Otsuse edastamine

NÕUKOGU OTSUS 11. august 2021 nr 25 Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti Haigekassa 2022. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 11 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 “Eesti Haigekassa põhikiri” § 8 punktide 7 ja 71 alusel juhatuse ettepanekul. Kinnitada Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted aastateks 2022–2025 ja Eesti Haigekassa 2022. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuded (lisatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Kiik Eesti Haigekassa nõukogu esimees  Eelarve planeerimise põhimõtted aastateks 2022–2025 Sisukord Üldpõhimõtted ................................................................................................................................................................ 2 I Tulud.............................................................................................................................................................................. 3 II Tervishoiukulud ............................................................................................................................................................. 4 1. Tervishoiuteenused ................................................................................................................................................ 4 2. Tervise edendamine ............................................................................................................................................... 6 3. Ravimid .................................................................................................................................................................. 6 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud ..................................................................................................................... 6 5. Meditsiiniseadmehüvitised..................................................................................................................................... 7 6. Kindlustatu ravi välisriigis ....................................................................................................................................... 7 7. Muud kulud ............................................................................................................................................................ 7 III Tegevuskulud ............................................................................................................................................................... 8 IV Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid ..................................................................................................................... 8 V Finantsprognoos aastateks 2022–2025 ....................................................................................................................... 10 Lisa 1 Eesti Haigekassa eelarve struktuur ....................................................................................................................... 11 1 Üldpõhimõtted Eelarve planeerimise põhimõtete dokument sätestab nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning selle alusel tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele haigekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni kohta. 4 aasta finantsprognoosi põhiraamistiku moodustab Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigieelarve strateegias toodud haigekassa tulud ja eelarvepositsioon. Haigekassa tegevuse eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatutele vastavalt ravikindlustuse seadusele ja haigekassa eelarve võimalustele, tagada ravikindlustusvahendite efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine ning ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Haigekassa eelarve planeerimine toimub jooksvalt nelja aasta peale ette – sellega tagatakse tervishoiusüsteemi rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldatakse kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustussüsteemi finantseerimispõhimõtetest ja hüvitiste liikide vahelistest proportsioonidest. Järgmise nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimisel lähtutakse eesmärgist tagada kindlustatutele tervishoiukulude kättesaadavus. Seejuures arvestatakse elanikkonna vanust ja tervislikku seisundit ning ravikvaliteedi arengut soodustades kvaliteetsete ja kulutõhusate ravimeetodite kasutust. Järgnevate aastate tervishoiukulude planeerimisel on sisse toodud ka COVID-19 seotud kulud, millega peame ilmselt lähiaastatel jätkuvalt arvestama. Lisaks hindasime prognoosi koostamisel COVID-19 täiendavad lisakulud, millele ei ole arvestanud tulude poolel katteallikaid. Prognoosi koostamisel lähtutakse eeskätt: ▪ haigekassa arengukava prioriteetsetest valdkondadest ja tegevustest; ▪ kehtivast seadusandlusest; ▪ Rahandusministeeriumi majandusprognoosidest; ▪ riigieelarve toetusest tervishoiukulude katteks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks; ▪ kehtivatest kollektiivlepingutest. Haigekassa eelarve koosneb haigekassa majandusaasta tekkepõhistest kuludest ja nende kulude katteallikatest. Kulude katteallikad koosnevad majandusaasta tuludest ning eelmiste perioodide jaotamata tulemist. Haigekassa eelarve struktuur on toodud käesoleva dokumendi lisas 1 ning alljärgnevalt on toodud selgitused eelarveridade sisu kohta koos peamiste planeerimise põhimõtetega. 2 I Tulud Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu lähtub Rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist. Alates 2022. aastast ei maksa riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% isikute eest, kes on loetletud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5. Tegevustoetus Tegevustoetuse eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada süsteemi sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Riigieelarvest kantakse eraldisena Eesti Haigekassa eelarvesse mittetöötavate vanaduspensionäride pensionite kogusummast 2022. aastast 13%. Tegevustoetuse summa prognoos tuleneb Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) iga- aastasest prognoosist. Lisaks oleme arvestanud riigieelarve toetusega, mis on mõeldud tervishoiukulude katteks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks. 2022. aastal on planeeritud eraldis summas 146 miljonit eurot. Tulud kindlustuslepingute alusel Tulud kindlustuslepingute alusel tähendab kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingust ja Eestis elavate Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride kindlustamisest saadud tulusid. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasvutrendist. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt Sissenõuetena kajastatakse kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju tagajärjel väljamakstud tervishoiukulude sissenõuded ning tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele ja kindlustatutele kontrolli tulemusel esitatud nõuded. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate statistikast. Finantstulu Riigi kontsernikontol hoitavate haigekassa vabade vahendite, riskireservi ja reservkapitali jääkidelt saadav tulu planeeritakse lähtudes Rahandusministeeriumi kassareservi tulususe prognoosist, arvestades aasta keskmise vahendite saldoga. Muud tulud Muudes tuludes kajastatakse haigekassa poolt esitatud nõuded Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele asutustele nende riikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest, tulu raviteenuste arvete töötlemisest ning tegevuskulude ja ravikindlustuse kuludega seotud valuutakursi muutuste kasumid. 3 II Tervishoiukulud 1. Tervishoiuteenused Haigekassa prioriteediks on jätkuvalt tagada kvaliteetse arsti- ja õendusabi õigeaegne kättesaadavus ning ennekõike toetades esmatasandi tervishoiu arengut. Ühtlasi on haigekassa eesmärgiks jätkuvalt laiendada teenuste paketti tõenduspõhiste ja kulutõhusate diagnostika- ja ravimeetodite lisamisega. Haigekassa arvestab tervishoiuteenuste hinnakujunduses pidevalt vajadusega tagada Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Tervishoiuteenuste 4 aasta prognoosi koostamisel on arvestatud tervishoiutöötajate palgakasvuga lähtuvalt kehtivast kollektiivlepingust ning kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise järel on hinnatud võimaliku järgmise kollektiivlepingu mõju. Igal aastal vaatame üle olemasolevate teenuste nimetusi ja hindasid, et need kajastaksid kaasaegset teenuste osutamist. Teenuste hinnakujundus tugineb tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõttel – kirjeldatakse vastava tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning nende tegevuste läbiviimiseks vajaminevad ressursid. Teenuste hindades sisalduvate muude kulude kasvu aluseks on prognoosiperioodil võetud tarbijahinnaindeksi (THI) kasvu eeldused, millele oleme sisse arvutanud efektiivsuse komponendi. Viimaste aastate jooksul on ravikindlustatute arv olnud stabiilne. Ka Covid-19 viiruspandeemia ajal on kokku kindlustatute arv sama, töötavate kindlustatute arv on vähenenud, kuid samas on suurenenud riigi poolt kindlustatute arv. Kindlustatutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning ravijuhtude planeerimisel on eesmärk hoida prognoosiperioodil eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi ravijuhtude arv stabiilsena. Tervishoiuteenuste prognoosi koostamise aluseks on metoodiliselt koostatud Haigekassa nõudluse ja tervishoiuteenuste 4 aasta prognoos, mis omakorda sisaldab teenuse kasutuse trendi, esmatasandi arengusuundi ning kvaliteetse ravi ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõtteid. 2022. aastaks prognoosime tervishoiuteenuse rahastamise kasvu võrreldes 2021. aasta eelarve täitmise prognoosiga 97,8 miljonit eurot, millest 53 miljonit eurot on palgakomponendi kasv teenuste hindades, 20 miljonit eurot tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamise ja uute teenuste lisamisega ning 25 miljonit eurot kättesaadavuse ja prioriteetsete teemade rahastamisega. 2022. aastal on fookuses vaimne tervis, isuldipatsientide ja endoproteesimist vajavate inimeste parema raviteekonna tagamine ning Covid-19 ravi ja taastusravi. Perearstiabis on ka järgnevatel aastatel fookuses inimeste vaimse tervisega seotud ravi rahastamine ning tegevusfondi ja õendusteenuse rahastamise kasv. 1.1 Haiguste ennetamine Haiguste ennetamine on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele, rahvastikupõhistele sõeluuringutele või ennetavatele tervishoiuteenustele, et ära hoida või vähendada välditavate haiguste esinemissagedust ning vajadust arstiabi järele. Selleks on vajalik tõsta sõeluuringute kvaliteeti ja efektiivsust, arendada nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele suunatud ennetustegevusi. 1.2 Üldarstiabi Haigekassa peab oluliseks tugevdada ja laiendada perearstide- ja õdede ravi koordineerija ning tervisenõustaja rolli. Perearstiabi tugevdamiseks pöörame suurt tähelepanu kvaliteetsele teenustele esmatasandil, kättesaadavusele ja pädevale esmatasandi meeskonnale üle Eesti. Oleme välja töötanud esmatasandi mentorlussüsteemi, arendame kvaliteedisüsteemi ja laiendame tervisekeskuste toimemudelit. Prioriteediks on olemasolevate infosüsteemide täiendamine ja uute kasutusele võtt süsteemis tervikuna ning infoturbe taseme tõstmine perearstikeskustes. Järgnevast aastast võtame suurema rolli perearstide töö korraldamisel, mida varasemalt tegi Terviseamet. Ülesanded on seotud perearstide värbamise, perearsti nimistute haldamisega ning perearstide asenduste korraldamisega. Perearstide ja eriarstide aktiivse koostöö arendamiseks laiendame e-konsultatsiooni teenuseid. Prognoosime nende teenuste kasutuse suurenemist, millel ei ole eelarvelage (uuringud perearstide tegevusfondist, koduõendusteenused esmatasandil). 4 1.3 Eriarstiabi Haigekassa prioriteediks eriarstiabis on HVA võrgustumise toetamine, mis võimaldaks parandada patsiendi tervikkäsitlust eriarstiabis, vähendada dubleerivaid tegevusi ja tervishoiuressursside ebaoptimaalset kasutust. Prognooside koostamisel lähtume hetkel kehtivatest rahastamismudelitest ning prognoosiperioodil teada olevatest tasustamismudelite muutustest. Et tagada kvaliteetne ja vajamineva ravi saamine õigel ajal, õiges kohas ning haiglate toimetulek, jätkame Hiiumaa Haigla eelarvepõhise rahastamise mudeliga. Alustasime 2020. aastal raviteekonna põhise rahastamise piloteerimist isheemilise insuldi näitel, et saada ülevaade patsiendi tervikkäsitlusest ning positiivsete tulemuste korral kaaluda laialdasemalt episoodipõhise rahastamise sisseviimist teenuste eest tasumisel. 2021. aastal alustasime puusa- ja põlveliigese endoproteesimise raviteekonna põhise rahastamise väljatöötamist ning järgnevatel aastatel on fookuses vaimse tervise raviteekonna loomine. Prognoosiperioodil arvestame sellega, et on vaja tagada piisavad vahendid Covid-19 viiruse haiglaraviks ja taastusraviks ning samal ajal on vaja säilitada teiste haigusseisundite ravi kättesaadavus. 2022. aastal on prioriteediks infektsioonhaiguste erialale piisavate vahendite planeerimine, kuid mille kasvu vajadus järgnevatel aastal väheneb arvestades vaktsineerimise üle 70%-st hõlmatust ning seeläbi haiglaravi vajaduse vähenemist. Alates 1. septembrist 2020 hüvitab haigekassa uudse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku ajal tehtud täiendavad kulutusi isikukaitsevahenditele ja desinfektsioonile. Kui varasemalt toimus hüvitamine piirmäära põhiselt, siis alates 2022. aastast tasutakse tervishoiuteenuse osutajatele isikukaitsevahendite eest teenusepõhiselt tervishoiuteenuste loetelu alusel. 2021. IV kvartalist algab uus 5 aastane lepinguperiood hankepartneritele. Järgnevate aastate toimimismudel panustab kvaliteedi ning kättesaadavuse paranemisele, kus hankepartnerite aastane lepingumaht oleneb nende konkurentsivõimest. Jätkame uute tõenduspõhiste, kuluefektiivsete ja ravi integreeritust toetavate teenuste/tasustamismeetodite lisamist tervishoiuteenuste loetellu ning olemasolevate teenuste nüüdisajastamisega, seda selleks, et tagada ravi terviklikkust ja tervist suurendavate teenuste kättesaadavus ja haigekassa eelarve vahendite otstarbekas kasutamine. 1.4 Õendusabi Õendusabis laieneb teenusesaajate osakaal hooldekodudes, kus on eesmärk jõuda kõikide hooldekodude elanikeni. Koduõendusteenuse kättesaadavuse parendamiseks on planeeritud täiendavalt rahalisi vahendeid kogu planeerimisperioodiks. Kiiremat kasvutempot prognoosime perearsti tervisekeskustes. Eesmärk on välja töötada õendusteenuste, ämmaemandusteenuste iseseisvate vastuvõttude kontseptsioon, samuti alustada asendussüsteemi loomisega õenduses. Loomisel on 3N elektroonilise õendusdokumentatsiooni kontseptsioon. 1.5 Hambaravi Haigekassa hambaravi eelarve sisaldab laste hambaravi, hambahaiguste ennetamise ning täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise kulud. Prioriteediks on laste hambahaiguste ennetuse ja ravi teenuste kättesaadavuse ühtlustamine ja parandamine. Prognoosi koostamisel arvestame, et laste hambaravi võrdsustakse esmatasandi teenustega ja kõigil hambaarstidel on võimalik tulevikus osutada laste hambaravi. Täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise planeerimisel lähtume kehtivatest hüvitise määradest ja sihtgrupi vajadusest (näiteks hambaravi puuetega inimestele). 1.6 Kiirabi Kiirabipidajatega pikendame 2022. aastast kiirabiteenuse lepingud kolmeks aastaks. Värkendatud lepingutes täpsustame teenuse osutamise üldtingimusi, kvaliteeditingimusi ning rahastamise põhimõtteid. 1.7 Ravikindlustamata isikute vältimatu ravi Alates 2019. aastast rahastab haigekassa ravikindlustamata inimeste vältimatut ravi ning 4 aasta prognoosi koostamisel tugineme eelnevate aastate teenuse kasutuse andmetele, arvestades, et kindlustamata isikute osakaal ei muutu oluliselt. 5 2. Tervise edendamine Tervise edenduse valdkonnas lähtume prognoosi koostamisel haigekassa arengukavas seatud eesmärkidest. Tervise edendamise projektide alla planeeritakse ka patsiendijuhendite ning kliiniliste auditite süsteemi arendamise, juhendite väljatöötamise ja väljaandmisega seotud kulud. 3. Ravimid 3.1 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid Alates 1. jaanuarist 2018 tegeleb Eesti Haigekassa soodusravimite hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmisega, arvutab soodusravimite piirhindu, menetleb soodusravimite loetelu taotlusi ja koordineerib ravimikomisjoni tööd. Soodusravimite kulu on haigekassale avatud kohustus, seega peab haigekassa tagama võetud kohustuste täitmise sõltumata tulude muutustest. Prognoosi koostamisel arvestame haigekassa ravimite loetelu täiendamist uute ravimitega ning retseptiravimite kasutuse kasvuga, lisakuluks oleme arvestanud 12 miljonit eurot. 3.2 Täiendav ravimihüvitis Täiendava ravimihüvitise planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasutusest. 3.3 Muud ravimid Muudes ravimites kajastatakse HIV/AIDS ravimite kompenseerimist, tuberkuloosiravimite kompeseerimist, immuunpreparaatide soetamisega seotud kulud ja antidootide kulud. 4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Eelarve planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate järgmistest näitajatest: ▪ töövõimetuspäevade arv, ▪ tööhõive kasv, ▪ töötavate kindlustatute arv, ▪ töövõimetuspäevade arv töötava kindlustatu kohta, ▪ keskmise päevapalga kasv lähtuvalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosist ▪ päeva keskmine hüvitis, ▪ kehtivast seadusandlusest. Ajutise töövõimetushüvitiste kulude kasvu peamiseks teguriks on prognoositav keskmise palga tõus, millest tulenevalt kallineb haigekassa poolt hüvitatavate töövõimetuspäevade maksumus. Ajutise töövõimetushüvitise kulude prognoosimisel arvestame Covid-19 viirusest tingitud töövõimetushüvitiste suurema kasutusega. Prognoosi aluseks kasutame 2020. ja 2021. aasta töövõimetushüvitiste statistikat ning Covid vaktsineerimise prognoositavast hõlmatuse kasvust tulenevat langustrendi Covid-19 põhjusega töövõimetuslehtedele. Prognoosi koostamisel arvestame vanemareformiga, mille kohaselt Eesti Haigekassa alates 2022. aasta 1. aprillist enam sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ei maksa. Samas summas on prognoositud Rahandusministeeriumi poolt ka maksulaekumise vähenemist tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest. 6 5. Meditsiiniseadmehüvitised Meditsiiniseadmete osas on tegemist haigekassale avatud kohustusega, mistõttu mõjutab kulude tõusu eeskätt kindlustatute teadlikkuse kasvust tingitud nõudlus. Kulude tõusu mõjutab ka uute tõenduspõhiste ja kulutõhusate seadmete lisamine meditsiiniseadmete loetellu ja hüvitatavate meditsiiniseadmete maksimumkoguste muutmine. Arvestame eelnevate aastate kasvutrendiga. 2022. aastast planeerime meditsiiniseadmete eelarvesse veel ka seni Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatud meditsiiniliste abivahendite kulu. Prognoositav maht aastas on ligi 1 miljon eurot, mille oleme lisanud meditsiiniseadmehüvitise prognoosile. 6. Kindlustatu ravi välisriigis Kindlustatu ravi välisriigis koosneb plaanilisest ravist välisriigis ning hüvitistest seoses Euroopa Liidu õigusaktidega, kus hüvitise saajaks on Eesti Haigekassa kindlustatu. Tervishoiuteenuste osutamist ning selle eest tasumist reguleerib EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus, millest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on haigekassale avatud kohustus. Tulenevalt Covid-19 levikust ning võimalikest reisipiirangutest oleme järgnevateks perioodideks prognoosinud kulud välisravile 2021. aastaga samale tasemele. 7. Muud kulud Muud kulud koosnevad ▪ residentuuri konsolideerimisega seotud kuludest; ▪ EL liikmesriikide kindlustatute vajaminevast arstiabist, mille esmalt tasub haigekassa, aga tervishoiuteenuste kulude lõplikuks kandjaks jääb isiku kindlustajariik; ▪ innovatsioonifondist; ▪ tervishoiu infosüsteemide arendus ja halduskuludest; Kõige suurema kulu moodustab residentuuri kulu ligi 20 miljoni euroga aastas. Residentuuri kuludele lisandub järgnevatel aastatel samuti tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tulenev palgakasvu mõju. Tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste rahastamiseks kasutame innovatsioonifondi. Prognoosiperioodiks on innovatsioonifondi maht planeeritud 2022. aasta tasemel. Innovatsioonifondi suuremad projektid on seotud tervise infosüsteemi arendustega (sh uue põlvkonna tervise infosüsteemiga), kaugteenuste arendamisega, uute raviteekondadega ning patsiendile mõeldud e-lahendustega (teavitused jm). Tervishoiu infosüsteemide arendus ja halduskulu alla planeerime kulud, mis on seotud olemasolevate infosüsteemide töökorras hoidmisega. Põhilised kulud on seotud digiretsepti, perearstide otsusetoe ning tervise infosüsteemi halduskuludega. COVID-19 Oleme prognoosiperioodi kohta hinnanud ära COVID-19 viirusega seotud muude tervishoiukulude mahu. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirus SARS-CoV-2 (COVID-19 haigus) levikuga võitlemiseks on oluline tagada tervishoiuteenuste väga hea kättesaadavus. Eesmärk on vastavalt vajadusele korraldada ümber tervishoiuteenuse osutajate ning tervishoiutöötajate töö selliselt, et vajalik arstiabi oleks Eesti inimestele tagatud. See nõuab tervishoiutöötajate lisatöötunde ning asutustes töö ümberkorraldamist, et tagada valmisolek olukordadeks, kus toimub järsk nakatunute levik ning Terviseameti poolt on välja kuulutatud tervishoiualane hädaolukord. Ümberkorralduste tõttu tekivad raviasutustel täiendavad kulud. 2021. aasta lisaeelarvega eraldas Vabariigi Valitsus haigekassale tervishoiukriisi ületamiseks üle 100 miljoni euro, sh 26,5 miljonit haigekassa reservkapitali taastamiseks. Lisaeelarve otsuse alusel pikendati ka töövõimetushüvitiste omaosaluse muutust kuni 31.12.2021. 7 4 aasta prognoosi koostamisel on arvestatud COVID-19 viirusega seonduvate täiendavate kuludega, milleks on COVID ravimid, haigekassa tasutavate haiguspäevade arvu kasv kolme täiendava päeva võrra, COVID-19 seotud vaktsineerimine, nõuandetelefoni tasu seoses testile suunamise võimekuse tõstmisega, HVA haiglatele ning kiirabipidajatele ületundidega seotud kulud seoses personali ületunnitasuga, töötasu COVID-patsientidega tegelevates nakkusosakondades, III astme intensiivravi osakondades ning erakorralise meditsiini osakondades ning COVID-patsientide ravimisega seotud lisakulud. Need on sellised kulud, mida haigekassa ei saa maksta kehtiva seadusandluse põhjal, vaid milleks on eraldatud vahendid riigieelarvest. Prognoosiperioodil arvestame Covid-19 lisakulude langusega. Tabel 1. Covid kulud aastateks 2022–2025 tuhandetes eurodes 2022 2023 2024 2025 prognoos prognoos prognoos prognoos Valmisoleku tagamine haiglas 38 087 27 060 17 582 9 305 TVH 1-3 päeva hüvitamine 16 800 17 724 18 645 19 577 Ravimid 5 000 4 800 4 600 4 500 Vaktsineerimine 8 800 8 800 8 800 8 800 Kokku 68 687 58 384 49 627 42 182 III Tegevuskulud Lähtuvalt tervishoiusüsteemi arendusvajadusest, planeerime 2022. aastaks tervishoiu administreerimise tegevuskulude mahuks kuni 0,93% kogukuludest. Kogu planeerimisperioodi jooksul jääb tegevuskulude osakaal kogu eelarvemahust alla 1%. Tegevuskulude kasv on seotud infotehnoloogia kulude vajaduse kasvuga, sest 2021. aasta eelarvesse planeeritud osad tegevused lükkuvad 2022. aastasse. IV Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid Reservide moodustamist reguleerib Eesti Haigekassa seadus. Reservkapitali suuruseks on 5,4% eelarve mahust (arvutuse aluseks on eelarve aasta kulude kogusumma). Riskireservi suuruseks on 2% tervishoiukulude eelarve mahust. Eesti Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemit saab kasutada vastavalt Eesti Haigekassa seaduse paragrahvile 36¹. 8 Tabel 2. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon 2022–2025 tuhandetes eurodes 2021 2021 2022 2023 2024 2025 eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Eelarve tulud kokku 1 707 004 1 918 328 1 902 250 1 978 135 2 067 291 2 043 596 Eelarve kulud kokku 1 725 404 1 838 643 1 819 417 1 933 286 2 054 506 2 134 176 Eelarve tulem -18 400 79 685 82 834 44 850 12 785 -90 580 Eelarve tulem jaotamata tulemi kasutuse piiranguta -18 400 79 685 82 834 44 850 12 785 -141 496 Eelarve tulem jaotamata tulemi kasutuse piiranguta -18 400 79 685 14 147 -13 534 -36 841 -183 679 ja koos COVID-19 lisakuludega Eelmiste perioodide jaotamata tulemi kasutamise piirangu tõttu on 2025. aasta kulusid vähendatud 50 miljoni euro võrra. Seetõttu tervishoiuteenuste kättesaadavus halveneb 2025. aastal 8 000 inimesel. COVID-19 lisakulude katteks ei ole hetkel teada kulude katteallikat ning haigekassal puudub õiguslik alus kulusid oma eelarvest katta. Tabel 3. Eesti Haigekassa reservid 2022–2025 tuhandetes eurodes 2021 2021 2022 2023 2024 2025 eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Reservkapital 93 172 93 172 98 248 104 397 110 943 115 245 Riskireserv 34 208 34 208 36 038 38 297 40 701 42 292 Jaotamata tulem 119 730 208 265 284 191 320 634 324 469 227 996 Reservid KOKKU 247 110 335 645 418 478 463 328 476 113 385 533 9 V Finantsprognoos aastateks 2022–2025 Tabel 4. Eesti Haigekassa finantsprognoos aastateks 2022–2025 tuhandetes eurodes 2021 2021 2022 2023 2024 2025 eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos HAIGEKASSA TULUD EELARVE TULUD KOKKU 1 707 004 1 918 328 1 902 250 1 978 135 2 067 291 2 043 596 TERVISHOIUKULUD Tervishoiuteenuste kulud 1 266 216 1 265 655 1 363 528 1 477 828 1 583 159 1 641 289 Tervise edendamise kulud 4 050 4 050 4 550 5 050 5 550 5 550 Ravimite kulud 188 979 189 379 202 571 213 332 224 735 236 333 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 194 967 208 467 170 190 155 087 156 204 165 995 Meditsiiniseadmete hüvitise kulud 13 340 12 940 15 240 16 154 16 209 16 213 Eesti kindlustatute ravi välisriigis 13 300 12 500 13 000 13 900 15 000 15 000 Muud kulud 29 552 131 552 32 837 33 478 34 195 34 195 Tervishoiukulud kokku 1 710 404 1 824 543 1 801 917 1 914 830 2 035 053 2 114 576 Haigekassa tegevuskulud kokku 15 000 14 100 17 500 18 456 19 453 19 600 EELARVE KULUD KOKKU 1 725 404 1 838 643 1 819 417 1 933 286 2 054 506 2 134 176 TULEM -18 400 79 685 82 834 44 850 12 785 -90 580 Eelmiste perioodide jaotamata tulemi kasutamise piirangu tõttu on 2025. aasta kulusid vähendatud 50 miljoni euro võrra. Seetõttu tervishoiuteenuste kättesaadavus halveneb 2025. aastal 8 000 inimesel. Tabel 5. Eelarveridade kasvud aastatel 2022–2025 2022 prognoos vs 2022 prognoos vs 2023 prognoos vs 2024 prognoos vs 2025 prognoos vs 2021 eelarve 2021 prognoos 2022 prognoos 2023 prognoos 2024 prognoos Tulude kasv 11,4% -0,8% 4,0% 4,5% -1,1% Tervishoiuteenuste kasv 7,7% 7,7% 8,4% 7,1% 3,7% Ravimite kasv 7,2% 7,0% 5,3% 5,3% 5,2% Ajutise töövõimetuse hüvitise kasv -12,7% -18,4% -8,9% 0,7% 6,3% Tegevuskulude kasv 16,7% 24,1% 5,5% 5,4% 0,8% Eelarve kasv 5,4% -1,0% 6,3% 6,3% 3,9% 10 Lisa 1 Eesti Haigekassa eelarve struktuur I osa Tulud Summa tuhandetes eurodes 1.1. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1.2 Tegevustoetus 1.3. Tulud kindlustuslepingute alusel 1.4. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt 1.5. Finantstulud 1.6. Muud tulud Eelarve tulud kokku II osa Tervishoiukulud 2.1. Tervishoiuteenused s.h haiguste ennetamine üldarstiabi eriarstiabi õendusabi hambaravi kiirabi ravikindlustamata isikute vältimatu ravi 2.2. Tervise edendamine 2.3. Ravimid 2.4. Ajutise töövõimetuse hüvitis 2.5. Meditsiiniseadmehüvitis 2.6. Kindlustatu ravi välisriigis 2.7. Muud kulud Tervishoiukulud kokku III osa Haigekassa tegevuskulud 3.1. Tööjõukulud 3.2. Majandamiskulud 3.3. Infotehnoloogia kulud 3.4. Arenduskulud 3.5. Muud tegevuskulud Haigekassa tegevuskulud kokku Eelarve kulud (II-III osa) kokku Eelarve aasta tulem IV Reserv Reservkapitali muutus Riskireservi muutus Jaotamata tulemi muutus Kokku reservide muutus 11  Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] [email protected] 16.08.2021 nr 1.1-8/21167 Eesti Haigekassa nõukogu otsuse saatmine Lugupeetud Tervise- ja Tööminister Käesolevaga edastame Eesti Haigekassa nõukogu 11. augusti 2021. a otsuse nr.25 „Eesti Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja Eesti Haigekassa 2022. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine“. Eesti Haigekassa seaduse §36 lõike 1¹ kohaselt esitab haigekassa nõukogu sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Rahandusministeeriumi esialgsest suvisest majandusprognoosist ning Eesti Haigekassa seaduse § 36¹ järgi jaotamata tulemi kasutamise reeglitest lähtuvalt esitame Vabariigi Valitsusele Eesti Haigekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni ettepanekud järgmiselt 2022. aastal +82,834 miljonit eurot; 2023. aastal +44.850 miljonit eurot; 2024. aastal +12.785 miljonit eurot; 2025. aastal -90.580 miljonit eurot. Palume 2022-2025. aasta eelarvepositsioonid koos Eesti Haigekassa nõukogu 11. augusti 2021. a otsusega nr.25 vastavalt ülaltoodule esitada Vabariigi Valitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Banhard Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige Lisa: haigekassa nõukogu 11.08.2021. a otsus nr. 25