Vastus pöördumisele

Heli Leis Riigi Tugiteenuste Keskus Teie 09.07.2021 [email protected] Meie 03.08.2021 nr 2-5.1/2014-3 TAT "Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine" täpsustatud vahearuande edastamine perioodi 01.03.2017-31.05.2021 osas Lugupeetud Heli Leis Edastame Teile Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-2020.3.02.17-0083) täpsustatud vahearuande RTK poolt 9.07.2021 saadetud tähelepanekutest lähtuvalt perioodi 01.03.2017-31.05.2021 osas. Ühtlasi lisame kirjale eelarve täitmise aruande, mis on muutmata kujul võrreldes 17.06.2021 edastatud aruandega ning mille osas saatsime selgituse läbi E-toetuse süsteemi 28.07.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sten Andreas Ehrlich tööala asekantsler Lisa: 1. Täpsustatud vahearuanne 01.03.2017-31.05.2021 2. Eelarve täitmise aruanne 01.03.2017-31.05.2021 Tiina Vinkel 626 9284 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 "Aruandevormide kinnitamine" lisa 2 (vorm) Eelarve täitmise aruanne* TAT nimi: Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aruandeperiood: 01.03.2017-31.05.2021 EA ministri kk 19.12.2020 nr 131 Kulu aruandeperioodi lõpuks Eelarve Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud täitmise % väljamakse taotluste põhjal) Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Abikõlblik Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr kulu kulu kulu 3 4 5 6 7=(veerg 1 2 5/veerg 3)*100 1 Otsesed kulud 1 475 016,05 0 624 455,88 0 42,34 1.1 TAT juhtimiskulud 98 324,83 0,00 55 510,49 0,00 56,46 1.1.1 Otsene personalikulu 98 324,83 0,00 55 510,49 0,00 56,46 2.1 IT lahenduse juurutamine ja 1.2 150 142,40 0 86 453,40 0 57,58 arendamine (väljund) 1.2.1 Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 150 142,40 0,00 86 453,40 0,00 57,58 2.2 Juhtumikorralduse mudeli välja 1.3 töötamine, piloteerimine ja täiendamine 1 116 548,82 0,00 415 651,99 0,00 37,23 ning teavitustegevused (väljund) 1.3.1 Otsene personalikulu 801 034,40 0,00 301 018,88 0,00 37,58 1.3.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 315 514,42 0,00 114 633,11 0,00 36,33 1.4 Järelhindamise läbiviimine 110 000,00 66 840,00 0,00 60,76 1.4.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 110 000,00 66 840,00 0,00 60,76 3 2 Kaudsed kulud 134 903,88 0,00 53 479,48 0,00 39,64 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 1 609 919,93 0 677 935,36 0 42,11 4 Otsesed personalikulud kokku4 899 359,23 356 529,37 5 Jaotamata eelarve 0,00 6 Eelarve kokku 1 609 919,93 7 ERF tüüpi kulud kokku 0,00 ERF tüüpi kulude osakaal TAT 8 0,00% kogumaksumusest (%) * esitatakse koos seirearuandega 1 Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele 2 Märgitakse kinnitatud eelarve aastad 3 Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel 4 Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.02.17-0083 3. Toetuse saaja nimi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Kohalikud omavalitsused: Perioodil 2018-2020 Tartu linn, Võru linn, Kohtla-Järve linn, Raasiku vald ja Saaremaa vald Perioodil 2021-2023 Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn ja Valga vald Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 5. TAT abikõlblikkuse 01.03.2017 – 31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood 01.03.2017 – 31.05.2021 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 IT lahenduse juurutamine ja arendamine nimetus Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub nimetus1 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: 2016. a sügisel viidi Tartu ja Võru linnades läbi testprojekt, millega katsetati, kas riiklikes registrites oleva info põhjal on võimalik välja selgitada noored, kes õpi ega tööta ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal. Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab info haridusest ja tööturult eemalolevatest noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajavad siiski täiendavat hindamist. Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja noortegarantii tugisüsteemi IT lahenduse, mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab erinevatest riiklikest registritest info noortest, kes ei ole nendes registrites aktiivsed ja kuvab selle info KOV juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse rahvastikuregistrist noorte/lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt haridustase). Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras õpingute 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida noortega kontaktivõttu ja selgitada noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Lisaks võimaldab IT lahendus juhtumikorraldajal üles märkida noore abivajaduse ja noorele vahendatud teenused. 2017: Esialgne ajakava nägi ette andmevahetuse liidesteja KOV-i töötajale STAR-is kuvatava töölaua valmimist 2017. aastal. 2017. aasta I pa telliti hankekorras arendusvajaduse detailanalüüs, mis anti tellijale (TEHIK) üle 7. juunil 2017. Detailanalüüs sisaldas ka KOV-i juhtumikorraldaja STAR-i töölauavaate prototüüpi. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: NGTS-is kasutatavate andmete töötlemine eeldab seaduslikku alust, mistõttu tegeleti paralleelselt ka õigusruumi muudatustega, milleks töötati välja sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esialgse kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma septembrikuus 2017. Seaduseelnõu kooskõlastamine venis aga oodatust pikemaks ning kooskõlastamise käigus muutusid andmetöötluse põhimõtted. Seetõttu otsustati 2017. a maikuus, et otstarbekas on oodata arendushanke väljakuulutamisega seni, kuni andmetöötluse nõuded on selgemad ning seaduseelnõu on jõudnud Riigikokku. Seaduseelnõu sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 30. novembril ja esitati detsembri alguses Riigikogule ning eelnõu esimene lugemine toimub 17. jaanuaril 2018. Detsembrikuus viidi läbi arendushange ja sõlmiti arendajaga leping. Uueks tähtajaks NGTS-i IT-lahenduse valmimiseks sai 01.05.2018. Hinnang: Arendushanke edasilükkamine õigusliku selguse saamiseni oli otstarbekas, kuna maikuus 2017 oli eelnõu kooskõlastusringi käigus selgunud, et tõenäoliselt tuleb andmetöötluse põhimõtteid (ja sellest tulenevalt ka nõudeid andmeid töötlevale IT süsteemile) muuta. Võrreldes Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu 2017. a I pa versiooniga on oluliselt muutunud andmetöötluse põhimõtted ning juhul, kui arendus oleks ikkagi tellitud varasema visiooni kohaselt, tuleks, praeguse teadmise kohaselt, hakata tellitud lahendust ümber tegema. Süsteemi alustamise tähtaeg on küll varasemaga võrreldes edasi lükkunud, ent see ei mõjuta oluliselt IT- lahenduse juurutamise muud ajakava. IT lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise käigus võivad selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-s vajab, mistõttu on täiendavad arendused jätkuvalt plaanis teostada 2018.–2019. a vastavalt juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. Samuti ei ole muutunud statistika- ja aruandlusmooduli valmimise tähtaeg, mis on planeeritud 2019. aastasse. 2018 I pa: Arendaja teavitas, et arenduse üleandmine lükkub 3. maile 2018 (TEHIK-u info). Arenduse üleandmisele järgnes lahenduse ja turvaserveri testimine. Partner-KOV-idele avati nimekiri ja tehniline lahendus tööks 29. mail 2018. Teistele KOV-idele avatakse eelduslikult tehniline lahendus kasutamiseks koos nimekirjadega juunikuu esimesel nädalal, kui partner-KOV-id on kinnitanud, et lahendus ilma suuremate puudusteta ka tootmiskeskkonnas töötab. Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: Arendustööde realisatsioon on hilinenud. Arendustööde käiguga kursis olemiseks on SOM ja TEHIK korduvalt kohtunud. Arendustööde testimise ja realisatsiooni tähtaja pikenemise tingis web-i lahenduse turvaserveri testimine ja registrite teenuste tootmiskeskkonnas käivitamisega tekkinud tehnilised probleemid. Lahenduse testimisse kaasati 5 partner KOV-i. Testimisele eelnes KOV-idele TEHIK-u poolt 15. mail tehnilise lahenduse koolitus. Tehnilise lahenduse kasutamise juhend on edastatud kõigile taotluse esitanud KOV -idele ning on kättesaadav tööeluportaalis KOV-ide alamlehel. Hinnang: Ehkki arenduse üleandmine ja realisatsioon hilines, ei mõjuta see olulisel määral projekti üldist graafikut. KOV-e teavitati lahenduse kasutuselevõtu hilinemisest. 2018 II pa: I sõelumisperioodil oli KOV-idel võimalik nimekirjadega tööd teha nelja kuu jooksul. II sõelumisperioodi nimekirjad avati taotluse esitanud KOV-idele 19. oktoobril 2018. 2 Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud: Piloteerivad KOV-id testisid andmevahetuse tulemust ja IT-lahendust ning nende tagasisidele tuginedes parandati selgunud vead enne kui süsteem avati kõikidele KOV-idele kasutamiseks. Näiteks EHIS-e päringu vea tõttu oli sattunud nimekirja ekslikult 1700 noort, kes tegelikult õppisid, kuid viga parandati TEHIK-u ja EHIS-e koostöös operatiivselt ja eksitavad andmed eemaldati nimekirjast. Lahenduse kasutamisel esines sellegipoolest üksikuid tehnilisi takistusi, mis parandati arendaja poolt esimesel võimalusel. Näiteks ei töötanud nimekirja filter, mis võimaldab juhtumikorraldajal saada ülevaadet noortest, kes ei ole 14 päeva peale KOV-ilt teavituse saamist küsimustikku täitnud. Ülevaade on vajalik, et saata meeldetuletus või otsida noorega mõnel muul viisil kontakti. Tulenevalt juhtumikorralduse mudelit piloteerivate KOV-ide antud tagasisidest täiendati ka STAR infosüsteemi kasutamise juhendit. Näiteks kirjeldati rohkem lahti ja lisati joonised selle kohta, kuidas saavad KOV-id esitada STAR-i süsteemiga ühinemise taotlust ja juhtumikorraldajad sisestada süsteemi noortega seotud juhtumiplaani või lihtmenetluse andmeid. 2019 I pa: TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud. Arendustega on planeeritud jätkata teisel poolaastal. 2019 II pa: Loodi STAR-i iseseisev funktsionaalsus, millega saab manuaalselt andmevahetuse päringusse lisada kui ka eemaldada KOV-e ja vajadusel käivitada päringut üleriigiliseks andmevahetuseks. Üleriigilise andmevahetuse päringu loomise arendused teostati omavahenditest. Arendustega jätkatakse 2020. aastal. 2020 I pa: Arenduste lähteülesanne on esitatud ja Sotsiaalkindlustusameti ning TEHIK-uga läbiarutatud. TEHIK ei ole esimesel poolaastal arendusi teinud ning arendustega oli planeeritud alustada teisel poolaastal. 2020 II pa: Kuna arendustegevustega alustamise eelduseks olev hange tunnistati kehtetuks augustis 2020, siis ei olnud võimalik tegevustega edasi minna aasta teisel poolel. 2020. aasta lõpu seisuga on küll uus hankemenetlus läbiviimisel, kuid sisuliste arendustegevustega alustamine lükkub 2021. aastasse. Seega ei ole tegevus läbi viidud esialgselt planeeritud ajaraamis, kuid see ei ole oluliselt mõjutanud tegevuse eesmärgipärasust. Lisaks on tinginud ajaraami nihke hankemenetluste protsesside ajamahukus, sh arvestades ka luhtunud hankemenetluse ajaressurssi kaoga. 2021 I pa: Arendustegevustega ei ole esimese poolaasta seisuga alustatud, kuna COVID-19 kriisi tõttu hinnati TEHIK arendustegevuste prioriteetsus ümber ajakriitilisemate tervisevaldkonna projektide lahendamiseks, mistõttu puudus TEHIK-l täiendav tööjõuressurss, mida suunata noortegarantii projekti. IT-arendusteks vajalikud töödokumendid ja nende aluseks olevad osapoolte vajadused on läbi räägitud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIK-ga, kuid nende realisatsiooniga on võimalik alustada ajal, kui see sobitub TEHIK ajaraami, tööplaanide ja tööjõuressurssidega. Seega on Sotsiaalministeeriumi sisuline valmisolek ja tugi TEHIK-le jätkuvalt olemas, sh TEHIK-l lepingupartner arendustegevuste elluviimiseks, kuid ootel on TEHIK-u enda võimekus tegevustega alustamiseks. Arendustegevuste elluviimisega alustatakse esimesel võimalusel kui vabanevad selleks vajalikud TEHIK-u ressursid. Sotsiaalministeerium omaltpoolt hoiab teemat aktuaalsena ning aasta teisel poolel on plaanis kolmepoolne kohtumine – ministeeriumi, TEHIK-u ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, et senine arendustellimus uuesti üle vaadata ja detailid läbi rääkida, sh TEHIK-u poolsed lahendusettepanekud (mitme arenduse osas on soovid/vajadused esitatud, kuid ootel on TEHIK-u poolne lahendus realisatsioonile). Muuhulgas on Sotsiaalministeerium antud küsimuses korduvalt rõhutanud osapooltele ajaraami olulisust ehk asjaolu, et arendustegevused peavad olema teostatud 2023. aasta lõpuks. Hinnang: Tehnilise lahenduse kasutamise käigus avastati päringute vigu ja esines muid üksikuid tehnilisi probleeme. Samas on see arusaadav, sest tegemist on uue süsteemiga, mille töökindlus kasvab ajaga. Piloteerivate KOV-idega uute sõelumisperioodi nimekirjade ja süsteemi korduv testimine võimaldas ennetada suuremaid probleeme. Kuna avastatud süsteemi vigade parandamine korraldati operatiivselt, siis ei esinenud KOV-ide töötamisel nimekirjadega olulisi takistusi. 2019. aasta lõpu seisuga ei jõutud teostada kõiki esialgselt 3 kavandatud arendusi. Tugisüsteemi piloteerivad KOV-id on toonud välja, et lahenduse sujuvaks toimimiseks on vaja teostada selliseid lisaarendusi nagu ankeedi küsimuste muutmine, kaaskirja saatmisega seonduva ajaloo kuvamine, juhtumite seisudest ülevaate andva nn valgusfoorilahenduse loomine jne. IT-arenduste osas ei olnud võimalik tegevusega alustada ka 2020. aastal, kuna vastav hankemenetlus luhtus ning uue hankementluse läbiviimisel ei jõuta sisuliste tegevusteni enne 2021. aastat. Tegevuse eesmärgipärasus ei ole olnud ajaraami nihkest oluliselt mõjutatud. 2021 esimesel poolaastal olid TEHIK prioriteedid COVID-19 kriisi tõttu pigem tervisevaldkonna projektidel, mistõttu jäid noortegarantii tugisüsteemi arendustegevused tahaplaanile. Kuna arendusteks vajalik eeltöö on osapoolte vahel läbiräägitud ja kokkulepitud, siis alustatakse arendustegevustega nii pea kui see on võimalik TEHIK-u vabanevastest ressurssidest lähtuvalt. Tegevuse nr ja 2.2 Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning nimetus teavitustegevused Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine nimetus2 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Juhtumikorralduse mudeli eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja koondada info olemasolevatest teenustest. Juhtumikorralduse mudeli lihtsamaks järgmiseks koostatakse metoodiline tegevusjuhis, millest KOV-i töötaja saab lähtuda ning kus on toodud ka loetelu KOV-i enda pakutavatest teenustest ja riigi teenustest, mille abil tuge vajavaid noori tagasi haridusse ja tööturule tuua. Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse testperioodi käigus. 2017: 2017. aastal koostati juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida on plaanis asuda testima alates 01.05.2018, mil peaks olema toimunud esimene sõelumisperiood. Juhtumikorralduse juhise koostamiseks kohtuti erinevate osapoolte ja partneritega (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tugila programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, kohalikud omavalitsused) ning käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis. 29.03 – 31.03.2017 toimunud õppevisiidi käigus külastati Rootsi riikliku NEET koordinaatori bürood, Riiklikku haridusagentuuri ja Stockholmi linnavalitsuse tööturu administratsiooni. Visiidi käigus tutvustasid võõrustajad Rootsi noortepoliitikat (sh Rootsi lähenemist NEET noorte probleemile) ning Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid jagasid enda igapäevatöö kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noorte leidmisel ja nendega tegelemisel. Õppevisiidilt saadud kogemused ja teadmised aitasid otseselt kaasa juhtumikorralduse mudeli projektiversiooni valmimisele. Stockholmi linnavalitsuse kogemus näitas, et noorega ühendusevõtmisel toimib kõige paremini eelteavituse ja personaalse ühendusevõtmise kombinatsioon (nt saadetakse Stockholmis postkaart ette, et KOV töötaja tuleb külla, ja siis võetakse tegelikult ühendust). Sarnast lähenemist näeb ette ka noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudel, kus KOV-i töötajal on võimalik saata STAR-i kaudu noorele eelinfo ja võimalus anda enda olukorra kohta tagasisidet ning alles seejärel võetakse personaalselt ühendust. Rootsi kogemus näitab ka vajadust riikliku tasandi koordinatsiooni järele, näiteks töötatakse riiklikul tasandil välja standardiseeritud juhtnööre ning abimaterjale ja kogutakse statistikat. Samuti tegeletakse vajaminevate poliitikasoovituste ning seadusemuudatuste ettepanekute väljatöötamisega. Sarnane tööjaotus on planeeritud ka noortegarantii tugisüsteemi väljatöötamisse, kus Sotsiaalministeerium on tugisüsteemi testimise faasis hoidmas arendustegevuste katusvaadet. Rootsi kogemust arvesse võttes kavandatakse noortegarantii tugisüsteemi rakendama hakkavatele juhtumikorraldajatele luua standardiseeritud abimaterjalid noortega intervjuude läbiviimiseks ja nende abivajaduse hindamiseks. Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid olid nõus jagama nende poolt kasutatavaid ankeete ja hindamisjuhiseid, mille Sotsiaalministeerium tõlgib rootsi keelest eesti keelde ning mida seejärel kasutatakse noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhise juurde abimaterjalide koostamiseks, mis võimaldaksid kohaliku omavalitsuse töötajatel viia läbi intervjuusid ja abivajaduse hindamisi ühtsetel alustel. 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 4 Lisaks olid Stockholmi linnavalitsuse töötajad nõus jagama enda kogemusi noortegarantii tugisüsteemi TAT-i partneriks asuvate KOV-ide juhtumikorraldajatele, mistõttu on 2018. a kevadesse planeeritud uus õppevisiit Stockholmi, et TAT-i partner-KOV-ide juhtumikorraldajad saaksid Rootsi kogemustest õppida. Muuhulgas toimusid 24.04.2017 ja 03.05.2017 koostöökohtumised TAT-i partneriks hakkavate KOV-idega, kus tutvustati loodava süsteemi põhimõtteid ja arutati juhtumikorralduse mudelit. 06.06.2017 külastati Põltsamaa Tugilat, kus Tugila spetsialistid jagasid enda kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noortega tegelemisest ning andsid tagasiside juhtumikorralduse juhise olulisematele punktidele (nt mida on oluline silmas pidada sihtgruppi kuuluva noorega esimesel kontakteerumisel). Hinnang: 2017. aastal täideti seatud eesmärk töötada välja juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida noortegarantii tugisüsteemi kasutama hakkavad kohalikud omavalitsused saaksid testima asuda. 2018 I pa: Juhtumikorralduse juhise projektiversiooni tutvustati põhjalikumalt viiele partner KOV-i juhtumikorraldajale ning projektversioon on kättesaadav ka kõikidele teistele KOV-idele (juhis saadeti andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele e-kirja teel ja on kättesaadav Tööelu portaalis). 2018. I kv sõlmiti koostöölepped viie TAT-is toodud partner KOV-iga ning kõik viis KOV-i värbasid TAT-i huvides tegutsema hakkava juhtumikorraldaja. TAT-i rahastusega juhtumikorraldajatele korraldati 10.–11. aprill juhtumikorralduse mudeli ja noorsootöö spetsiifikaga koolitus. Koolitusel tutvustasid erinevad eksperdid KOV-idele noorte motiveerimise, nõustamise ja intervjueerimise tehnikaid. 25.–27. aprillil käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis, kus tutvuti Rootsi lähenemisega NEET noorte probleemile ning jagati kogemusi Stockholmis tegutsevate, mitteaktiivsete noorte toetamisega tegelevate spetsialistidega. Stockholmi visiidil said Eestis juhtumikorraldust piloteeriva viie partner-KOVi juhtumikorraldajad võimaluse vahetult õppida juhtumikorralduse põhimõtteid ametnikelt ja noorsootöötajatelt, kes Rootsis edukalt sarnast süsteemi kasutavad. Kuna Eestis esmakordselt alustatakse süsteemi kasutamist, siis on oluline piloteerivate KOV-ide juhtumikorradajatele vastavate teadmiste andmine sh anda võimalus küsida, saada vastuseid ja arutada läbi nende tulevast tööd puudutavaid võimalikke kitsaskohti, edutegureid jm nüansse otse praktikutega. KOV-ide juhtumikorraldajatele tutvustati: - milliseid kanaleid kasutatakse ja milliste meetoditega jõutakse noorteni, - kuidas noori motiveeritakse haridusse või tööturule jõudmiseks pingutusi tegema, - kuidas on korraldatud lapsevanemate (hooldajate) kaasamine tulemuste saavutamiseks, - kuidas toimuvad kohtumised noortega ja kuidas kohtumiseks ettevalmistuda, - millised on olnud tulemused ja edu saavutamise tegurid jne. Rootsis kasutatava süsteemi kogemusel on enim saadud ühendust kirja teel (34%), neil on erinevalt Eestist e-posti aadresse noortel vähe (4% kontaktidest), telefoni teel saavutavad kontakte (28%), noored vs nende vanemad ise on otsinud kontakti (20%), postkaardid (4%), SMS-i teel (3%), kodukülastusi (1%) jm (6%). Tuleb mõelda ja leida viisid, mis tagavad kontakti, nt kirja sisu peab olema huviäratav, köitev; postkaardile kirjutavad oma käega juurde noore nime ja kuupäeva ja kellaaja, millal külastaksid teda; e-posti saatmisel peab kirja subjekt olema sõnastatud selliselt, et noorel oleks huvi e-maili lugeda, mitte see kohe ära kustutada jne. Juhtumikorraldajatele tutvustati Stockholmi noorte tööturukeskuse ja AIM (Activity- inspiration-motivation) keskuse ruume, milline on seal tunnetuslik atmosfäär, mis võimalused on seal noortele (kohvi, joogid, tervislikud snäksid saadavad vabalt jm) ja millised on noorsootöötaja kasutatavad töövahendid intervjueerimisel (temaatilised mängukaardid, klotsid jm nt saab noor valida kaardi, mis paremini iseloomustab seda, mida ta tunneb või millist tööd ta teha tahab jne). Teenused, mida pakutakse on personaalselt sihitatud ja väga erinevad nt coaching, grupitegevused, õpenõustamine, CV koostamine, tööintervjuu ettevalmistus, tervisliku toitumise või käitumise nõustamine, sporditreeningud jm tegevused. Olenevalt noore taustast, tehakse esimene kord ka grupikohtumisi, et noor tunneks ennast vabalt, olles koos temaga sarnases situatsioonis olevate teiste noortega. Esmasel näost-näkku personaalsel kohtumisel tuleb alustada nendest teemadest, mis noort huvitavad, selgitada välja, mida ta vajab, et ennast hästi tunda, mida ta tahab teha ja minna edasi samm haaval eesmärgini. Noorele on tegevused ja tugi vabatahtlik, sundust pole. Kujundlikult peab kogu protsess välja nägema selline, et noor juhib protsessi – tema on nn autojuht, kes hoiab rooli, nemad on kõrval- ja tagaistmel, et vajadusel tuge pakkuda, et noor jõuaks sinna, kuhu soovib. Vanemaid kaasatakse alaealiste noorte puhul, mõnikord pöörduvad vanemad ise nende poole ja algul kohtutakse vanemaga ja sealt jõutakse nooreni. 5 Seega on tulemuste saavutamiseks oluline juhtumi (sh esmase kontakti) hoolikas ettevalmistus, personaalne lähenemine, usalduse võitmine ja selle hoidmine, koostöö võrgustikuga jne. 15. mail 2018 kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada läbi noorte intervjueerimise ja abivajaduse hindamise vahendite kasutamine ning tutvustada STAR-i arendatud noortegarantii tugisüsteemi lahendust ja selle kasutamise juhendit. 2018 II pa: 14. augustil kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada statistika- ja aruandlusmooduli arendusvajadust KOV-ide vaatest ning analüüsida tugisüsteemi kasutamisel ilmnenud tehnilisi või juhtumikorraldusega seotud kitsaskohti ning leppida kokku lahendusi. Juhtumikorralduse juhis on andmevahetuse päringus osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele kättesaadav Tööelu portaalis. 2019 I pa: 16.-17. mail 2019 toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kuressaares, millest võtsid osa partner-KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikupartnerid Saaremaalt. Koosolekul arutati lahendusi KOV- ide esitatud ettepanekutele ja küsimustele noortegarantii tugisüsteemi rakendamise kohta (infosüsteemi täiendamise võimalusi, võrgustikutööd, juhtumikorralduse protsessi jms). Sotsiaalministeeriumi esindajad andsid ülevaate noortegarantii tugisüsteemi tegevuskava seisudest ja tutvustasid andmekorje nõudeid. Samuti lepiti kokku järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Lisaks andis Saaremaa vallavalitsuse juhtumikorraldaja koos võrgustikutöö esindajatega (Tugila, noortekeskus, Töötukassa) ülevaate piirkonnas tugisüsteemi toimimisest. Üldiselt toimib piloteerivates KOV-ides töö hästi, kitsaskohtadeks on nimekirjaga töö ressursimahukus (paljud nimekirjas olevad noored töötavad või õpivad välismaal ja seda infot ei ole riiklike registrite andmetest võimalik leida, et nimekirja kitsendada). 2019 II pa: 15.–16. augustil toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Võrus, millest võtsid osa partner KOV-ide juhtumikorraldajad ja võrgustikutöö partnerid Võrumaalt ning Töötukassa esindaja. Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (vajalikud IT arendused, tingimuste muutmine nimekirjade moodustamisel, igakuised statistilised ülevaated, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahustuse võimalik pikendamine). Samuti arutati esitatud juhtumikorralduse mudeli muudatuste ettepanekud ning lepiti kokku edasised sammud muudatuste sisseviimiseks enne septembri KOV-ide seminari toimimist. Lepiti kokku ka järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimustes. Oktoobrikuus valmis juhtumikorralduse mudeli kasutamiseks juhise uus versioon, mis on kõikidele noortegarantii tugisüsteemi kasutavatele KOV-idele kättesaadav Tööelu portaalis. Juhisesse on lisatud võrgustikutööd puudutav osa ja täiendatud on juhtumikorralduse põhimõtteid (nt kontaktivõtu ja teatise saatmise järeltegevused, täpsustatud on lihtmenetluse ja juhtumiplaani koostamise põhimõtted jne). 28. novembri noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolituse raames toimus aasta viimane rakenduskoosolek. Koosolekul arutati IT-arenduste seisusid, lepingute pikendamist seoses kavandatava TAT-i ajaraami pikendamisega ja võimalusi tugisüsteemi jätkamiseks ja tööde üleandmiseks KOV-is peale partnerlepingute lõppemist. 2020 I pa: 6.–7. veebruaril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Tartus, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja Tartu võrgustikutöö partnerid ning Töötukassa Kvartali büroo esindajad. Koosolekul arutati tugisüsteemi rakendamise jooksvaid küsimusi ja tegevuste seisu (nõustamistehnikate kasutamine töös noortega, HEV-noortele ja vaimsete terviseriskidega noortele lähenemine, vajalikud IT arendused, koostöö partneritega, töös ilmnenud kitsaskohad, tugisüsteemi rahastuse pikendamine ja selle rakendamise jätkamine peale ESF-i rahastuse lõppemist). Arutati läbi IT-arenduste vajadused ja täpsustati kirjeldused, lepiti kokku IT-arenduste lähteülesande täiendamine ning järgmise rakenduskoosoleku päevakorra ja korraldamisega seotud küsimused. Märtsi lõpus pikendati ka koostöölepingud partner-KOV- idega piloteerimise jätkamiseks oktoober 2020 lõpuni. 20.–21. mail toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek Kohtla-Järvel, millest võtsid osa partner- KOV-ide juhtumikorraldajad ja Ida-Virumaa võrgustikutöö partnerid. Koosolekul tutvustati noortegarantii tugisüsteemi avatud taotlusvooru muudatusi, 2020. aasta juunis algava teavituskampaania tegevusi ning uute partner-KOV-idega piloteerimise jätkamise eesmärke ja plaane. Arutati ka võrgustikutöö toimimise 6 jooksvaid küsimusi, viienda seire esialgseid tulemusi ja juhtumikorralduse juhendi täiendamise vajadusi, muuhulgas lepiti kokku juunis toimuva noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminari päevakava. 2020 II pa: 29.-30. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakenduskoosolek, millest võtsid osa partner-KOV- ide esindajad. Rakenduskoosoleku esimesel päeval anti ülevaade noortegarantii tugisüsteemi seisudest ning partner-KOV-ide juhtumikorraldajad rääkisid 2018-2020 tulemustest. Ühiselt külastati ka karjäärikeskust. Teisel koosoleku päeval külastati Raasiku Vallavalitsust, kus sealne juhtumikorraldaja tegi aastatest 2018-2020 kokkuvõtte ning valla sotsiaalosakonna juhataja andis ülevaate Raasiku valla eripäradest ja võrgustikutööst. 2021 I pa: Aasta esimeses kvartalis sõlmiti koostöölepingud nelja uue partner-KOV-iga (Kohtla-Järve linn, Pärnu linn, Narva linn ja Valga vald), et jätkata testimise teise etapiga. Teise etapi eesmärk on täiendada juhtumikorralduse mudelit võrgustikupõhise lähenemisega, mida partner KOV-dega testida ja rakendada perioodil 1.03.2021 - 31.10.2023. Vastavalt koostöölepetele pidid partner-KOV-id tagama märtsist 2021 kahe juhtumiskorraldaja värbamise, kes hakkaksid süsteemiga tööle. KOV-del õnnestus vajalikud töötajad leida, kuid värbamise aeg oli KOV-del varieeruv ning ühel juhul tekkis ka olukord, kus töötaja üsna varsti peale tööle asumist lahkus ning KOV-il tuli läbi viia uus värbamisprotsess. Seega on KOV-del kevadperioodil sisseelamisaeg olnud veidi erinev, sh ka võimalikkus sisulise tööga alustada, kuid lähtuvalt KOV-st jagunes see siiski peamiselt perioodi märts-mai 2021. Veebruaris 2021 viidi partner-KOV-de esindajatele läbi ka teise etapiga alustamise osas sissejuhatavad kohtumised/arutelud (virtuaalselt), kus anti ülevaade piloteerimise sisust, lepingulistest küsimustest ning edasisest koostööst ja korralduslikest küsimustest. Samuti toimus 31.03.2021 rakenduskoosolek (virtuaalselt), eesmärgiga omavahel paremini tuttavaks saada ning luua eeldused edukaks koostööks. Rakenduskoosolekul anti ülevaade tugisüsteemi piloteerimisest ja vaadati, kuidas noortegarantii süsteem on seni arenenud ning millised on edasised suunad ja kuidas eesmärke ühiselt ellu viia. Samuti vaadati üle koostööleppe eesmärgid ja sisu, mis on KOV-ide ülesanded ja mis puudutavad juhtumiskorraldajate igapäevast tööd, sh võimalik rollijaotus. Aruandluse osas arutleti koos andmekorje seiretabeli täitmist. Koosolekuks paluti KOV-del ka anda ülevaade enda profiilidest ehk teha kaardistus KOV põhiselt piirkondlikest eripäradest ning senisest tööst noortega töötamisel. Vajaduspõhiselt on partner-KOV-de esindajatega läbi viidud ka teisi virtuaalseid kohtumisi/arutelusid probleemkohtade või tekkinud küsimuste lahendamiseks (vastav koosolek oli näiteks 28.05.2021, kus arutleti teemadel nagu koostöö Eesti Töötukassaga, abivajaduse hindamiseks kasutatavad tööriistad, Pärnu linna hea praktika näide nii noorte tööle asumisel kui tööle asumise järgsel toetamisel jms). Hinnang: Täideti seatud eesmärk üle vaadata juhtumikorralduse mudel ja korrigeerida selle kasutamise juhis. Teadlikkuse suurendamiseks ja muudatuste töösse rakendamiseks tutvustati juhise muudatusi noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-idele 28. novembril 2019 toimunud koolitusel. 2020. aasta alguses pikendati koostöölepingud partner-KOVidega, mis annab võimaluse jätkata tugisüsteemi testimisega viienda sõelumisperioodi lõpuni. On tehtud ettevalmistused avatud taotlusvooru avamiseks, mis võimaldab KOV-idel ja nende partneritel senisest soodsamatel tingimustel tugisüsteemi abil tuvastatud noortele juhtumikorraldust ja toetavaid tegevusi pakkuda. Ükski planeeritud tegevus ei ole koroonaviiruse eriolukorra tõttu ära jäänud. Aasta teisel poolel viidi läbi üks rakenduskoosolek partner-KOV- idele. 2021. aasta I kvartalis sõlmiti koostöölepped uute partner-KOV-dega (Kohtla-Järve linn, Pärnu linn, Narva linn ja Valga vald) ning viidi läbi rakendus- ja infoseminarid süsteemi tutvustamiseks ning rakendamise toetamiseks. Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine 3 nimetus Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.06.2018 alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 7 (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-dega, kes valitakse TAT-i partneriteks vabatahtlikkuse alusel. Mudeli väljatöötamise käigus tehakse KOV-dele ettepanek TAT-ga liituda ning mudelit praktikas testida. TAT-i raames on neil võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav spetsialist, kes hakkab lähtuvalt juhtumikorralduse mudelile tegelema IT lahenduse tulemusel tuvastatud noortega. Samuti viiakse läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi. 2017: 2017. aastal juhtumikorralduse mudelit ei testitud, kuna esimene sõelumisperiood saab toimuma alles 2018. aastal. 2018 I pa: Taotluse esimeses andmevahetuse päringus osalemiseks on esitanud kolmkümmend kuus (36) KOV-i. Esimene nimekiri oli viiele partner-KOV-ile kättesaadav 29. maist 2018 ja teistele eelduslikult juunikuu esimese nädala jooksul. Juhtumikorralduse mudeli kasutamist/piloteerimist alustatakse juunikuus 2018. Esialgu KOV-id tutvuvad nimekirjaga, prioriseerivad kontaktivõtud ja seejärel tegutsevad edasi lähtudes juhtumikorralduse juhisest - saadavad välja e-kirjad, SMS-id või kirjad posti teel (olenevalt sellest, millise kontaktid on kättesaadavad), lepivad kokku kohtumised jne. Süsteemi vigadest ja kiiret lahendust nõudvatest probleemidest annavad KOV-id Sotsiaalministeeriumile (sh lahenduse kasutamise tehnilistest tõrgetest TEHIK-le) teada jooksvalt. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise vahetulemusi, juhtumikorralduse käigus selgunud kitsaskohti ja nende lahendusi on Sotsiaalministeeriumil plaanis arutada partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega ja koostöövõrgustiku esindajatega kvartaalsetel koosolekutel ning tutvustada KOV- idele 1-2 korda aastas toimuvatel infopäevadel, samuti teha kättesaadavaks elektrooniliselt: http://tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/). Meetme (s.o noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli) rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi ja kokkuvõtte esitamise kohustus on Sotsiaalministeeriumile sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses tähtajaga hiljemalt 2020. aastal. 2018 II pa: Viie partner-KOV-i nimekirjades oli esimesel sõelumisperioodil kokku 3062 ja teisel sõelumisperioodil 3509 noort. Neist abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks vajas kokku 160 noort (vt allpool tabel 1). 2019 I pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist teisel ja kolmandal sõelumisperioodil. Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1744 noort. Neist vajas abi 7.06.2019 seisuga 35 noort. Kokku kolme sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 195 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad koostasid esmakordselt sõelumisnimekirjad abi vajanud noortest. Tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. mai 2019 oli abi vajanud abi noorte arv 136. Erinevus varasemalt tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. 2019 II pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist kolmandal ja neljandal sõelumisperioodil. Kolmandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1744 noort. Neist vajas abi oktoobris 2019 täpsustatud andmete järgi 61 noort. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1638 noort, kellest seni on abi vajanud 61 noort. Kokku nelja sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 282 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad koostavad sõelumisperioodi nimekirjad abi vajanud noortest. Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. detsembrini 2019 abi vajanud noorte arv 189. Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud nimekirjade koostamisel kasutatud STAR-i infosüsteemi vigadest, mille tõttu ei tule päringuga välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi 8 jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. 2020 I pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist neljandal ja viiendal sõelumisperioodil. Neljandal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1638 noort. Neist vajas abi märtsis 2020 täpsustatud andmete järgi 77 noort. Viienda sõelumisperioodi nimekirjades oli 1500 noort, kellest seni on abi vajanud 66 noort. Kokku viie sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 360 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad esitavad sõelumisperioodi kohta nimekirjad abi vajanud noortest. Nimekirjade järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni 31. märtsini 2020 abi vajanud noorte arv 211. Erinevus allpool olevas tabelis esitatud andmetega on tingitud peamiselt andmeseisu väljavõtete kuupäevade erinevusest. 2020 II pa: Partner-KOV-id jätkasid juhtumikorralduse mudeli testimist viiendal sõelumisperioodil, mis lõppes 14.10.2020. Viiendal sõelumisperioodil oli partner-KOV-ide nimekirjades 1500 noort. Neist abi vajas 31.12.2020 seisuga 70 noort. Kokku viie sõelumisperioodi jooksul vajas abi tööhõivesse liikumiseks või haridustee jätkamiseks 364 noort. Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad esitasid sõelumisperioodi kohta nimekirjad abi vajanud noortest, mille järgi on tugisüsteemi käivitamisest kuni viienda sõelumisperioodi lõpuni abi vajanud noorte arv 259. Erinevused tabelites esitatud andmetega on tingitud peamiselt andmeseisu väljavõtete kuupäevade erinevusest või on nimekirjade koostamise aluseks STAR-i andmed, kus infosüsteemi vigade tõttu võib olla tekkinud olukord, kus päringuga ei tule välja nende noorte isikuandmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või kes on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is. Samuti võivad erinevused olla tingitud asjaolust, kui sõelumisperioodi alguses on noor nimekirjas, kuid menetluse alustamise ajal temaga ühendust võttes ta enam abivajaja ei ole. Teisel poolaastal on tehtud tabelis korrektuurid ning viienda sõelumisperioodi (15.03-14.10.2020) andmed on STAR väljavõtte põhjal esitatud TAT vahearuandes 31.12.2020 seisuga. Tabel 1. Partner-KOV-ide tegevuste ülevaade I sõelumisperioodi II sõelumisperioodi III sõelumisperioodi (5.06.18-14.10.18) (15.10.18-14.03.19) (15.03.19-14.10.19) statistika 14.10.18 statistika 14.03.2019 statistika 14.10.19 seisuga seisuga seisuga KOV Nimekirjas Abi Abi Abi noorte arv vajanud Nimekirjas Nimekirjas vajanud vajanud noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv Kohtla-Järve linn 429 23 506 16 373 5 Raasiku vald 38 10 53 9 38 3 Saaremaa vald 323 14 385 8 292 9 Tartu linn 2 067 25 2 662 31 913 38 Võru linn 181 10 162 10 128 6 Kokku 3 038 82 3 768 74 1 744 61 Tabel 1 (jätk). Partner-KOV-ide tegevuste ülevaade IV sõelumisperioodi V sõelumisperioodi Kokku (15.10.19-14.03.20) (15.03.20-14.10.20) sõelumisperioodid, KOV statistika statistika kokku statistika 14.03.2020 seisuga 31.12.2020 seisuga 31.12.2020 seisuga 9  Abi Abi Nimekirjas vajanud Abi vajanud noorte Nimekirjas vajanud noorte arv noorte arv noorte arv noorte arv arv Kohtla-Järve linn 379 24 359 17 85 Raasiku vald 38 7 30 5 34 Saaremaa vald 261 9 226 7 47 Tartu linn 855 29 808 33 156 Võru linn 105 8 77 8 42 Kokku 1 638 77 1 500 70 364 2021 I pa: Uued partner-KOV-id alustasid tööd juhtumikorralduse mudeliga, kuid kuna juhtumikorraldajate värbamine ja sisseelamisaeg uue süsteemiga kohanemisel KOV põhiselt erines, siis esimesed sõelumisperioodi aluseks olevad statistilised andmed korjatakse teise kvartali seisuga. Hinnang: Partner-KOV-id on olnud oma piirkonnas väga aktiivsed noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse põhimõtete rakendajad. Nende tegevuse tulemusel oli 31.12.2020 seisuga vajalikku abi saanud 364 noort, mis moodustab 37,2% kõigist noortegarantii tugisüsteemi kasutanud KOV-ide kaudu tuge saanud noortest (kokku 978). Noorte abivajadus on erinev, kuid enamjaolt on see olnud seotud kas huvipakkuva töö või praktika leidmisega, haridustee jätkamisega või ebasoodsast olukorrast väljumisega. Töö leidmiseks selgitatakse koos juhtumikorraldajaga, millised on noore oskused ja soovid ning seejärel hakatakse otsima sobivat tööd (sh abi osutamine CV ja motivatsioonikirja koostamisel). Koostöös töötukassaga toetatakse noort vajadusel ka koolituse või praktikakohaga või kui noorel puudub teadmine sobivast töökohast, kaasatakse töötukassa karjäärinõustaja. Haridustee jätkamisel selgitatakse samuti välja eelkõige noore huvi ning kui noor ei tea, mis oleks tema erialane soov või mis erialasid on üldse võimalik omandada, siis kaasatakse samuti töötukassa karjäärinõustaja. Seejärel juhtumikorraldaja ja noor vaatavad koos üle erinevad võimalused ja erialad ning juhtumiskorraldaja abistab noort kandideerimise ja sisseastumise protsessis. Ebasoodsast olukorrast väljuvate noorte puhul on oluline esmalt tegeleda sotsiaalsete probleemidega nagu igapäevane toimetulek või eluaseme puudumine. Sellisel juhul aitab juhtumikorraldaja noore kokku viia vastavate ametitega vajalike toetuste taotlemiseks, näiteks toimetulekutoetus või siis töövõime hindamine ning abistab eluruumi otsingul. Samuti võivad keerulistes olukordades noored vajada abi isikut tõendavate dokumentide taotlemisel jms. Kuna noorte hulgas on väga levinud ka vaimse tervise probleemid, siis on juhtumikorraldaja suunanud noori abi saamiseks ka psühholoogi või psühhiaatri poole. IT-alastes küsimustes selgus STAR infosüsteemiga töötamisel puudus (juhtumikorraldaja kasutuses olevast nimekirjast kaovad noorte andmed, kes on sõelumisperioodi jooksul saanud 27-aastaseks või on seotud mõne muu sotsiaalhoolekande süsteemis algatatud menetlusega STAR-is) on esitatud Sotsiaalkindlustusametile vastavate arenduste planeerimiseks. 2021. aastal sõlmiti vastavad koostöölepped ning uued partner-KOV-id alustasid tööd. Vajalike IT- arenduste jätkatakse 2021. aastal esimesel võimalusel, kuid arvestades arendustegevuste partneri TEHIK tööplaanide ning aja- ja tööjõuressursside võimalikkusega. Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Teavitustegevused nimetus4 Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2023 Tegevuse või 01.03.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 10 TAUST: TAT-i raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, sihtgrupi noortele kui ka laiemale avalikkusele. KOV-ide suunalise teavituse eesmärgiks on suurendada nende teadlikkust noortegarantii tugisüsteemi IT lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt mitteaktiivsete noortega tegelema. Mitteaktiivsete noorte suunalise teavituse eesmärgiks on teavitada neid võimalusest, et KOV juhtumikorraldaja võib ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori ette valmistada juhtumikorralduse teenusel osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärgiks on anda teada Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ning väljatöötatud noortegarantii tugisüsteemi lahendusest. 2017: 2017. aastal toimus põhiline avalikkuse teavitamine noortegarantii tugisüsteemi loomiseks vajaliku seaduseelnõuga seonduvalt. Seaduseelnõu erinevatest etappidest informeeriti avalikkust pressiteadete kaudu, vastati meediapäringutele, organiseeriti kõneisikute intervjuusid. Laiem teavituskampaania oli planeeritud esimese sõelumisperioodi toimumise ajale, mis seaduseelnõu menetluse venimise tõttu lükkus 2018. aastasse. Seetõttu saab ka laiem teavituskampaania ning muud 2017. aastasse planeeritud teavitustegevused toimuma 2018. aastal. Hinnang: Kuna seaduseelnõu kooskõlastamise käigus muutus eelnõu sisu (kuni VV istungilt heakskiidu saamiseni novembri lõpus 2017) ning Riigikogu menetluses võib ka veel väiksemaid täiendusi tulla, keskenduti teavituses, sh pressiteadetes NEET noorte probleemi olemasolu rõhutamisele ning selgitamisele, kuidas tugisüsteem üldiselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas on noortegarantii tugisüsteemi vastu juba tuntud elavat huvi, sh teiste EL liikmesriikide seas ning muudes koostööringkondades. Tagasiside noortegarantii tugisüsteemi põhimõtetele on olnud eriti positiivne nendest ringkondadest ja nendelt partneritelt, kes ise aktiivselt NEET noortega tegelevad. Noortegarantii tugisüsteemi on kajastatud ka Eesti meedias (sh pooldavad artiklid ja sõnavõtud Tugila esindajatelt ja samas negatiivsed kajastused mõne riigiasutuse esindajalt ning poliitikutelt), millest võib järeldada, et avalikkus on juba teemast informeeritud ning 2018. aastal planeeritud laiemad teavitustegevused (regionaalsed infopäevad KOV-idele; tutvustavad artiklid piirkondlikes ja üleriigilistes ajalehtedes; teavituskampaania jms) ei tule sihtrühmadele üllatusena. 2018 I pa: Teavituskampaania hanke võitjaga (Ecwador) on leping sõlmitud, toimunud on kaks koostöökohtumist, mille käigus täpsustati kampaania sisu, peamisi sõnumeid ja suunda. Teavitustegevuste kõige intensiivsem periood oli planeeritud esimese nimekirja loomisele vahetult eelnevasse aega ehk maikuu teise poolde. Ecwador viis läbi teavituskampaaniad erinevates meediakanalites, levitati videoklippe, mis tutvustasid noortele noortegarantii tugisüsteemi, juhtumikorraldajate tööd, lisaks levitati noortegarantii tugisüsteemi tutvustavaid flaiereid ja visuaale kinodes, kaubanduskeskustes, praamidel. Levitatud materjalid (videod või visuaalid) on kättesaadavad ka Tööelu portaalis: http://tooelu.ee/ngts. Samuti viis läbi SOM teavitustegevusi maakonnalehtede ja noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide lehtede vahendusel avalikkusele. Tööelu portaali koostati noortele mõeldud alamleht, lapsevanematele mõeldud alamleht ja KOV-idele mõeldud alamleht. Loodud lehtedel talletatakse ja tehakse kättesaadavaks sihtgruppidele noortegarantii tugisüsteemi tutvustavat infot ja materjale. Lehtede linke kasutatakse kommunikatsiooni tegevustes, et viidata leidmise kohale. Teavitustegevustele tehakse kokkuvõte ja järelanalüüs, mille tulemusi esitleb Ecwador juunikuus. 2018 II pa: Ecwador esitles teavitustegevuste järelanalüüsi tulemusi 28.06.2018. Analüüs näitas, et kokkuvõttes saavutati ja ületati videoklippide ning bännerite näitamiste arvusid. Kõige efektiivsema tulemuse andsid: - Google (bännerite näitamisi kokku 4 024 323, mis oli 107,3% planeeritust), - sotsiaalmeedia (videoklippe näidati 92%le 16-26 aastasele Facebooki külastajale ning Facebookis ja Instagramis kokku vaatas videoklippe 174 456 unikaalset inimest, mis oli 136,2% planeeritust), - TV 3 play (250 491 klipi näitamist ja 6061 klikki). II sõelumisperioodi eel jätkas SOM teavitustegevuste läbiviimist noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide ning noortevaldkonnas tegevate organisatsioonide lehtede vahendusel. Avaldati artikkel Sotsiaaltöö ajakirjas. Tööelu portaalis täiendati KOV-dele mõeldud alamlehte ning lisati täiendavad infot esimese sõelumisperioodi tulemuste ja KOV-dele olulise info kohta. 11 12. septembril 2018 viidi läbi infopäev KOV-idele, kus räägiti noortegarantii tugisüsteemi käivitamise tulemustest ja edasistest tegevustest ning piloteerivad KOV-id jagasid enda kogemusi noortega töötamisest. 2019 I pa: Märtsis valmis uus noortegarantii tugisüsteemi tutvustav video, mida levitati Facebook-is ja Youtube-is teavituskampaania raames. Video on järele vaadatav lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=1apKO- FtRa8&feature=youtu.be. Vastav Facebooki postitus on kättesaadav lingilt: https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/videos/635574536888922/?epa=SEARCH_BOX 6. mail 2019 toimus seminar noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud kohalike omavalitsuste töötajatele, mille raames anti ülevaade tugisüsteemist ja eelmiste sõelumisperioodide tulemustest, jagati tugisüsteemiga töötamise kogemust ning arutati piirkondade eripärasid noortega töötamisel ja lahendusi võimalikele kitsaskohtadele. 2019 II pa: Teisel poolaastal toimus kaks noortegarantii tugisüsteemi seminari KOV-idele: 10. septembril toimus noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar kõikidele KOV-idele ja võrgustikukoostöö esindajatele. Seminaril tutvustati tugisüsteemi kasutamise seniseid tulemusi, süsteemiga liitumise võimalusi, jagati süsteemi kasutajate kogemusi ning pakuti motiveeriva intervjueerimise lühikoolitust. 28.–29. novembril toimus kahepäevane noortegarantii tugisüsteemi kasutamise koolitus, mis oli mõeldud neljandal sõelumisperioodil tugisüsteemi kasutatamiseks taotluse esitanud KOV-idele. Koolituse raames anti ülevaade tugisüsteemi toimimisest, õpetati juhtumikorralduse mudeli praktikas rakendamist uuendatud juhtumikorralduse juhise alusel ja NGTS STAR lahenduse kasutamist. Samuti said osalejad praktilist väljaõpet noortega tulemuslikult suhtlemiseks vajalike tehnikate omandamiseks. Seminari raames toimus ka tugisüsteemi rakenduskoosolek süsteemi piloteerivate KOV-ide juhtumikorraldajatega. Neljandal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 44 KOV-i. 2020 I pa: Viiendal sõelumisperioodil esitas taotluse noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks kokku 48 KOV-i. 2020. aasta esimese viie kuuga teavitustegevusi pole toimunud. Aprilli kuuks planeeritud noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar lükati koroonaviiruse eriolukorra tõttu edasi juunikuusse. 2020 II pa: 17-18.06.2020 toimus Pärnus aprillikuust edasi lükkunud noortegarantii tugisüsteemi kasutamiseks taotluse esitanud KOV-ide koolitus, kus KOV-ide töötajad said praktilisi teadmisi ja oskusi juhtumiskorralduse mudeliga töötamiseks. Seminari teemad: - noortegarantii tugisüsteemi ülevaade; - juhtumikorraldusest step by step (kuidas luua toimiv võrgustikutöö ja koostöö noorte toetamiseks, kuidas valmistuda kontaktivõtuks ja noorega kohtumiseks ning jõuda eesmärkide saavutamiseni); - kuidas aidata raskustesse sattunud noori ja millised on koostöö võimalused; - mida võiks teada töövõime hindamisest ja mis muutus 1. märtsist 2020?; - NGTS juhtumikorralduse parimate praktikate jagamise vestlusring; - kuidas ära tunda raskustes noort, kuidas tunda ära vaimse tervise probleeme ja milliseid meetodeid kasutada siis noortega suhtlemisel?; - meetodid tööks keeruliste ja multiprobleemsete noortega. Seminar viidi läbi kahepäevasena, kus esimesel päeval osales 33 ning teisel päeval 28 KOV töötajat. 11. november 2020 toimus virtuaalselt noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar. Seminaril käsitlesid Sotsiaalministeeriumi esindajad teemasid nagu noortegarantii tugisüsteemi nimekirja kasutamisest ja juhtumikorraldusest, kuidas olla kontakti saamises tulemuslik, juhtumikorralduse olulised sammud ning STAR noortegarantii tugisüsteemi lahenduse kasutamine ja juhtumite dokumenteerimisnõude täitmine. Eesti Töötukassa esindaja andis ülevaate koostööst NEET noorte toetamisel, teenustest ja tutvustas uue karjäärikeskuse võimalusi. KOV-ide esindajad jagasid oma kogemusi arutelu vormis. Virtuaalsele koosolekust võttis osa ca 40 osalejat. Teavitustegevuste elluviimiseks sõlmiti 8.06.2020 töövõtuleping OÜ Creative Media Service ja Optimist Creative OÜ-ga, kes ühispakkujatena viisid läbi noortegarantii meediakampaania 2020. aasta teisel poolel. Teavituskampaania viidi läbi sihtgrupist lähtuvalt kaheosalisena ning nn kevad- ja sügisperioodil 12 eesmärgiga teavitada esmast ja teist sihtgruppi noortegarantii tugisüsteemi võimalustest. Kampaania esmane sihtgrupp olid 16-26 aastased mitteõppivad, mittetöötavad ja muudel põhjustel mitteaktiivsed noored, kus eesmärk oli tõsta noorte teadlikkust noortegarantii tugisüseemist ning julgustada noori süsteemi kasutama, panna mõtlema oma olukorra ja tuleviku võimaluste parandamisele. Kampaania teisene sihtgrupp olid 16-26-aastaste mitteõppivate, mittetöötavate ja muudel tingimustel mitteaktiivsete noortega otseselt kokku puutuvad inimesed (vanemad, vanavanemad, sugulased, naabrid, õpetajad jt noore jaoks lähedased isikud), kus eesmärk oli tõsta sihtgrupi teadlikkust noortegarantii tugisüsteemist ning julgustada vajadusel noort süsteemi kaudu abi vastu võtma. Kampaania oli suunatud nii eesti kui ka vene keelt kõnelevale elanikkonnale ja erinevatele generatsioonidele, mistõttu sõnumite väljatöötamisel arvestati nii kultuurilise tausta (eesti ja vene keelt kõneleva sihtgrupi eripäradega) kui ka põlvkondadevaheliste erinevustega. Kevadine kampaaniaperiood viidi läbi ajavahemikus 25.05-14.06.2020 ning üle 35-aastaste sihtrühmas, kelle leibkonnas oli 16-26 aastaseid noori. Meediakanalitena kasutati siis kaubanduskeskuste digitaalsed siseekraane, busside sisekleebiseid, kohalikke portaale (videod ja bännerid), SmartAd võrgustikku ja ERR raadiot. Kampaania sõnumiks oli „Koos leiame väljapääsu“. Sügise perioodil oli kampaania online periood 19.10-29.11.2020 ning kogu tegevuste periood kuni 13.12.2020. Siis kasutati 16-26 aastaste nooreteni jõudmiseks kampaania kanalitena Facebooki, Google’t ja Youtube’i. Lisaks kaubanduskeskuste digitaalseid väliekraane eesti- ja venekeelsete sõnumitega ning MyHits raadiojaama hommiku- ja tavaeetri aegu. Antud sihtgrupile oli kampaania sõnumiks „Väljapääs leitud“. Kampaania tulemuste hindamisel kasutati kampaania mäletamise metoodikat, kus küsitlusperiood oli ajavahemikus 24.11-07.12.2020, sihtgrupp 16-74 aastased Eesti elanikud (sh 16-26 aastaseid vastajaid 110) ning valimiks 500 vastajat. Kokkuvõttes mäletas noortegarantii tugisüsteemi meediakampaaniat 22% vastanutest, 55% kampaaniat mäletanud inimestest sai aru, mis oli kampaania peamine sõnum ning 10% kampaaniat mäletanud inimestest ka tegutses (8% otsis internetist infot noortegarantii tugisüsteemi kohta ning 4% külastas kampaanialehekülge www.tooelu.ee/ngts). Parandamaks nooregarantii tugisüsteemiga seotud info kättesaadavust, tõlgiti 2020. aasta teisel poolel noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhend ning muu antud alateemaga seotud info Tööelu portaalis: https://www.tooelu.ee/ru/Vhodjashemu-na-rinok-truda/Opornaja-sistema-molodjozhnoi- garantii/Mestnomu-samoupravleniyu/Molodezhnaya-garantiya. 2021 I pa: 24.03.2021 viidi virtuaalselt läbi noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar võimalusega osaleda kõikidel soovi avaldanud KOV-del, kus Sotsiaalministeeriumi esindajad tutvustasid noortegarantii tugisüsteemi ja seniseid tulemusi, andsid ülevaate STAR-i kasutamisest süsteemi rakendamiseks ja juhtumikorralduseks ning käsitleti teemat, kuidas toetada nooregarantii tugisüsteemi kontekstis nimekirjaväliseid ja kuni 30-aastaseid noori. Lisaks andis seminaril Raasiku valla esindaja ülevaate esimese testimisperioodi kogemustest ja süsteemi kasutamisest valla näitel, Eesti Töötukassa esindaja rääkis koostöö võimalustest ning TEHIK-u esindaja tutvustas juhtumimenetluse alustamise protsessi STAR-is. Hinnang: Teavitustegevuste ja koolituste tulemusel on suurenenud noortegarantii tugisüsteemi kasutavate KOV-ide arv ja nende võimekus süsteemi kasutada (kasutatakse rohkem erinevaid võimalusi noortega ühenduse saamiseks, suureneb kompetents erinevate intervjueerimistehnikate kasutamisel jne). Esimese sõelumisperioodi 36-st KOV-st on jõutud viiendal sõelumisperioodil 48 KOV-ini ja süsteemilt tuge saanud noorte arv on kasvanud iga sõelumisperioodiga. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud eriolukorra kehtestamine lükkas edasi KOV-dele suunatud tugisüsteemi rakendamise seminari aprillist juunikuusse (seminar toimus 17.-18.06.2020 Pärnus), kuid see ei mõjutanud olulisel määral teavitustegevuse läbiviimist tervikuna. Lisaks viidi üks rakendamise seminar läbi virtuaalselt 11.11.2020. Meediakampaaniaga seotud teavitustegevustega alustati 2020. aasta teisel poolel, kus kampaaniaga seatud eesmärgid said täidetud ning tegevus viidi ellu plaanipäraselt. 2021. aastal avalikkusele ja sihtgrupile suunatud teavituskampaaniaid planeeritud ei olnud, kuid KOV-dele viidi läbi noortegarantii tugisüsteemi tutvustav virtuaalne seminar 24.03.2021. Kogu noortegarantii tugisüsteemi käsitlev info- ja teavitusmaterjal on endiselt kättesaadav Tööelu portaalist vastava teemalehe all: Tööelu - portaal (tooelu.ee), mis 2021. aasta maikuus ka täielikult uuendati. Tegevuse nr ja 2.3 Järelhindamine nimetus 13  Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub nimetus5 Tegevuse või 01.09.2019–31.12.2023 Tegevuse või 01.09.2019 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. TAUST: Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib Sotsiaalministeerium analüüsi, mille tulemusena hinnatakse tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 2020 I pa: Järelanalüüsiks viidi läbi riigihange „Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs Sotsiaalministeeriumile“, mille tulemusena sõlmiti 29.04.2020 leping ühispakkujatega Levellab OÜ ja Balti Uuringute Instituut MTÜ, töö teostamise tähtajaga detsember 2020. Analüüsiga alustati 2020. aasta kevadel, mil oli toimunud neli noortegarantii tugisüsteemi seiret ja käimas viies, eesmärgiga anda hinnang süsteemi rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele. Tulemuse saavutamiseks analüüsiti: esimeses neljas seires osalenud noorte tausta; STAR-is kajastatud juhtumikorraldaja märkmed noorte abivajaduse või abistamise kohta; noorega kontakteerumise ja toetamise protsesse ning neid toetavat IT-lahendust ja juhtumikorralduse mudelit; süsteemi rakendamise tulusid ja kulusid; juhtumikorraldajate pädevust; kommunikatsioonitegevusi ning mõju noorele, KOV-ile ja riigile. 2020 II pa: Detsembris 2020 võeti vastu noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi tulemused, kus muuhulgas leidis kinnitust varasem tõdemus, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab noortegarantii tugisüsteem koosmõjus teiste teenustega väga otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis. Detailsemalt on tulemused avalikustatud lõpparuandes, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi https://www.sm.ee/sites/default/files/lopparuanne_ngts.pdf ning Balti Uuringute Instituudi kodulehelt (aruanne koos lisade ja infograafikutega) https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi- rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/. Tulemuste tutvustamine, sh arutelu viiakse läbi elektrooniliste kanalite kaudu jaanuaris 2021. 2021 I pa: 8.01.2021 viidi uuringu teostajate poolt läbi noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüsi tutvustus/arutelu virtuaalselt nii Sotsiaalministeeriumile kui ka teistele seotud huvigruppide esindajatele ja asutustele. Samuti toimus 11.01.2021 tutvustus ka KOV-dele jt koostööpartneritele, kes omavad otsest kokkupuudet mitteõppivate ja mittetöötavate noortega (näiteks Töötukassa spetsialistid, noorsootöötajad jt). Hinnang: Järelhindamise analüüs on teostatud vastavalt planeeritud ajaraamile ning tegevus on olnud eesmärgipärane, tulemusi tutvustati 2021. aasta jaanuaris. 8. Näitajate6 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel 7 TAT punktile, saavutustase saavutustase 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 6 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 7 TATs fikseeritud saavutustase. 14  missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Aktiivseid tööturuteenu- 700 (aastaks 364 Tegevuse 2.2.2 tulemusnäitaja seid8 saanud osalejate 2023) arv TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse Osalejad, kes 6 kuud 40% 40% KOV-id alustasid 2018. aastal pärast tööturuteenuste noortega juhtumikorraldust, kuid saamist on hõives. varasemalt polnud võimalik viia andmeid isikupõhiselt kokku ja võrrelda hõivatud isikutega. Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs, mille lõppraport (https://www.sm.ee/sites/default/files/l opparuanne_ngts.pdf) valmis detsembris 2020, andis vajaliku sisendi antud näitaja osas. Näitaja 40% on partner-KOV-ide osas täidetud 31.12.2020 seisuga ehk osalejaid, kes on 6 kuud pärast tööturuteenuse saamist hõives. Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse. TAT spetsiifilised väljundnäitajad9 Tegevus 2.1. IT 1 1 Näitaja on täidetud. Lahendus on lahenduse juurutamine ja kasutusel. Panustab kaudselt arendamine rakenduskava väljundnäitajasse. Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused Aktiivseid 700 (aastaks 364 Panustab otseselt rakenduskava tööturuteenuseid saanud 2023) väljundnäitajasse. osalejate arv TAT spetsiifilised tulemusnäitajad10 Osalejad, kes 6 kuud 40% 40% KOV-id alustasid 2018. aastal pärast tööturuteenuste noortega juhtumikorraldust, kuid saamist on hõives. varasemalt polnud võimalik viia andmeid isikupõhiselt kokku ja võrrelda hõivatud isikutega. Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs, mille lõppraport (https://www.sm.ee/sites/default/files/l opparuanne_ngts.pdf) valmis detsembris 2020, andis vajaliku sisendi antud näitaja osas. Näitaja 40% on partner-KOV-ide osas täidetud 31.12.2020 seisuga ehk osalejaid, kes on 6 kuud pärast tööturuteenuse 8 TAT raames juhtumikorralduses osalenud loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate hulka, st eeldame, et juhtumikorralduse teenus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teistele teenustele. 9 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 10 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 15  saamist hõives. Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse. TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei. sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei. jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Jah. TAT-i tegevuste tulemusena luuakse kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele kohalikele omavalitsustele tööriist, mis või avalike teenuste osutamisele? võimaldab neil jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mitteaktiivsete noorteni ning neile vajalikku abi pakkuda, toomaks noori püsivalt tagasi tööturule ja haridusse. Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud (%): 0% TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (nimekirjad on taotluse esitanud KOV-idele selgitus: kättesaadavad, võimalik on jõuda sihtgrupini, toevajadusega noortega kohtuda, koostada juhtumiplaanid neile vajalike teenuste osutamiseks ja alustada aktiivsete tööturuteenuste pakkumist). Lõppeesmärk täidetakse esimese ja teise etapi testimise järgselt. 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele11 2017: Esialgne ajakava (esimene sõelumisperiood oli planeeritud toimuma 2017. aasta jooksul) läks seaduseelnõu kooskõlastamise venimisest tulenevalt nihkesse, mistõttu 2017. aasta andmevahetuse päringu teostamiseni ei jõutud. Samas valmis õigeaegselt juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida KOV-id saavad testima asuda. Samuti valmis 2017. aastal IT-lahenduse detailanalüüs ning tehti vajaminevad ettevalmistused arendustöödega alustamiseks 2018. aasta algul. 2018 I pa: Esimese nimekirja valmimise tähtaeg on küll mõnevõrra edasi nihkunud, ent see ei mõjuta projekti üldist ajagraafikut ning tegevustega liigutakse edasi planeeritud ajaraamis. Jõustunud on õiguslik alus tugisüsteemi loomiseks (Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 15.03.2018), partner-KOV-ide juhtumikorraldajad on saanud vajalikud koolitused ja KOV-id üldiselt on tugisüsteemi käivitamisest teadlikud (millest annab tunnistust ka fakt, et 79-st KOV-ist 36 soovis juba esimeses andmevahetuse päringus osaleda). IT-lahendus on testitud ja päringud käivitatud, süsteem on avatud partner-KOV-idele ning planeeritav avamiskuupäev ülejäänud KOV-idele on juunikuu esimene nädal. Sihtrühmale on loodud webi-lehed noortegarantii tugisüsteemi tegevuste kohta informatsiooni levitamiseks ja alustatud on kommunikatsioonitegevustega. 2018 II pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Esimese sõelumisperioodi nimekirjadega töötamisel jõuti abivajadust täpsustada 19% nimekirjas olnud noorega. Teise sõelumisperioodi nimekirjadega jõuti ära täpsustada 14% noore abivajadus. Esimese sõelumisperioodi tulemust mõjutas tõenäoliselt ka asjaolu, et süsteemi käiku laskmine veidi hilines ja süsteem oli kasutajatele võõras. Samas ei ole KOV-id osanud ette hinnata, kui suur on tegevuse ressursikulu. Esmakordselt taotlust esitavatel KOV-idel ei ole võimalik 11 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 16  ette teada, kui palju on piirkonnas potentsiaalselt tuge vajavaid noori, kellega tuleb ühendust võtta, et hinnata mitme töötaja ressurss on vajalik, et seda tegevust ära katta. 2019 I pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Kolmanda sõelumisperioodi jooksul välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõpeb kolmandas sõelumisperiood. 2019 II pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Neljanda sõelumisperioodi jooksul on jõutud 31.12.2019 seisuga 303 abivajava nooreni. Neljanda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. aprillini, mil lõpeb neljandas sõelumisperiood. 2020 I pa: Süsteem on töös ja võimaldab taotluse esitanud KOV-idel enda piirkonna noortele pakkuda tuge tööhõivesse liikumisel või haridustee jätkamisel. Viie sõelumisperioodi jooksul on partner-KOV-ides jõutud 31.05.2020 seisuga 360 (vabatahtlikult süsteemi kasutavate KOV-idega kokku 978) abivajava nooreni. Viienda sõelumisperioodi nimekirjaga välja tulnud noorte abivajadust saab täpsustada kuni 15. oktoobrini, mil lõppeb viies sõelumisperiood. 2020 II pa: Süsteem toimis ja viie sõelumisperioodi jooksul jõuti partner-KOV-des 31.12.2020 seisuga 364 abivajaja nooreni. Lisaks viidi teisel poolaastal eesmärgipäraselt läbi nii meediakampaania, millega teavitati valitud sihtgruppe noortegarantii tugisüsteemi võimalustest kui ka järelhindamine, millega analüüsiti tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 2021 I pa: Uute partner-KOV-dega on koostöölepped sõlmitud ja juhtumiskorralduse mudeliga on tööd alustatud. Partner-KOV-dele viidi läbi seminare/arutelusid, et toetada neid süsteemi rakendamisega seotud küsimustes. 10. TAT mõju läbivatele teemadele12 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: TAT-i tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse vabatahtlikult TAT-iga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja konkreetsetes piirkondades. Infoühiskond X X Selgitus: TAT-iga luuakse IT lahendus, mis kasutab riigi IT-infrastruktuuri (kesksed registrid; X-tee; STAR jne) ära selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid toetada enda piirkonna noori, kes ei tööta ega õpi ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal, ning pakkuda neile vajalikku tuge, toomaks noori püsivalt tagasi tööturule ja haridusse. Riigivalitsemine x x Selgitus: TAT-i tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT-i ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused sh sooline võrdus X X Selgitus: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve sh võrdne kohtlemine X X Selgitus: 12 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 17  a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale. Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime tõusu tööturul, kes on tööturu mõistes üks haavatavaid riskirühmasid. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust, mis võtab arvesse tervislikust seisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT-i eesmärgiks on abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei suunata käesoleva TAT-i raames teenuseid puuduva töövõimega ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel olevatele inimestele. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest13 – TAT-i sihtrühma analüüsis on toodud välja andmed sugude lõikes. TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14 2017: Koostöö Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia keskusega toimis hästi, IT-arendused kulgesid muutunud ajakava kohaselt. Koostöö potentsiaalsete partner-KOV-idega sujus ladusalt, KOV-id panustasid juhtumikorralduse mudeli väljatöötamisse. 2018 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse testimisel. TEHIK-u poolt süsteemi üleandmine on toimunud hilinemisega ja mõningate arenduse kvaliteedi probleemidega, mis on põhjustanud viivitusi KOV-ides noortegarantii tugisüsteemi kasutamise alustamisega. Sotsiaalministeerium on juhtinud TEHIK-u tähelepanu puudustele ja arutanud koostöös lahendusi. Selle tulemusel on paranenud TEHIK-u poolt kommunikatsiooni ja kitsaskohtadele lahenduste leidmise juhtimine ning ülevaate andmine arendusega seotud seisudest. 2018 II pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse ning juhtumikorralduse mudeli testimisel. TEHIK-u poolt on esinenud raskuseid tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise ülevaate edastamisega. Tehniliste puuduste tuvastamise ja võimalike lahenduste leidmisel on TEHIK olnud aktiivne. 2019 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-u poolt esineb jätkuvalt raskusi tugisüsteemi raames tehtud tegevuste statistilise andmete väljavõtmisega. 2019 II pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TEHIK-ult võttis statistiliste andmete väljavõtmise ülesande üle Sotsiaalkindlustusamet, kes on STAR infosüsteemi (mille osaks on ka tugisüsteemi IT-lahendus) omanik. Tugisüsteemi tegevuste statistiliste andmete väljavõtmisega seotud päringud on väljatöötatud ning Sotsiaalministeeriumile on tagatud igakuine statistiline aruandlus. Kooskõlastamisel on TAT-i muudatused, millega suurendatakse TAT-i eelarvet ja pikendatakse tegevuste abikõlblikkust 2023. aasta lõpuni, mis võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner- KOV-idega 2020. aasta lõpuni ja teostada tugisüsteemi testimise käigus välja selgunud lisaarendused. 2020 I pa: Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalevad aktiivselt juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitavad ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. TAT-i eelarve on suurendatud ja tegevuste abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni. See võimaldab pikendada süsteemi piloteerimist partner-KOV-idega 2020. aasta oktoobri lõpuni. Plaanis on ka teostada tugisüsteemi 13 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 14 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 18 testimise käigus välja selgunud lisaarendused ning jätkata süsteemi piloteerimist uute partner-KOVidega 2021. aasta märtsist. 2020 II pa: Partner-KOV-ide juhtumikorraldajad osalesid juhtumikorralduse mudeli testimisel ja esitasid vajadusel ettepanekuid süsteemi kitsaskohtade parandamiseks. Süsteemi piloteerimine partner-KOV-idega kestis kuni 2020. aasta oktoobrini. Uute partner-KOV-idega on koostöökokkulepped planeerimisel ja partnerlepingute sõlmimisega alustatakse 2021. aasta alguses ning piloteerimisega 1.03.2021. Vajalike IT-arendustega jätkatakse 2021. aastal. 2021 I pa: Uuteks partner-KOV-deks perioodil 2021-2023 on Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn ja Valga vald, kellega vastavad koostöökokkulepped sõlmiti 2021 esimeses kvartalis. Sisuline töö juhtumiskorralduse mudeliga algas teises kvartalis. Partner-KOV-dele on läbi viidud mitmeid seminare ja arutelusid, et neid võimalikult hästi kurssi viia noortegarantii tugisüsteemi rakendamisega ning toetada võimalike küsimuste/probleemkohtade tekkimisel ja lahendamisel. Koostöö erinevate osapoolte vahel on sujunud edukalt. IT-arenduste partneriga TEHIK ei ole aasta esimeses pooles koostöö alanud, kuna TEHIK oli hõivatud prioriteetsemate projektide elluviimisega ja puudus vajalik lisaressurss, mida suunata noortegarantii tugisüsteemi arendustesse, kuid kuna koostöö aluseks olevad osapoolte vahelised kokkulepped on olemas, loodetakse koostöö jätkumist esimesel võimalusel partnerile sobilikus ajaraamis. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Tiina Vinkel [email protected] 2.08.2021 Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Sten Andreas Ehrlich [email protected] Kuupäev digiallkirjas Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 19