Sotsiaalministri 19. novembri 2019. a käskkirja nr 74 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 02.08.2021 nr 83 Sotsiaalministri 19. novembri 2019. a käskkirja nr 74 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan sotsiaalministri 19. novembri 2019. a käskkirjaga nr 74 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimused uue terviktekstina (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 83 „Sotsiaalministri 19. novembri 2019. a käskkirja nr 74 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmine” Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021 1. Tugiteenused 1.1. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eestis Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eestis Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), kellega on sõlmitud lepingud kuni 30.09.2022. Tugiisiku tegevus vanglast vabanenu toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased, taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabanenu vahel sõlmitakse kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga. Tugiisik ja vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks. Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös koostatakse vabanemiskava, seatakse eesmärgid ja määratakse kindlaks tugiisiku roll nende saavutamise protsessis. Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et rääkida läbi vanglast vabanenu kohalikud võimalused, sh sotsiaaltoetuse vajadus, majutusküsimus, teenused, mida pakuvad kohalikus omavalitsuses ja selle lähiümbruses tegutsevad organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanenut praktiliste probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse mina-pildi tekkimisele, mis võimaldaks vanglast vabanenul hoiduda kriminaalsetest tegevustest. Esimestel päevadel pärast vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel perioodil on esmased kohanemisraskused kõige suuremad. Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas. Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes viiakse vanglast vabanenuga läbi lõpuvestlus ja räägitakse läbi võimalikud jätkutegevused kogukonnas. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Tugiisikuteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 Tugiisikuteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastatel (2021)  2 Väljundi- Vanglast vabanenule 200 1000 näitaja suunatud tugiteenuste saajate arv 1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Põhja-Eestis Harjumaal Laitses (10 majutuskohta), MTÜ Samaaria Eesti Misjon pakub teenust Lääne-Eestis Haapsalus ja Pärnus (kuni 28.02.2021 – 15 kohta, alates 01.03.2021 – 20 majutuskohta), MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond pakub teenust Ida-Virumaal Jõhvis (15 majutuskohta) ja MTÜ Valge Eesti pakub teenust Lõuna-Eestis (10 majutuskohta). Lepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Majutuskeskuse töötajate ülesanne on aidata kaasa vanglast vabanenu järkjärgulisele kohanemisele vabadusega. Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabanenu õigused ja kohustused) seadmise ja sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on oluline, et konkreetsele vanglast vabanenule suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses tema riskide, vajaduste ja ka oskustega. Tähelepanu pööratakse teenusesaajate füüsilisele ja vaimsele tervisele ning abisaamise võimalustele. Personal peab oskama vabanenuid nõustada, motiveerida ja jõustada. Teenusesaajaga sõlmitakse leping, mis põhineb teenuseosutaja sisekorral. Teenusesaaja peab järgima sisekorda, tal peab olema motivatsioon asuda tööle ja järk-järgult enda eesmärkide nimel pingutada. Teenuse saamise kestel toimub koostöös majutuskeskuse personaliga aktiivne elukoha otsimine, vajaduse korral kaasatakse tugiisik ja võetakse ühendust ka kohaliku omavalitsusega. Majutusteenust on vabanenul võimalik saada kuni kuus kuud võimalusega pikendada teenuse saamist täiendavalt kuni kuue kuu võrra. 2021. aastal on planeeritud korraldada riigihange, et leida pakkuja, kes osutaks nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust noortele vanuses 16–26 (k.a). Lisaks vanglast vabanenule on teenuse sihtrühmaks ka kinnisest lasteasutusest vabanenud noor, kes vajab abi ja tuge. Noortele suunatud majutusteenuse puhul võetakse rohkem arvesse sihtrühma ealist eripära (riskid, vajadused ja võimalused) jt käitumist mõjutavaid tegureid. Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanemist. Arvestades noore pikemat iseseisvumisperioodi võrreldes täiskasvanuga ja teenuse saamise kestel võimalikku osalemist õppetöös, on ette nähtud võimalus pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud; kinnisest lasteasutusest vabanenud Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Majutusteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2021) Väljundi- Majutusteenust 70 280 näitaja saanud inimeste arv 2. Koolitus  3 TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ning toimiva koostöö hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare, teabepäevi või muid ühisüritusi. Muu hulgas on eesmärk jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada lisateenuste vajadust (nt suurem tähelepanu teenusesaajate vaimsele tervisele) ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti korraldatakse teabepäevi, et tagada sihtrühma jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata sobivust teenust saada ja kuidas sihtrühma motiveerida, et nad tuleksid teenuseid saama. Sihtrühm: majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinnise lasteasutuse töötajad, Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Koolitus 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2021) Väljundi- Koolitus 40 160 näitaja  4 3. Tugiteenuse TAT hindamine TAT tegevuste elluviimist on vaja mõõta, et tekiks arusaam tugiisikuteenuse ja majutusteenuse tulemuslikkusest ja toimivusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja osalus tööturul). Uuring tehakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Uuringusse kaasatakse tugiteenust saanud inimesed, vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalike omavalitsuste jt valdkonnaga kokku puutuvate asutuste töötajad. Hindamise osana või eraldiseisvalt tehakse hoiakute uuring, mis annab ülevaate Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest jms. Paralleelselt teenuseosutamisega hindab TAT juht üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. TAT juht annab hindamistulemustest teenuseosutajatele ja vanglatöötajatele tagasisidet ning vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas. Sihtrühm: teenust saanud vanglast vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad töötajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Tugiteenuse tulemuslikkuse 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 regulaarne hindamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2021) Väljundinäitaja Uuringu tegemine 0 1 2021. aastal tegevusi ei toimu. 4. Teavitustegevus „Minevikust parem“ Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Teavitustegevus „Minevikust 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 parem“ Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2021) Väljundinäitaja Teavitustegevuse 0 1 2021. aastal elluviimine tegevusi ei toimu. 5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele Vanglast vabanenute tööhõives osaluse suurendamiseks on planeeritud käivitada koolitusprogramm neile, kelle karistuse lõpuni on jäänud 6–8 kuud. Kinnipeetavate  5 konkurentsivõimet tööturul mõjutavad nt kvalifikatsiooni puudumine, vähesed tööoskused ja -kogemused, samuti muud kaasuvad tegurid, nt mured eluasemega, puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Kaasuvate tegurite tõttu on vabanenul keeruline tööhõives püsima jääda. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda vabanejale uusi tööoskusi ja see sisaldab nii teoreetilist kui praktilist õpet. Oluline on planeerida programm selliselt, et osalejad saavad selle enne vabanemist täies mahus läbida. Programmis osalev kinnipeetav saab endale ka tugiisiku, kes aitab ja toetab teda vabanemisel, töö leidmisel jne. 2021. aastal alustatakse riigihanke dokumentide ettevalmistamist ja hange planeeritakse 2022. aasta algusesse. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Koolitusprogramm vanglast 01.01.2022–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 vabanenutele Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2021) Väljundinäitaja Vanglast 0 1 2021. aastal vabanenutele tegevusi ei koolitusprogrammi toimu. elluviimine  Sotsiaalministri 19. novembri 2019. a käskkirja nr 74 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käskkirjaga kinnitatakse sotsiaalministri 19.11.2019 käskkirjaga nr 74 „Vanglast vabanenute jätkutugi” kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) uus terviktekst. Uue tervikteksti kinnitamise vajadus tuleneb asjaolust, et TAT-s on tehtud läbivalt päris mahukaid muudatusi. Korrigeeritakse ka TAT eelarvet, mis on seotud käesolevale TAT-le eelnenud TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2020.2.02.003.01.15-0001; abikõlblikkuse periood lõppes 30.05.2020) jäägi (272 436,57 eurot) tõstmisega TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ eelarvesse. Samuti korrigeeritakse eelarves vastavalt sõlmitud hankelepingutele ja hanke eeldatavale maksumusele tegevuste kuluridade summasid ning lisatakse uued tegevused koos kuludega (eelarveread 1.2.3. ja 1.2.4). 1.2. TAT muudatuste ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov ([email protected], 620 8120) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuste ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused TAT muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste eelnõu sisu TAT kehtestatakse uue terviktekstina koos lisadega (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus ning lisa 1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudatuste kohta. Lisatakse uus termin „kinnisest lasteasutusest vabanenu“. Seoses lisandunud tegevusega 2.1.3 on vajalik defineerida kinnise lasteasutuse teenuse saaja. Lisaks on tehtud muudatusi teistes terminites, kuna majutusteenus laienes ka noortele ning seoses sellega muutus tugiisikuteenuse definitsioon, mis nüüd sisaldab ka noori. Täiendatud on teenuste vajaduse põhjenduse osa ning uuendatud statistilisi andmeid. Seoses lisanduvate tegevustega on täiendatud ja muudetud ka sihtrühmade punkti. Lisaks on tehtud parandusi ja muudatusi ka teistes TAT ning lisa 1 vormi A punktides, et viia terviktekst ja lisa tegevuste muudatustega kooskõlla. Lisatakse kaks uut tegevust: nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele ja koolitusprogramm vanglast vabanenutele. Tegevus 2.1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele TAT elluviimisel on aastatel 2015–2020 kasutanud tugiteenust kokku 165 kordumatut kuni 26- aastast noort (152 poissi ja 13 tüdrukut) ehk 17% kõigist teenust kasutanutest1. Tegevuste elluviimise kogemus on näidanud, et töö noortega nõuab võrreldes täiskasvanutega erinevat lähenemist. Eeskätt väljendub see töö intensiivsuses, meetodites ja teenuse disainis tervikuna. Kuni 26-aastased noored kasutasid majutusteenust võrreldes üle 26-aastastega keskmiselt ligi kuu aega vähem (vastavalt 3,6 ja 4,3 kuud). Kuigi riik on loonud viimastel aastatel kõrge riskikäitumise tasemega lastele ja noortele uusi teenuseid (nt MDFT2 alates 2015 ja kinnise lasteasutuse teenuse alates 2018), puudub siiski süsteemne lahendus, et pakkuda sellistele noortele tuge taasühiskonnastamise ladusaks kulgemiseks ning toetada teenuse mõju säilimist ka peale teenuse lõppemist3. Probleemi aktuaalsust laiemalt kinnitavad nii Justiitsministeeriumi retsidiivsusuuring4 (noored on keskmisest retsidiivsemad) kui ka teenuseosutajate ja teenust kasutanute kogemused. Vajadust noortele keskendunud teenuste järele toetavad ka valdkonnaülesed strateegilised kokkulepped ja dokumendid, sh on sellise vajadusega arvestatud ka välisvahendite taotlemisel ja tegevuste planeerimisel (Norra ja EMP vahenditest rahastatud programmi noortele suunatud eriprojekt ja ESF21-27). Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20305 näevad ette, et noortele pakutakse eeskätt karistussüsteemiväliseid lahendusi (olemasolevateks alternatiivideks on kinnise lasteasutuse teenus ja MDFT), ning kuritegevusest irdumiseks pakutakse vabanemisjärgset tuge. Jätkutoe süsteemi arendusega seotud tegevused on planeeritud erinevate asutuste tööplaanidesse, nt oli see oluline prioriteet Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna 2020. aasta tööplaanis. Eelnimetatud kitsaskohtadega tegelemiseks ja lahenduste väljatöötamiseks osalesid Justiitsministeeriumist TAT juht, Sotsiaalkindlustusameti, Maarjamäe Hariduskolleegiumi, vangla ja kohaliku omavalitsuse töötajad Riigikantselei innovatsioonitiimi korraldatud innovatsiooniprogrammis, mis kestis ajavahemikus 07.01.–27.10.2020. Programmi tulemusena töötati probleemide leevendamiseks välja mitmeid lahendusettepanekuid, mida laste ja noortega töös kasutusele võtta. Ühtlasi võeti kinnisest lasteasutusest naasvate laste toetamiseks kasutusele „Ringist välja“ mudel, mida selle sihtrühma peal katsetati suvel 2020 ja mille kasutamine spetsialistide hulgas üle Eesti üha laieneb. Ühe ettepanekuna järeldati, et Eestis on vaja luua noortele suunatud nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus, mis pakuks vajalikku jätkutuge vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud noortele, ning seda tuleb katsetada. Tegevus 2.5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ raames 2020. aastal tehtud uuring näitas, et ligikaudu 23% vanglast vabanenutest töötavad. Tulemustest nähtub, et tugiteenuse abiga jõuavad vanglast vabanenud 11% suurema tõenäosusega töötukassasse ja registreerivad end töötuna. Samas väheneb nende hulgas tööhõivesse jõudnute osakaal kahe aasta perspektiivis alla 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/jatkutugi_kokkuvote_2020.pdf 2 Vt Aaben, L., Tammik, M., Kallavus, K. (2017) Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/mitmedimensioonilise-pereteraapia-tohususe-uuring 3 Vt ka Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/tosiste-kaitumisprobleemidega-lastele-suunatud-teenuste- analuus 4 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 20%6. Võrdlusandmete puudumise tõttu ei saa näitajat hinnata, kuid TAT tegevuse 2.4 teavituskampaania „Ära jää minevikku kinni. Luba olla parem“ mõju-uuringust7 lähtudes on tulemust võimalik parandada, kui panustada kinnipeetavatele uute tööoskuste õpetamisele ja tööandjate leidmisele. Uuringu üks tähelepanuväärne järeldus oli see, et need tööandjad, kes kampaaniat märkasid, on endiste vangide värbamise suhtes märksa avatumad. See viitab nii vajadusele jätkata tööandjate teadlikkuse suurendamisega kui ka vajadusele võtta ette otseselt värbamist toetavaid samme. Kvalifikatsiooni puudumine, vähesed tööoskused ja -kogemused mõjutavad vabanenu võimalusi tööd leida ja püsivalt töötada, mistõttu on lisaks tööandjatele suunatud tegevustele vajalik panustada vanglas kinnipeetavate tööturul konkurentsivõime suurendamisele. Pikaajalist töötamist takistavad lisaks ka kaasuvad tegurid, nt mured eluasemega, puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Seepärast on oluline pakkuda koolitusprogrammis osalejale tugiisikut ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust. Tugiisik toetab vabanenut kaasuvate probleemidega tegelemisel, töö leidmisel jne. Muudetud on väljundinäitajaid ja sihttasemeid. TAT „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ punkti 2.1 tegevused lõppesid 31.12.2019 ja jätkusid TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ raames alates 01.01.2020. Tegevuse jätkumisega alustasid 165 tugiteenuse kasutajat TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ uute teenusesaajatena ja seetõttu tuleb väljundinäitajad viia realistliku prognoosiga kooskõlla. „Vanglast vabanenule suunatud tugiteenuste saajate arv“ uus sihttase on 1000 ja „sh majutusteenust saanud inimeste arv“ on 280. Seoses tegevusega 2.5 sätestatakse uus väljundinäitaja „Tegevuse 2.5 koolitusprogrammis osalenute arv“ ja sihttase 75. Sihttaseme määramisel on arvestatud kolme vanglaga, st iga vangla kohta 25 kinnipeetavat, keda programmi kaasata. Muudetud on TAT osa 7.5 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“. Muutus lõpparuande menetluse käik – varem oli RÜ-l kohustus esitada toetuse saaja lõpparuanne RA-le ametliku kirjaga kinnitamiseks. Kuna selline kirjavahetus ei andnud lõpparuande menetlusele lisaväärtust, on see ära muudetud. Lõpparuande laekumisel vaatab RÜ selle üle ning puuduste mitteesinemise korral teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d lõpparuande esitamisest. RA-l omalt poolt on võimalus aruande kohta arvamust avaldada. Kui ta seda ei tee, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 6 Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse _hindamine.pdf 7 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ara_jaa_minevikku_kinni_jareluuring_2020.pdf 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud Kriminaalpoliitika prioriteet on ennetada laste ja noorte sattumist kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada noorte õigusrikkumisi ja tagada nende eakohane kohtlemine. Viimase kuue aasta jooksul on riik loonud riskikäitumisega lastele ja noortele mitmeid korduvõigusrikkumisi ennetavaid teenuseid. 2015. aastal käivitati MDFT programm, 2018. aastal loodi kinnise lasteasutuse teenus. Siiani aga puudub süsteemne lahendus, et pakkuda kõrge riskikäitumise tasemega noortele tuge taasühiskonnastamise ladusaks kulgemiseks ning toetada teenuse mõju säilimist ka peale teenuse lõppemist. TAT-sse lisanduva tegevuse 2.1.3 „Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele“ eesmärk on luua noortele teenus, mis arvestaks nende vanusest tingitud eripäraga. Tegevus on kooskõlas kriminaalpoliitika põhialuste aastani 20308 punktiga 5.3, mille kohaselt ennetatakse õigusega pahuksisse sattunud noorte edasisi õigusrikkumisi, pakkudes noortele muu hulgas karistussüsteemiväliseid lahendusi. Punkti 6.5 kohaselt väheneb vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas, viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste osakaal. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutust. 2020. aastal vabanes Eesti vanglatest 180 kordumatut 17–26-aastast noort (171 poissi ja 9 tüdrukut). Nendest suurema osakaalu (114) moodustasid vanusevahemikus 22–26 vabanenud noored. Vanusevahemikus 17–21 vabanes 66 noort9. 2020. aastal vabanes kinnisest lasteasutusest 40 noort.10 Aastatel 2015–2020 on jätkutoeteenust kasutanud 165 noort11. Kriminaalpoliitika prioriteet on ennetada (korduv)kuritegevust, tõhustada karistuspoliitikat ja toetada kuritegevusest eemaldumist. Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 punkt 6.6 sätestab, et kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette: neile pakutakse mõtestatud tegevust ja võimalikult paljudele tagatakse tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning ühiskonna vajadustele vastavad õppimis- ja töötamisvõimalused. Lisanduva tegevusega 2.5 „Koolitusprogramm vanglast vabanenutele“ soovitakse parandada peatselt vabanevate kinnipeetavate tööoskusi, pakkudes vabanemisel jätkutuge kaasuvate probleemidega tegelemisel. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste eelnõu kooskõlastamine TAT muudatuste eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu kooskõlastati märkusteta/vaikimisi. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 9 Justiitsministeerium 10 Andmed pärinevad Sotsiaalkindlustusametilt 11 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/jatkutugi_kokkuvote_2020.pdf  KINNITATUD sotsiaalministri 19.11.2019 käskkirjaga nr 74 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 83 Vanglast vabanenute jätkutugi TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2020–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Justiitsministeerium SISUKORD Mõisted ................................................................................................................................Error! Bookmark not defined. 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS .................................................................................................. 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................................................................................ 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE EESMÄRK ..................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................. 10 2.1. TUGITEENUS.......................................................................................................................................................................... 10 2.2. KOOLITUS ............................................................................................................................................................................. 16 2.3. TUGITEENUSE TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE HINDAMINE ............................................................................................................. 17 2.4. TEAVITUSTEGEVUS „MINEVIKUST PAREM” .................................................................................................................................. 18 2.5. KOOLITUSPROGRAMM VANGLAST VABANENUTELE......................................................................................................................... 19 3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................... 20 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................ 22 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA 24 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 26 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ......................................................................................... 28 7.1. Toetuse saaja kohustused ......................................................................................................................................... 28 7.2. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................................................................. 28 7.3. Toetuse maksmine..................................................................................................................................................... 29 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine .................................................................................................................... 30 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine ........................................................................... 31 7.6. Finantskorrektsioonid ................................................................................................................................................ 32 7.7. Vaiete menetlemine .................................................................................................................................................. 32 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi .............................................................................................................................. 32 8. RISKIDE HINDAMINE ..................................................................................................................................... 33 9. LISAD ............................................................................................................................................................ 34 2 Terminid Vanglast vabanenu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks, kellel riskihindamisest lähtuvalt nähakse vajadust saada tugiteenust ning kellele toetuse andmise tingimuste raames teenust osutatakse. Mõiste hõlmab nii kinnipeetavat, kes hakkab teenust saama kuni kuus kuud enne vanglast vabanemist, kui ka vanglast vabanenut, kellele osutatakse teenust kogukonnas. Kinnisest lasteasutusest vabanenu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks, kellel on vajadus abi ja toe järele ning kellele toetuse andmise tingimuste raames teenust osutatakse. Mõiste tähistab 16–26-aastaseid noori, kes vabanevad kinnise lasteasutuse teenust osutavast asutusest. Tugiisik – vanglast vabanenule vabatahtlikult kõrvalabi pakkuv inimene, kes on läbinud vastava koolituse ja aitab vastavalt olukorrale vanglast vabanenu toimetulekuvõimet säilitada või parandada ning toetab oma tegevusega vabanenu tööle või õppima asumist. Tugiisikuteenus – vanglast vabanenutele mõeldud vabatahtlike koordineeritud tegevusel põhinev sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, julgustamises ja motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja vastutusvõime soodustamises. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus – vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanenutele mõeldud teenus, mis lisaks voodikohale sisaldab rehabiliteerivaid tegevusi või nende soovitamist, nt sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus. Tugiteenus – tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse pakkumine, sh noortele. Sotsiaalteenus – vanglast vabanenu toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. Tööturuteenus – teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Riskihindamine – vabanemist ootava kinnipeetava kriminogeensete riskide ja ohtlikkuse struktureeritud hindamine vanglas. Riskihindamiseks kasutatakse selleks otstarbeks välja töötatud töövahendit, mille abil hinnatakse nii kinnipeetava riske kui ka vajadusi. Riskihindamise tulemusest lähtuvalt saab vangla sotsiaaltöötaja või inspektor-kontaktisik soovitada vanglast vabanejale siirdumist tugiteenust saama. RA – rakendusasutus RÜ – rakendusüksus TAT – toetuse andmise tingimused 3 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus1 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärk 2: „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud.“ 1.1.3. Meetme nimetus 2.2. Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk Vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenute osalemine tööturul, hariduses ning tööturu- ja sotsiaalteenuste kasutamisel on suurenenud. Tugiteenust saanute retsidiivsus on vähenenud. TAT toetab spetsiifiliste toimetulekuraskustega inimeste (vanglast vabanenud) naasmist tööturule. 1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus Vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenutele osutatava tugiteenuse abil on paranenud nende sotsiaalne kaasatus ja võimalused toimetulekuks ning suurenenud on teenust saanute osalus tööturuteenuste kasutamisel ja tööhõives. Tugiteenuse üldisemaks tulemuseks on teenust saanute vähenenud retsidiivsusnäitajad ning teenust saanud inimesest saab enesega toime tulev ja väärtustatud ühiskonnaliige. 1 TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 4 1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus Kinnipeetavad ja vanglast vabanemine Kinnipeetavad moodustavad ca 0,3% tööealisest rahvastikust. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates kokku 2584 kinnipeetavat, sh 14 alaealist. Kinnipeetavatest 123 olid naised, 40 eluaegse vanglakaristuse kandjad ning 160 avavangla vangid. Kinnipeetavatest 2040 olid süüdimõistetud ja 530 vahistatud. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 30–39 (942). Neile järgnesid 40–49-aastased (635) ja 25–29-aastased (327). 14–24-aastaseid oli vanglas 245, 50–59- aastaseid 308, 60-aastaseid ja vanemaid 127. Sarnaselt varasemate aastatega jätkub kooskõlas rahvastiku üldiste trendidega nooremate kinnipeetavate arvu vähenemine ja üle 50-aastaste kinnipeetavate arvu aeglane kasv. Eesti emakeelega kinnipeetavate osakaal oli 40% (1031) ja vene emakeelega kinnipeetavate osakaal 52% (1353). Eesti kodanikke oli 64% (1662), määratlemata kodakondsusega inimesi 26% (677) ja Venemaa kodanikke 7% (177). 2018. aasta jooksul vabanes vanglast 1907 süüdimõistetut ja vahistatut, sh 764 karistustähtaja lõppemise tõttu, 560 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tõttu, 387 osaliselt ärakandmisele mõistetud vangistuse ärakandmise tõttu ning ülejäänud muudel alustel.2 2020. aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates kokku 2366 kinnipeetavat, sh viis alaealist. Kinnipeetavatest 97 (4%) olid naised ja 2263 (96%) mehed. Avavanglas oli 122 vangi. Eluaegse vangistuse kandjaid oli 39. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 34–43 (33%). Neile järgnesid 24–33-aastased (25%) ja 44–53-aastased (23%). 14–23-aastaseid oli vanglas 6%, 54-aastaseid ja vanemaid 13%. Kinnipeetavate keskmine vanus 2020. aasta lõpul oli 39 aastat. 2020. aasta jooksul vabanes vanglatest 2014 süüdimõistetut ja vahistatut. Kolm aastat järjest on kasvanud selliste vangide osakaal, kes vabanevad peale nn šokivangistuse ärakandmist (2020. a 502). 684 vangi vabanes karistustähtaja lõppemise tõttu, 489 tingimisi enne tähtaega ning ülejäänud muudel alustel.3 Eesti Töötukassa andmetel moodustasid 31.12.2018 seisuga vanglast vabanenud 1,8% kõigist registreeritud töötutest (438 inimest).4 Samas ei eristu töötukassa andmetes vanglast vahistatuna ja süüdimõistetuna vabanenud. Hinnanguliselt toob vanglas viibimist end töötuna arvele võttes välja umbes üks neljandik vabanenutest.5 Peale vabanemist jõuab tööhõivesse hinnanguliselt 20–23% vanglast vabanenutest6. Tööturul konkureerimine on vanglast vabanenutele raske neid saatva stigma tõttu, mistõttu on vajalik spetsiaalselt vabanenutele suunatud teenus, mis tagab nende jõudmise sotsiaal- ja tööturuteenuseid saama. Vabanemisel märgitud elukoha järgi saab 2018. aasta andmetel välja tuua, et peamiselt minnakse vabanemisel Tallinnasse ja Harjumaale (619), Ida-Virumaale (307), Tartumaale (168) ja Pärnumaale (88). Ligi 50 vabanenu puhul ei olnud teada, millisesse piirkonda nad vabanemise järel liiguvad. Nende puhul on alust eeldada, et liigutakse sinna, kus on võimalik leida töö- ja elukoht, st peamiselt Tallinnasse. Retsidiivsus 2 Ahven, A. jt (2019) Kuritegevus Eestis 2018. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_2018_viidetega_lisadele.pdf 3 Ahven, A. jt (2021) Kuritegevus Eestis 2020. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/ 4 Eesti Töötukassa (2019) Registreeritud töötus 1993–2019. http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad 5 Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 6 Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse_hindamine.pd f 5 2017. aastal tehtud retsidiivsusuuring näitas, et kõige retsidiivsemad (kahe aasta retsidiivsusnäitajad jõustunud kohtuotsuste alusel) on reaalse vangistusega karistatud: nende keskmine retsidiivsusmäär on 29%. Järgnevad kriminaalhooldusele suunatud isikud (20%) ja rahalise karistuse saanud isikud (14%). Kõige vähem retsidiivsed (11%) on need, kelle menetlus lõpetati otstarbekusest, st kahtlustatava süü ei olnud suur ning ta hüvitas või nõustus hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Vanglast vabanenute puhul on suurim tõenäosus uuesti sama liiki kuritegu toime panna varavastase kuriteo eest karistatutel (uutest kuritegudest 68% olid varavastased kuriteod), järgnevad liikluskuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 51% olid liikluskuriteod, valdavalt joobes sõidukijuhtimine) ja narkokuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 35% olid narkokuriteod). Kõige väiksem on isikuvastase kuriteo eest (v.a kehaline väärkohtlemine) karistatud isikute retsidiivsusrisk. Kehaline väärkohtlemine on levinuim isikuvastane kuritegu, näiteks aastatel 2014–2016 moodustasid need kuriteod 80% kõigist isikuvastastest kuritegudest. Meeste retsidiivsus kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist kahtlustatavana ülekuulamise järgi on olnud 49%, naistel 41%. Meeste ja naiste erinevus retsidiivsuses aastate võrdluses kuigivõrd ei muutu. Mida madalam on vanglast vabanenute haridustase, seda suurem on retsidiivsus. Kui vaadata ajalist dünaamikat, siis kuni kolmanda kuuni pärast vanglast vabanemisest kõrgharidusega inimeste retsidiivsus muu haridusega inimeste retsidiivsusest ei erine, aga peale seda jääb muudest rühmadest märksa väiksemaks. Kõige suuremaks jääb aja jooksul põhiharidusega inimeste retsidiivsus. Noorte, alla 18- aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus on teistega võrreldes märksa suurem. Kõige vanema vanuserühma retsidiivsus on teistest rühmadest väiksem, kuid eripäraks on asjaolu, et enamik ülekuulamisi toimub paari nädala jooksul peale vabanemist; edasi kasvab selles vanuserühmas retsidiivsus juba palju aeglasemalt. Ligikaudu esimese 100 päeva jooksul pärast vabanemist on kõige vanem vanuserühm alaealiste kõrval suurima retsidiivsusega, aga siis lähevad teised vanuserühmad mööda. Mida vanema earühmaga on tegu, seda suurem on tõenäosus toime panna varasemaga sama liiki kuritegu.7 Kinnise lasteasutuse teenus Eestis on neli kinnise lasteasutuse teenuse osutajat: Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu, Maarjamaa Hariduskolleegium, Tallinna Laste Turvakeskus ja AS Hoolekandeteenused Rakveres Lille kodus. Kokku on ligikaudu 100 teenusekohta. Aasta läbi saab teenust 80 noort. Taotluste arv on iga aastaga kasvanud – 2018. aastal 93 taotlust, 2019. aastal 105 taotlust ja 2020. aastal 149 taotlust. Taotluste suurenenud arvu tõttu jõuab üha rohkem noori teenust saama (2019. a 70; 2020. a 92), mis on suurendanud kinniste lasteasutuste töökoormust. 2020. aastal vabanes kinnisest lasteasutusest 40 noort. Kinnises lasteasutuses olevad noored suunatakse kohtuotsusega teenust saama kuni aastaks. Teenust saama jõuavad lapsed nii tsiviilmenetluse kui kriminaalmenetluse kaudu – viimasel juhul mõjutusvahendina prokuratuuri, kriminaalhooldaja või politsei kaudu. Samuti saab prokurör taotleda, et noore vahistamise asemel suunatakse ta kinnisesse lasteasutusse. 2020. aastal oli selliseid asendamisi 12 (2019. a 4). Just vahistamise asendamise sihtrühm on need, kes vanglasse ei jõua, kuid kelle toimepandud süütegude iseloom annab piisavalt alust nende vahi alla võtmiseks.8 7 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 8 Andmed pärinevad Sotsiaalkindlustusametilt. 6 Vabanemisjärgne toimetulek Vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad eelkõige seitse faktorit: eluase; haridus, koolitus ja tööhõive; tervis; narkootikumid ja alkohol; sissetulek, sotsiaaltoetused ja võlad; lapsed ja pere; suhtumine, mõtteviis ja käitumine.9 Probleemiks loetakse ka vanglast vabanenute kehva vaimset tervist.10 Samuti puuduvad neil tihti toetavad sotsiaalsed suhted ja igapäevaelu korraldamise oskused. Elukoha olemasolu on üks tähtsamaid tegureid, mis vanglajärgset toimetulekut mõjutab, sageli takistavad aga võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid kodutuse, kuritegevuse ja vangistuse vahel.11 Kinnipeetavad, kellel vanglast vabanedes puudub kindel elukoht, satuvad kuni kuus korda tõenäolisemalt uuesti kinnipidamisasutusse.12 Majutuse olemasolu võib retsidiivsust vähendada kuni viiendiku võrra13, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda kuritegeliku käitumise muutmisele ja toetavate teenuste, sh tööturuteenuste kasutamisele.14 Seepärast on oluline leida vanglast vabanenule ajutine eluase ajaks, mil ta püsiva elukoha leiab. Kuigi elukoht üksi ei taga kuritegudest hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude riskide maandamisel.15 2018. aasta novembris avaldatud metaanalüüs näitas, et kogukonnas pakutav vabanemisjärgne jätkutugi, mis sisaldab endas ajutist elukohta, ööpäevaringset järelevalvet ja toetavaid nõustamisteenuseid, vähendab retsidiivsust ja on tõhus taasühiskonnastamise viis.16 Nende kitsaskohtadega tegelemiseks pakuvad riik ja kohalikud omavalitsused erinevaid teenuseid. Sageli ei oska vabanenud oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole alati motiveeritud teenuseosutajate pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda.17 Siinjuures tuleb lisaks silmas pidada, et 95% vanglast vabanenutest on mehed ning traditsioonilise mehelikkust puudutava arusaama kohaselt ei otsi mees abi ega toetust. Seepärast tuleb teenuse kujundamisel arvestada stereotüüpsete arusaamade võimalikku pärssivat mõju abi ja toe vastuvõtmisel. 2008. aastal Eestis tehtud uuringust18 selgus, et vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise. Teenuse osutamisel on oluline pöörata tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele, sh puudega inimesed ja alaealised kinnipeetavad. Samuti tuleb silmas pidada võimalikke erinevusi naiste ja meeste vajadustes, sh peresuhete hoidmisel ja taastamisel ning pärast vangistust alaealiste lastega uuesti kontakti loomisel. Inglismaal tehtud uuring näitab, et kogukonnas tehtavad tegevused, mis on suunatud oskuste parandamisele, töövõimaluste leidmisele, motiveerimisele, toetavatele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning haridusele, aitavad parandada vabanemisjärgset toimetulekut ja kuritegudest hoidumist.19 Samuti 9 NOMS (2004) The National Reducing Re-offending Delivery Plan. 10 Williams et al (2012a) Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the Surveying Prisoner Crime Reduction (SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12: https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners 11 Seymour, M. (2006) The Recurring Cycle: Pathways of Homelessness, Crime and Imprisonment. Prison Service Journal, Vol. 166. 12 C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system. 13 Home Office (2001) British Crime Survey 2000 England and Wales. London: Stationery Office. 14 C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system; Crisis (2011) Crisis Response to the NOMS Draft Policy on Offender Housing. London: Crisis. 15 Maguire & Nolan (2007) Accommodation and related services for ex-prisoners, in Hucklesby & Hagley-Dickinson (Eds) Prisoner Resettlement: Policy and Practice, Devon: Willan. 16 Bouchard, J., Gushue, K., Lee, C. & Wong, J. (2019) Halfway Out: An Examination of the Effects of Halfway Houses on Criminal Recidivism, in International Journal of Offender Therapy and Comparative Criminology, Vol. 63(7), 1018-1037. 17 Sapouna et al. (2011) What Works to Reduce Reoffending: A summary of the Evidence, Justice Analytical Services, Scottish Government: http://scotland.gov.uk/Resource/0038/00385880.pdf 18 Hallika, A., & Hanni, E. (2008) Vanglast vabanejate sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 19 Inglismaa Justiitsministeerium (2014) Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition). Ministry of Justice Analytical Series. 7 on täheldatud, et mentori või tugiisiku kaasamine aitab kaasa taasühiskonnastamisele, kui ta alustab oma tegevust enne kinnipeetava vabanemist ja jätkab seda kinnipeetu kogukonda naastes.20 Tugiteenuse abil suureneb vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenute motivatsioon ja oskus kasutada saadaolevaid teenuseid ning teenuseosutajate vahel juurdub praktika osutada teenuseid kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, integreerides sotsiaal- ja tööturuteenuseid. Selline süsteemne lähenemine suurendab tõenäosust, et vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud saavad taasühiskonnastamiseks vajalikku tuge. Nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse pakkumine tagab kriitilise toe vabaduse esimestel kuudel ning aitab vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenul leida püsiva elukoha, mis omakorda on hõives püsimiseks määrava tähtsusega. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 1 925 504 EUR 73,68% 2 Riiklik kaasfinantseering 687 932 EUR 26,32% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 2 613 437 EUR 100% 1.2.4. Sihtrühmad TAT sihtrühmad on: 1) vanglast vabanenud TAT määratluse kohaselt; 2) kinnisest lasteasutusest vabanenud TAT määratluse kohaselt; 3) tugiteenuse osutajad; 4) vanglate töötajad: inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kaplanid, kriminaalhooldajad, üksuste juhid ja valvurid; 5) kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad; 6) poliitikakujundajad. TAT peamine sihtrühm on tähtaegselt vabanenud, sest nende retsidiivsuse määr on kõige kõrgem. Samuti võivad TAT-s osaleda ennetähtaegselt vabanenud, kelle puhul on tugiisiku ja majutuskoha olemasolu ennetähtaegse vabanemise eelduseks (lisaks määratakse ennetähtaegselt vabanenule kriminaalhooldaja). See võimalus toetab üldist suundumust soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, andes kinnipeetavale võimaluse järk-järgult vabadusega kohaneda. Ennetähtaegselt vabanenutele on riigi poolt määratud ka kriminaalhooldaja, kelle ülesanded aga erinevad TAT tugiisiku ülesannetest. Seega osaleb ennetähtaegselt vabanenu TAT raames samuti tugiisikuteenuse ja ajutise eluaseme teenuse saamises. Lisaks vanglast vabanenule kuulub TAT sihtrühma kinnisest lasteasutusest vabanenud 16–26-aastane noor. Vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud noorele on tugiteenusena mõeldud eelkõige nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele (tegevus 2.1.3), mis arvestab sihtrühma ealist eripära jm käitumist mõjutavaid tegureid. 20 Clancy et al (2006) Getting Out and Staying Out: Results of the Prisoner Resettlement Pathfinders, Bristol, Policy Press. 8 Teenust saama suunamine toimub vabatahtlikkuse alusel ja riskihindamise põhjal. Vanglate inspektorid- kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad ja kaplanid teevad teenuse kohta vanglasisest teavitustööd, samuti saab teenuseosutaja korraldada vanglas teenust tutvustavaid infopäevi. Nii antakse kinnipeetavatele võimalus silmast silma teenuse kohta lisainfot küsida ja oma osalussoovist märku anda. Kui teenusest huvitatud kinnipeetavaid on rohkem kui teenuseosutaja võimekus neid teenindada võimaldab, lähtutakse varem registreerunu õigusest ning teenusesaaja motivatsioonist jätkata teenuse saamist ka pärast vanglast vabanemist. Sellekohase hinnangu saavad anda vangla töötaja ja kinnipeetavaga tegelema hakkav tugiisik. Kui kinnises lasteasutuses viibiv või kinnisest lasteasutusest vabanenud noor vajab tugiteenust, suunab ta teenust saama kinnise lasteasutuse teenust pakkuv asutus, kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet. Noor saab ka ise eelnimetatud instantside poole pöörduda sooviga teenust saada. TAT raames on koolituste sihtrühm tugiteenuse osutajad, vanglate ja kriminaalhoolduse, kinnise lasteasutuse ning kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, kes otseselt puutuvad kokku TAT sihtrühmaga. Teenuse hindamise tulemus annab ülevaate teenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Oluline on hinnata, kas vanglast vabanenute toimetulek ja osalus tööhõives on paranenud ning milline on mõju retsidiivsusele. Teenuse hindamise tulemus aitab teha poliitilisi valikuid teenuse pikaajaliseks rahastamiseks ja jätkutegevusteks. 9 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks TAT raames pakutakse vanglast vabanenutele tugiteenust, mis hõlmab endas tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse võimaldamist. Eraldi pakutakse nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust 16–26-aastastele noortele, kes vabanevad vanglast või kinnisest lasteasutusest. Samuti korraldatakse teenuse kvaliteetseks osutamiseks koolitusi ja infopäevi. Tugiteenuse tulemuslikkuse hindamiseks tehakse uuring. 2.1. Tugiteenus 2.1.1. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanenute taasühiskonnastamise soodustamiseks sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabanenu valmisolekut ametiasutustega suhelda ja nende pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise kaudu suurendatakse vanglast vabanenute sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse kuni kuus kuud enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus. Koostöö tugiisikuga jätkub vabanemise järel ja selle kestus on kokku kuni 18 kuud. Teenust saama suunamise otsustab vangla inspektor- kontaktisik, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kriminaalhooldaja või kaplan, kes kinnipeetavaga töötab. Teenust saab vanglast vabanenu hakata saama ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma inspektorile-kontaktisikule. Tugiisiku tegevus vanglas ja vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas keskendutakse isiku vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk toetada vabanenut uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule naasmisel. Tugiisik teeb tihedat koostööd oma piirkonna kodanikuühenduste ja kohaliku omavalitsusega, samuti majutusüksustega, et leida vanglast vabanenule sobilik eluase. Tugiisiku ülesanded on järgmised: 1) koostöösuhte loomine vanglast vabanenuga ja nn hea tahte leppe sõlmimine; 2) vabanenuga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine, vanglast vabanenu abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas; 3) koostöös vabanenuga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile kerkivatele muredele lahenduste leidmisel; 4) vabanenu isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine, emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine; 5) vabanenu jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabanenu oskustele ja võimetele keskendumine); 6) koostöös vabanenuga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistid, teenuseosutajad); 7) konfidentsiaalsus- ja eetikapõhimõtete järgimine; 8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel, hea tahte leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel; 9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega (sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused, töötukassa, sotsiaalmajutusüksused jt), kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega. 10 2.1.1.1. Sihtrühm Tugiisikuteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenu, kes on nõus tugiisikuteenust saama ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest: 1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust; 2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja kriminaalhooldaja arvamuse tugiisikuteenuse saamise sobivuse kohta; 3) tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust; 4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust. 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020–31.12.2023 11 2.1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus Tugiteenusena pakutakse vanglast vabanenutele ka nõustamist sisaldavat ajutist majutusteenust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest21, vaid paralleelselt on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms, mida pakub või mida saama suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka vabanenul endal, kes vajaduse korral tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi töötukassas, kohalikus omavalitsuses, tööandjate juures jne. Majutuskohta võimaldatakse kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on vaba koha olemasolu majutusüksuses ning teenuseosutaja peab kinnitama, et vanglast vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke. Teenust pakutakse Eesti eri piirkondades22, kus teenusesaajatena eelistatakse vanglast vabanenuid, kes enne vangistust elasid samas piirkonnas või kellel on seal olemas toetav sotsiaalne võrgustik või selle loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabanenu kasutab teenust mitteregistrijärgses23 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb vabanenu majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta vabanenu eluasemekulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks vabanenule leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanenul suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis. Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanenust, kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha ja enne vabanemist määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon asuda tööle või muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast vabanenu on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude toimepanemist ja takistada vanglast vabanenu taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja vabanenu vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma ja tööd otsima. Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on 1–2-kohalised toad. Vajaduse ja võimaluse korral võimaldatakse vabanenul viibida majutusüksuses koos alaealise lapsega. Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanenutega (vt tegevus 2.2). Eelistatud on personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleksid teadmised sotsiaal- ja tööturuteenustest, klienditööst ja võlanõustamisest, ülevaade peamistest sihtrühma riskidest ja võimalustest ning oskused vabanenuid nõustada, motiveerida ja jõustada. Personal peab oskama välja 21 Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanenutele, võivad soodustada kriminaalsete võrgustike teket. Seepärast on kasulik majutada vanglast vabanenuid koos teiste sihtrühmadega või pakkuda neile eraldi majutuskohas lisaks peavarjule toetavaid teenuseid. 22 Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, leitakse elukoht ja toetatakse selle eest tasumist lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabanenu tugiisik aitab leida elukoha üüriturult või leiab vabanenule koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi. 23 Vastavalt rahvastikuregistri andmetele. 12 selgitada vabanenu olukorra ja leida koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema oskus vajaduse korral suhelda vabanenu perekonna ja lähikondsetega. Majutusteenuse saamise eelduseks on vastav hinnang riskihindamisel, tööotsimine või hariduse omandamine ja osavõtt sotsiaalsetest tegevustest (nõustamine, tegevusteraapia jms) ning alkoholi ja narkootikumide tarbimisest hoidumine. Kinnisvara omamine ei tähenda automaatselt, et vabanenule majutusteenust ei võimaldata, vaid riskihindamisel hinnatakse ega senine elukoht ja kaaslased taasühiskonnastamist ei takista. Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanenul on tugiisik, kes alustas temaga tööd juba enne vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusüksuse töötaja räägivad konkreetse vabanenu puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabanenu igakülgne toetamine, vältides samal ajal tegevuste dubleerimist. 2.1.2.1. Sihtrühm Sihtrühma kuulub vanglast vabanenu, kes on nõus majutusteenust saama, kellel puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest: 1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta; 3) tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust. 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020–31.12.2023 13 2.1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele Tugiteenusena pakutakse nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust 16–26-aastastele noortele. Teenuse eesmärk ja tegevused on sarnased punktis 2.1.2 kirjeldatuga, kuid käesolevas alapeatükis sõnastatud erisustega. Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanemist. Arvestades noore pikemat iseseisvumisperioodi võrreldes täiskasvanuga ja teenuse saamise kestel võimalikku osalemist õppetöös, on ette nähtud võimalus pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on majutusüksuses vaba koha olemasolu ning teenuseosutaja peab kinnitama, et noor on püüdnud teenuse seniseid eesmärke täita. Vangla, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustustusameti tehtud riskide hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon asuda õppima või tööle ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Elukoha olemasolu ei tähenda automaatselt, et noorele majutusteenust ei võimaldata, vaid riskide hindamisel tuleb pöörata tähelepanu senise elukoha sobivusele, kaaslaste mõjule, vaimsele tervisele jt kaasuvatele teguritele. Näiteks on oluline arvesse võtta selliseid näitajaid nagu vägivaldsed peresuhted või pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada noore motivatsiooni õiguskuulekuseks ja soodustada uute kuritegude toimepanemist. Teenuseosutaja ja noore vahel sõlmitakse leping 24, kus on kirjas teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele. Teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma, võtma osa teenuse sotsiaalsetest tegevustest, õppima või töötama. Majutusteenuse saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne vangistuse või kinnise lasteasutuse teenuse lõppu anda noorele täiendavat tuge ja julgust majutusteenust kasutada. Kui noor kasutab teenust mitteregistrijärgses25 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb noor majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta tema eluasemekulusid. Oluline on see, et enne majutusteenuse lõppemist oleks noorele leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks. 2.1.3.1. Sihtrühm Sihtrühma kuulub 16–26-aastane vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanenud noor, kes on nõus majutusteenust saama, kellel puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest: 1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta; 3) tema vangistus on lõppenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust; 24 Alaealise puhul sõlmitakse leping või kokkulepe alaealise esindajaga. 25 Vastavalt rahvastikuregistri andmetele. 14 5) tema kinnises lasteasutuses viibimise tähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud kinnise lasteasutuse teenust osutav asutus, kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet; 6) ta on kinnisest lasteasutusest vabanenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet. 2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 15 2.2. Koolitus Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse punktis 2.2.1 nimetatud töötajatele koolitusi, seminare, teabepäevi või muid ühisüritusi. Eesmärk on tagada vajalikud teadmised sihtrühmast, neile pakutavatest võimalustest ja takistustest toimetuleku saavutamisel. TAT teenusesaajate sihtrühmaga töötamiseks tuleb osata mõista nende tausta, käitumise põhjuseid, riske, vajadusi ja võimalusi. Seepärast on käsitletavad teemad näiteks järgmised: sihtrühma eripärad, kliendi motiveerimise ja jõustamise, kriisi- ja traumanõustamise ning esmase võlanõustamise põhimõtted, vaimse tervisega seotud küsimused, läbipõlemise esmased tundemärgid ja ennetamine, abistamisoskuste ja nõustamistehnikate kasutamine, samuti ülevaade Eesti tööturu olukorrast, sh sotsiaalteenustest, täiend- ja ümberõppevõimalustest, võimalikest sobivatest teenustest ja koostöövõimalustest, eetika- ja konfidentsiaalsuspõhimõtetest. Samuti korraldatakse punktis 2.2.1 nimetatud töötajatele teabepäevi, et tagada sihtrühma jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata sobivust teenust saada ja kuidas sihtrühma motiveerida, et nad tuleksid teenuseid saama. 2.2.1. Sihtrühm Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste lasteasutuste töötajad, Sotsiaalkindlustusameti ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad. 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020–31.12.2023 16 2.3. Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja majutusteenuse toimivusest ja tulemuslikkusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja osalus tööturul). Oluline on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Tugiteenust saama suunatud ja vabatahtlikult teenust saama tulnud inimeselt küsitakse luba temaga teenuse saamise järel ühendust võtta, et teda uuringu tarbeks küsitleda. Uuringusse kaasatakse tugiteenust saanud inimesed, vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalike omavalitsuste jt valdkonnaga kokku puutuvate asutuste töötajad. Hindamise osana või eraldiseisvalt tehakse hoiakute uuring, mis annab ülevaate Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest jms. Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil ja vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas. 2.3.1. Sihtrühm Teenust saanud vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenuse osutajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad töötajad. Hoiakute uuringu puhul on sihtrühmaks laiemalt Eesti elanikud ja/või kitsamalt tööandjad. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020–31.12.2023 17 2.4. Teavitustegevus „Minevikust parem” Kinnipeetavatel ja vanglast vabanenutel on tihtipeale väga keeruline minevik, mis ulatub varajasse lapsepõlve. Samas on nende hulgas neid, kes soovivad muutust ja kuritegevuse nõiaringist pääsemist, kuid takistusena seisavad ees sellised probleemid nagu näiteks sõltuvus, vaimse tervise häired, stigma, tugivõrgustiku puudumine jm. Madal enesehinnang, enda võimetes kahtlemine ja harjumatus abi saada mõjutavad otsust kasutada jätkutoe või rehabilitatsiooni võimalusi. Teisalt on ühiskonnas vähene teadlikkus vanglast vabanenu minevikust ja sellest miks neil ei õnnestu kuritegevuse nõiaringist väljuda, mis seab ka piire nende vabanemisjärgsel aitamisel kogukonnas, näiteks väljendatakse suurt rahulolematust majutuskeskuste avamise vastu ega soovita neid kogukonnas näha. Teavitustegevuse „Minevikust parem“26 eesmärk on leevendada nn mitte-minu-õue-peal probleemi. Teavitustegevusega tuleb näidata, et endiste kinnipeetavate elu võib muutuda reaalselt, mitte ei jää üksnes sooviks või unistuseks. Selleks on vaja näidata ja levitada nende (edu)lugusid, et ühelt poolt julgustada teisi, kes veel kahtlevad vanglast vabanenu elu muutumise võimalikkuses ning teiselt poolt normaliseerida ühiskonnas jätkutuge kui teenust. Teavitustegevuse käigus on plaanis luua veebileht ja/või trükis või muu sarnane sõnumi levitamise vahend. Oluline on kirjeldada tugiteenust kasutanud vanglast vabanenute (edu)lugudes seda, mis ajendas neid teenuseid kasutama, kuidas on nende elu muutunud ning miks peaksid ka teised vabanejad tugiteenuse võimalusi kasutama. Veebilehel esitatakse ka üldinfo jätkutoe eesmärgi ja võimaluste kohta. 2.4.1. Sihtrühm Majutus- ja tugiisikuteenuse sihtrühm ehk nii need, kes ei ole teenust kasutanud kui ka need, kes teenust kasutavad või on seda varem kasutanud; majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad ning ühiskond tervikuna. 2.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2020–31.12.2023 26 Ühendkuningriigi heategevuslik organisatsioon Forward Trust käivitas kampaania “More than my past”, mille põhisõnum on “Purusta nõiaring – ela edasi”, mis on suunatud keerulise minevikuga inimeste lugude levitamisele ja seeläbi üldsuse teadlikkuse tõstmisele. Kampaania veebileht https://morethanmypast.org.uk 18 2.5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2020.2.02.003.01.15-0001) raames tehtud uuring näitas, et ligikaudu 23% vanglast vabanenutest töötavad. Tulemustest nähtub, et tugiteenuse abiga jõuavad vanglast vabanenud 11% suurema tõenäosusega töötukassasse ja registreerivad end töötuna. Samas väheneb nende hulgas tööhõivesse jõudnute osakaal kahe aasta perspektiivis alla 20%27. Võrdlusandmete puudumise tõttu ei saa näitajat hinnata kõrgeks või madalaks, kuid näitajat aitab parandada kinnipeetavate koolitamine ja võimaluse korral ka sobiva tööandja leidmine enne nende vanglast vabanemist. Kvalifikatsiooni puudumine ning vähesed tööoskused ja -kogemused mõjutavad kinnipeetavate konkurentsivõimet tööturul, lisaks sellele ka kaasuvad tegurid, nagu mured eluasemega, puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Kaasuvate tegurite tõttu on vabanenul tööhõives keeruline püsima jääda. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele koolitusprogrammi, mille raames õpetatakse uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka läbimise korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavale, kelle karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6–8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm enne vabanemist täies mahus läbida. Programmis osalev kinnipeetav saab endale tugiisiku, kes lisaks punktis 2.1.1 nimetatule aitab võimaluse korral leida sobiliku tööandja ja toetab nende vahel esmase kontakti loomist. 2.5.1. Sihtrühm Sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt vabanenu, kes on nõus koolitusprogrammis osalema, saama tugiisikuteenust ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust ning kelle vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuus kuni kaheksa kuud. 2.5.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2022–31.12.2023 27 Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse_hindamine.pd f 19 3. Näitajad Algtase Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus Selgitus (2013) (2020) (2023) Programm aitab Rakenduskava Hoolekandeteenuste28 saajate osaliselt näitajat 0 7300 10 100 väljundinäitajad arv täita (TAT p-d 2.1, 2.2, 2.3) TAT- spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus väljundinäitajad panustab Vanglast vabanenule suunatud Väljundinäitaja 0 200 1000 rakenduskava tugiteenuste saajate arv väljundinäitajasse sh majutusteenust saanud Väljundinäitaja 0 60 280 inimeste arv Tegevus 2.2. Koolitus Väljundinäitaja Koolitustel osalenute arv 0 40 160 Tegevus 2.3. Tugiteenuse TAT hindamine Väljundinäitaja Läbiviidud hindamiste arv 0 0 1 Tegevuse 2.4 teavitustegevus Väljundinäitaja 0 1 1 „Minevikust parem“ Tegevuse 2.5 Väljundnäitaja koolitusprogrammis osalenute 0 0 75 arv TAT- spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus tulemusnäitajad 29 Osalejad, kes 1 kuu pärast panustab Tulemusnäitaja30 vanglast vabanenutele suunatud 47%31 75% 75% rakenduskava tugiteenuse saamist on tööturul tulemusnäitajasse 28 Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele. 29 Mõõtmine toimub üks kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa. 30 Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaatluse olnud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast vabanenutest. Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks suunanud. 31 Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase.  Tugiteenust saanud vanglast vabanenute osakaal kõikide Tulemusnäitaja32 teenusesaajate hulgas, kes on 1 N/A 30% 30% kuu pärast teenuselt lahkumist tööhõives Tugiteenust saanud vanglast vabanenute osakaal kõikide teenusesaajate hulgas, keda on Tulemusnäitaja 45%33 30% 30% aasta pärast vanglast vabanemist uues kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud 32 Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanenute tööhõive kohta käivaid andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel hakatakse vastavaid andmeid koguma. 33 Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda on aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud. Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta. 21 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks, sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevdamiseks tuleb lähtuda sihtrühmade vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada, kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende sihtrühmade liikmete olukorda ühiskonnas. Eesmärk on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu. Võrdsete võimaluste tagamine on oluline nii soolises, vanuselises kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga ka puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel. Vanglast vabanenute puhul, kes on käesoleva TAT sihtrühm, jälgitakse samuti, et planeeritud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed sõltumata nende soost, vanusest, haridusest, puudest jms. Ainsaks kriteeriumiks teenuse pakkumisel on abivajaduse tuvastamine. Vanglast vabanenute puhul on lisaks üheks komistuskiviks neid saatev stigma ja TAT kaudu on võimalik tagada ühiskonnas stigmatiseeritud grupi integreerimine kogukonda. TAT mõjutab: Regionaalareng jah ei Selgitus: TAT eeldab ja soodustab kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja teenuste pakkumist valla/linnapiiri üleselt. TAT toetab hoolekandeteenuste kättesaadavust piirkondade vajadusest lähtuvalt (sõltuvalt vanglast vabanenute siirdest). TAT aitab vähendada tööhõive erinevusi, pakkudes töölesaamisel tuge ka väikevaldades. TAT soodustab kodanike ja kodanikuühenduste omaalgatuse ning kohalikus arendustegevuses ja piirkondlikku arengut puudutavas protsessis kaasalöömist vabatahtlike tugiisikute kaasamise kaudu. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Selgitus: TAT ei mõjuta välisõhu saastet, veekogude seisundit, mulla ja pinnase kvaliteeti, loodusressursside tarbimist, elurikkust, osoonikihi kahanemist, kasvuhoonegaaside heitkoguste emissiooni atmosfääri ega Natura 2000 võrgustiku nimekirja kantud alasid. TAT ei mõjuta energialiikide kasutamise osakaale, elurajoonide, tööstuse või muu tegevuse paiknemist, transpordivajaduse muutust, elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnariskide tõenäosust või ulatust, kogukondade erinevate tegevuste moodustatavat tervikut, ehitisi, maastikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ja maakasutust, inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi, jäätmete teket või taaskasutamist. Infoühiskond jah ei Selgitus: TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ja kättesaadavust, infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust. Riigivalitsemine jah ei Selgitus: TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia vanglast vabanenute tugiteenus kindlale rahastamisskeemile, mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste omavahelises tööjaotuses ja koostöös ning finantssuhetes. TAT parandab avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT tulemusel on vajalik suurendada teatud kohaliku omavalitsuse asutuste personali pädevust, et töötada vanglast vabanenutega, ja see võib mõjutada kohaliku omavalitsuse halduskoormust. Võrdsed võimalused34 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)35 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega36 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus: Kuigi naised on kinnipeetavate ja seega vanglast vabanenute hulgas vähemuses, võib nende olukord vanglast vabanenud meeste olukorrast mitmes aspektis erineda. Seetõttu arvestatakse tugiteenuse kavandamisel spetsiifilisi takistusi, millega puutuvad kokku vanglast vabanevad naised ning arvestatakse meeste ja naiste erineva lähteolukorra, võimaluste ja vajadustega. Teenuse osutamisel lähtutakse indiviidide vajadustest ning arvestatakse võimalike soopõhiste erinevustega tugiteenuse vajaduses. Võrdne kohtlemine jah ei TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: vanglast vabanenute seas on igas vanuses vabanenuid, mistõttu on oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei diskrimineeriks ei noori ega eakaid. Võimalike alaealiste klientide puhul peab jääma ruumi arenguvajadustest tingitud erisustele; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, milliseid tegevusi võetakse ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks: vanglast vabanevate puudega inimeste puhul tagatakse neile vajadusest lähtuv teenus, sh püütakse leida spetsiifilisi lisateenuseid, mis käesoleva TAT raamidesse ei mahu; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust ja majutusteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost, rassist/rahvusest, usulisest veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 2018. aastal moodustasid 53% vabanenutest mitte-eestlased, vene keelt emakeelena kõnelevatele klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust, see on oluline eelkõige Ida- Virumaal ja Tallinnas. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 35 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 36 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 23 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada integreeritud teenuste osutamist toimetulekuraskustes inimestele. Selle käigus toetatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi selliste inimeste jaoks, kellel on takistused tööturul osalemiseks (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtrühma tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks Eesti eri piirkondades toetatakse kohalike omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse kohalike omavalitsuste piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parandatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele. Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja kohalike omavalitsuste koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Suurema hõivatuse saavutamiseks on partnerlusleppes kokku lepitud järgmistes valdkondlikes eesmärkides: tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine; investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse. Alljärgnevalt on välja toodud tegevused, mis on suunatud sihtrühmadele, kelle hulka ka vanglast vabanenud võivad kuuluda. Kui vanglast vabanenute puhul räägitakse takistuste paljususest tööturule suundumisel, on oluline, et vastavalt vajadustele saaksid nad osa ka alltoodud meetmetest. Varasemast on teada, et tõrjutud lapsed ja noored võivad hakata tunnustust ja kuuluvust otsima õigusvastaste tegevuste kaudu, pannes toime süütegusid. Seepärast on oluline välja tuua, et tõrjutusriskis olevate noortega tegelemine võimaldab osaliselt ennetada vanglasse sattumist. 1. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi „Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“ teiste eesmärkidega ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud 2013. aastal vanglast vabanenute põhjal tehtud analüüs näitas, et hinnanguliselt vajaks alkoholisõltuvuse ravi vähemalt 10% kuuekuulise kuni kaheaastase reaalse vangistusega karistatud isikutest. Kuna kinnipeetute seas on arvestatav hulk inimesi, kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, on neil potentsiaalne vajadus alkoholi liigtarvitamise ennetamise, nõustamise ja ravi teenuste järele. Samal ajal aitab vanglast vabanenute tugiteenus kinnipeetavatel sõltuvusravile jõuda ja seal tänu tugiisiku toele püsida. Seetõttu on nimetatud tegevused tihedalt seotud ning aitavad vastastikku täita tegevusele seatud eesmärke. 24 2. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi 3 (aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet) eesmärkidega ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: uussisserändajad ning vähelõimunud püsielanikud osalevad aktiivselt ühiskonnas ja tööturul 2018. aastal vanglast vabanenutest 53% moodustasid mitte-eestlased, mistõttu on nad potentsiaalselt vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevuste sihtrühmaks. Vanglast vabanenute tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate inimeste jõudmist vähelõimunud püsielanikele suunatud teenuseid saama, et suurendada nende aktiivset osalust ühiskonnas ja tööturul. ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: kaasamine ja tööhõivelisuse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas 2018. aastal olid umbes 10% kinnipeetavatest kuni 24-aastased, mistõttu kattub nende puhul noortele suunatud tegevuste ja vanglast vabanenutele mõeldud teenuste sihtrühm. Vanglast vabanenute tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate noorte jõudmist saama teenuseid, mille eesmärk on suurendada tõrjutusriskis olevate noorte kaasatust ja tööhõivelisust. 25 6. Seos valdkondlike arengukavadega Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) Kriminaalpoliitika üks prioriteete on kuritegevusest irdumise toetamine ja kuritegevuse ennetamine. Selleks tuleb suurendada kogukondlike karistuste osakaalu, muutes vangla ja kriminaalhoolduse taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks, kus kinnipeetavaid koheldakse inimväärikalt. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette, pakkudes neile mõtestatud tegevust, sh töötamist ning tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme. Suurendades koduvangistuse ja avavangla osakaalu, valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ning väheneb kinnises vanglas viibimise aeg. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–202037 Vägivalla ennetamise strateegia üldine eesmärk on vähendada vägivalda. Strateegial on neli alaeesmärki: inimestel on paranenud oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda; vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud; vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum; vägivallatsejate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud. Korduvate vägivallategude ärahoidmiseks on vaja muuta vägivallatseja hoiakuid ja käitumismustreid. Kasutusele tuleb võtta tõenduspõhised programmid, individuaalnõustamine ja muud sekkumised. Tähtis on pakkuda pärast vanglast vabanemist jätkutuge. Konkurentsivõime kava Eesti 202038 Kava keskne eesmärk on Eesti tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Ennetamaks töötust ning lühendamaks töötuse kestust, on oluline parandada aktiivsete tööturumeetmete pakkumise efektiivsust ja võimaldada nende mõju suurendamist. Olulist rolli mängib koostöö kohalike omavalitsustega (aktiveerimismeetmed, sotsiaalprobleemide lahendamine jne). Eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et võrreldes praegusega rakendatakse täiendavaid sisulisi ja rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, eelkõige täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine. Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–202139 Inimeste sattumine kriminaaljustiitssüsteemi on riigile kallis ja pärsib normaalse ühiskonna arengut. Kriminaalpoliitika üks eesmärke on vähendada korduvkuritegevust. Oluliseks korduvkuritegevusega seonduvaks probleemiks on kinnipidamiskohast vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja seetõttu uute kuritegude toimepanemine. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Sestap peab ühelt poolt vangistuse täideviimine olema paindlik, võimalikult vähe vabast ühiskonnast võõrandumist tekitav ning aitama kaasa turvalisele naasmisele ühiskonda. Teiselt poolt tuleb toetada vanglast vabanenute ühiskonda naasmist, pakkudes tööhõivet, tugiisikut, ajutist majutust ja nõustamist. 37 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vagivalla_ennetamise_strateegia_aastateks_2015- 2020.pdf 38 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/konkurentsivoime_kava_eesti_2020_2011.pdf 39 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 26 Heaolu arengukava 2016–202340 Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava sõnastab kaks üldist eesmärki: tööhõive kõrge tase ja kvaliteetne tööelu; sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalse kaasatus. Muu hulgas näeb arengukava ette, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ja ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu jätkatakse integreeritud teenuste pakkumist toimetulekuraskustes inimestele ja nende pereliikmetele, pakkudes vanglast vabanenute tööhõive ja ühiskonda kaasatuse edendamiseks neile tugiteenuseid. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsuse TAT (2012–2017) kohta (COM(2013) 356 final, 29.05.2013)41 Panustades hoolekande- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurenemisse ning hõlbustades pikaajaliste töötute ja terviseprobleemidega inimeste naasmist tööturule, panustatakse riigipõhise soovituse nr 2 täitmisesse: „Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning töövõimetushüvitist saavate isikute naasmist tööturule.“ Omavalitsuste võimekuse suurendamise ja koostööharjumuse juurutamisega sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumisel panustatakse riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ 40 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 41 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0356&from=GA 27 7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel; 7.1.1.9 TAT koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 28 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ja § 15 lõike 4 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT- d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama 29 maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 30 7.4.11. Tegevuste kirjelduses või eelarves puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 30 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline viga registri töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga registri keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahe- ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele. 31 5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 32 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Tugiteenuse hangetega (tugiisikuteenus, Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö, majutusüksus, majutuskohad) ei leita sobivaid võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine, koostööpartnereid. konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise koostöö tingimusi. Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest ja Eestis on suur hulk koolitatud tugiisikuid, kelle teenuse osutamisest huvitatuid. jaoks vanglast vabanenud oleks uus sihtrühm ja väljakutse. Koostöös praegu tugiisikuteenust pakkuvate organisatsioonidega leiame olemasolevate tugiisikute seast neid, kes on nõus kaasa lööma. Justiitsministeerium saab omalt poolt abiks olla teavitustöös, mille eesmärk on tutvustada teenust ja sellega kaasnevaid võimalusi. Kaasata tugiisikutena rehabiliteerunud endiseid kinnipeetavaid. Teenuse sihtrühmas ei ole piisavalt neid, kes Teenust saama suunamist saavad mõjutada tunneksid teenuse järele vajadust. vangla inspektorid-kontaktisikud, kes kinnipeetavatega iga päev töötavad. Samuti saab motivatsiooni parandada vangla sotsiaaltöötaja ja kaplan. Majutusteenust saama suunatute seas saab motivatsiooni parandada seeläbi, et tugiteenust saama suunamine võib olla ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse mahus teenust, et vastata nõudlusele ja täita osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega teenusele seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse aruandlusega aitab tagada võimalike probleemide varajast märkamist ja annab võimaluse ühiselt lahendusi otsida. Teenust saama tulnutest suur osa katkestab Tagada õigete kinnipeetavate jõudmine teenust teenuse enne, kui naaseb tööturule, ning kaob saama, koolitada teenuseosutajaid tegema teenuseosutajate vaateväljast. motiveerivat intervjueerimist, et võimestada vabanenuid jätkama. Selgitada regulaarselt välja teenuse saamise katkestamise põhjused. Teha nii teenust saama tulemise kui ka teenust saamast lahkumise vestlus. Teenust saanute retsidiivsus ei ole väiksem kui Analüüsida, millest suur retsidiivsus tingitud on teenust mittesaanutel. ning võimaluse korral teha teenuse ülesehituses vajalikud muudatused. Sihtrühma riskidest tingitult tekib oht tugiisikute Tugiisikute ja majutusteenuse personal tuleb või majutusteenuse personali elule ja tervisele. koolitada riske eos märkama ning vajaduse korral sekkuma. Koolituse üheks osaks peab olema isikliku julgeoleku teema, aga ka manipulatsioonide märkamise ja vältimise teema. 33  Kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud Tutvustada teenust ja selle vajalikkust kohalike koostööst TAT kaudu rahastatavate teenuste omavalitsuste üritustel, sh valdade ja linnade pakkujatega. päev, koolitused, volikogu istungid jms. Lisaks saab tugiisik teha juhtumipõhiselt mõjutustööd, näidates ära konkreetse vabanenu vajadused ja kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada minimaalsel tasemel toetavaid tegevusi. Näidata ära kasutegur, mida loob tugiisikute ja majutuse kaudu pakutav kompleksteenus. Ettevõtjad ja tööandjad ei ole huvitatud vanglast Teha suunatud teavitustööd võimalike tööandjate vabanenuid tööle võtma. seas, samuti katusorganisatsioonides. Oluline on ka juhtumipõhine veenmine. Tugiisiku roll on ühtlasi see, et näidata ära vabanenu senised edusammud ning selgitada, miks ta sobib seda tööd tegema. Rääkida tuleb ka võimalikest riskidest, et vältida ootamatutest olukordadest tingitud pahameelt, mis võiks välistada edasise koostöö. 9. LISAD TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 34