Sissetulev kiri

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 01.09.2021 C(2021) 6556 final Teema: Direktiiv (EL) 2015/1535 tehniliste eeskirjade kohta – teatis 2021/416/EE Toidukvaliteedikava „Läänesaarte rohumaa veis ja lammas“ eeskiri Üksikasjaliku arvamuse esitamine vastavalt 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõikele 2 Lugupeetud proua Direktiivis (EL) 2015/15351 sätestatud teatamismenetluse raames teatasid Eesti ametiasutused komisjonile 1. juulil 2021 „Toidukvaliteedikava „Läänesaarte rohumaa veis ja lammas“ eeskirjast“ (edaspidi „teatatud eelnõu“). Nagu teates märgitud, sätestatakse teatatud eelnõus „täpsed nõuded kavas osalevatele loomapidajatele. Toidukvaliteedikava eeskiri on koostatud seda rakendama hakkava tootjarühma poolt ning selles sätestatud nõuete järgimine kavas osalejatele on kohustuslik. Kavaga liitumine on avatud kõigile, kes vastavad selle eeskirjas esitatud nõuetele.“ Lisaks märgitakse sõnumis, et „Siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikava näol on tegemist põllumajandustootjate poolse algatuse ning vabatahtliku kokkuleppega hakata oma toodet tootma vastavalt kindlatele eelnevalt kokku lepitud kriteeriumitele Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialas, mille järgimine annab tarbijale garantii, et neid tooteid ostes on alati tagatud sama kvaliteet ja samad toote omadused.“ Kõnealuse eelnõu läbivaatamise tulemusena esitas komisjon järgmise üksikasjaliku arvamuse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1). Eva-Maria Liimets Välisminister Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI Euroopa Komisjon, 1049 Brüssel, BELGIA. Tel +32 22991111 Teatatud eelnõus sätestatakse eeskiri toidukvaliteedikava „Läänesaarte rohumaa veis ja lammas“ kohta. Selle eeskirja uurimise tulemusena järeldatakse, et Eesti ametiasutused on soovinud luua seose määratletud põllumajandustoodete konkreetse kvaliteedi ja nende geograafilise päritolu vahel. Sellega seoses, nagu teatatud eelnõus märgitud, on kvaliteedikava mõeldud üksnes Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi piirkonnas tegutsevatele tootjatele (teatatud eelnõu nõue 1.1), kelle eriomadustena2 kirjeldatakse lamba- ja veiselihale hea maitse andmist. Kuigi juhul, kui toote omaduste ja geograafilise päritolu vahel puudub seos, võib lihtsat päritolutähist kaitsta siseriikliku õiguse alusel (vt Euroopa Kohtu 7. novembri 2000. aasta otsus Haus Cramer, C-312/98, EU:C:2000:599, punkt 45), tuleks viidet toote omaduste ja geograafilise päritolu vahelisele otsesele seosele käsitada kaitstud päritolunimetusena (KPN) või kaitstud geograafilise tähisena (KGT) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavade kohta3, mis reguleerib selliseid küsimusi (vt Euroopa Kohtu 18. novembri 2003. aasta otsus Budějovický Budvar, C-216/01, EU:C:2003:618, punkt 76). Sellega seoses on Euroopa Kohus järjepidevalt leidnud, et määruse (EL) nr 1151/2012 eesmärk on tagada ühtne ja ammendav kaitsesüsteem (vt Euroopa Kohtu otsus Assica ja Krafts Foods Italia, C-35/13, EU:C:2014:306, punkt 28), mis takistab seega liikmesriikidel kehtestada eraldiseisvaid, paralleelseid riiklikke või piirkondlikke kavasid. Kui Eesti ametiasutused püüavad kaitsta käesoleva toidukvaliteedikava alusel märgistatud lambatalle- ja veiselihatooteid, võivad nad soovida uurida võimalust esitada päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimistaotlus, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 8. Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi vastutav talitus4 on valmis neid selles osas abistama. Eespool nimetatud põhjustel esitab komisjon direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõike 2 kohase üksikasjaliku arvamuse selle kohta, et kõnealune teatatud eelnõu oleks vastuolus määrusega (EL) nr 1151/2012, kui see võetaks vastu ilma eespool esitatud märkusi nõuetekohaselt arvesse võtmata. Komisjon tuletab Eesti valitsusele meelde, et eespool nimetatud direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõike 2 kohaselt on üksikasjaliku arvamuse esitamise korral asjakohase tehnilise eeskirja esitanud liikmesriik kohustatud eelnõu vastuvõtmise alates teavitamise kuupäevast kuue kuu võrra edasi lükkama. Seega lõpeb see tähtaeg 3. jaanuaril 2022. Komisjon juhib Eesti valitsuse tähelepanu veel sellele, et üksikasjaliku arvamuse saanud liikmesriik on nimetatud sätte alusel kohustatud komisjoni teavitama sellest, milliste meetmete võtmist ta arvamuse tõttu kavandab. 2 Teatatud eelnõu sissejuhatavas osas (kolmas lõik) on märgitud, et „Lääne-Eesti saartel on aluspõhja aluselist kivimist tulenevalt liigirikas ja omapärane loodus. Lambaid ja veised karjatatakse suuresti pärandkooslustel. Kasvatatakse looduslikesse tingimustesse sobivaid vastupidavaid lamba ja veise tõuge. Looduslikel rohumaadel karjatatavad tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nendele loomade lihale head maitseomadused.“ 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1) 4 Üksus AGRI.B.3 Geograafilised tähised, [email protected]. 2 Lõpuks kutsub komisjon Eesti valitsust üles edastama endale asjaomaste tehniliste eeskirjade eelnõu lõpliku teksti pärast selle vastuvõtmist vastavalt direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 5 lõikele 3. Kui Eesti valitsus ei järgi direktiivis (EL) 2015/1535 ette nähtud kohustusi või kui kaalutletav tehniliste eeskirjade eelnõu tekst võetakse vastu, ilma et võetaks arvesse eespool esitatud vastuväiteid, või rikub muul viisil Euroopa Liidu õigust, võib komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt algatada kohtumenetluse. Austusega komisjoni nimel Janusz Wojciechowski Euroopa Komisjoni liige 3  Justiitsministeerium Patendiamet 08.06.2023 nr 9.1-7/474 Geograafiliste tähiste „Põltsamaa juust“ ja „Saaremaa juust“ riigisisese kaitse kohta Pöördume Teie poole kaitstud geograafiliste tähiste „Põltsamaa juust“ ja „Saaremaa juust“ kaitse teemal. Geograafilise tähise kaitse seaduse alusel on Eestis registreeritud kaitstud geograafiliste tähistena „Põltsamaa juust“ ja „Saaremaa juust“. Tulenevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusest on juustu näol tegemist tooteklassiga, mille puhul tohib geograafilise tähise õiguskaitset anda üksnes ELi tasandil. Geograafilised tähised „Saaremaa juust“ ja „Põltsamaa juust“ on Patendiameti poolt registreeritud riiklikus geograafiliste tähiste registris vastavalt 16. juulil 2002 ja 1. septembril 2003. Komisjoni määruse (EÜ) nr 918/2004, millega kehtestatakse üleminekukorraldused põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitseks seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega (ELT L 163 30.04.2004, lk 88-89), artikli 1 esimese lõigu kohaselt võis geograafiliste tähiste riigisisest kaitset määruse (EMÜ) nr 2081/921 tähenduses Eestis säilitada 31. oktoobrini 2004. See tähendab, et tooteklassi „juust“ kuuluvate toodete geograafiliste tähiste „Põltsamaa juust“ ja „Saaremaa juust“ riigisisest kaitset võis Eestis säilitada kuni 31. oktoobrini 2004. Tooteklass „juust“ kuulub ELi tasandil geograafiliste tähiste kaitset reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343 14.12.2012, lk 1‒29) reguleerimisalasse. Määruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et antud määrust kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustoodete suhtes. Lisas I loetletud põllumajandustoodete hulka kuuluvad ka piimatooted2. Piimatoodete alla kuulub ka juust3. 1 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga kehtis nõukogu määrus (EMÜ) nr 2081/92, põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 208 24.07.1992, lk 1-8), mille artikli 1 lõike 1 kohaselt sätestati antud määruses asutamislepingu I lisas osutatud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. 2 Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 202 07.06.2016, lk 47) I lisas loetletud põllumajandustoodete hulka kuulub 4. rühm – Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi. 3 Tooted, mis on saadud piimavadaku kontsentreerimise teel piima või piimarasvade lisamisega, klassifitseeritakse juustudena rubriiki 0406, kui nad vastavad järgmistele tingimustele: a) piimarasvasisaldus kuivaines on vähemalt 5 %; b) toodete kuivainesisaldus on vähemalt 70 %, kuid mitte üle 85 % massist, ning c) tooted on vormitud või vormitavad (Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1) I lisa I jaotise grupi 4 (PIIM JA PIIMATOOTED; …) lg 4). Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Seega kuulub geograafiliste tähiste „Põltsamaa juust“ ja „Saaremaa juust“ tooteklass Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 reguleerimisalasse ja tulenevalt sellest määrusest võib selle tooteklassiga seotud geograafilisele tähisele õiguskaitset anda üksnes ELi tasandil. Määruse preambula punktis 24 rõhutatakse: „Selleks, et päritolunimetused ja geograafilised tähised oleksid liikmesriikide territooriumidel kaitstud, tuleks need registreerida üksnes liidu tasandil“. Erandina määruse artikli 9 kohaselt tohib liikmesriik riigisisest kaitset kohaldada üksnes ajutiselt pärast komisjonile geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise kuupäeva. Riigisisene kaitse lakkab alates geograafilise tähise registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast. Lisaks on Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus väljendanud seisukohta, et kui toote omaduste ja geograafilise päritolu vahel on seos, ei või liikmesriigid kohaldada paralleelset kaitset ELi omaga. Samale seisukohale tugineb ka Euroopa Komisjoni kommentaar, mis esitati Maaeluministeeriumile Eesti toidukvaliteedikava „Läänesaarte rohumaaveis ja lammas“ eeskirja teavitamise protsessi käigus (kirjale lisatud Euroopa Komisjoni üksikasjalik arvamus). Euroopa Komisjon tõi oma kommentaarides välja järgmise asjaolu: „Kuigi juhul, kui toote omaduste ja geograafilise päritolu vahel puudub seos, võib lihtsat päritolutähist kaitsta siseriikliku õiguse alusel (vt Euroopa Kohtu 7. novembri 2000. aasta otsus Haus Cramer, C- 312/98, EU:C:2000:599, punkt 45), tuleks viidet toote omaduste ja geograafilise päritolu vahelisele otsesele seosele käsitada kaitstud päritolunimetusena (KPN) või kaitstud geograafilise tähisena (KGT) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavade kohta, mis reguleerib selliseid küsimusi (vt Euroopa Kohtu 18. novembri 2003. aasta otsus Budějovický Budvar, C-216/01, EU:C:2003:618, punkt 76). Sellega seoses on Euroopa Kohus järjepidevalt leidnud, et määruse (EL) nr 1151/2012 eesmärk on tagada ühtne ja ammendav kaitsesüsteem (vt Euroopa Kohtu otsus Assica ja Krafts Foods Italia, C-35/13, EU:C:2014:306, punkt 28), mis takistab seega liikmesriikidel kehtestada eraldiseisvaid, paralleelseid riiklikke või piirkondlikke kavasid“. Geograafilise tähise puhul on samuti tihe seos toote ja selle päritolu vahel. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõikele 2 on „geograafiline tähis” nimetus, mis osutab sellele, et toode pärineb konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist; toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning vähemalt üks toote tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas. Kirjeldatud seose tõttu toote ja päritolu vahel ei või liikmesriigid ka geograafilise tähise puhul kohaldada paralleelset kaitset ELi omaga. Ka geograafiliste tähiste „Saaremaa juust“ ja „Põltsamaa juust“ registreeringu kirjeldustes4 on välja toodud seos geograafilise piirkonnaga. Näiteks „Saaremaa juustuga“ tähistatav juust valmistatakse Saaremaal kohalikust toorainest - ainult Saaremaalt varutud toorpiimast. Saaremaa juustul on pikaajaliselt kujunenud maine, mida võib olulisel määral seostada antud geograafilise piirkonnaga. Juustu, mida tähistatakse tähisega „Põltsamaa juust“, valmistatakse Põltsamaal, Eesti Vabariigis. Oskuste ja teadmiste edasikandmise traditsioonidega on säilitatud läbi aastakümnete Põltsamaal toodetavale juustule ainuomane maitse ning stabiilne kvaliteet. Tulenevalt eeltoodust leiame, et ELi õigusega kooskõla tagamiseks tuleb lõpetada geograafiliste tähiste „Põltsamaa juust“ ja „Saaremaa juust“ osas geograafilise tähise riigisisese õiguskaitse kohaldamine. Kui tootjad soovivad antud geograafiliste tähiste jätkuvat kasutamist, on neil võimalik esitada ELi tasandil kaitse saamiseks registreerimistaotlus Maaeluministeeriumile. 4 Registreeringu numbritega 00003 ja 00004 registreeritud geograafiliste tähiste kirjeldused Patendiameti geograafiliste tähiste andmebaasis. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Pärtel Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Lisa: Direktiiv (EL) 2015/1535 tehniliste eeskirjade kohta – teatis 2021/416/EE. Toidukvaliteedikava „Läänesaarte rohumaa veis ja lammas“ eeskiri. Üksikasjaliku arvamuse esitamine vastavalt 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõikele 2, 967.pdf Liis Raska 625 6125 [email protected] 3 (3)