Arvamus

Saatja: Kristina Jerjomina <[email protected]> Saadetud: 11.08.2021 21:36 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]>; Marko Udras <[email protected]>; Sten Andreas Ehrlich <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 muutmise eelnõu kohta Tere! Saadan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded muutmise eelnõu kohta. Lugupidamisega Kristina JerjominaJuristEesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post Tel +372 604 0071 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 1 0122 Tallinn Teie: 10 .0 8 .2021 nr 1.2-2/102-1 Meie 11 .0 8 .202 1 nr 4/ 170 Arvamus e esitamine Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise eelnõu le Lugupeetud Tanel Kiik Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi kaubanduskoda) tänab Sotsiaalministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta, mille eesmärk on tagada SARS-CoV-2 viiruse laialdase leviku ajal töökohtadel töötajate tervise ja ohutuse nõuetekohane kaitse . Kaubanduskoda peab üldiselt mõistlikuks, et tööandjal on võimalik riskianalüüsiga täpsemalt paika panna, milliseid abi nõusid on mõistlik töökohas kasutada , et maandada CoV-2 viiruse leviku riski. Samuti peame positiivseks, et õigusakt näeb senisest selgemalt ette, et tööandjal on õigus põhjendatud juhtudel töötajalt nõuda näiteks vaktsineerimist või testimist või selle kohta tõendi esitamist. Järgnevalt esitame eelnõu ja selle seletuskirja kohta oma detailsemad ettepanekud ja märkused. 1. Tööandja otsustusvabadus asjakohaste abinõude valikul Muudetava määruse (edaspidi b ioloogiliste ohutegurite määrus ) § 6 lõige 2 sätestab abinõud, mida tööandja peab rakendama selleks, et vähendada bioloogilistest ohuteguritest tulenevaid terviseriske töötajatele. Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse , et SARS-CoV-2 viiruse leviku korral saab tööandja tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus e eelkõige läbi töötajate vaktsineerimise tagamise, nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise . Kuigi sõnastuses on kasutatud sõna „või“, mis näitab, et tööandja saab nende valikuvariantide vahel valida, tekkis meil siiski küsimus, kas tööandjal on tegelikult siin otsustusvabadus ja saab riskianalüüsiga terviseriski vähendamise meetmena ette näha näiteks ainult töötaja vaktsineerimise ja nakkusohutustõendi esitamise, välistades näiteks testimise? See küsimus võib oluliseks osutuda eelkõige siis, kui töötaja keeldub vaktsineerimast ja temaga lõpetatakse tööleping. Tekib küsimus, k as sel juhul võiks tekkida tööandjal vastutus seoses sellega, et ta ei kasutanud testimise võimalust . Palume võimalusel neid asjaolusid selguse mõttes seletuskirjas täpsustada. 2. Nakkusohutuse tagamise tõendamine Eelnõu punktiga 2 lisatav säte (§ 6 lg 2 2 ) täpsusta b, millega saab tõendada nakkusohutuse tagamist. Kuigi seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk täpsustada, millised tõendid on vaktsineerimise või COVID-19 haiguse läbipõdemise tõendamiseks ja millised testid millise ajavahemiku jooksul sobivad , tekitab eelnõus olev sõnastus siiski küsimusi. Eelnõu punkti 1 sõnastusest loeme välja, et nakkusohutust võib tagada mitmel viisil, kuid eelkõige läbi vaktsineerimise tagamise, nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise. S ee tähendab, et iseenesest on tööandjal võimalik nakkusohutust tagada ka muudmoodi. Samas nakkusohutuse tagamise tõendamine on piiratud konkreetsete viisidega eelnõu punktis 2 (§-i 6 lisatav lg 2 2 ). Sealse loetelu puhul on arvestatud konkreetselt eelnõu punktis 1 nimetatud kolme viisi. See sisuliselt välistab nakkusohutuse tagamise muude abinõudega (nt maski kandmise kohustus, desinfitseerimisvahendite kasutamine, vaheseinte kasutamine jne) , kuna muid abinõusid ei saaks tõendada eelnõu punkti 2 kohaselt . Seega vaktsineerimise, testimise ja läbipõdemise tõendamiseks on eelnõu p 2 väga hea, kuid muude meetmete puhul see ei sobi. Peame oluliseks, et muudatusega ei piirataks tööandja võimalust otsustada, milliseid tööohutust ja töötervishoidu kaitsvaid meetmeid ta oma töökeskkonnas rakenda b. 3. T estid nakkusohutuse tagamise tõendina Eelnõuga lisa tavad § 6 lg 2 2 punktid 4 ja 5 täpsustavad, et n akkusohutuse tagamise tõendamiseks loetakse sobivaks : 4) tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test, mis on tehtud kuni 72 tundi enne tööaja algust; 5) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test, mis on tehtud kuni 48 tundi enne tööaja algust. Meie hinnangul saab sõnastusest järeldada, et nakkusohutuse tagamise tõendamiseks piisab testist endast sõltumata selle tulemusest. Kas ei oleks asjakohane eelnõu sõnastust täpsustada tuues välja, milline peab testi tulemus olema? Näiteks võiks olla asjakohane lisada punkti 4 lõppu „ja mille tulemus on negatiivne“ ja asjakohane täpsustus ka punkti 5 lõppu. 4. Mõju d majandusele – tööandjale kaasnevad kulud Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja mõjude osa , tuues seal täpsemalt välja tööandjate kulude suurenemi s e seoses testide tegemisega. Juhime tähelepanu sellele, et k ui tööandja l tuleb testida näiteks 2-3 korda nädalas 10 töötajat, siis on kulu märkimisväärne. Ilmselt on testimise kulu ka oluliselt suurem kui muude abinõude rakendamisel, näiteks maskide või desinfitseerimisvahendite ostmisel. Loodame, et peate võimalikuks meie märkuseid ja ettepanekuid arvesse võtta. Vajadusel oleme valmis neid lähemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Kristina Jerjomina [email protected] , 604 007 1