud) korral võib sihtväärtuse tagamine olla oluline.
Planeerimissüsteem on hierarhiline, kõik planeeringud peavad omavahel kooskõlas olema
ning üksteist ülevalt alla täiendama. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et
saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Üldplaneeringus on küll väga oluline
müra käsitleda mürakategooriate määramisega, aga müraga kokkupuudet ainult
üldplaneeringuga siduda ei ole asjakohane ja mõistlik. Detailplaneeringu puhul on tegemist
detailsema ruumilahendusega, millest selgub täpsemalt, mida planeeritakse, mis tingimustel
ja milliseid müra leevendusmeetmeid tegelikult vaja on. Seetõttu on üldplaneeringu kõrval
väga oluline ja efektiivne just detailplaneeringu raames müraküsimusi lahendada, sh
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
otsustada müra piir- või sihtväärtuse rakendamise üle. Ka planeerimisseaduse alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt teeb
planeerimistegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu Terviseametiga, kui
planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra- ja
vibratsiooniküsimusi. Viimane ei täpsusta, et kooskõlastamine kehtib ainult üldplaneeringu
puhul, ehk ka planeerimisalane loogika ei piiritle müra küsimuste kooskõlastamist üksnes
üldplaneeringuga.
Terviseameti pikaajaline kogemus on näidanud, et detailplaneeringuga müraküsimuste
lahendamine aitab ennetada elanike kaebusi ja probleeme, mis tekivad kesise planeerimise
tulemusena. Ka varasemalt (nii sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ kui ka AÕKS eelmiste redaktsioonide kohaselt) oli sihtväärtuse
defineerimisel sätestatud sõna „planeering“, mis nii Sotsiaalministeeriumi kui Terviseameti
hinnangul aitab sihtväärtuse kehtestamise ja inimese tervise kaitse eesmärke paremini
saavutada.
Müra ennetamine inimeste tervise kaitseks on väga oluline nii Sotsiaalministeeriumile kui ka
Terviseametile. Seetõttu peame AÕKS-i § 56 lõike 2 punkti 2 muutmist vajalikuks. Eeltoodust
tulenevalt palume võtta meie muudatusettepanek käesoleva eelnõu juurde (arvestades ka
seda, et eelnõu raames muudetakse niikuinii AÕKS-i). Oleme avatud aruteludeks, kus
saame vajaduse korral täiendavalt selgitada AÕKS-i § 56 lõike 2 punkti 2 muutmise vajadust.
Sotsiaalministeeriumi kontaktisik müraküsimustes on rahvatervise osakonna nõunik Ramon
Nahkur (626 9190;
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Ramon Nahkur 626 9190
[email protected]
Merilin Oldekop 626 9165
[email protected]