Korralduse edastamine

KORRALDUS Tallinn 11.08.2021 nr 1.1-15/21/53 Tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukorra tuvastamine Korraldus on antud hädaolukorra seaduse § 14 lõike 3; Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ § 2 lõike 2 punktid 2, Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ § 2 lõige 4 punkt 2, sotsiaalministri 21.04.2018 määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 6 lõike 2 ning sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ § 16 punkti 2 alusel 1. Hädaolukorra olemasolu tuvastamine Tuvastan tervishoiuteenuse osutaja toimepidevuse häirest ning nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukorra kogu Eesti Vabariigi territooriumil alates 12.08.2021. 2. Käskkirja jõustumine ning kohaldamine 2.1. Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“ muudetakse ja jätta preambulist välja tekstiosa „ning arvestades, et tervishoiu valdkonnas on hädaolukorra lõppemisel jätkuvalt hädaolukorra oht, mille ennetamiseks on vaja kohaldada hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 41 ja § 17 meetmetele lisaks tervishoiu valmisolekut tagavaid meetmeid,“. 2.2. Kohustada massiteabevahendi valdajaid vastavalt hädaolukorra seaduse § 13 avaldama viivitamatult käesoleva korralduse enda valduses olevates massiteabevahendites. Terviseameti kommunikatsioonitalitus edastab korralduse resolutiivosa massiteabevahendi valdajatele, kellele käesoleva punkti esimesest lausest tulenev avaldamise kohustus kohaldub. 2.3. Korraldus jõustub avaldamisega. Avaldamisega loetakse dokument kättetoimetatuks. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga [email protected] või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga. [email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 heakskiidetud „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ riskitasemetest, on Eesti hetkel viiruseleviku kõrgel riskitasemel. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta seisuga 11.08.2021 on 223,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,1%. Esmaseid positiivseid teste on tuvastatud kokku 135856, Eestis on surnud COVID-19 nakkuse tõttu 1279 inimest. Haiglaravi on kokku vajanud 6,8% COVID-19 haigete üldarvust. Viimasel ööpäeval tuvastati 344 uut juhtu, haiglaravil on 63 patsienti. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 1,2 piires. Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ § 2 lõige 4 punkti 2 kohaselt otsustab Terviseamet epideemiast tingitud hädaolukorra, Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt seisneb „epideemia nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse mõistes nakkushaiguse puhangus, mis nõuab nakkustõrjemeetmete laiaulatuslikku rakendamist [--] Mitmesuguste ebasoodsate ohutegurite ilmnemisel või nende kokkulangemisel võib nakkushaiguse levik aga olla tavapärasest märksa intensiivsem ja haigestumine võtta puhangu või koguni epideemia mõõtmed. Epideemia võib põhjustada näiteks: 1) levima hakkab uus, uute omadustega või harvaesinev ohtlik nakkushaigus; 2) elanikkonnal ei ole nakkushaiguse suhtes immuunsust; 3) puudub vaktsiin haiguse ennetamiseks; 4) puudub tõhus ravim; 5) eksootilise nakkushaiguse sissetoomine välisriigist; 6) nakkushaiguse kuritahtlik levitamine; 7) ohtliku nakkushaiguse ringlusse sattumine õnnetuse või hooletuse tõttu; 8) rakendatavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje meetmed ei ole piisavad, sh nt elanikkonna madal hõlmatus vaktsineerimisega. Epideemiast põhjustatud hädaolukordade ennetamisel on Terviseametil koostöös Sotsiaalministeeriumiga oluline roll vaktsineerimise ja selle vajalikkuse teadvustamisel elanikkonna seas. Selleks on avatud internetilehekülg www.vaktsineeri.ee.“. (EIS toimik nr 21-0805) Epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele ning vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele. Arvestades hetkeolukorda ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi on COVID-19 nakatunute hulk häirimas tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekust. Arvestada tuleb hetkel haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide hulgaga ja nakkushaigete patsientide hospitaliseerimise võimekuse tagamisega. Sotsiaalministri 21.04.2018 määrusega nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ reguleeritakse vältimatu abi kui elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid. Vältimatu abi on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja osutatav kiirabi ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla osutatav eriarstiabi teenus. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja ulatuslikke häireid või teenuse osutamise täielikku lakkamist, mille korral kiirabibrigaadi pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt määruse § 3 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul, olukorra lahendamist on vajalik juhtida riiklikult ning Terviseamet on kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel. (määruse § 6 lõige 1) Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/52 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded 2 (3) hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“ on kehtestatud tervishoiu valmisoleku tase 1. Arvestades haigusjuhtude hulka ja levikut, on vajalik kiirabibrigaadi pidajate ja haiglavõrgu haigla pidajate tegevuse riiklik juhtimine. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 3 (3)