dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjade muutmine

Sotsiaalministeerium · 2. august 2021
Viit
82
Registreeritud
2. august 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎82 02.08.2021 Ministri üldkäskkiri.asice2033 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 02.08.2021 nr 82 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjade muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel asendan järgmiste käskkirjade lisa 1 vormi A (lisatud): 1) sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkiri nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine”; 2) sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkiri nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“; 3) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkiri nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 82 „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine 2021. aastast alates hakkab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt koordineerima füüsilist ligipääsu sotsiaalteenustele. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning SKA lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kaitstud töötamise teenus, abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab, et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku või erasektori omandisse kuuluva asutusega. SKA eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega (teenuseosutajad, kelle osutatavaid teenuseid SKA rahastab või korraldab) tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas liikumisest, tualetist jne), kaasates erinevate puudeliikide esindajaid (MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate Ühing, Eesti Kurtide Ühing, Eesti Vaegkuuljate Liit, Õiguskantsleri Kantselei), ning selgitatakse välja ligipääsuvajadused. Parandamaks teenuseosutajate teadlikkust olukorrast, korraldatakse nõustamistegevusi ja infopäevi ligipääsetavuse teemal. Tabel 1. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimise tegevuste ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Sotsiaalteenustele ligipääsuga seonduv 2021–2022 2021–2022 teavitus, sh infopäevad 2 Sotsiaalteenuste osutajate paikvaatlused 2021–2022 2021–2022 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine 2 2021. aastal jätkub rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas osalemise toetamine“ katsetamise II laine1. Katseprojekti eesmärk on erinevate probleemidega (liikumispiirangud, raskused igapäevatoimingute tegemisel, kognitiivsete võimete vähenemine, emotsionaalne ebastabiilsus, motivatsiooni vähenemine, suhtlemisraskused, tõrjutus/kapseldumine ühiskonnaelust) eakatele kombineeritud teenuste osutamise kaudu toetada inimese võimalikult iseseisvat toimetulekut vähemalt ühe aasta jooksul pärast programmi lõppu, ennetada institutsionaalsele teenusele sattumist ja soodustada eaka ühiskondlikku aktiivsust. Katseprojekti tulemuste põhjal on võimalik saada alusandmed tulevikus eakatele suunatud standardi(te)le. Programmi koostamisel tugineti Soome multiprobleemsete eakate rehabilitatsioonistandardile. 2021. aastasse jääb ka rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine tööellu“ katsetamise lõpetamine. „Taastumine tööellu“ on esimene tööalase rehabilitatsiooni programm psüühikahäirega inimestele. Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele ning TAT raames uusi rehabilitatsiooniprogramme ei arendata. Standardid on teenuste osutamise juhised, mis lähtuvad inimeste funktsioneerimisvõimest, hõlmates suuremaid sihtrühmi kui seni koostatud programmid. Samas ei asenda standardid rehabilitatsiooniprogramme, vaid annavad raamistiku nii individuaalprogrammide kui grupiprogrammide planeerimiseks. Nüüdseks välja arendatud programmid jäävad kasutusse. Sealjuures on seni paremini rakendunud tööalase rehabilitatsiooni programmid. Teenuse standard lähtub teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja erinevate rehabilitatsioonispetsialistide teenuste mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud rehabilitatsiooniprogramme. Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest külgedest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele siiski samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid sihtrühmiti võrreldavad. Rehabilitatsioonistandard annab teenuseosutajale konkreetse inimesega tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid ei eelda, et teenust osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul. Seega on standardite loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 on plaanis koostöös teenuseosutajatega luua kolm standardit – üks lastele, üks täisealistele ja üks psüühika- ja käitumishäiretega tööealistele inimestele – ja neid katsetada. Teenusesaajate hulgas on kasvamas laste ja tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire psüühikahäiretega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) järgi. Standardite loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Standardid arendatakse välja kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Standardi laiemale rakendamisele eelneb koolitus. 2021. aastal jätkuvad riigihanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ tegevused, mis algasid juulis 2020. SKA riigihanke partneriks on Tartu Ülikool. Hanke tegevused kestavad kümme kuud. Riigihanke raames valmib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asjakohasuse, tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamise (st sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mõjuanalüüsi) metoodika. Metoodika alusel tehakse analüüs ja esitatakse ettepanekud sotsiaalse rehabilitatsiooni korralduse, sh teenuse kvaliteedi hindamise kohta. Analüüsi lõppraport valmib mais 2021. 2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisega, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Selleks 1 Esialgne toimumisaeg oli planeeritud perioodi 03.–12.2020 (teenuste osutamine 9 kuu jooksul ning aruandlus), kuid eriolukorrast tingitud piirangute tõttu lükkus katseprojekti algus septembrisse 2020, mistõttu see lõpeb juunis 2021 (teenuste osutamine perioodil 09.2020–05.2021 ning aruandlus). 3 hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse, tuginedes 2020. aasta lõpuks valmivale rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi2, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku3, WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit4 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid. Hindamisvahendi väljatöötamisse on kaasatud SKA arendusspetsialistid, valdkonna nõunik(ud), analüütik, teenuseosutajate esindajad jt olulised osapooled. 2021. aasta viimases kvartalis alustatakse väljatöötatud metoodika testimisega, hindamised tehakse vähemalt kuue sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse seda vastavalt saadud tulemustele, samuti toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. 2022. aasta lõpuks on metoodika rakendamiseks valmis ning välja on töötatud ajakava, et hinnata teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. Metoodika avaldatakse peale selle katsetamist SKA kodulehel. Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas kaasajastatakse RFK eestikeelne tõlge ja juhendmaterjalid, korraldatakse koolitused ja tehakse esmased edasiarendused prototüübis, et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse ärianalüüs üleriigilise tehnilise lahenduse lähteülesande paikapanekuks ning katsetused uute sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust. Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Rehabilitatsioonistandardite arendamine 2021–2022 ja rakendamine erivajadusega lastele, täisealistele ja tööealistele ning eriolukorrast tingitud lõpetamata rehabilitatsiooniprogrammide katsetamise lõpetamine (SKA) 1.1 Rehabilitatsioonistandardi lähteülesande 2021–2022 01.01.2021– koostamine eksperdirühma poolt 30.06.2021 1.2 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: lapsed 1.2.1 Rehabilitatsioonistandardi loomine lastele. 2021–2022 01.07.2021– Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite 31.12.2022 ja ekspertide kaasamine), standardi kirjeldamine, standardi katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.3 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: täisealised inimesed 1.3.1 Rehabilitatsioonistandardi loomine 2021–2022 01.07.2021– täisealistele inimestele. 31.12.2022 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite 2 The European Quality in Social Service-EQUASS 3 European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General Interest 4 Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele vastavuse hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonna ja hoolekandeasutustes 4 ja ekspertide kaasamine), standardi kirjeldamine, standardi katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.4 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: psüühikahäirega tööealised inimesed 1.4.1 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021– psüühikahäirega tööealistele inimestele. 31.12.2022 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), standardi kirjeldamine, standardi katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.5 Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2021 katsetamine 1.5.1 Rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate 2020–2021 01.01.2021– funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas 31.06.2021 osalemise toetamine“ katsetamise II laine 1.5.2 Rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine 2020–2021 01.01.2021– tööellu“ katsetamise lõpetamine 31.04.2021 2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika ja praktika väljatöötamine (SKA) 2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika väljatöötamine ja katsetamine 2.1.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse 2020–2021 01.01.2021– tulemuslikkuse hindamise metoodika 31.05.2021 väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ lõppraporti valmimine 2.1.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.01.2021– metoodika väljatöötamine (hindamisvahendi 30.10.2021 loomine, huvigruppide kaasamine, teenuseosutajate teavitamine, hindajate koolitamine) 2.1.3 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.11.2021– metoodika katsetamine 28.02.2022 2.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika rakendamine 2.2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.03.2021– metoodika täiendamine pärast katsetamist, 31.07.2022 tulemuste ja metoodika tagasiside analüüsimine multidistsiplinaarses meeskonnas, tulemuste esitlused huvigruppidele, rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine Metoodika tutvustamine teenuseosutajatele, 2021–2022 01.08.2022– metoodika kasutusele võtmine 31.12.2022 3 RFK arendamine ja rakendamine (SKA ja 2015–2022 SoM) 3.1 RFK eestikeelse tõlke kaasajastamine ja 2021 01.01.2021– korrigeerimine 31.12.2021 3.2 RFK koolitajate koolitused, teenuseosutajate 2021–2022 01.01.2021– koolitused 31.12.2022 3.3 RFK prototüübi edasiarendused 2021 01.04.2021– 31.12.2021 3.4 Ärianalüüsi hanke ettevalmistus ja hanke 2021–2022 01.01.2021– korraldamine RFK rakendamiseks 31.12.2022 valdkondadeüleselt, ärianalüüsi valmimine 3.5 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2022 01.07.2021– 5 31.12.2022 Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) Väljund Hoolekandeteenust 0 108 1026 1294 2015.–2016. a näitaja inäitaja saanud inimeste 555 ja 2017.–2018. a arv näitaja 471 inimest, 2019.–2020. a näitaja 160 ja 2021.–2022. a näitaja 108 inimest Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% snäitaja kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15% snäitaja kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenus eid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljund Koolitusel osalenud 150 250 1063 1827 2015.–2016. a näitaja inäitaja inimeste arv 449 ja 2017.–2018. a näitaja 614 inimest, 2019.–2020. a näitaja 364 ja 2021.–2022. a näitaja 400 inimest Valminud 0 3 Valminud (koostatud, rehabilitatsioonista katsetatud, ndardite arv täiendatud) on kolm rehabilitatsioonistanda rdit Valminud 0 1 Valminud (koostatud, rehabilitatsiooni katsetatud, kvaliteedi täiendatud) on hindamise vahend rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise vahend Rehabilitatsiooni 0 6 Rehabilitatsiooni kvaliteedi kvaliteedi hindamise hindamise metoodika metoodika katsetamisse on katsetamisse kaasatud kuus kaasatud teenuseosutajat teenuseosutajate arv 6 RFK eestikeelne 1 0 Kaasajastatakse RFK tõlge eestikeelne tõlge ja käsiraamat, lisades uusi (praegusest tõlkest puuduvaid, ent olulisi) koode ning parandades kehtivates versioonides olevad vead ja kitsaskohad. Tõlke ja käsiraamatu mugavamaks kasutamiseks on mõistlik luua materjalide online versioon. Tegevuseks käivitatakse tõlke ja käsiraamatu uuendamisega tegelev (tasustatud) eksperdirühm Tellitud RFK 1 0 Tellitakse ärianalüüs, arenduse et selgitada välja RFK ärianalüüs valdkondadeülese rakendamise arendusvajadused (infosüsteemid, nende ühilduvus, andmevahetusprotses sid, edasised arendusvajadused ja selleks vajalik eelarve jm) ja arenduste maksumus 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid 30.11.2018) 1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Tegevuste elluviimise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 8.4, mille kohaselt peab Sotsiaalministeerium esitama 2020. aasta novembriks valitsusele analüüsi ja ettepanekud hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajatele tugipaketi väljatöötamiseks (toetavad teenused ja koolitused). Sotsiaalministeerium otsib 2021. aastal partneri(d), kes viib/viivad ellu järgmised tegevused: 7 - Hoolduskoormuse (vajaduse korral ka hooldusvajaduse) hindamismetoodika ja hindamisvahendi ning selle juurde kuuluva hindamisjuhise väljatöötamine või arendamine ja testimine KOV-ides ning testimise tulemusel üle Eesti rakendatava tulemi väljapakkumine. - Uudsete, omastehooldajaid toetavate teenuste sisu (teenuse komponentide) väljaarendamine, sealhulgas testimine, teenuste miinimumstandardite ning korraldus- ja rahastusmudeli väljatöötamine. Teenuste all peetakse silmas eelkõige omastehooldajaid võimestavaid ja toetavaid teenuseid. Tegemist on kas uute teenuste väljatöötamise või olemasolevate teenuste arendamisega, mida omastehooldajad vajaksid. - Omastehooldajate tegelikele vajadustele vastavate koolituste väljatöötamine (koolitusmoodulid, maht, käsitletavate teemade jaotus, koolitusmudel, rahastusmudel jms). Koolituste testimine ning testimise tulemuse alusel vajalike täienduste ja paranduste tegemine. - Omastehooldajatele info jagamise platvormi loomine. Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Tegevused partneri leidmiseks 2021 01.01.2021– 31.05.2021 2 Katseprojekti elluviimine 2021–2023 01.06.2021– 30.04.2022 Tabel 5. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi- Teenust saanud 0 400 0 800 2023. a näitaja omastehooldajate arv näitaja 400 Väljundi- Koolitatud inimeste arv 40 200 0 280 2023. a näitaja näitaja 50 Tulemus Osalejad, kes 6 kuud pärast 30% 30% 30% 30% näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulemus Osalejate suhtarv, kes said 15% 15% 15% 15% näitaja aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine 8 2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenust osutatakse kahe aasta jooksul umbes 170 inimesele. Kuna teenuse maht ühe inimese kohta on väga väike (umbes 7 minutit üks kõne), siis rakenduskava näitajates neid inimesi ei arvestata. Sihtrühma vastavuse kontrollimiseks esitab kaugtõlketeenuse pakkuja teenusesaaja nime ja isikukoodi. TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele. Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Lisaks Skype’ile on vaja välja arendada spetsiaalne, kõiki osapooli arvestav rakendus, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tagab rakendus tõlkidele mugavama ja sujuvama töökeskkonna, sh automaatse aruandluse, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tabel 6. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2022 01.01.2021– 31.12.2022 2. Uue tõlketeenuste rakenduse 2021–2022 01.07.2021– väljatöötamine 01.12.2022 Tabel 7. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 9 Väljundi Koolitatud 10 10 20 näitaja inimeste arv 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid 31.01.2019) 10 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid/juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline konverents, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti toimub üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine, mis on suunatud kõigile sotsiaalala töötajatele. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega, näiteks mentor valdkonna uutele töötajatele ja valdkonna sees eriala vahetavatele töötajatele, et kanda edasi valdkonna eetikat ja tõekspidamisi ning erialaspetsiifikast tulenevaid käitumisjuhiseid. Tegevuse juures on oluline pöörata tähelepanu mentorite väljaõppele ja seda toetada, samuti on mentorluse korraldamisel oluline toetada mentoreid ja organisatsioone. Tabel 8. Tegevuse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2021 01.01.2021– teenusepakkujate pädevust 31.12.2022 suurendavad koolitused (TAI) 2 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.04.2021– teemapäevad, koolituste, arutelude 30.11.2022 ja juhiste koostamine (ESTA) 3 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.03.2021– tunnustusüritus (ESTA) 31.03.2022 4 Sotsiaalala aastakonverents 2021–2022 01.04.2021– (ESTA) 30.11.2022 5 Mentorlusvõimaluste pakkumine 2021–2022 01.08.2021– sotsiaalvaldkonna tööötajatele 31.12.2022 (ESTA) Tabel 9. Tegevusega 3.1 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus nimetus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) Väljundi Supervisioonis 0 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0, näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 372, 2019.–2020. a näitaja 62 11 Väljundi Koolitusel 28 43 542 661 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 271 (TAI), 2017.–2018. a inimeste arv näitajad 45 (TAI) ja 229 (SoM), 2019.–2020. a näitaja 45 (TAI), 2021.– 2022. a näitaja 71 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Tehakse uuringud, mille eesmärk on saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate erivajadusega ja hoolduskoormusega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkusest ja mõjust nende tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringust tulevaid andmeid kasutatakse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamisel. Uuringutulemustele tuginedes on võimalik planeerida tegevused tööjõuvajaduse paremaks katmiseks ning pikaajalise hoolduse reformi edukaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Tabel 10. Tegevuse 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2021 01.01.2021– (SoM) 31.12.2022 1.1 Hooldusvajaduse uuring (SoM) 2020–2021 01.01.2021– 30.03.2021 1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2020–2021 01.01.2021– uuring (SoM) 31.12.2021 12 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused korraldatakse aastatel 2021 ja 2022. Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 11. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kursuse toimumine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022 (SoM) Tabel 12. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljun Kursusel 80 80 218 530 2016. a osales dinäit osalenud 69 inimest, 2017.– aja inimeste 2018. a osales 149 arv inimest, 2019.–2020. a osales 152 inimest. 2021.–2022. a osaleb 160 inimest. Kursus toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel 2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendatakse väljatöötatud vabatahtlike kaasamise mudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine hoolekandesse toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist. Tabel 13. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja 13 nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 2017–2020 välja 2021–2023 01.04.2021–30.12.2022 töötatud ja katsetatud vabatahtliku mudeli rakendamine (SoM) Tabel 14. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund Vabatahtlike poolt 300 500 0 1678 2019.–2020. a inäitaja osutatud teenust 678 saanud inimeste arv teenusesaajat. 2023. a näitajaks on planeeritud 200 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Aastatel 2021–2022 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel. Üksuse eesmärgid on: 1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada KOV-i tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid. Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isiku, omavalitsuse, teenuseosutaja ja riiklik tasand. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt. I NÕUSTAMINE Nõustamistegevused jagunevad kolmeks: 1. Strateegiline nõustamine Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel. Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud: 14  sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;  sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;  ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike tegevuskulude planeerimisel. 2. Rakenduslik nõustamine Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltöö ametnikke ja teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused. 3. Juhtumipõhine nõustamine Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet, haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate sotsiaalteenustega. KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul. II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED) Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks: 1. Kogemuste kogumine ja analüüs Omavalitsuste sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti, sealhulgas luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste planeerimiseks. Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot sellega tutvumiseks, samuti juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse veebiseminare. 2. Analüüside ja ettepanekute tegemine Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitse meetmeid. Väga oluline on koostada KOV-i elanike statistiline profiil. KOV-ide kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed, isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast (piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus). Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik statistika, omavalitsuse profiil ja sotsiaalkaitse trendid seotuna võimaldavad KOV-ide poliitikakujundajatel selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi. Selles osas on alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega. 15 3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas. Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV- ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Tabel 15. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2022 01.01.2021– nõustamine 31.12.2022 2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2022 01.01.2021– ettepanekute koondamine 31.12.2022 3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2022 01.01.2021– tagamine 31.12.2022 4 Seminarid ja kohtumised 2021–2022 01.01.2021– sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2022 ühtlustamiseks ja parandamiseks 5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2022 01.01.2021– 31.12.2022 Tabel 16. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1 Nõustamiste 250 300 0 1050 2019. ja 2020. a (strateegiline, näitaja 500 rakenduslik, juhtumipõhine) arv kokku 2 Teenuseosutajate 20 35 0 90 2019. ja 2020. a nõustamiste arv näitaja 35 3 Koolitatute arv 100 100 0 400 2019. ja 2020. a näitaja 200 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium 2020. aastal hangitud arendusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud 16 taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaaltöötajaid. Tabel 17. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Arendusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2021–31.12.2021 2 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.01.2021–30.06.2021 taotlusvooru projektide koostamisel (SoM) 3 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2022 sotsiaalteenuste arendamisel (SoM) Tabel 18. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1 KOV-ide arv, kes on 5 5 Eesmärk kaasata 7 kaasatud Ida-Virumaal KOV-ist vähemalt 5 arendusprogrammi KOV-i 2 Koolitatute arv 40 0 53 4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioondokumendi koostamise töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii, et teekond abini on katkematult toetatud. 2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, milline peaks 17 olema rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Lisaks leiti 2020. aasta teises pooles koolituspartner piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. 2021. aastal toimub uus konkurss, et leida perioodiks 01.01.–31.12.2022 partnerid, kes hakkavad paindlikku koordinatsioonimudelit rakendama. 2020. aastal alustanud piirkonnad leppisid oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumipõhise, aga ka juhtumiteülese) võrgustikutöö käivitamist, mida rakendatakse ja täiendatakse kogu perioodi vältel. Samad tegevused laienevad nendele piirkondadele, kes alustavad projektitegevust 2022. aasta alguses. Samuti pakutakse neile koolitustuge spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. Paralleelselt tegeletakse koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse hindamise vahendi väljatöötamise või Eesti oludele sobivaks kohandamisega. Tabel 19. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2021 01.01.2021– rakendamine (SoM) 31.12.2022 2 Koolitused koordinatsioonimudeli projektis 2020–2022 01.01.2021– osalevate piirkondade spetsialistidele (SoM) 31.12.2022 3 Koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 2020–2022 01.01.2021– hindamise vahendi Eestile vastavaks 31.12.2022 kohandamine (SoM) Tabel 20. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) 1 Üksikjuhtumiteüles 30 22 0 68 Valdkonnaülesed e võrgustikutöö (minimaalselt kohtumised hoolekanne ja tervishoid, aga sõltuvalt piirkonnast võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse klienditööga. 2020. a näitaja 16 18 2 Kliendijuhtumitega 50 61 0 120 Konkreetsete seotud kompleksjuhtumite võrgustikutöö lahendamisega seotud kohtumised võrgustikutöö kohtumiste arv. 2020. a näitaja 9 4 Koolitatud on 120 180 0 450 Koordinatsioonimudeli hoolekande- ja projektis osalevate tervishoiuvaldkonn piirkondade spetsialistid a töötajad ja on koolitatud. Piirkondliku nendega võrgustiku juhid on külgnevate läbinud põhjalikuma erialade esindajad koolitusprogrammi, ent arvestatud on, et aluskoolitusi vajab ka laiem piirkondlik võrgustik (u 30 inimest piirkonna kohta) 2020. a näitaja 150 KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 82 „Sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021 1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine 1.1. Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine 1.1.1. Arendus, teavitus ja koostöö Sihtrühma teavitatakse tugiteenuste kättesaadavusest, osapoolte õigustest ja kohustusest, et suurendada teadlikkust ning tekitada last kasvatavates isikutes/lapsevanemates usaldust teenuste kasutamise, kohaliku omavalitsuse üksuse ja otseste teenuseosutajate suhtes. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine ning teavitus- ja koostöötegevuste tõhustamine kohaliku omavalitsuse üksustes. Sotsiaalkindlustusamet viib ellu planeeritud teavitusstrateegia tegevusi. Vähemalt üks kord aastas korraldab Sotsiaalkindlustusamet teabepäeva või koolituse otsestele teenuseosutajatele, lisaks koostöökohtumised kohaliku omavalitsuse üksustele jt teenuse osutamisega seotud organisatsioonidele ja inimestele kas üle Eesti või valitud piirkonnas, et edastada infot edasistest arengusuundadest ja plaanidest. Vajaduse korral korraldatakse muid kohtumisi ja infopäevi, et uuele korraldusmudelile ülemineku perioodil saaksid kohaliku omavalitsuse üksused vajalikku tuge. Lisaks viiakse ellu arendustegevused, mis on suunatud raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele tugiteenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arendus-, teavitus- ja koostöötegevuste elluviimisel korraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele infopäevi, töögruppe ja kohtumisi ning kaasatakse vajaduse korral eksperte, lapsevanemaid ja sihtrühmaga seotud organisatsioone Eestist ja/või välisriikidest. Jätkuvad regulaarsed juhtumiarutelude kohtumised koostöös sotsiaal- ja haridusvaldkonna ning vajaduse korral tervishoiuvaldkonnaga, et leida teenuste osutamiseks parimad lahendused. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, tugiteenuste osutajad, puudega inimeste organisatsioonid, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid 1.2. Puudega lastele tugiteenuste pakkumine 1.2.1. Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste pakkumine Jätkatakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse ning neid teenuseid toetava transporditeenuse osutamisega. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib üle-eestilist tugiteenuste pakkumist ning teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega. Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse ja transporditeenuse vajaduse hindab iga kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, vajaduse korral kaasates teisi spetsialiste või võrgustiku liikmeid. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet 2 Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohaliku omavalitsuse üksused. 1.2.2. Toetuse andmine tugiteenuste osutamiseks Eelnevatel perioodidel on olnud teenuste pakkumine tagatud hankepartnerite toel. Kuna raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, on vajalik ESFi perioodi lõpus tagada võimalikult sujuv üleminek Sotsiaalkindlustusameti poolt tugiteenuseid korraldatavalt mudelilt kohalike omavalitsuste täielikult iseseisvale tugiteenuste osutamisele. Sellega seoses antakse alates 01.01.2021 teenuste osutamine üle kohaliku omavalitsuse üksustele, kelle ülesanne on tagada sihtrühma lastele vajalikud teenused. Sotsiaalkindlustusamet annab kohaliku omavalitsuse rolli suurendava korraldusmudeli rakendamiseks kohalikele omavalitsustele toetust vastavalt toetuse andmise tingimustele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, puudega 0–17- aastased lapsed ja nende vanemad, kohaliku omavalitsuse üksused. 1.2.3. Kaugtõlketeenuse osutamine kuulmispuudega lastele Alates 01.01.2021 pakutakse kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 kaugtõlketeenust. Teenuse saamine parandab sihtrühma ja lapsevanemate ühiskonnaelus osalemist. Samuti soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema tööturul osalemist. Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele võimaluse saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Üks suhtlustakistuste kõrvaldamise võimalus on osutada kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust (kaugtõlketeenus). Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Lisaks Skype’ile on vaja välja arendada spetsiaalne, kõiki osapooli arvestav rakendus. Tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tuleb tõlkidele tagada mugavam ja sujuvam töökeskkond, sh automaatne aruandlus, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja lastele pakkuda kaugtõlketeenust. Kaugtõlketeenuse pakkumine lastele suurendab nende iseseisvust ning vähendab vanemate hoolduskoormust. Kaugtõlketeenus võimaldab toetada lapse iseseisvat ühiskonnaelus osalemist ja ta saab kasutada teisi avalikke teenuseid, mida ta oma kuulmisvaeguse tõttu praegu ei saa. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet 3 Sihtrühm: 7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad Tabel 1. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja pakkumise ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Puudega lastele tugiteenuste 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021 pakkumise arendamine Teavitusstrateegia elluviimine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021 KOVide nõustamine juhtumiplaanide 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 koostamisel Teabepäevade ettevalmistamine ja 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022 korraldamine teenuseosutajatele ja/või lapsevanematele ja hankepartneritele Regulaarsed koostöökohtumised sotsiaal- 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 ja haridusvaldkonnaga Tugiteenuste pakkumine raske ja 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021 sügava puudega lastele Kohaliku omavalitsuse üksustele toetuse 2020–2022 01.01.2021–31.12.2021 andmine Kaugtõlketeenuse osutamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 kuulmispuudega lastele Tabel 2. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2021 Väljundi- Koostööalased kohtumised, mille On toimunud vähemalt neli näitaja sagedus sõltub osapoolte vajadusest koostöökohtumist Väljundi- Tugiteenuste osutajate pädevuse Tugiteenuste osutajatele on igal näitaja suurendamine aastal korraldatud vähemalt üks teabepäev või koolitus Väljundi- Kaugtõlketeenuse osutajate Kaugtõlketeenuse osutajatele on igal näitaja pädevuse suurendamine aastal korraldatud kuni üks koolitus Tabel 3. Tegevusega 1 seotud rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava aastal 2023 aastal 2021 Väljundi- Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 2800 3200 näitaja ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 20% (560 20% (640 näitaja puuetega laste tugiteenuse saamise algust inimest) inimest) on tööturul 4 2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 2.1. Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid 2020. aastal alustati alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamise järeluuringuga, mille valmimise aeg on 2021. aasta I pool. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti eri piirkondades lapsehoiukohtade kättesaadavus, maksumus ja paindlikkus ning lapsevanemate vajadused. Uuringutulemusi võrreldakse 2015. aastal tehtud uuringuga, võttes arvesse Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud tegevusi ning muid arendustegevusi lapsehoiusüsteemis. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, poliitikakujundajad 2.2. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine 2.2.1. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub. Lõppeb perioodiks 2016–2020 sõlmitud raamleping, mille alusel rakendas märgise mudelit Civitta, kelle ülesanne oli muu hulgas ka vajalike konsultantide koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks, sealhulgas vajalike konsultantide koordineerimine ja vajaduse korral koolitamine, ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemiseks jätkatakse sama hankepartneriga. Uusi tööandjaid 2021. aastal märgise programmi vastu ei võeta. Tegevuse eesmärk on peresõbraliku tööandja märgise mudeli kvaliteetne ja edukas rakendamine ning võimalikult paljude tööandjate kaasamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on koordineerida hankepartneri tööd ning jälgida märgise mudeli kvaliteetset rakendumist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad 2.2.2. Teavitustegevuste rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli teavitustegevused jätkuvad 2021. aastal. Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse uus kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal). 2021. aastal jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad Tabel 4. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 5 Lapsehoiusüsteemi arendamise 2019–2021 01.10.2021–31.12.2021 järeluuringu ettevalmistamine ja uuringu tegemine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021 rakendamine ja selleks hanke korras partneri leidmine Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021 korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine Tabel 5. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise väljundinäitaja Näitaja Näitaja nimetus Sihttase 2020 Selgitus Väljundinäitaja Peresõbraliku tööandja märgise 1 (mudel on loodud) mudel KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 82 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2021.–2022. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt. Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) 2015. aastal, kui toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt saadud tagasisidet. 2021.–2022. aasta esimese kvartalini jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2021. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis: 1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja toetamine. 3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi. SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärases kasutamises. Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad teenuse 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet 2 korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit. Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–31.12.2022 partnerite (SO, Astangu, TK, sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete teenuseosutajatega läbirääkimine Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–31.12.2022 koolitamine Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 nõustamine ning juhendamine Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–31.12.2022 Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–31.12.2022 korraldamine Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–31.12.2022 ja analüüs Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021.–2022. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 juhendamise koolitus Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 koolitus Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal 2021 Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 450 1580 Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad. 3 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuse osutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Rahvusvahelise hankega loodetakse leida äpp, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tuleb tõlkidele tagada mugavam ja sujuvam töökeskkond, sh automaatne aruandlus, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerite leidmiseks ja tõlketeenuste pakkumiseks 1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerorganisatsioonide ja klientide kaasamine ning koolitamine 1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2020 juhiste väljatöötamine koostöös 4 partneritega (sh teenusedisain) 1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 hinnastamise analüüs seoses uute teenuste turule tulekuga Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 väljatöötamine 1.6. Tõlketeenuste rakenduse 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–01.12.2022 väljatöötamine 1.6.1. Sobiva rakenduse 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 leidmiseks rahvusvahelise hanke ettevalmistamine ja väljakuulutamine 1.6.2. Seoses uue rakendusega 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 sihtrühma ja tõlkide koolitamine 1.6.3. Uue rakenduse kaudu 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 teenuse osutamine 2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine 2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine 3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv on 60. Koolitatud kirjutustõlkide arv on 30 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötatud uut teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil. Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele. Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi, mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem, ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud ettepanekute katsetamist. Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava 2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist 5 kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist. Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja tööhõives osalemisel. Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust. SKA kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste süsteemi täiendada ja parandada. Projekt jaotub kahte etappi: I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange. II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused, mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile. Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018). Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes: 1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust); või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või 3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2023 01.01.2021–31.12.2021 hanke ettevalmistamine ja korraldamine I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2023 01.09.2019–31.12.2020 II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2023 01.05.2019–31.12.2020 Isikule osutatava otsetoetuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 süsteemi katsetamine inimese toimetulekuks vajalike teenuste 6 eest tasumisel Kohtumääruse alusel 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 psüühikahäirega isiku tahte vastaselt erihoolekandeteenust saama suunatud inimestele teenuse osutamine isikukeskse teenusemudeli lahenduste alusel Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 osutajate koolitamine isiku personaalsete vajaduste hindamiseks ja eesmärgipärase töö tegemiseks Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2023 01.08.2019–31.12.2022 tegemiseks Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal (2021-2022) Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja / SKA juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2021–31.12.2021 viimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2021) Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist sellest, kui oluline on aktsepteerida ühiskonnaliikmetena kõiki inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäirega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast 7 puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine, vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2022 01.01.2021–01.03.2022 hanke ettevalmistamine Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2022 01.01.2021–31.07.2022 partneri leidmine Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 elluviimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2022) aastal (2020– 2021) Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5 ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused 4. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine Kutserehabilitatsiooniteenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab SKA, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsiooniteenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3) loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus. Kutserehabilitatsiooniteenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse haridusteenusena alati ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktandmetega. 8 Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine põhineb teenusedisaini metoodikal, et luua erivajadusega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenusedisaini kompetentsiga meeskond/disainibüroo. Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused, samuti kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel selgitatakse välja analüüsi käigus (tegevuse 1. aastal). Tulenevalt analüüsist ja disainitud teenusest koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks ja osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti (tegevuse 2. aasta alguses). Seejärel toimub teenuse katsetamine, mille raames testitakse disainitud teenust katseprojektiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse 2. ja 3. aastal). Testperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide abi/tuge ning tekkiva kogemuse alusel kontrollitakse ja vajaduse korral täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooniteenuse mudelit. Mudel on aluseks kutserehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno, Eesti Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooniteenust oleks võimalik kutseõppeasutustes pakkuma hakata. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 01.01.2021–01.05.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse arendamiseks Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 01.05.2021–31.12.2022 kitsaskohtade väljaselgitamine) Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 01.05.2021–01.04.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.05.2022–31.12.2022 Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021–30.06.2023 01.06.2021–31.12.2022 osapooltega Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 9 Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 01.05.2021–30.06.2021 HEV õppijatega koolid) leidmine Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 01.08.2021–01.10.2021 Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 01.09.2021–31.12.2021 Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 01.10.2021–01.04.2022 katsetamine partnerkoolidega 2022/2023. õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 01.03.2022–01.09.2022 keelekümbluse kohanemiskursuse õppijakandidaatide vastuvõtt Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 01.03.2022–01.06.2022 kohendamine 2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 01.03.2022–30.08.2022 ettevalmistumine Keelekümbluse 01.09.2022–15.06.2023 01.09.2022–31.12.2022 kohanemiskursuse katseprojekt 2022/2023. õppeaastal Katseprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–30.08.2023 hindamine, jätkutegevuste planeerimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused järgmiste käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT):  sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkiri nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine”;  sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkiri nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“;  sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkiri nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). II. TAT muudatuste sisu Muudatusega asendatakse eelnimetatud käskkirjadega kinnitatud TAT-de lisa 1 vorm A. Lisades tehakse muudatus TAT-de tegevuses „Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“, lisades sinna rakenduse hankimise tegevuse. Tõlketeenust pakutakse kolmes TAT-s erinevatele sihtrühmadele: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alla 16-aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ ning vanaduspensioniealistele inimestele pakutakse teenust TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused”. Praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav ja võimaldaks ootejärjekorra kuvamist, hädaabikõnedega eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemist, failide vahetust ja tõlkelogide salvestust. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud TAT muudatuste mõjud puuduvad. V. TAT muudatuste jõustumine Muudatused jõustuvad üldises korras. 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel