Korralduse edastamine

KORRALDUS Tallinn 11.08.2021 nr 1.1-15/21/54 Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel Korraldus on antud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 ja lõike 6, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1, sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 3 punkti 2 ja § 5 lõike 1 ning sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ § 16 punkti 2 alusel ning arvestades Terviseameti peadirektori 11.08.2021 korraldusega nr 1.1-15/21/53 „Tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukorra tuvastamine“. 1. Tervishoiu valmisoleku taseme rakendamine Rakendada tervishoiu valmisoleku tase 2 kogu Eesti Vabariigi territooriumil. 2. Tervishoiuteenuse osutajate rakendatavad meetmed 2.1. Kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja võtab vajaduse korral kasutusele oma tegevusvaru, võimaluse korral taastab ja täiendab seda. 2.2. Tervishoiuteenuse osutaja annab Terviseametile teada ravimite ja meditsiiniseadmete varustushäiretest. 2.3. Statsionaarse eriarstiabi osutaja vabastab ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid ümber, et tagada võimekus võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente ja tagada teiste patsientide turvalisus (vt lisa 1). Terviseamet annab selle kohustuse täitmiseks täpsemaid juhiseid ja haldusakte, sõltuvalt haiguse levikust ja dünaamikast. 2.4. Üldarstiabi osutaja korraldab teenuse osutamise ümber, lähtudes Terviseameti väljatöötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest (vt lisa 2). 2.5. Üldarstiabi osutaja ja haiglavõrgu arengukava haigla tagab nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks ohustatud isikute immuniseerimise, lähtudes Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud COVID-19 vaktsineerimise plaanist. 3. Korralduse jõustumine ja rakendamine 3.1. Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkiri nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel" (muudetud 20.11.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/20/56, 08.12.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/20/58, 09.03.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/10, 03.05.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/20 ja 28.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/38) tunnistatakse kehtetuks. 3.2. Korraldus jõustub 12.08.2021. Korralduse punktides 2.1. – 2.4. tulenevaid kohustusi kohaldatakse alates 20.08.2021. 3.3. Kuni 19.08.2021 kohaldatakse Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkiri nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel" (11.08.2021 redaktsioonis) punktidest 2.21, 2.41, 2.51 ja 2.6 tulenevaid tervishoiuteenuse osutaja kohustusi. Vaidlustamisviide. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga [email protected] või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga. [email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. 11.08.2021 on Eesti Vabariigi territooriumil viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta seisuga olnud 223,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,1%. Esmaseid positiivseid teste on tuvastatud kokku 135 856, Eestis on surnud COVID-19 nakkuse tõttu 1279 inimest. Haiglaravi on kokku vajanud 6,8% COVID-19 haigete üldarvust. Viimasel ööpäeval tuvastati 344 uut juhtu, haiglaravil on 63 patsienti. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 1,2 piires. Nendest asjaoludest lähtuvalt tuvastati Terviseameti peadirektori 11.08.2021 korraldusega nr 1.1-15/21/53 „Tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukorra tuvastamine“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil alates 12.08.2021 tervishoiualane hädaolukord. Käskkirja punkt 1. Käskkirja punktiga 1 rakendatakse tervishoiu valmisoleku tase 2. See tähendab, et kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajad peavad valmistama ette ja olema valmis koheselt täitma sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesandeid. Tervishoiu valmisoleku taseme 2 rakendamine ei kohusta koheselt täitma kõiki nimetatud ülesandeid, kuid tervishoiuteenuse osutaja peab enda töö korraldama ümber selliselt, et ta oleks viivitamatult valmis neid täitma, kui Terviseamet vastava haldusakti annab. Käskkirja punkt 2.1. Käskkirja punktiga 2.1. rakendatakse sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks 2 (18) kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõike 2 punkti 4. Kiirabi osutaja ja statsionaarse eriarstiabi osutaja võtavad kasutusele enda tegevusvaru eelkõige COVID-19 nakkushaiguse käsitlemiseks vajaminevate artiklite lõikes ja täiendavad need varud esimesel võimalusel. Lisaks tuleb teavitada Terviseametit regulaarselt igal nädalal enda varude seisust järgnevate artiklite lõikes: kirurgilised maskid; meditsiinilised näomaskid; respiraatorid FFP2 ja FFP3; kummikindad (sh nitriilkindad); kaitsekitlid; kaitseprillid; jalatsikatted; kaitseülikonnad; kaitsemütsid; kilepõlled ja visiirid. Käskkirja punkt 2.2. Käskkirja punktiga 2.2. rakendatakse sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõike 2 punkti 7. Statsionaarse eriarstiabi osutajad teavitavad regulaarselt Terviseametit alljärgnevate ravimite ja meditsiiniseadmete varustuse laoseisust ja varustushäiretest: hingamisaparaadid, CPAP (continuous positive airflow pressure), HFO (high flow) seade, ECMO (extracorporeal membrane oxygenation), Cepheid GenXpert SARS-CoV-2 testkomplektid, Real-Time PCR testkomplektid, Abbot Alinity M testkomplektid, Seegene testkomplektid ja Remdesivir viaalid. Käskkirja punkt 2.3. Käskkirja punktiga 2.3. rakendatakse sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõike 2 punkti 2. Üldiselt määratakse kindlaks statsionaarse eriarstiabi osutaja kohustus vabastada ajutiselt voodeid, lisada voodeid ja paigutada neid ümber, et tagada võimekus võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente ja tagada teiste patsientide turvalisus. See kohustus sõltub tegelikust vajadusest haiglakohtade järele. Haiglakohtade täpsem jaotus on määratud kindlaks käskkirja lisas 1 ning seda täpsustatakse Terviseameti täiendavate juhiste ja haldusaktidega. Käskkirja punkt 2.4. Käskkirja punktiga 2.4. rakendatakse sotsiaalministri 06.11.2020 määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõike 2 punkti 5. Tervishoiuteenuse osutaja korraldab ümber esmatasandi arstiabi, tagades selle valmisoleku ja vastavuse nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tingimustele. Rakendamiseks on koostatud lisa 2, milles antakse ülevaade tervishoiuteenuse osutajate ülesannete jaotusest riskitasemete kaupa. Konkreetne riskitase määratakse tervishoiuteenuse osutaja ja Terviseameti koostöös, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast. Käskkirja punkt 2.5. Käskkirja punktiga 2.5. rakendab Terviseamet tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 6 tulenevat avaliku võimu volitust määrata kindlaks tervishoiuteenuse osutajate ülesanded hädaolukorra lahendamisel. Vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 9 lõikele 1 korraldatakse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist. Sotsiaalministeerium on töötanud välja COVID-19 vaktsineerimise plaani 1 . Kohustus laieneb üldarstiabi osutajatele ja haiglavõrgu arengukava haiglatele 2 . Ühiskonnas immuniseerituse tagamiseks on vajalik tagada võimalikult ulatuslik vaktsineerimine. Terviseamet on varasemalt andnud juhiseid haiglavõrgu arengukava haiglatele vaktsineerimiskabinettide avamiseks ja 1 Vt https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_1904.pdf. 2 Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 55 lõige 1 ja Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ 3 (18) perearstidele nende nimistutesse kuuluvate riskirühma patsientide vaktsineerimiseks3. Arvestades vaktsineerimise olulisust nakkushaiguse COVID-19 epideemia ja sellest tingitud tervishoiu hädaolukorra lahendamisel, tuleb määrata üldarstiabi osutajate kohustus kindlaks õiguslikult siduvalt. Erinevalt punktides 2.1 – 2.4 jõustub punkt 2.5 koos valmisoleku teise taseme kohaldamisega alates 12.08.2021. Käskkirja punkt 3.1. Kuni käesoleva korralduse andmiseni tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset ja kohustusi reguleerinud Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel" (muudetud 20.11.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/20/56, 08.12.2020 käskkirjaga nr 1.1-1/20/58, 09.03.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/10, 03.05.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/20 ja 28.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/38) tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuses käskkirjas on tehtud palju muudatusi ning selle jälgimine on ka terviktekstile vaatamata keeruline. Seetõttu kehtestatakse uus terviktekst. Korraldusega kehtestatav regulatsioon vastab suures osas 03.05.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/20 kehtinud regulatsioonile. Käskkirja punkt 3.2. Korralduse jõustumine on jagatud kahte ossa, et anda tervishoiuteenuse osutajatele piisav aeg valmistuda korraldusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Korraldus jõustub 12.08.2021. Sellest tulenevalt kohaldub alates 12.08.2021 tervishoiu valmisoleku tase 2 kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti jõustub alates 12.08.2021 korralduse punktist 2.5. tulenev üldarstiabi osutajate kohustus tagada vaktsineerimine. Korralduse punktides 2.1. – 2.4. tulenevaid kohustusi kohaldatakse alates 20.08.2021. Käskkirja punkt 3.3. Kuni 19.08.2021 kohaldatakse Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkiri nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel" (11.08.2021 redaktsioonis) punktidest 2.21, 2.41, 2.51 ja 2.6 tulenevaid tervishoiuteenuse osutaja kohustusi. Eelviidatud punktides olid sätestatud järgmised kohustused:  punktis 2.2.1 sätestati: „Kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja täiendab oma tegevusvaru.“;  punktis 2.4.1 sätestati: „Üldarstiabi osutaja täiendab oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid.“;  punktis 2.5.1 sätestati: „Statsionaarse eriarstiabi osutaja teeb ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes.“;  punktis 2.6. sätestati: „Üldarstiabi osutaja korraldab teenuse osutamise ümber, lähtudes Terviseameti väljatöötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest (vt lisa 2).“. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Lisad: 1) HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse planeerimine pandeemia tingimustes; 2) esmatasandi tervishoiuteenuse töökorraldus pandeemia tingimustes; Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 3 Vt https://vaktsineeri.ee/juhised-tervishoiutootajatele/. 4 (18)  Lisa 1. HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse planeerimine pandeemia tingimustes HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse planeerimine pandeemia tingimustes HVA aktiivravi haiglate voodifondi efektiivne kasutamine ja ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide käsitlemiseks on tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise nurgakiviks pandeemia tingimustes ning selle planeerimise prioriteetideks on maksimaalses võimalikus mahus erakorralise ja plaanilise meditsiinilise abi osutamine. Haiglate voodifondi ümberprofileerimise protsessi maht, selle teostamise kiirus ja täiendavate ravipindade kasutusele võtmine peavad olema kooskõlas epidemioloogilise olukorraga riigis ja regioonides. Haiglate voodifondi ümberprofileerimist nakkusohtlike patsientide raviks rakendatakse olemasoleva nakkushaigete ja/või III astme intensiivravi voodifondi ressurssi ammendumisel, mille indikaatoriks on nakkushaiguste voodifondi voodihõive 75% või kõrgem haiglas, regioonis või tervikuna riigis ning selle juurdekasvu intensiivsus. Ümberprofileerimise käigus moodustatakse mittenakkusohtlike („puhas ala“) ja nakkusohtlike („must ala“) tsoonid erakorralise meditsiini osakondades, tava-, intensiivravi- ja operatsiooniosakondades, diagnostikas ning mujal ning tekitatakse eraldi teekonnad mittenakkusohtlike ja nakkusohtlike patsientide ja personali liikumiseks. Voodifondi ümberprofileerimisel peab arvestama proportsionaalse plaaniliste raviteenuste mahu langemise ja ravikulude kasvuga, mis on tingitud plaanilise ravi otstarbeks mõeldud voodikohtade vähenemisest ja intensiivsemast personali rakendamisest erakorraliste nakkusohtlikke patsientide raviprotsessis ning isikukaitsevahendite tavalisest suuremast kulust. Voodifondi ümberprofileerimise planeerimise stsenaariumid on klassifitseeritud järgnevalt: plaan A (sisaldab A1, A2, A3, A4, A5), plaan B, plaan C, plaan D. HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse planeerimisel pandeemia tingimustes arvestatakse järgmiste faktoritega: 1. Epidemioloogiline olukord riigis ja regioonis: 1.1. Nakkushaiguse regionaalse puhangu korral tõstetakse vajadusel esmaselt sama regiooni haigla(te) ravivõimekust. 1.2. Mitme regiooni või kogu riigi haiglate ravivõimekuse tõstmist rakendatakse ulatusliku epideemia korral. 2. Haigla profiil (regionaalne-, kesk-, üld- või kohalik haigla): 2.1. Tavaolukorras on korraldatud nakkusohtlikke patsientide ravi järgnevates HVA aktiivravi haiglates: 2.1.1. Nakkushaiguste ravivõimekust omavad haiglad on 2.1.1.1. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 2.1.1.2. SA Pärnu Haigla 2.1.1.3. SA Ida-Viru Keskhaigla 2.1.1.4. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 2.1.2. III astme intensiivravi isolatsioonivõimekusega ravivõimekust tagavad haiglad: 2.1.2.1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla: kuni 6 voodikohta 2.1.2.2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum: kuni 3 voodikohta 2.2. Pandeemia tingimustes vajadusel tekitatakse või suurendatakse nakkushaiguste ravivõimekust etapiviisiliselt esmalt kesk- ja regionaalhaiglates ning olukorra eskaleerumisel ka üldhaiglates ja kohalikus haiglas. 2.3. Voodifondi ümberprofileerimise planeerimisel arvestatakse haiglas esindatud ravivaldkondade spetsiifikaga (nt. onkoloogia, trauma, kardioloogia, pediaatria jne). 3. Hospitaliseerimist, III astme intensiivravi- ja juhitavat hingamist vajavate nakkusohtlike ja mittenakkusohtlike patsientide arv: 3.1. Voodifondi ressurssi ümberprofileerimise planeerimisel tehakse prognoos hospitaliseerimisele regioonis ja riigis lähtudes pandeemia esile kutsunud 5 (18)  nakkushaigusele iseloomulikust haiguse kulust (keskmised hospitaliseerimist ja III astme intensiivravi vajavate haigete osakaal, ravikestus) ning viimase perioodi hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse trendidest; 3.2. Ümberprofileerimise planeerimisel arvestatakse keskmise osakonna ümberprofileerimise ajakuluga, mis on vajalik osakonna infrastruktuuri muutmiseks ja personaliga mehitamiseks ning mis on keskmiselt 7-10 ööpäeva. 4. Keskmine voodihõive (tava- ja intensiivravipalatid): 4.1. Ümberprofileerimise planeerimise üheks indikaatoriks on voodihõive 75%. 5. Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) keskmine ööpäevane külastatavus ja nakkusohtlikke patsientide osakaal: 5.1. Kõik EMO-d peavad omama nakkushaigete triaaži ja esmase käsitluse võimekust; 5.2. Esmalt kasutatakse olemasolevad isolatsioonivõimekusega EMO voodikohti; 5.3. EMO ümberprofileerimise planeerimisel tehakse prognoos vastavalt EMO külastatavusele ja nakkusohtlike patsientide esinemisele EMO-s regioonis ja riigis. 5.4. Üldhaiglate ja kohalike haiglate EMO-dest suunatakse statsionaarset ravi vajavad nakkusohtlikud patsiendid, peale esmast triaaži, kõrgema etapi haiglasse kus on tagatud vastav ravivõimekus. 6. Olemasolev aktiivravi voodifond (üldpalatid, I, II ja III astme intensiivravi) ja mitteaktiivravi voodifond (õendushooldus, järelravi jne): 6.1. Voodifondi ümberprofileerimise planeerimisel arvestatakse HVA aktiivravi haigla individuaalse eskaleerimisplaaniga. 7. Hapnikravi võimekusega voodikohtade arv haiglas: 7.1. Sõltuvalt pandeemiat esile kutsunud nakkushaiguse haiguskulu spetsiifikast, võib hapnikravi võimekusega voodikohtade arv haiglas olla piiravaks faktoriks voodifondi ümberprofileerimise planeerimisel; 7.2. Hapnikravi võimekuseta voodifondi ressurss planeeritakse eelkõige palliatiivravi otstarbeks. 8. Kopsude mehaanilise ventilatsiooni seadmete arv haiglas: 8.1. Üld-, I- ja II astme intensiivravi palatite ümberprofileerimise planeerimisel III astme intensiivravi ja ventilatsiooni võimekusega palatiteks arvestatakse nende mehitamiseks pädeva personaliga; 8.2. Vajadusel toimub kopsude mehaanilise ventilatsiooni seadmete ja personali haiglate vaheline ümberjaotamine. 9. Plaaniliste raviteenuste maht: 9.1. Ümberprofileerimise planeerimisel peab olema tagatud minimaalne võimalik mõju plaaniliste teenuste mahule ning vähendamine peab olema proportsionaalne erakorralise statsionaarse ravitöö mahtude suurendamisega. 10. Mehitatus personaliga: 10.1. Prioriteediks on erakorralise statsionaarse ravi ja EMO mehitamine personaliga; 10.2. Olukorra halvenemisel peab ümberprofileerimise planeerimisel arvestama võimaliku ravistandartide langetamisega, mis on tingitud pädeva personali defitsiidist pandeemia tingimustes; 11. Isikukaitsevahendite (IKV) varu ja selle taastamise võimekus: 11.1. Isikukaitsevahendite defitsiit võib olla piiravaks faktoriks haigla ümberprofileerimise planeerimisel; 11.2. Vajadusel toimub haiglate vaheline IKV-de ümberjaotamine; 11.3. IKV-de varu üle hindamise ja täiendamise planeerimise välp on minimaalselt kord kuus. 12. Toimiv infektsioonikontrolli (IK) süsteem: 12.1. Ohutu ja efektiivse ümberprofileerimise eelduseks on toimiv infektsioonikontrolli süsteem haiglas; 12.2. IKV-de kasutamise järjepidev treening ja kontroll personali vastavate oskuste üle; 12.3. Vajadusel toimub haigla nõustamine IK alal regionaalse meditsiinistaabi või Terviseameti operatiivstaabi poolt. 6 (18) Plaanide A, B, C, D iseloomustus Plaanide aktiveerimine toimub Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi ettepanekul ja Eesti Haigekassaga kooskõlastamisel Terviseameti peadirektori korraldusel lähtuvalt epidemioloogilisest olukorrast riigis ja regioonis. Plaanide A, B ja C planeerimisel lähtuvad HVA aktiivravi haiglad olemasolevatest infrastruktuuri ja personali ressurssidest. Haiglaväliste pindalade ümberprofileerimine erakorralise statsionaarse ravi tarbeks epideemia tingimustes (plaan D) on vajalik selleks, et suurendada statsionaarse ravi voodifondi ressurssi HVA aktiivravi haiglate olemasoleva voodifondi kapatsiteedi (nn. plaanid A, B, C) ületamisel. Plaanide A-D aktiveerimise näidustuseks on eelneva plaani voodifondi voodihõive vähemalt 75% (üldpalatite ja/või III astme intensiivravi ) vähemalt 75% progresseeruva hospitaliseerimise vajaduse tingimustes. Ühe sündmuse raames võib HVA aktiivravi haiglates olla rakendatud erineva tasemega plaanide ravivõimekus (plaan A-D). Alates plaanist B võivad HVA aktiivravi haiglad lähtuvalt oma võimekusest ümber profileerida tavapalatite voodikohad I-II astme intensiivravi voodikohtadeks ning I-II astme intensiivravi voodikohad III astme intensiivravi voodikohtadeks. HVA aktiivravi haiglate voodifondi ümberprofileerimise planeerimise indikatiivne printsiip nakkusohtlikke patsientide ravivõimekuse tõstmiseks on toodud tabelis 1 ja koosneb järgmistest etappidest (puhta/musta alade osakaal, % voodikohtadest): Tabel 1. HVA aktiivravi haiglate indikatiivne voodifondi ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse tõstmiseks COVID-19 näitel Must Puhas erakorralise erakorralise Plaaniline töö Kommentaar ravi ala (%) ravi ala (%) Plaan A – tavapärasest suurem koormus tervishoiusüsteemile, haiglad tulevad toime kasutades olemasolevaid ressursse Plaan A1 – madal haigestumusmäär ja nakkushaiguste voodikohtade voodihõive ei ületa 75%. EMO ~5-10% ~90-95% -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad ~0-5% ~25% ~30-70% % (ka. I-II intensiivravi) voodikohtadest III astme intensiivravi ~0-5% ~80% ~15% % voodikohad voodikohtadest Plaan A2 – mõõdukas-kõrge haigestumusmäär ja plaani A1 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. EMO ~10-20% ~80-90% -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad ~5-10% ~25% ~30-65% % (ka. I-II intensiivravi) voodikohtadest III astme intensiivravi ~5-30% ~70-90% ~5-10% % voodikohad voodikohtadest Plaan A3 - kõrge haigestumusmäär ja plaan A2 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. EMO ~20-30% ~70-80% -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad ~10-15% ~20% ~30-50% % (ka. I-II intensiivravi) voodikohtadest III astme intensiivravi ~30-50% ~50-65% ~0-5% % voodikohad voodikohtadest Plaan A4 - kõrge haigestumusmäär ja plaan A3 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. EMO ~50% ~50% -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad ~15-30% ~20% ~0-30% % (ka. I-II intensiivravi) voodikohtadest III astme intensiivravi ~50-70% ~30-50% -- % voodikohad voodikohtadest Plaan A5 - kõrge haigestumusmäär ja plaan A4 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. 7 (18)  EMO ~80% ~20% -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad ~30-50% ~20% ~0-15% % (ka. I-II intensiivravi) voodikohtadest III astme intensiivravi ~70-80% ~20-30% -- % voodikohad voodikohtadest Plaan B – väga kõrge haigestumusmäär ja plaani A5 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Tervishoiusüsteemi oluline ülekoormus, haiglate palatikorpuse täielik ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide raviks. EMO1 100% -- -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad 100% -- -- % (ka. I-II intensiivravi) voodikohtadest III astme intensiivravi 100% -- -- % voodikohad4 voodikohtadest Plaan C – kriitiliselt kõrge haigestumusmäär ja plaani B voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Tervishoiusüsteemi kriitiline ülekoormus, haiglate mitteaktiivravi voodikohtade (taastusravi, õendusabi jms) ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide raviks. EMO 100% -- -- % EMO voodikohtadest Tavapalatite voodikohad 100% -- + 100% mitte- % (ka. I-II intensiivravi) aktiivravi voodikohtadest voodikohad III astme intensiivravi 100% -- -- % voodikohad voodikohtadest Plaan D – kriitiliselt kõrge haigestumusmäär ja plaani B voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Käivitatakse koos plaaniga C. Tervishoiusüsteemi ulatuslik kriis, haiglaväliste ajutiste pindade kasutamine nakkusohtlike patsientide raviks. Nakkusohtlike patsientide ravi võimekus tavaolukorras Tavaolukorras intensiivravi mittevajavate nakkusohtlike patsientide ravi toimub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Virumaa Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla nakkusosakondades. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Pärnu Haigla, SA Ida-Virumaa Keskhaigla III astme intensiivravi osakonnad on varustatud isolatsioonipalatitega nakkusohtlike patsientide intensiivraviks. Haiglates on kasutusel rutiinsed infektsioonikontrolli meetmed. HVA aktiivravi haiglate nakkusosakondade ja isolatsioonivõimekusega erakorralise meditsiini osakondade ja III astme intensiivravi isolatsiooni voodikohtade arv tavaolukorras on toodud tabelis 2: Tabel 2. HVA aktiivravi haiglate nakkushaiguste osakondade ja isolatsioonivõimekusega EMO ja III astme intensiivravi voodikohtade arv tavaolukorras: HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II Voodikohad, EMO Voodikohad, III aste aste intensiivravi intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0 2 6 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 11 2 3 ASA Tallinna Lastehaigla 0 0 0 KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 0 1 2 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 74 1 0 SA Ida-Viru Keskhaigla 12 1 2 SA Pärnu Haigla 20 1 1 4 EMO ja III astme IRO lisa voodikohad vastavalt olemasolevale ressursile (personal, aparatuur, ruumid jms). 8 (18)  ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 0 1 0 SA Viljandi Haigla 0 1 0 SA Narva Haigla 0 1 0 AS Rakvere Haigla 0 1 0 AS Järvamaa Haigla 0 0 0 AS Lõuna-Eesti Haigla 0 1 0 AS Valga Haigla 0 1 0 AS Põlva Haigla 0 0 0 SA Läänemaa Haigla 0 0 0 SA Raplamaa Haigla 0 0 0 SA Hiiumaa Haigla 0 0 0 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 0 1 0 Plaan A Plaan A aktiveeritakse juhul kui pandeemia tõttu esineb tavapärasest suurem koormus tervishoiusüsteemile kuid samas haiglad tulevad toime kasutades olemasolevaid ressursse. Plaanid A1 kuni A5 võivad olla aktiveeritud kas regionaalsel tasemel või üleriigiliselt, mille aluseks on epidemioloogiline olukord ja haiglaravi vajadus. Plaani A kohaselt HVA aktiivravi haiglates peavad olema tagatud vähemalt järgmised nõuded ruumide ja personali osas nakkusohtlike ja mittenakkusohtlikele patsientide käsitlemiseks: ● Erakorralise meditsiini osakond (EMO): o efektiivne triaažisüsteem; o eraldi ruumid ja personal patsientide käsitlemiseks; o ohutud teekonnad patsientide ja personali liikumiseks (EMO – diagnostika; EMO – palatikorpus; EMO – operatsiooniplokk jne); o diagnostiline võimekus patsientidele, sh nakkustekitaja testimise võimekus; ● Palatikorpus: o eraldi ruumid ja personal; o ohutud teekonnad patsientide ja personali liikumiseks (palatikorpus – diagnostika; palatikorpus – operatsiooniplokk jne); ● Operatsiooniplokk: o eraldi operatsiooniruumid ja personal; o ohutud teekonnad patsientide ja personali liikumiseks (operatsiooniplokis, operatsiooniplokk – palatikorpus jne); ● Kliinilised tugiteenused (haiglas vastava võimekuse olemasolul): o diagnostiline võimekus patsientidele; ● Muud tugiteenused o ohutud teekonnad plaanilise ravi patsientide ja personali liikumiseks Plaan A1 Plaani A1 korral esineb madal haigestumusmäär ning nakkushaiguste voodikohtade ja isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi voodihõive ei ületa 75%. Plaan A1 kohaselt toimub nakkusohtlike patsientide haiglaravi valdavalt spetsialiseeritud nakkusosakondades ja isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi palatites ning rakendatakse erakorralise meditsiini osakondade nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse tõstmine ja piiratud mahus tavaosakondade ümberprofileerimine nakkusohtlikke patsientide raviks haiglates, kus on esindatud spetsiifilised kitsad erialad (sünnitusabi ja günekoloogia, silmahaigused, psühhiaatria, lastekirurgia jne). HVA aktiivravi haiglate erakorralise meditsiini osakondades peab olema nakkusohtlike patsientide 9 (18) käsitlemise võimekus koos isoleerimisvõimalusega. Hospitaliseerimise näidustusel tuleb nakkusohtlik patsient saata edasiseks raviks kõrgema etapi haiglasse lähtuvalt tabelist 3. Raviasutustes rakendatakse täiendavad infektsioonikontrolli meetmed, mille eesmärk on tagada haigla jätkusuutlik toimepidevus pandeemia tingimustes ning esineb nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse eskaleerimise valmidus üle minekuks plaanile A2 hiljemalt 72 tunni jooksul. HVA aktiivravi haiglate plaani A1 pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 3: Tabel 3. HVA aktiivravi haiglate plaani A1 nakkushaiguste osakondade ja isolatsioonivõimekusega EMO ja III astme intensiivravi maksimaalne voodikohtade arv pandeemia tingimustes: HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II aste Voodikohad, Voodikohad, III intensiivravi EMO aste intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 6 (psühhiaatria) 3 6 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 11 3 3 SA Tallinna Lastehaigla 3 (lastekirurgia, pediaatria, 2 0 neonatoloogia) KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 3 (sünnitusabi ja günekoloogia) + 2 2 1 (silmahaigused) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 33 (pandeemiline nakkus) + 4 0 41 (muud nakkused) SA Ida-Viru Keskhaigla 12 2 2 SA Pärnu Haigla 7 (pandeemiline nakkus) + 2 1 13 (muud nakkused) ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 0 1 0 SA Viljandi Haigla 0 1 0 SA Narva Haigla 0 1 0 AS Rakvere Haigla 0 1 0 AS Järvamaa Haigla 0 1 0 AS Lõuna-Eesti Haigla 0 1 0 AS Valga Haigla 0 1 0 AS Põlva Haigla 0 1 0 SA Läänemaa Haigla 0 1 0 SA Raplamaa Haigla 0 1 0 SA Hiiumaa Haigla 0 1 0 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 0 1 0 VOODIKOHTI KOKKU: 130 30 14 Plaan A2 Plaani A2 korral esineb mõõdukas-kõrge nakatumise määr ja plaani A1 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Plaani A2 kohaselt lisaks plaanile A1 suurendatakse pandeemilise nakkuse raviks eraldatud spetsialiseeritud nakkusosakondade voodikohtade ja isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi voodikohtade osakaalu ning vajadusel suurendatakse nakkusohtlikke patsientide raviks eraldatud erakorralise meditsiini osakondade voodikohtade arvu. Regionaalsetes ja keskhaiglates toimub tavaosakondade ümberprofileerimine nakkusosakondadeks. Plaan A2 vajadusel aktiveeritakse osalises mahus haiglates eraldi tavaosakondade ja III astme intensiivravi voodikohtade osas, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja haiglaravi vajadusest regioonis. Haiglad peavad tagama nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse eskaleerimise valmiduse üle minekuks plaanile A3 10 (18) hiljemalt 10 ööpäeva jooksul. HVA aktiivravi haiglate plaani A2 pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 4: Tabel 4. HVA aktiivravi haiglate plaani A2 nakkushaiguste osakondade ja isolatsioonivõimekusega EMO ja III astme intensiivravi maksimaalne voodikohtade arv pandeemia tingimustes: HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II aste Voodikohad, Voodikohad, III intensiivravi EMO aste intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 6 (psühhiaatria) 6 14 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 11 (pandeemiline nakkus) + 6 9 7 (muud nakkused) SA Tallinna Lastehaigla 11 (lastekirurgia, pediaatria, 3 0 neonatoloogia) KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 3 (sünnitusabi ja günekoloogia) + 4 2 1 (silmahaigused) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 53 (pandeemiline nakkus) + 4 0 21 (muud nakkused) SA Ida-Viru Keskhaigla 14 (pandeemiline nakkus) + 4 2 7 (muud nakkused) SA Pärnu Haigla 20 (pandeemiline nakkus) + 4 3 5 (muud nakkused) ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 0 2 1 SA Viljandi Haigla 0 2 0 SA Narva Haigla 0 2 0 AS Rakvere Haigla 0 2 0 AS Järvamaa Haigla 0 2 0 AS Lõuna-Eesti Haigla 0 2 0 AS Valga Haigla 0 1 0 AS Põlva Haigla 0 1 0 SA Läänemaa Haigla 0 2 0 SA Raplamaa Haigla 0 2 0 SA Hiiumaa Haigla 0 1 1 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 0 1 0 VOODIKOHTI KOKKU 159 51 30 Plaan A3 Plaani A3 korral esineb kõrge nakatumise määr ja plaani A2 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Plaan A3 kohaselt lisaks plaanile A2 toimub regionaalsetes ja keskhaiglates tava- ja III astme intensiivravi osakondade ümberprofileerimine pandeemilise nakkuse raviks ning vajadusel suurendatakse isolatsioonivõimekusega voodikohtade arvu erakorralise meditsiini osakondades. Ebasoodsa epidemioloogilise situatsiooni ja kõrge haiglaravi vajaduse korral Saaremaal või Hiiumaal aktiveeritakse plaan A3 vastavalt SA Kuressaare Haiglas või SA Hiiumaa Haiglas. Täiendava ravipindala ja personali eraldamiseks ümberprofileeritud osakondade moodustamisel toimub proportsionaalne plaanilise ravi mahu vähendamine või edasilükkamine. Plaan A3 vajadusel aktiveeritakse osalises mahus haiglates eraldi tavaosakondade ja III astme intensiivravi voodikohtade osas, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja haiglaravi vajadusest regioonis. Haiglad peavad tagama nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse eskaleerimise valmidust üle minekuks plaanile A4 hiljemalt 14 ööpäeva jooksul. HVA aktiivravi haiglate plaani A3 pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 5: 11 (18) Tabel 5. HVA aktiivravi haiglate plaani A3 nakkushaiguste osakondade ja isolatsioonivõimekusega EMO ja III astme intensiivravi maksimaalne voodikohtade arv pandeemia tingimustes: HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II aste Voodikohad, Voodikohad, III intensiivravi EMO aste intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 37 + 6 (psühhiaatria) 9 17 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 31 (pandeemiline nakkus) + 9 11 7 (muud nakkused) SA Tallinna Lastehaigla 11 (lastekirurgia, pediaatria, 6 0 neonatoloogia) KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 24 +3 (sünnitusabi ja 6 4 günekoloogia) + 1 (silmahaigused) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 60 (pandeemiline nakkus) + 5 0 14 (muud nakkused) SA Ida-Viru Keskhaigla 32 (pandeemiline nakkus) + 6 2 9 (muud nakkused) SA Pärnu Haigla 43 (pandeemiline nakkus) + 5 3 10 (muud nakkused) ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 14 2 1 SA Viljandi Haigla 0 2 0 SA Narva Haigla 0 2 0 AS Rakvere Haigla 0 2 0 AS Järvamaa Haigla 0 2 0 AS Lõuna-Eesti Haigla 0 2 0 AS Valga Haigla 0 1 0 AS Põlva Haigla 0 1 0 SA Läänemaa Haigla 0 2 0 SA Raplamaa Haigla 0 2 0 SA Hiiumaa Haigla 6 1 1 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 0 1 0 VOODIKOHTI KOKKU: 308 66 39 Plaan A4 Plaani A4 korral esineb kõrge nakatumise määr ja plaani A3 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Plaan A4 kohaselt lisaks plaanile A3 suurendatakse pandeemilise nakkuse raviks ümberprofileeritud voodikohtade ja isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi voodikohtade osakaal ja erakorralise meditsiini osakondade voodikohtade arv regionaalsetes ja keskhaiglates, lisaks toimub tavaosakondade ümberprofileerimine üldhaiglates ja kohalikus haiglas. Täiendava ravipindala ja personali eraldamiseks ümberprofileeritud osakondade moodustamisel toimub proportsionaalne plaanilise ravi mahu vähendamine või edasi lükkamine. Plaan A4 vajadusel aktiveeritakse osalises mahus haiglates eraldi tavaosakondade ja III astme intensiivravi voodikohtade osas lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja haiglaravi vajadusest regioonis. Haiglad peavad tagama nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse eskaleerimise valmiduse üle minekuks plaanile A5 hiljemalt 14 ööpäeva jooksul. HVA aktiivravi haiglate plaani A4 pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 6: Tabel 6. HVA aktiivravi haiglate plaani A4 nakkushaiguste osakondade ja isolatsioonivõimekusega EMO ja III astme intensiivravi maksimaalne voodikohtade arv pandeemia tingimustes: 12 (18)  HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II aste Voodikohad, Voodikohad, III intensiivravi EMO aste intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 74 + 6 (psühhiaatria) 18 28 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 40 (pandeemiline nakkus) + 19 18 7 (muud nakkused) SA Tallinna Lastehaigla 11 (lastekirurgia, pediaatria, 6 0 neonatoloogia) KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 39 +3 (sünnitusabi ja 8 9 günekoloogia) + 1 (silmahaigused) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 72 (pandeemiline nakkus) + 8 0 14 (muud nakkused) SA Ida-Viru Keskhaigla 52 (pandeemiline nakkus) + 8 7 9 (muud nakkused) SA Pärnu Haigla 43 (pandeemiline nakkus) + 8 7 10 (muud nakkused) ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 28 4 1 SA Viljandi Haigla 14 4 0 SA Narva Haigla 14 4 0 AS Rakvere Haigla 14 4 4 AS Järvamaa Haigla 24 4 0 AS Lõuna-Eesti Haigla 20 4 0 AS Valga Haigla 10 2 0 AS Põlva Haigla 4 2 0 SA Läänemaa Haigla 13 4 0 SA Raplamaa Haigla 19 2 0 SA Hiiumaa Haigla 6 2 1 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 10 2 0 VOODIKOHTI KOKKU: 557 113 75 Plaan A5 Plaani A5 korral esineb kõrge nakatumise määr ja plaani A4 voodikohtade voodihõive ületab 75% tõusva hospitaliseerimise trendi tingimustes. Plaan A5 kohaselt lisaks plaanile A4 suurendatakse pandeemilise nakkuse raviks ümberprofileeritud voodikohtade osakaalu kuni 50% haigla voodifondist, isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi voodikohtade osakaalu kuni 80% III astme intensiivravi voodifondist ja erakorralise meditsiini osakondade voodikohtade osakaalu kuni 80% EMO voodifondist kõikides HVA aktiivravi haiglates lähtudes haiglas olemasolevatest personali, isikukaitsevahendite ja ravipindala ressurssidest. Täiendava ravipindala ja personali eraldamiseks ümberprofileeritud osakondade moodustamisel toimub proportsionaalne plaanilise ravi mahu vähendamine või edasi lükkamine. Plaan A5 vajadusel aktiveeritakse osalises mahus haiglates eraldi tavaosakondade ja III astme intensiivravi voodikohtade osas, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja haiglaravi vajadusest regioonis. Haiglad peavad tagama nakkusohtlike patsientide ravivõimekuse eskaleerimise valmiduse üle-minekuks plaanile B hiljemalt 14 ööpäeva jooksul. HVA aktiivravi haiglate plaani A5 pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 7: Tabel 7. HVA aktiivravi haiglate plaani A5 nakkushaiguste osakondade ja isolatsioonivõimekusega EMO ja III astme intensiivravi maksimaalne voodikohtade arv pandeemia tingimustes: 13 (18)  HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II Voodikohad, EMO Voodikohad, III aste aste intensiivravi kuni kuni 80% voodifondist intensiivravi kuni 50% voodifondist 80% voodifondist PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 507 32 40 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 431 25 38 SA Tallinna Lastehaigla 63 6 0 KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 156 14 15 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 135 11 6 SA Ida-Viru Keskhaigla 110 8 18 SA Pärnu Haigla 100 10 6 ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 73 6 1 SA Viljandi Haigla 98 5 3 SA Narva Haigla 111 8 1 AS Rakvere Haigla 50 5 4 AS Järvamaa Haigla 47 5 0 AS Lõuna-Eesti Haigla 58 4 3 AS Valga Haigla 49 3 1 AS Põlva Haigla 50 5 0 SA Läänemaa Haigla 43 5 0 SA Raplamaa Haigla 34 2 0 SA Hiiumaa Haigla 13 2 1 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 50 2 0 VOODIKOHTI KOKKU: 2178 158 137 Plaan B. Plaan B aktiveeritakse plaani A5 75% täituvuse korral ning tervishoiusüsteemi olulisel ülekoormusel. Plaani B kohaselt toimub haiglate palatikorpuse täielik ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide raviks. Epideemia korral langeb olulisel määral nakkusohtlike ja mittenakkusohtlike patsientide triaaži võimekus erakorralise meditsiini osakondades, mille põhjuseks on ruumide, personali ja testimise võimekuse defitsiit progresseeruva hospitaliseerimist vajavate haigusjuhtumite kasvu tingimustes. Plaan B realiseeritakse palatikorpuses etapiviisiliselt ning selle ajakava kooskõlastab HVA aktiivravi haigla Terviseameti hädaolukorra meditsiinjuhiga. Plaani B realiseerimisel mahus ~75% kaotavad kehtivuse plaani A nõuded haiglatele ruumide ja personali osas, kuna ei ole enam võimalik käsitleda nakkusohtlike ja mittenakkusohtlike patsiente eraldi ning esineb tõsine personali puudus. HVA aktiivravi haiglate plaani B pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 8: Tabel 8. HVA aktiivravi haiglate plaani B nakkusohtlike patsientide ravivõimekus: HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II Voodikohad, EMO Voodikohad, III aste aste intensiivravi intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1066 39 90 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 909 47 120 SA Tallinna Lastehaigla 126 8 18 14 (18)  KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 483 12 27 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 271 14 9 SA Ida-Viru Keskhaigla 243 20 25 SA Pärnu Haigla 273 16 17 ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 147 6 6 SA Viljandi Haigla 200 10 4 SA Narva Haigla 224 7 6 AS Rakvere Haigla 106 6 5 AS Järvamaa Haigla 94 6 1 AS Lõuna-Eesti Haigla 120 5 4 AS Valga Haigla 100 4 2 AS Põlva Haigla 100 6 0 SA Läänemaa Haigla 85 6 5 SA Raplamaa Haigla 67 4 0 SA Hiiumaa Haigla 35 2 1 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 100 3 0 VOODIKOHTI KOKKU: 4749 230 340 Plaan C. Plaan C aktiveeritakse plaani B 75% täituvuse korral. Plaani C voodifondi kasutusele võtmiseks vajadusel vabastatavad HVA haiglad mitteaktiivravi voodikohad ümber, paigutades ravil olevaid mittenakkusohtlike patsiente teistesse tervishoiu- või hoolekande asutustesse. Plaani C voodikohad peavad olema varustatud hapnikuravi võimekusega. Plaani C voodikohad on kasutusel eelkõige palliatiivravi voodifondina. HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse plaani C pandeemilise nakkuse ravivõimekus on toodud tabelis 9: Tabel 9. HVA aktiivravi haiglate plaani C nakkusohtlike patsientide ravivõimekus: HVA haigla nimi Voodikohad, sh I-II Voodikohad, EMO Voodikohad, III aste intensiivravi aste intensiivravi PIIRKONDLIKUD HAIGLAD SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1250 39 90 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 909 47 120 SA Tallinna Lastehaigla 126 8 18 KESKHAIGLAD AS Ida-Tallinna Keskhaigla 510 12 27 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 331 14 9 SA Ida-Viru Keskhaigla 243 20 25 SA Pärnu Haigla 362 25 17 ÜLDHAIGLAD SA Kuressaare Haigla 191 6 6 SA Viljandi Haigla 360 10 4 SA Narva Haigla 224 7 6 AS Rakvere Haigla 183 6 5 AS Järvamaa Haigla 94 6 1 AS Lõuna-Eesti Haigla 157 5 4 15 (18)  AS Valga Haigla 210 4 2 AS Põlva Haigla 115 6 0 SA Läänemaa Haigla 85 6 5 SA Raplamaa Haigla 67 2 0 SA Hiiumaa Haigla 35 2 1 KOHALIK HAIGLA SA Jõgeva Haigla 140 3 0 VOODIKOHTI KOKKU: 5592 228 340 Plaan D: haiglaväliste pindalade ümberprofileerimine erakorralise statsionaarse ravi tarbeks pandeemia tingimustes. Plaani D käivitamise indikatsiooniks on plaani B realiseerumine vähemalt 75% ulatuses progresseeruva hospitaliseerimise suurenemisega epideemia tingimustes. Plaani D voodikohad on kasutusel eelkõige palliatiivravi voodifondina. Plaani D palatifondi tekitamise aluseks on 11.05.2020 valminud prototüüpide projektid: „Tallinna ajutine välihaigla aadressil Juhkentali 12 (Kalevi Spordihall)“ (Lisa 1), „Tallinna ajutine välihaigla aadressil Sõjakooli 10 (Tondi Tennisekeskus)“ (Lisa 2) ja Välihaigla tehnoloogiline kirjeldus (Lisa 3). Projekti raames on võimalik tekitada kuni 600 ajutist välihaigla voodikohta. Plaani D projektide realiseerimise tähtaeg alates korralduse saamisest on kolm nädalat eeldusel, et kõik vajalikud materjalid, detailid, mööbel, seadmed jm on eelnevalt soetatud ja hoiustatud. Plaani D projekt ei ole üldjuhul realiseeritav ilma eelneva ettevalmistamiseta ulatusliku kriisi tingimustes tarnehäirete tõttu. Vajalike investeeringute tegemiseks taotleb Terviseamet finantseerimist Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt. Plaani D raviteenuste osutamisega seotud personali- ja muud kulud hüvitab Eesti Haigekassa, mille aluseks on Covid-19 voodikoha kulumudel. Plaani D realiseerimise orienteeruv ajakava: ● ehitustööd – kuni 2,5 nädalat plaani D käivitamise algusest; ● meditsiinigaaside tööd – kuni 2,5 nädalat plaani D käivitamise algusest; ● sisustamine mööbliga – 3-4 p alates ehitustööde lõpust; ● infotehnoloogilise infrastruktuuri loomine – kuni 1 nädal paralleelselt ehitustöödega; ● varustamine seadmete, tarvikute ja ravimitega – 2-3p alates ehitustööde lõpust; ● vabatahtliku personali värbamine ja koolitus – kuni 3 nädalat plaani D käivitamise algusest. Plaani D projekti omanik – Terviseamet. Plaani D projekti koostööpartnerid: ● AS Merko Ehitus (projekteerimine, ehitustööd) ● AS Linde Gas (AS Eesti AGA) (meditsiinigaasid) ● Tallinna Linnavalitsus (Kalevi Spordihall) (ruumid) ● Tondi Tennisekeskus (ruumid) ● SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (IT, meditsiiniseadmed, tarvikud, ravimid, personal, administreerimine, kliiniline töö) ● AS Ida-Tallinna Keskhaigla (IT, meditsiiniseadmed, tarvikud, ravimid, personal, administreerimine, kliiniline töö) Ajutiste välihaiglate infotehnoloogilise infrastruktuuri loomise, side, administreerimise, kliinilise töö ja haldamise eest vastutavad vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Tallinna ajutine 16 (18) välihaigla aadressil Sõjakooli 10 (Tondi Tennisekeskus)) ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla (Tallinna ajutine välihaigla aadressil Juhkentali 12 (Kalevi Spordihall)). Terviseameti operatiivstaabi Tervishoiugrupp Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule, [email protected]. 17 (18)  Lisa 2. Esmatasandi tervishoiuteenuse töökorraldus pandeemia tingimustes Madal risk - madala riski korral esinevad kogukonnas Keskmine risk - keskmise korral esineb nakatumine Kõrge risk - Kõrge korral on nakatumine laialt levinud üksikud juhud, mis on kontrollitavad kogukonnas klastritena, aga klastrid on jälgitavad väljapoole klastreid ja kontaktide jälgimine pole võimalik või on tõestatud varjatud levik antud regioonis ÜLDINE TÖÖKORRALDUS: - Kõik ülemiste viirushaiguste sümptomitega patsiendid suunatakse SARS-CoV-2 testile vastavalt kehtivatele juhistele. INIMEST EI TOHI JÄTTA ABITA - VAJADUSEL TULEB VASTUVÕTT KORRALDADA KA TESTILE MINEMISE/VASTUSE SAABUMISE OOTEAJA JOOKSUL VASTAVALT PATSIENDI SEISUNDILE JA KAEBUSTELE - Teadaoleva COVID-19 sümptomaatikaga patsientide jaoks on perearstikeskusel õhtupoolsed/pärastlõunased/eraldatud vastuvõtu ajad ja/või ruumid - Hommikused/esimesed ajad planeerida infektsioonitunnusteta patsientidele - Maski kandmine perearstikeskuses on kohustuslik nii personalile kui ka patsientidele, välja arvatud alla 12 a vanustele lastele üksikpraksis grupipraksis üksikpraksis grupipraksis üksikpraksis grupipraksis PROFÜLAKTILINE JA PLAANILINE TÖÖ JÄTKUB PROFÜLAKTILINE JA PLAANILINE TÖÖ - Esmajärjekorras teenindatakse erakorralisi haigeid TÄIES MAHUS. JÄTKUB TÄIES MAHUS. - Plaaniline töö jätkub täies mahus - Ühised lõuna-ja puhkepausid lubatud Iga perearstikeskus hindab ise oma koormust ja otsustab, - Profülaktiline töö vajadusel osaliselt peatub - Omavahelisel suhtlemisel võib, aga ei pea kandma maski milline on erakorraliste ja plaaniliste vastuvõttude suhe, - Eelistatakse kaugnõustamist, kuid töö ei tohi minna üle eelistatakse erakorralisi vastuvõtte. täielikule kaugnõustamisele - Ühised lõuna-ja puhkepausid lubatud - Omavahelisel suhtlemisel on soovitav kanda maski ja hoida - Tuleks piirata omavahelisi kontakte ? lõuna- ja puhkepausid distantsi planeerida erineval ajal - Võimalusel hajutada personali - Personali omavahelisel suhtlemisel kasutada maski - Võimalikult palju rakendada kaugteenuseid, kuid täismahus 1. Jätkuvad kõik plaanilised ja erakorralised tegevused, kaugtööle minna ei tohi sh 1. Eelistatakse kaugnõustamisi vajaduspõhised vastuvõtud: 2. Jätkuvad kõik plaanilised ja erakorralised tegevused, sh - Ägedate nakkuslike seisundite vajaduspõhiseks vajaduspõhised vastuvõtud: hindamiseks - Ägedate nakkuslike seisundite vajaduspõhiseks ja ravi alustamiseks hindamiseks ja ravi alustamiseks - Ägedate mittenakkuslike seisundite hindamiseks ja ravi - Ägedate mittenakkuslike seisundite hindamiseks ja ravi alustamiseks alustamiseks - Krooniliste haiguste ägenemiste käsitlemiseks - Krooniliste haiguste ägenemiste käsitlemiseks - Vaimse tervise probleemide käsitlemiseks - Vaimse tervise probleemide käsitlemiseks 2. Jätkatakse järgmiste profülaktiliste tegevustega 3. Jätkatakse järgmiste profülaktiliste tegevustega - Laste ennetavad läbivaatused vastavalt alla 18-aastaste laste - Laste ennetavad läbivaatused vastavalt alla 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendile tervisekontrolli juhendile - Vaktsineerimised - Vaktsineerimised - Aegkriitilised juhi- ja relvaloa tervisetõendid - Töölemineku eelsed tervisekontrollid - Aegkriitilised tööleminekueelsed tervisetõendid Üldarstiabi töökorraldus COVID-19 pandeemia - Vähi sõeluuringud 3. Lükatakse vajadusel edasi järgnevad tegevused: tingimustes 13.12.2020 - Stabiilsete krooniliste haigustega patsiente plaanilised - Vähi sõeluuringud tervisekontrollid - Stabiilsete krooniliste haigustega patsientide plaanilised - Juhi- ja relvaloa tervisetõendite väljastamised tervisekontrollid Praksise koormuse ülemäärase kasvu ning töökollektiivi - üle 2 aastaste laste ennetavad tervisekontrollid liikme haigestumise või lähikontaktsuse korral - mitte aegkriitilised tervisetõendid, mille edasi lükkamine ei EDASTAGE ESIMESEL VÕIMALUSEL INFO põhjusta isiku õiguste katkemist või tööle asumist TERVISEAMETILE: Võimalikult palju ½ meeskonnast suunata [email protected] rakendada kaugteenuste kaugtööle (eelistada eakad, Andrei Petuhhov, 7943572 kasutamist rasedad, krooniliste haigustega) TUMEPUNANE LILLA MUST Maakonnas on rohkem kui 1/6 nimistute töö suunatud Maakonnas on rohkem kui 1/4 nimistute töö suunatud Maakonnas on rohkem kui 1/2 nimistute töö suunatud valvekeskustele valvekeskusele valvekeskustele 1) Peab toimuma kõikide patsientide vastuvõtu eelne triaaž, võimalusel lahendada patsiendi mure kaugvastuvõtu teel 2) Esmajärjekorras teenindatakse erakorralisi haigeid 3) Kõik ülemiste viirushaiguste sümptomitega patsiendid suunatakse SARS-CoV-2 testile vastavalt kehtivatele juhistele 4) INIMEST EI TOHI JÄTTA ABITA- VAJADUSEL TULEB VASTUVÕTT KORRALDADA KA TESTILE MINEMISE/VASTUSE SAABUMISE OOTEAJA JOOKSUL VASTAVALT PATSIENDI SEISUNDILE JA KAEBUSTELE 5) Teadaoleva COVID-19 sümptomaatikaga patsiendi jaoks on perearstikeskusel õhtupoolsed/pärast lõunased/eraldatud ajad ja/või ruumid 6) Hommikused/päeva esimesed ajad planeerida mittenakkuslike sümptomitega patsientide jaoks 7) Maski kandmine on kohustuslik nii perearstikeskuse personalile kui ka patsientidele 8) Lõuna-ja puhkepausid peavad toimuma erineval ajal, et vältida võimalikke omavahelisi lähikontakte JÄTKUVAD JÄRGMISED VASTUVÕTUD JÄTKUVAD JÄRGMISED VASTUVÕTUD JÄTKUVAD JÄRGMISED VASTUVÕTUD • Ägedate mittenakkuslike patsientide vastuvõtud seisundite * Ägedate mittenakkuslike patsientide vastuvõtud seisundite * Ägedate mittenakkuslike patsientide vastuvõtud seisundite hindamiseks ja ravi alustamiseks - päeva I pool hindamiseks ja ravi alustamiseks - päeva I pool hindamiseks ja ravi alustamiseks - päeva I pool *Krooniliste haiguste ägenemiste käsitluseks vajalikud * Krooniliste haiguste ägenemiste käsitluseks vajalikud * Krooniliste haiguste ägenemiste käsitluseks vajalikud vastuvõtud - päeva I pool vastuvõtud - päeva I pool vastuvõtud - päeva I pool * Vaimse tervise probleemidega patsientide käsitluseks * Vaimse tervise probleemidega patsientide käsitluseks * Vaimse tervise probleemidega patsientide käsitluseks vajalikud vastuvõtud - päeva I pool vajalikud vastuvõtud - päeva I pool vajalikud vastuvõtud - päeva I pool * Ägedate nakkuslike patsientide vastuvõtud seisundite * Ägedate nakkuslike patsientide vastuvõtud seisundite * Ägedate nakkuslike patsientide vastuvõtud seisundite hindamiseks ja ravi alustamiseks - päeva II pool hindamiseks ja ravi alustamiseks - päeva II pool hindamiseks ja ravi alustamiseks - päeva II pool * Vastuvõtud mida ei saa edasi lükata patsiendi tervislikust * Vastuvõtud mida ei saa edasi lükata patsiendi tervislikust * Vastuvõtud mida ei saa edasi lükata patsiendi tervislikust seisundist tulenevalt seisundist tulenevalt seisundist tulenevalt JÄTKATAKSE JÄRGMISTE PROFÜLAKTILISTE JÄTKATAKSE JÄRGMISTE PROFÜLAKTILISTE TEGEVUSTEGA TEGEVUSTEGA KÕIK MUUD TEGEVUSED LÜKATAKSE EDASI KUI * Laste ennetavad läbivaatused vanuses 2nädal, 1kuu,2 kuu, * Laste ennetavad läbivaatused vanuses 2nädal, 1kuu,3kuu, 6 MINISTRI VÕI VABARIIGI VALITSUSE POOLT ON 3kuu, 4,5 kuu, 6 kuu, 9kuu, 1aasta, 2 aasta kuu, 1aasta, 2 aasta ANTUD VASTAV KORRALDUS * Vaktsineerimised * Vaktsineerimised * Aegkriitilised juhi- ja relvaloa tervisetõendid LÜKATAKSE EDASI KUI MINISTRI VÕI VABARIIGI * Aegkriitilised tööleminekueelsed tervisetõendid VALITSUSE POOLT ON ANTUD VASTAV KORRALDUS * Vahepealsed laste läbivaatused * Aegkriitilised juhi- ja relvaloa tervisetõendid * Aegkriitilised tööleminekueelsed tervisetõendid. 18 (18)