Kokkuvõtte edastamine

Lp Kairi Nool Teie nr Juht Hoolekandekeskus Meie 24.08.2021 nr 7-9/210690/2105410 AS Viljandi Haigla [email protected] Kontrollkäik Viljandi Haigla Hoolekandekeskusesse Austatud Kairi Nool Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ette teatamata 15.−16.04.2021 AS Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse (edaspidi: hoolekandekeskus või hooldekodu) erihoolekande osakonda. Erihoolekandetaristu reorganiseerimise projektide abil rajatud uued hooned jätsid hea mulje. Nende hoonete ruumid on avarad ja valgusküllased ning hoolekandekeskuse elanikele nende uus elukeskkond väga meeldis. Töötajate suhtumine hooldekodu elanikesse oli asjatundlik ning heatahtlik. Psühhiaatriline abi on hästi kättesaadav, sest hoolekandekeskus asub psühhiaatriakliiniku läheduses. Positiivne on seegi, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu pakub hoolekandekeskus inimestele võimalust suhelda oma lähedastega videokõne kaudu. Rahul ei saa olla sellega, et õigusliku aluseta piiratakse ebastabiilse remissiooniga psüühikahäiretega inimeste liikumisvabadust. Eraldamise juhtumeid ei dokumenteerita nõuetekohaselt ning täitmata on eraldusregister. Eraldatu turvalisuse tagamiseks tuleb veenduda selles, et eraldusruum on inimesele ohutu, ning kui ruumi sisseseade on lõhutud, tuleb see parandada. Kõik tegevusjuhendajad ei ole osalenud seadusega nõutud koolitustel. Kvaliteetse teenuse osutamiseks peaks hooldekodus olema rohkem töötajaid (iseäranis A- ja B-majas), sest hooldekodus elab palju suure tähelepanuvajadusega inimesi, kelle tervislik seisund võib kiiresti halveneda, aga ka neid, kes vajavad erilist ja individuaalset lähenemist. Kohtumääruse alusel hoolekandekeskusesse suunatud inimestele tuleb luua võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks. Õiguskantsler soovitab hoolekandekeskusel hoolsamalt täita tervisekaitsenõudeid ja parandada haigla peamajas asuva erihoolekande osakonna olmetingimusi. Tegevusplaanid peavad olema nõuetekohaselt koostatud ja õigeaegselt üle vaadatud. Probleeme on ravimite manustamise ja käitlemisega. Hoolekandekeskus peab hoolitsema selle eest, et meditsiiniõe abi oleks tagatud seaduses kehtestatud ulatuses.  2 Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse suunatud inimestele osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust Pargi tee 22a hoones (C-maja, 30 teenusekohta). Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse aadressil Saariku tee 8 (A-maja, 30 teenusekohta), Saariku tee 10 (B- maja, 30 teenusekohta) ja Pärna tee 3 (haigla peahoone B-korpuse 8. korrusel, 20 teenusekohta). Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hoolekandekeskuse erihoolekande osakonna ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hoolekandekeskuse elanikega. 1. Liikumisvabaduse piiramine ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimeste osakondades Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse osakondades, mille välisuksi saavad kiipkaardiga avada vaid töötajad. Enamik nende osakondade hoolealuseid vajab oma tervisliku seisundi tõttu pidevat intensiivset järelevalvet. Väljaspool osakonna ruume saavad nad liikuda koos saatjaga, ka A- ja B-majade õueala on lukustatud aiaga piiratud. Põhiseadus lubab liikumisvabadust piirata vaid seaduses sätestatud juhul ja kohases menetluses (põhiseaduse § 20). Kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese vabaduspõhiõigust võib piirata kindlatel ja erandlikel tingimustel, kuid vaid kuni kolmeks tunniks isiku ohutusse eraldusruumi paigutamisega (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 107). Seega ei luba seadus neid inimesi lukustada hoolekandeasutuse osakondadesse või piiratud territooriumile nii, et neil ei ole võimalik soovi korral sealt lahkuda. Kehtivates normides on sätestatud, et hoolekandeasutus peab selliste elanike ohutuse ja järelevalve (ka ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli) tagama teiste õiguspäraste meetmetega. On mõistetav, et ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga hooldekodu elanike seas on neid, kes vajavad tugevat järelevalvet ning see paneb niisuguse osakonna töötajatele keerulise ülesande. Ent ka piiratud teovõimega ja ümbritsevat ebaadekvaatselt tajuvate inimeste liikumisvabadust võib piirata üksnes juhtudel, mis on seadusega piisavalt selgelt ja üheselt määratud. Õiguskantsler on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga hooldekodu elanike liikumisvabadust on piiratud ilma õigusliku aluseta. Kui erihoolekandeteenust saava inimese suhtes tuleb rakendada tema tervisliku seisundi tõttu tema enda või teiste inimeste ohutuse huvides lisapiiranguid (sh piirata liikumisvabadust), siis peab Sotsiaalkindlustusamet seda erihoolekandeteenuse vajadust hinnates arvesse võtma. Vahel võib ka teenuse saamise ajal inimese tervislik seisund halveneda sedavõrd, et ööpäevaringne kohtumääruseta erihooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust ning vaja on tugevamat järelevalvet. Sel juhul peab teenuseosutaja sellest teatama Sotsiaalkindlustusametile, inimese rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusele ja eestkostjale, et inimene suunataks teisele teenusele. Riigikogu on ette näinud, et õigust vabalt liikuda võib piirata SHS § 105 lõike 1 sätestatud alustel kohtu poolt kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise korral. Seega on võimalik pakkuda erihoolekandeteenust õiguspäraselt ka neile, kelle erivajadused ja tervislik seisund nõuavad vältimatult tugevamat järelevalvet ja liikumisvabaduse piiramist. Mõistagi ei ole inimese  3 vajalikule sotsiaalteenusele suunamine Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse võimuses. Sestap palub õiguskantsler Sotsiaalkindlustusametil teha jõupingutusi, et inimesed saaksid nende terviseseisundit ja tegelikku järelevalvevajadust arvestavat teenust, ilma et nende õigusi rikutaks. 2. Turvalisus, eraldusruum ja eraldamise dokumenteerimine Kohtumääruse alusel suunatakse hoolekandeasutusse inimesi, kes on psüühikahäire tõttu endale või teistele ohtlikud. Ebastabiilse remissiooniga psüühikahäiretega inimesed võivad sageli käituda ettearvamatult. Sestap peavad hoolekandekeskuse töötajad olema valmis ootamatute olukordade lahendamiseks. Paljud töötajad on pika töökogemusega ja teavad, kuidas ohtlikke olukordi oskuslikult lahendada ja hoolealuseid rahustada ning on juba tundma õppinud nende eripärasid. Muret teeb see, et kõigil tegevusjuhendajatel ei ole võimalik kaasas kanda häirenuppu, millega saaks ohuolukorras abi kutsuda. Töötajad rääkisid, et tavaliselt kutsuvad nad teisest osakonnast kolleege appi telefonitsi. See ei pruugi alati olla abi kutsumiseks kõige kiirem ja sobivam viis. Õe ruumides ja töötajate puhketubades olid üksikud kutsenupud, millega saab appi kutsuda turvafirma töötaja. Ent kutsenuppe ei jätku kõigile. Osakondades avanevad paljud vaheuksed kiipkaardiga, seega võib olla ohuolukorras telefonitsi abi kutsumiseks keeruline varjuda. Mõnda hoolekodu elanikku võib tema nähes telefoni kasutamine ka ärritada. C-majas on probleeme telefonileviga, mistõttu ei pruugi olla võimalik abi kutsuda ka telefonitsi. A- ja B-maja ümbritseb lukustatud aed, mis teeb teises hoones töötavatele kolleegidele appi minemise keeruliseks. Töötajad leidsid, et kaasaskantava nupu kaudu antav häiresignaal võiks jõuda turvafirma asemel hoopis C-maja töötajateni, kes vajaduse korral saaksid kolleegidele kiiresti appi minna. C-maja töötajatel on kogemused ohtlikumate inimestega töötamisel, samuti on C-majas öösiti valves rohkem töötajaid. Töötajad kirjeldasid turvaplaani koos tegutsemisjuhistega ja mitmete töötajate rolle/ülesandeid, millest võib järeldada, et nad on valmis keerulisi olukordi oskuslikult lahendama. Siiski ei olnud nad kindlad, kuidas peaks osakonnast väljastpoolt abi kutsuma. Näiteks millal oleks tingimata vaja abi kutsuda psühhiaatriakliiniku akuutraviosakonnast või kuidas toimida, kui korrusel on parajasti vaid üks tegevusjuhendaja. Õiguskantsler soovitab hoolealuste järelevalve ja turvalisusega seotud probleemid ning erakorraliste juhtumite korral abi kutsumise korralduse töötajatega aegsasti läbi arutada, et oleks kindlustatud nii hoolealuste kui ka töötajate ohutus. Turvalisuse tagamiseks on äärmiselt oluline, et kõik tegevusjuhendajad saaksid alati kaasas kanda häirenuppu ja sisse oleks seatud tõhus abi kutsumise süsteem. Eraldusruum SHS § 107 lõikes 4 sätestatud olukorras tohib hooldekodu elaniku eraldamiseks kasutada vaid eraldusruumi nõuetele vastavat turvalist ruumi, mis võimaldab töötajal jälgida kogu ruumis toimuvat. Eraldusruum peab olema nii kohtumäärusega hoolekandeasutusse suunatud inimeste osakonnas kui ka ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimestele teenuse osutamise  4 üksustes. Haigla peahoone B-korpuse 8. korrusel asuvas erihoolduse osakonnas eraldusruumi ei ole. Nii A-, B- kui ka C-hoone eraldusruumid olid samalaadse sisustuse ja kujundusega. Tervisekaitsenõuete järgi peab eraldusruum olema turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase temperatuuri ja sobiva sisustusega. Eraldusruumis peab olema seina või põranda külge kinnitatud voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase. Hoolekandekeskuse eraldusruumides ei olnud voodi seina või põranda külge kinnitatud ning B-maja voodi oli eraldatu ära lõhkunud (kontrollkäigu ajal ei olnud seda veel asendatud). Lõhutud oli ka B- ja C-hoonete eraldusruumi ukseava kattev klaas. Lõhutud voodi ja ukseklaasid tuleb asendada. Ohuolukordade ennetamiseks ja turvalise keskkonna tagamiseks soovitab õiguskantsler leida turvaline lahendus ka eraldatu käeulatusse jäävate ukselinkide tarbeks, sest selliste eenduvate detailidega on võimalik end vigastada. Eraldusruumist tuleb kõrvaldada kõik ohuallikad, sh esemed, mida eraldusruumis lahtiselt olema ei peaks – näiteks A-hoone eraldusruumi aknalaual oli pakendis ruloo. Ruumis olevad lahtised esemed võivad olla hoolealusele ohtlikud, sest nendega võib ägestunud inimene end vigastada. Eraldusruumid olid piisavalt valgustatud ning üldmulje oli värske ja puhas. Tualett asub eraldusruumi läheduses, joogivett tuuakse vajaduse korral. Tegevusjuhendaja saab eraldatut hõlpsalt jälgida klaasiga kaetud ukseavast. Siiski ei ole eraldusruumi asukoht kõige õnnestunum, kuna see paikneb ühistegevuse ruumi kõrval. Ühistegevuste alalt on eraldusruumis toimuvat näha ja kuulda. Ägestunud inimese väärikuse tagamiseks ei peaks teistel hoolealustel olema võimalik jälgida, mis toimub eraldusruumis. Õiguskantsleri hinnangul on hoolekandekeskuse eraldusruumide üldine seisukord hea, kuid eraldatu turvalisuse tagamiseks palub õiguskantsler üle vaadata kõik võimalikud ohtlikud kohad eraldusruumides ning parandada lõhutud sisseseade. Eraldamise dokumenteerimine ja eraldamise register Hoolekandekeskuses on erakorraliste juhtumite dokumenteerimiseks ette nähtud eraldusmeetmete rakendamise registreerimise vorm ja vägivallajuhtumi raporti vorm. Mõlema vormi andmeväljad on kehtivate nõuetega kooskõlas. Õiguskantsleri nõunikele esitati vaid vägivallajuhtumite raportid. Neis raportites ei olnud SHS § 107 lõikes 8 nõutud teavet, mida peab eraldusruumi kasutamise korral dokumenteerima. Seega ei ole dokumenteeritud hoolekandekeskuses eraldamist nõuetekohaselt. Mitu tegevusjuhendajat ei olnud kursis ka sellega, et peale vägivallajuhtumi raporti tuleb neil täita ka muid dokumente. SHS § 107 lõige 8 näeb ette, et eraldamise korral tuleb talletada rohkem infot. Hoolekandekeskuse elaniku eraldamine on tõsine põhiõiguste riive, mis peab olema (ka kohtulikult) kontrollitav. Sestap peab dokumenteerimine vastama seaduse nõuetele ning olema sedavõrd põhjalik, et tagantjärele saaks üheselt tuvastada eraldamisvajaduse aluseks olnud asjaolud ja põhjendused. Vaidluse tekkimisel peab teenuse osutaja suutma tõendada, et eraldamine oli konkreetsel juhul vajalik ja leebemate meetmetega ei oleks saavutatud soovitud tulemust ning ei oleks saanud hoolealusele ja teistele isikutele tekkinud ohtu kõrvaldada. Põhjendused peaksid kajastuma dokumentides nii, et oleks võimalik aru saada, kas eraldamine oli õigustatud.  5 Eraldamise juhtumeid ei olnud kantud eraldamise registrisse. Hoolekandekeskuses on olemas eraldamise koondregistri vorm (eraldusregister), kuid õiguskantsleri nõunikud said kontrollkäigul tutvuda vaid täitmata vormiga. Eraldamise registril on oluline roll väärkohtlemise ohu ennetamisel1, sest registri eesmärk on anda kiire ülevaade eraldamise juhtumitest ja sellest, kas eraldamine on olnud nõuetekohane. Kui eraldamist ei dokumenteerita nõuetekohaselt või osa eraldamist puudutavast teabest kantakse vaid hoolealuse toimikusse (või muudes andmekaustades), ei ole võimalik eraldamise juhtumitest saada piisavalt head ülevaadet. Õiguskantsler palub kõik eraldamise juhtumid nõuetekohaselt talletada ja kanda need ka eraldamise koondregistrisse. 3. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet Hoolekandekeskuse A-, B- ja C-majad on 2020. ja 2021. a ehitatud spetsiaalselt ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise iseärasusi arvestades. Inimesed elavad ühe- ja kahekohalistes magamistubades, mis on varasemate elamistingimustega võrreldes märksa privaatsemad. Nii magamistoad kui ka ühisruumid on hubased, avarad ja valgusküllased. Hea, et majade ümbrusse on rajatud õuealad ning püütud neid kasutada tegevusvõimaluste mitmekesistamiseks. A-maja juurde on ehitatud kasvuhoone. B-maja õuealal oli kiik, mille parandamist või uuendamist väga oodatakse. Inimesed saavad kasutada pesemisruume vastavalt oma soovidele ja see on hea, sest mõnele hooldekodu elanikule mõjub pesemas käimine rahustavalt. Tualettruumid on kohandatud ka liikumisraskustega inimestele. Paraku ei saa täiesti rahule jääda hoonete ligipääsetavusega. Näiteks oli ratastugiraamiga liikujatel keeruline ületada magamistubade uksepakke. Mõnel inimesel oli keeruline ka teisele korrusele liikuda (hoonetes pole lifti). Kohtumääruse alusel hoolekandekeskusesse suunatud inimeste majast (C-maja) pääseb õuealale vaid mööda treppi, mistõttu on liikumisraskustega inimestel raske õue pääseda. Selle osakonna elanike liikumisvõimalused on niigi väga piiratud, mistõttu on äärmiselt oluline, et ka väljapääs õuealale kohandataks liikumisraskustega inimeste erivajadustele. Kui hoone sees olev ja väljapääsuks kasutatav liikumistee ei ole kohandatud liikumisraskustega inimeste erivajadustele, peavad nad rohkem kõrvalist abi paluma. See koormab abistajaid ning võib hooldekodu elanikus tekitada alaväärsustunnet. Nii võib inimene kukkumiskartuse või liikumistakistuse tõttu loobuda näiteks õues jalutamisest või mõnest muust tegevusest, milles ta on võimeline osalema ning millest ta on ka huvitatud. Hooned on projekteeritud nõnda, et ühistegevuse aladelt pääseb magamistubadesse. Kuna hoolekandekeskuses on palju selliseid inimesi, kes vajavad individuaalset lähenemist ning ei ole võimelised osalema grupitegevustes, vajaksid nad sellist ruumi, kus saaks segamatult pühenduda huvi- ja teraapilistele tegevustele kas üksinda või väiksemas grupis. Avatud ühistegevuse aladel võib see olla raske. C-maja magamistoas (ruum C04) puudus kohtvalgusti. Tervisekaitsenõudeid arvestades tuleks see paigaldada. Haigla peahoone B-korpuse 8. korrusel asuva erihoolduse osakonna ruumid nägid välja askeetlikud, tubade sisustus oli vananenud. Osakonnas oli mitu ühistegevuse ruumi ning ka tuba, 1 Raport Eesti Valitsusele Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) Eesti külastuse kohta, mis toimus 23.–30.09.2003, CPT (2004) 5, p 103. Vt ka õiguskantsleri 20.02.2014 ringkiri ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele, p 2.  6 mis oli sisustatud huviringide ja teraapilise tegevuse jaoks. Inimesed elavad peahoones asuvas osakonnas kahe- kuni neljakohalistes magamistubades. Erihoolekandeasutuse tervisekaitsenõuete kohaselt tohib ühte magamistuppa majutada kuni kaks inimest. Ülerahvastatud magamistoad ei taga piisavat eraldatust ja psüühikahäirega inimesele vajalikku privaatsust. Privaatsuse tagamise olulisust on rõhutatud ka erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhises. Magamistoa minimaalne pindala ja voodikohtade arv on kehtestatud ka selleks, et paremini kaitsta hooldekodu elanike tervist ja tõkestada haiguste levikut. Ruumikitsikus võib ka inimeste vahel pingeid tekitada. Tervisekaitsenõudeid eirata ei tohi. Ühes tualettruumis puudus tualettpoti prill-laud (ruum B822). Hoolekandekeskuse elanikud võivad kanda isiklikke või hooldekodu pakutud rõivaid. Vahel ei ole inimestel aga võimalik pärast riiete pesemist samu rõivaid (sh aluspesu) tagasi saada, sest need on ühiskasutuses (nt A-maja elanikel). Selline kord võib panna inimest tundma end väheväärtuslikuna. Vähemalt ihupesu ringlust peab vältima. Üks võimalik lahendus on näiteks ihupesu pesemine eraldi pesukottides või rõivaste märgistamine, nii et pesu jõuaks pärast pesemist taas sama inimese kätte.2 Paljudes hooldekodudes kasutatakse selleks riiete märgistamist. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) hinnangul3 on edukaks rehabilitatsiooniks muu hulgas oluline, et inimesel oleks võimalik kanda vaid temale määratud riideid. Kontrollkäigul kaasas olnud ekspert soovitas toitlustamisel pöörata rohkem tähelepanu hoolealuste vanusest, soost ja tervisemuredest tingitud iseärasustele. Hoolekandekeskuse elanikud kurtsid, et meestel jääb vahel kõht tühjaks, sest kõik toiduportsud on ühesuurused. Hoolekandeasutuste toitlustamisnõudeid sätestava määruse § 3 lõike 9 ja § 4 kohaselt tuleb menüü koostamisel ja toidu pakkumisel arvestada hoolealuste soo ja vanusega (vt määruse lisa 1) ning võtta aluseks kahe nädala keskmine toiduenergia- ja toitainetevajadus. Nooremate meeste ning eakamate naiste toiduenergia- ja toitainetevajadus võib erineda pea kolmandiku võrra. Seda peab hoolekandekeskuse elanike toitlustamisel arvestama. Ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatele inimestele tuleb koostada tegevusplaan 30 päeva jooksul pärast hoolekandeasutusse saabumist (SHS § 85 lg 1). Teenuseosutaja peab tegevuste kohta andma hinnangu vähemalt kord kvartalis (SHS § 85 lg 2 p 2). Mitme inimese tegevusplaanid pärinesid eelmisest hoolekandeasutusest või oli tegevusplaanis märgitud tegevuste elluviimise kohta jäetud nõutud ajaks hinnang andmata. Mõne inimese tegevusplaani täitmise kohta oli hinnang antud viimati 2020. aasta oktoobris. Töötajad selgitasid, et kuna hoolekandekeskus kolis, oli kontrollkäigule eelnenud aeg neile varasemast keerulisem. Sel ajal toimusid ka arutelud uue tegevusplaani vormi üle. Õiguskantsler palub, et tegevusplaanide koostamisel ja neile hinnangute andmisel järgitaks sotsiaalhoolekande seaduse nõudeid ja tähtaegu. Kontrollkäigul ilmnes, et üks hoolekandekeskuse elanik sai 2020. aasta sügisel tegevusjuhendaja tahtliku tegevuse tõttu viga. Õiguskantsler tunnustab, et juhtunust sedavõrd kiiresti uurimisasutusele teada anti. Väärkohtlemise kahtluse korra tuleb seda kindlasti teha, sest uurimisasutus saab juhtunut tõhusa menetluse käigus hinnata ja vajaduse korral süüdlase vastutusele võtta. Väärkohtlemise kahtluse korral soovitab õiguskantsler tervishoiutöötajal lähtuda ÜRO piinamise ja muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise efektiivse uurimise ja dokumenteerimise käsiraamatu (nn Istanbuli protokolli) põhimõtetest. See on väärkohtlemise juhtumite dokumenteerimisel tõhus juhendmaterjal, mis aitab juhtunut dokumenteerida nõnda, et kogutud andmeid oleks hiljem võimalik kasutada ka kohtumenetluses. 2 Vt ka õiguskantsleri 22.02.2017 kontrollkäik Koeru Hooldekeskusesse, lk 2. 3 Vt p 179.  7 Õiguskantsler soovitab hooldekodul pöörata rohkem tähelepanu tervisekaitsenõuete järgimisele, ligipääsu ja haigla peamaja olmetingimuste parandamisele. Tegevusplaanid tuleb koostada nõuetekohaselt ning inimeste abi- ja toimetulekuvajadusele tuleb anda hinnang seaduses sätestatud aja jooksul. 4. Tegevusjuhendajate arv Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama, et ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste elukeskkond oleks turvaline ning et selle üle tehtaks järelevalvet. Samuti peab teenuseosutaja tagama, et hooldekodu elanik ei seaks ohtu ennast ega teisi (SHS § 100 lg 1 ja lg 2 p 2, § 102 lg 1, § 103). Selleks tuleb kaitsta hoolealust temast endast, teistest või keskkonnast lähtuvate ohtude eest.4 Samuti peab teenuseosutaja abistama hoolealuseid enese eest hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid seadusega ette nähtud ülesandeid. Selleks et tagada nõuetekohane teenus, peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid. Hoolekandekeskuse C-maja mõlemal korrusel on ööpäev läbi tööl kaks tegevusjuhendajat. See tähendab, et majas töötab kogu aeg vähemalt neli tegevusjuhendajat. Lisaks on tööpäeviti kella 8– 16 majas vanemtegevusjuhendaja. A-majas ja B-majas on päevasel ajal (kella 8–18) nii esimesel kui ka teisel korrusel tööl kaks tegevusjuhendajat. B-majas tegeleb üks tegevusjuhendaja tavaliselt autistlike hoolealuste individuaalse juhendamisega. Õhtuti ja öösiti on üldjuhul mõlemal korrusel üks tegevusjuhendaja. Tööpäeviti on majas ka vanemtegevusjuhendaja (kella 8–17). Haigla peahoone B-korpuses asuvas erihoolduse osakonnas on enamasti nii päeval kui ka öösel kohal kaks tegevusjuhendajat. Tööajad on kokku leppinud, et hommikuste hooldustoimingute ajal (kella 7–8) on tööl kolm inimest, kuid päevasel ajal (kella 15–18) üks. Nii on rohkem töötajaid kohal siis, kui tööjõuvajadus on suurem, ning ka öisel ajal on kohal kaks tegevusjuhendajat. Ööpäevaringse erihooldusteenuse kvaliteeti mõjutab vahetult see, mitu tegevusjuhendajat hoolealustega tegeleb. Kui teenust osutatakse kohtumääruse alusel hooldekodusse suunatud inimestele, peab olema iga 20 inimese kohta ööpäev läbi vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 3). Kui hooldekodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, peab teenuseosutaja tagama, et 15 inimesega tegeleks vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 2). Seadus sätestab siiski vaid miinimumnõude, teenuseosutaja peab töötajate arvu planeerides lähtuma inimeste tegelikest järelevalve- ja juhendamisvajadustest. Teenuseosutaja peab asutuse spetsiifikat (nt hoolekandekeskuse elanike psüühikahäirete olemus ja raskus) ning tegevusjuhendajate tööülesandeid (nt tegevusjuhendajad peavad ka koristama) ja - korraldust (nt puhkused) arvestades hoolitsema selle eest, et kogu aeg oleks kohal piisavalt töötajaid. Nii saab kindlustada hoolealuste heaolu ja turvalisuse ning järelevalve kõikide tegevuste üle. 4 Vt p 63−64.  8 Viljandi Haigla Hooldekeskuse erihoolekandeüksustes on tavaliselt nii päeval kui ka öösiti rohkem tegevusjuhendajaid, kui miinimumnõuded ette näevad, ja see on positiivne. Miinimumnõue ei ole täidetud vaid haigla peahoone B-korpuses asuvas erihoolduse osakonnas, kus sageli on päeval (kella 15–18) tööl vaid üks tegevusjuhendaja. Vestlustest töötajate ja hoolealustega selgus, et tegevusjuhendajate töökoormus on suur, sest hoolekandekeskuses on palju individuaalset lähenemist vajavaid inimesi. Tegevusjuhendajatel napib aega, et hoolekandekeskuse elanikega individuaalselt tegeleda. Nii kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed kui ka ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega hoolealused võivad olla ettearvamatu käitumisega, mistõttu ei tohi neid jätta järelevalveta. Varem oli hoolekandekeskuse elanikel võimalik käia ka tegevusmajas ning osaleda seal tegevustoas juhendatud tegevustes. See oli paljude hoolealuste jaoks oluline keskkonnavahetus. Vestlustes toodi välja, et tegevusmajas pakutud tegevuste lõppemisega jäi tegutsemisvõimalusi vähemaks. Viljandi Haigla Hoolekandekeskuses pakutakse siiski mitmeid arendavaid ja sisukat ajaveetmist võimaldavaid tegevusi. Osakondades käivad tegevusterapeudid, tegeleda saab joogaga ja mängida korvpalli. Saab kasutada jõusaali ning käia saunas. Mõnele hoolealusele pakub huvi aiandus (A- maja juures asub ka kasvuhoone). Iga päev on päevakavas õues jalutamine, aeg-ajalt käiakse tegevusjuhendaja saatel jalutamas ka pargis. Hoolealuseid kaasatakse koristamisse. Rahul ei saa olla sellega, et hoolekandekeskus ei ole loonud kohtumääruse alusel asutusse suunatud inimestele võimalust töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil, nagu seda nõuab seadus (SHS § 100 lg 2 p 5). Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et hooldekodus peaks olema rohkem töötajaid - igal korrusel vähemalt kaks tegevusjuhendajat. See võimaldaks tegevusse haarata ka passiivsemad hoolealused, tegelda rohkem tähelepanu vajavate inimestega ning tagada parema järelevalve. Nii saaks paremini kaasata hoolekandekeskuse elanikke iseseisvat toimetulekut parandavasse ja säilitavasse tegevusse (ka nt toiduvalmistamisse) ning seejuures säilitada järelevalve nende üle. See aitaks ennetada ka töötajate läbipõlemist. CPT on seisukohal5, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada ka hoolekandeasutuses elavate inimeste heaolu. Tegevusjuhendajate töökoormust mõjutab see, milliseid tööülesandeid neile antakse. Erihoolekandeteenust saab vahetult osutada vaid nõuetekohase kvalifikatsiooniga tegevusjuhendaja (SHS § 86), kes peab esmajoones täitma teenuse sisuks olevaid tööülesandeid. Nende koormamine lisakohustustega (nt üld- ja hügieeniruumide koristamine) ei pruugi olla otstarbekas. Ruumide koristamise kõrval ei jõua tegevusjuhendaja piisavalt süveneda hoolealuse muredesse ning end tema vajadustega kursis hoida, samuti on tal keeruline kontrollida kõikide hoolekandekeskuse elanike liikumist ja tegevust. Kui selliste tööülesannete täitmine on siiski vältimatu, siis on mõistlik töötajatega läbi arutada, kuidas korraldada ülesanded nii, et nende täitmiseks kuluks vähem aega (nt jäi silma, et osakondades ei olnud tolmuimejat). Õiguskantsler rõhutab, et õigusaktiga kehtestatud hoolekandeasutuse minimaalsest töötajate arvust ei pruugi alati piisata kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja hoolekandekeskuse elanike põhiõiguste tagamiseks. Hoolealuste heaolu ja turvalisuse huvides palub õiguskantsler üle vaadata 5 Vt p 186.  9 hoolekandekeskuse töökorralduse ning tegevusjuhendajate arvu ning tagada, et kogu aeg oleks tööl küllaldaselt tegevusjuhendajaid. 5. Tegevusjuhendajate kvalifikatsioon Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste ohutus ja heaolu sõltuvad otseselt tegevusjuhendajate oskustest ja teadmistest. Hoolekandekeskuse töötajad rääkisid, et koolitustel osalemist soositakse ning ka töötajad ise on huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest. Hoolekandekeskus on ise korraldanud mitmeid majasiseseid koolitusi (nt ohtlikult käituvate inimestega töötamiseks nõutav täienduskoolitus). Sellegipoolest ei vasta majandustegevuse registri andmetel rohkem kui poolte tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon SHS §-s 86 sätestatud nõuetele või on teave nende kvalifikatsiooni kohta registrisse kandmata (andmed seisuga 01.05.2021). Teenuseosutaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed (MSÜS § 30 lg 5). 26 tegevusjuhendaja andmeid majandustegevuse registris ei olnud. Majandustegevuse registri andmetel on hooldekodu tegevusjuhendaja baaskoolituse läbinud 58-st tegevusjuhendajast 24. Nõutavale koolitusele oli registreerunud viis töötajat. Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse C-majas töötavast 20 tegevusjuhendajast oli majandustegevuse registri järgi läbinud suurema ohtlikkusastmega inimestega tööks nõutava täienduskoolituse (SHS § 86 lg 5) neli tegevusjuhendajat. Kaks töötajat oli nõutud koolitusele registreerunud. Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesega tööks nõutava täienduskoolituse on 38-st tegevusjuhendajast läbinud 15 (SHS § 86 lg 6). Viis töötajat oli nõutud koolitusele registreerunud. Alates 2020. aastast ei piisa tegevusjuhendajana töötamiseks vaid kohustuslikule koolitusele registreerumisest. SHS § 83 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab teenuseosutaja tagama, et temaga lepingulises suhtes oleval teenust vahetult osutaval inimesel oleks SHS §-s 86 sätestatud nõuetele vastav haridus. Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatuse tõttu osata olukordi adekvaatselt hinnata. Nad ei pruugi toimida ärevatel hetkedel hooldekodu elanike parimates huvides ega valida nende heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Koolitatud personal oskab süsteemselt arendada ja toetada ka madalama tahteaktiivsusega või suurema ohtlikkuseastmega, keerulise ja vahel ettearvamatu käitumisega ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga inimesi ning valida selleks kohased võtted. Õiguskantsler palub korraldada nii, et kõik hoolekandekeskuse tegevusjuhendajad saaksid osaleda seadusega nõutud koolitusel. Samuti tuleb uuendada majandustegevuse registri andmeid, et need vastaksid tegelikule olukorrale.  10 6. Ravimite käitlemine ja manustamine Hoolekandekeskuses hoitakse ravimeid meditsiiniõe lukustatud tubades ja tegevusjuhendajate tööruumides. Raviskeemi järgi jagavad retseptiravimeid ravimidosaatoritesse hoolekandekeskuse õed. Tegevusjuhendajad aitavad elanikke ravimite võtmisel ja jälgivad, et nad võtaksid ravimeid raviskeemi järgi. Hoolealustele annavad ravimeid ka õed. Hoolekandekeskuse ravimite käitlemise kord oli läbimõeldud ja töötajad olid ravimite käitlemise nõuetega kursis. Siiski jäi silma ka mõningaid puudusi. Ravimikappides leidus ravimeid (psühhotroopsed ravimid, nt Valocordin Diazepam, Diazepeks, Haloperidol), mis olid nimeliselt markeerimata ning mõeldud hoolealustele andmiseks üksnes vajaduse korral (nt haiguse ägenemisel). Ohutuse tagamiseks peab igal ravimipakendil olema märge selle kohta, kelle ravimiga on tegemist. Iga retseptiravimi puhul peab saama kindlaks teha, kellele see on määratud. Ravimite käitlemisel tuleb hoolekandekeskusel lähtuda muu hulgas sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr 20 „Ravimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses“ sätestatud nõuetest. Arsti välja kirjutatud ravimit võib anda vaid sellele inimesele, kellele arst on selle määranud. Nimeliselt markeerimata pakenditega ravimid võivad tekitada ravimite kuritarvitamise ohtu ning on vastuolus ravimiarvestuse eeskirjadega. Hoolekandekeskusele üldiseks kasutamiseks soetatud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite kohta tuleb pidada eraldi arvestust. Kõigi nimeliselt markeerimata ravimite kohta sellist arvestust ei peetud. Ravimite säilitamise ruumides oli aegunud ravimeid (nt Lorazepam A-maja II korruse ravimite säilitamise ruumi külmkapis ja Klotrimasool salv B-majas). Inimeste tervise kaitseks on oluline, et asutusel oleks ülevaade olemasolevatest ravimitest ning et kõlbmatud (nt mille säilivusaeg on möödunud) ja mittevajalikud ravimid nõuetekohaselt hävitataks. Aegunud ravimite kasutamine võib ohustada elu ja tervist. Mõnele hoolekandekeskuse elanikule annavad hooldajad ravimeid purustatud kujul. Tabletid tehakse pulbriks purustusanumas, millel oli näha kuivanud ravimijääke (nt C-majas). Kui inimesele on raviskeemis määratud mitu ravimit, siis purustatakse need hooldekandekeskuses koos. Osakondades oli näha ka topse, kuhu ravimid olid lahustuma pandud. Raviskeemides ravimite purustamise või lahustamise kohta teave puudus. Õiguskantsler on soovitanud enne ravimite purustamist ja lahustamist hinnata, kas konkreetset ravimit tohib sel viisil käidelda ning kas mitme ravimi kokkusegamine on lubatud. Kui inimene ei taha / saa ravimeid võtta, siis tuleb välja selgitada selle põhjus ja seejärel leida talle sobiv ravimivorm (mikstuurid, süstid jne). Neelamisraskuste tekkimisel tuleb konsulteerida raviarstiga. Tablette võib purustada ja lahustada vaid äärmise vajaduse korral, vahetult enne manustamist ja arsti sellise korralduse kohta peaks olema märge raviskeemis. Ravimianumad tuleb jääkidest puhastada. Infovahetuse päevikutest, vägivallajuhtumi raportitest ja töötajatega vestlustest selgus, et ärevas olukorras (nt hoolealuse terviseseisundi järsk halvenemine) kutsutakse aeg-ajalt erihoolduse osakonna majadesse appi Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku akuutraviosakonna turvatöötajad ja ka psühhiaatriaõed. Vajaduse korral süstitakse hoolealustele ka akuutraviosakonna valvearsti määratud rahustava toimega ravimit. Psühhiaatriakliiniku akuutraviosakond asub hoolekandekeskuse üksuste lähedal. Seega on kõrgetasemeline psühhiaatriline eriarstiabi hooldekodu elanikele hõlpsasti kättesaadav. Õiguskantsler rõhutab, et väljaspool statsionaarse  11 psühhiaatrilise ravi osakonda ja psühhiaatrilise abi seaduse §-des 11−14 sätestatud nõudeid järgimata võib valvearsti määratud ravimeid manustada vaid inimese enda nõusolekul. Sotsiaalhoolekande seadus ei anna hoolekandeasutusele õigust ravida hooldekodu elanikke nende tahte vastaselt ning anda inimestele ravimeid ilma nende nõusolekuta. Ka Riigikohus on märkinud,6 et kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saavat inimest ei tohi tahtevastaselt ravida. See põhimõte kehtib ka raviskeemijärgsete ravimite manustamise kohta. Kuigi SHS § 100 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja järgima, et hoolealused võtaksid arsti määratud ravimeid, saab seda kohustust täita üksnes meetoditega,7 mida kasutades võtab inimene talle määratud ravimeid vabatahtlikult ja teadlikult. Vältimatu psühhiaatrilise abi vajaduse korral tuleb inimene toimetada haigla psühhiaatriaosakonda (sh siis, kui inimesele on vaja tema tahte vastaselt rahutussümptomite leevendamiseks ravimeid manustada). Õiguskantsler palub hoolekandekeskusel järgida ravimite käitlemisele ja manustamisele kehtestatud nõudeid. 7. Õendusabiteenus Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse suunatud inimestele peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kindlustama iseseisva õendusabiteenuse kättesaadavuse. 20 teenust saava inimese kohta peab õendusabiteenus olema kättesaadav vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 6), mis tähendab ühe inimese kohta kaks tundi nädalas. Vaimse alaarenguga inimestele tuleb pakkuda iseseisvat õendusabi 40 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 7). Kuna Viljandi Haigla Hoolekandekeskuses saab kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust 30 inimest, peaks õendusabi pakutama 30−60 tundi nädalas (120−240 tundi kuus); täpne tundide arv sõltub teenusel viibivate vaimse alaarenguga hoolealuste arvust. 2021. aasta märtsis ja aprillis ei olnud õendusabi seadusega nõutud mahus kättesaadav. Näiteks kontrollkäigule eelnenud nädala (05.–11.04.2021) töögraafiku järgi oli õde kohal 32 tundi. Enamik kohtumääruse alusel hoolekandekeskusesse suunatud inimestest vajab SHS § 102 lõike 6 kohaselt õendusabiteenust vähemalt kaks tundi nädalas. Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel tuleb õendusabiteenust pakkuda 30 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 5), mis tähendab ühe inimese kohta 1,3 tundi nädalas. Hoolekandekeskuse A-majas töötav õde oli kontrollkäigule eelnenud nädala (05.– 11.04.2021) töögraafiku järgi kohal 24 tundi. A-majas elavale 30 inimesele tuleb tagada õendusabiteenus aga vähemalt 39 tunni ulatuses igal nädalal. Hoolekandekeskuse B-majas ning haigla peahoones asuvas erihoolekande osakonnas töötab üks täiskoormusega õde (40 tundi nädalas), kuid teenust saavate inimeste hulka arvestades (B-majas 30 kohta ja haigla peahoones 20 kohta) peaks õendusabi osutatama iga nädal vähemalt 65 tunni ulatuses. 2021. aasta märtsis ja aprillis ei olnud õendusabi ka ebastabiilse remissiooniga hoolealustele seadusega nõutud mahus kättesaadav. Seadus sätestab vaid miinimumnõude, kuid asutuse eripärast lähtudes (nt olenevalt hoolekandekeskuse elanike diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla õendusteenus vajalik ka suuremas mahus. Hoolekandekeskuses elavad psüühikahäiretega 6 Vt p 14. 7 Vt punktid 18–18.4.  12 inimesed, kes ei suuda oma terviseseisundi tõttu kaebusi alati selgelt väljendada ning võivad valu kannatades ärrituda, muutudes endale ja teistele ohtlikuks. On ka inimesi, kelle tervislik seisund võib väga kiiresti muutuda. Kontrollkäigul jäi silma, et osakondades kohal olnud õed olid kogenud, suhtlesid hoolealustega asjatundlikult ja hoolivalt ning teadsid nende eripärasid. Õdedel on oluline roll inimeste terviseseisundi muutuste jälgimisel, kuid selleks on vaja tagada, et õed oleksid osakonnas kohal. Õendusabi korraldus peab arvestama hooldekodu elanike eripära ning terviseseisundit ning olema neile kõigile piisavalt kättesaadav. Ka õdede haigestumise ja korralise puhkuse ajal tuleb tagada õendusabiteenuse maht vähemalt seaduses nõutud mahus. Õiguskantsler palub tagada hooldekodu elanikele õendusabiteenus, mis arvestab asutuse eripära ja seaduse nõudeid (vt ka Uuemõisa Kodusse ja Sillamäe Kodusse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtted). 8. Koroonaviiruse leviku tõkestamine Hooldekandekeskuse töötajaid on nõustanud haigla infektsioonispetsialistid, kellega on läbi arutatud võimalikud ohud ning Terviseameti soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada SARS-CoV-2 viiruse leviku tõkestamiseks. Enamik töötajaid ja elanikke on vaktsineeritud. Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Hooldekodul oli olemas isikukaitsevahendite tagavara. Selleks et vältida viiruse levikut, on töötajad tööl vaid oma osakonnas ning ei ole mujal valves. Nakkuse levikut aitab ära hoida ka see, kui inimesed saavad igas tualettruumis seebiga käsi pesta. Mitme kraanikausi juures oli seep dosaatorist otsa saanud või puudus üldse (A-majas ja C-majas ning haigla peahoones asuvas osakonnas). Hoolealuste erivajaduste tõttu võib olla keeruline hoida pesemisvahendit iga kraanikausi juures, kuid sel juhul tuleks kaaluda, kas on mõni sobivam lahendus (pesuvaht vms). Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus 2020. aasta kevadel külastuspiirang, mille tõttu paljud hoolekandekeskuse elanikud ei ole saanud lähedastega kohtuda väga kaua. Õiguskantsler palub külastuspiirangute kehtestamisel arvestada, et CPT ei ole pidanud mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu. Hoolealustele oli lubatud pakke saata ka külastuskeelu ajal ning lähedastega suheldi telefoni teel. Helistamiseks on igal õhtul ette nähtud kindel aeg. Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis olukorras, kus suhtlemist on piiratud pikema aja jooksul ning pole olnud teada, millal olukord märgatavalt paraneda võiks. Sellises olukorras lasub hoolekandeasutusel varasemast suurem vastutus luua inimestele lähedastega suhtlemise võimalusi. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Väärib kiitust, et hoolekandekeskuses on sellele tähelepanu pööratud. Inimestel võimaldatakse lähedastega suhelda videokõnede kaudu, selleks otstarbeks on sisse seatud eraldi arvutitöökohad ja hangitud tahvelarvuti. Hoolekandekeskus on andnud  13 inimestele ka võimaluse osaleda veebi kaudu religioossel kogunemisel. Videokõnede tegemise korraldus jättis hea mulje. 9. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale. Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 15.09.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 7 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet Eva Lillemaa 693 8439 [email protected] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12 Märge tehtud: 16.04.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 16.04.2026 Õiguskantsleri 15.04.-16.04.2021 kontrollkäik AS Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse erihoolekande osakonda Kontrollkäigul osalenud eksperdi arvamus Koostaja: Liisi Voltri, MD : Perearst asutuses Perearst Tarmo Peda OÜ Kontrolli objekt: AS Viljandi Haigla Hoolekandekeskus Kasutatud materjalid: ekspertarvamuse koostamisel nähtusin kontrollkäigul nähtust ja kuuldust, lisaks olid kasutada Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse kirjalikud materjalid (kontrollkäigul tehtud fotode näol). Kontrolli toimumise aeg: 15. ja 16. aprill 2021. a Kontrollkäigust lühidalt: Tegemist oli etteteatamata kontrollkäiguga kahel päeval, kus 15.aprillil külastasime kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse maja ja 16. aprillil ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuse osakondi (2 uut maja ja 1 osakond Viljandi haigla peahoones). Kokku pakutakse nendes osakondades erihooldusteenust kokku 110-l kohal. Kontrollitud asutuse klientide elukorraldus ja heaolu 15.04.2021 külastatud kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenuse maja ( maja C) Pargi tee 22. Tegemist on kahe korrusega majaga, kus I korrusel 12 klienti ja II korrusel oli külastuse ajal 15 klienti (paljud kliendid II korrusel venekeelsed). Majas on tööl päeva peale 2 tegevusjuhendajat korruse peale, kes teevad 24-tunniseid valveid. Kokku 18 tegevusjuhendajat ja 2 vanemtegevusjuhendajat, kellest viimased on tööl argipäeviti 8-16. Lisaks on majas 0.75 kohaga medõde, kes tööl esmaspäevast-neljapäevani 8-16. Kolm korda nädalas käib kohapeal tegevusterapeut. 16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuste majad (maja A ja B) Saariku tee 8 ja 10. Mõlemad majad on kahekorruselised. Maja A (kollane) I korrusel on mehed (külastuse ajal 14) ja II korrusel naised ( 15 klienti). Majas on kliendid elanud külastuse hetkel kuu aega ja töötajate kirjelduse järgi elavad seal majas rahulikumad kliendid, kui majas B. Majas B on I korrusel 14 klienti ja nendest 6 meest ja 8 naist, II korrusel 15 meesklienti. Tegevusjuhendaja sõnul II korrusel mehed, kes füüsiliselt võivad ohtlikumad olla. Majas A (aadressil Saariku tee 8) on korruse peale tööl kaks tegevusjuhendajat, kellest üks tööl 8-18 ja teine 24 tundi kella 8st 8ni. Lisaks esmaspäevast reedeni kella 8-16ni vanemtegevusjuhendaja. Majas B (aadressil Saariku tee 10) olenevalt võimaluselt korrusel 1-2 tegevusjuhendajat ja lisaks vanemtegevusjuhendaja ja tema kolleeg (abiline) esmaspäevast reedeni kella 8st 17ni. Selles majas vanemtegevusjuhendaja sõnul on mureks töötajate puudus, vajaksid juurde vähemalt kahte tegevusjuhendajat. 16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuse osakond Viljandi Haigla peahoones Pärna tee 3. Viljandi Haigla peahoone 8ndal korrusel asub ebastabiilse remissiooniga isikute osakond, kus külastuse hetkel 17 klienti, kellest kõik naised, kes enamjaolt vanuses 50-60a. Ainult erihooldusosakonnana on osakond tegutsenud alates novembrist 2020. Osakonnas kliendid, kes enam-vähem ise suudavad oma igapäevatoimingutega hakkama saada. Korrusel on tööl päeval ja öösel 2 tegevusjuhendajat. Päevasel perioodil üks tegevusjuhendaja, kes teeb 24 tunnist vahetust 8st 8ni ja teine kella 6.30st 15ni. Õhtul tuleb teine tegevusjuhendaja kella 18st tööle. Esmaspäevast kolmapäevani kella 8-15ni käib veel eraldi tegevusjuhendaja, kes klientidega tegelustoas tegeleb. Eluolu Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse maja Pargi teel ja majad Saariku teel on sarnase ülesehitusega. Saariku tee majad ümbritsetud lukustatud aiaga ja Pargi teel maja taga piiratud aed. Kahe korrusega majad, kus korrused on nö mõtteliselt ja ka füüsiliselt uksega poolitatud (nö tekib majas 4 pere efekt, 2 tk korruse peale). Saariku tee majades olid kliendid elanud kontrollkäigu toimumise hetkel umbes kuu aega, sest need alles olid valminud. Korrustel on igal „perel“ on oma ühine suurem ala. Sellel alal lauad ja toolid, diivanid, tv. Ühes majas isegi jalgrattatrenažöör. Oli märgata ka suuri riiuleid, kus võimalik endale lugemiseks raamat võtta. Sellel ühisel alal ka igal „perel“ oma kööginurk, mis on kaetud kattega (automaatselt üles lastav ja alla lastav uks), kui seda ei kasutata. Söömine toimub samuti nendel ühistel aladel. Ühist ala ääristavad klientide toad ja wc-d ( oli olemas ka suurem inva-wc), dušširuum. Meditsiiniõe kabinet oli kõigil külastatud osakondadel olemas. Olemas ka töötajate jaoks väike puhkenurk (tuba). Lisaks ühise ala ääres suuremad kapid, kus saab hoiustada asju, need lukustatud. Klientide toad 1-2 kohalised. Tubade uksi võimalik lukustada seest poolt. Tubades voodi, tavaliselt suurem kapp ja muud sisutust olenevalt toast. Toad olid puhtad. Akendel rulood, kuid oli ka aknaid, kus neid ei olnud. Töötajate sõnul ära lõhutud klientide poolt. Tubades suured aknas, kust pääseb hästi ka päevavalgus sisse. Pimedas valgustamiseks suur laelamp ja kohtvalgustid voodi kohal. WC-d ja dušširuumid olid puhtad, kuid oli kohti, kus puudus seep pesemiseks ja kätekuivatuseks vahendid. Viljandi Haigla peahoones olevas osakonnas on kliendid ühe- kuni neljakohalistes tubades. Tubades oli olemas voodid ja muud sisutust, olenevalt toast- lauad, kapid. Lisaks oli mõnel kliendil toas televiisor vms. Mõni tuba rohkem, teine vähem sisustatud. Lisaks on neil korruse peale tuba, kus võimalik aega ühiselt viita, tegeleda nt käsitööga. Eraldi koridori peal õeposti juures aja veetmise ala, kus tv vaatamise võimalus neil, kellel seda toas ei ole. Olemas ka eraldi söömiseks ala. Lisaks olemas eraldi õeposti juures meditsiiniõe tuba. Töötajatel olemas oma puhketuba. Klientide toad olid puhtad ja kasutuskõlbulikud, kuid vajaksid sanitaarremonti. Kontrollkäigu ajal olid toad soojad. Koridori peal asub ka klientide dušširuum ja WC-d, mis olid enam-vähem puhtad, kuid jällegi vajaks sanitaarremonti. Olemas ka pesemisraam ja pesemistool, kui kliendil peaks olema raske liikuda. Pesupäevad on korraldatud nii, et klient üks kord nädalas kindlasti saaks pesemas käidud, kuid vajadusel toimub see ka tihedamini. Osakondades peeti klientide kohta ka nö päevaraamatut, kuhu märgiti üles dušši all käimise sagedus, küünte ja juustelõikus, pesupesemise graafik (mida kliendid teevad koos juhendajaga ise) ja isegi naisterahvaste menstruatsiooni periood. Kõiki osakondi toitlustab Viljandi Haigla köök. Menüüd mitmekülgsed, kuid nädala menüüdest jääb silma juur- ja puuviljade vähesus. Vestustest selgus, et mõnel meeskliendile jäävad portsud vahel väikeseks. Klientidel kolm põhitoidukorda ja tavaliselt kella 19.30 ajal ka veel teepaus ja lisaks näiteks saiake vms. Lisaks on klientidel võimalik ka oma toiduaineid osakondades külmkapis hoida ja vahepeal on võimalik päeva peale veel teha tee- ja kohvipause. Mõnes kliendid käivad koos tegevusjuhendajaga ka ise poes. Neil, kes ise on käi, siis tegevusjuhendajad käivad nende eest soovi korral. Üheski osakonnas ei ole videovalvet. Klientidel on võimalik käia õues. Kõigil osakondadel, peale Viljandi Haigla peamajas oleva osakonna, on olemas õueala, kus kliendid liikuda saavad ja seal olemas ka suitsuala. Suitsetajad saavad oma sigaretid oma raha eest osta, neid hoiustatakse töötajate puhketubades kappides ja neid jagavad tegevusjuhendajad kindlatel aegadel. Päeva peale kindel arv suitse (n. Pargi tee majas 5 suitsu päevas). Peahoones olevatel klientidel on võimalik õue minna haigla taha trepi peale koos tegevusjuhendajaga. Arsti- ja õendusabiteenuse osutamine, kvaliteet ja dokumenteerimine 15.04.2021 külastatud kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenuse maja ( maja C) Pargi tee 22. Majas teenindab kliente meditsiiniõde Jelena Lenbaum alates 01.03.21, kes on tööl 0.75 koormusega. Asutuses käib koha peal ka psühhiaater 2 korda nädalas (teisipäev ja neljapäev) ja lisaks on ta alati kätte saadav telefoni teel. Kohapeal on vajadusel käinud ka hambaarst. 16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuste majad (maja A ja B) Saariku tee 8 ja 10. Majas A töötab meditsiiniõde 0.5 kohaga, kes käib kohapeal õhtuti kella 16-18. Tegevusjuhendajate sõnul on õde telefoniga alati kättesaadav. Majas B töötab meditsiiniõde Tiina Mitt, kes püsivalt viibib majas alates 15.04.21, kui võimaldati talle majas püsivalt oma kabinet. Koormust 1.0 ja tööpäevad esmaspäevast reedeni 8-16. Lisaks teenindab ta kliente ka Viljandi Haigla peahoones olevas ebastabiilse remissiooniga osakonnas. B-maja külastab ka psühhiaater 2 korda nädalas. 16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuse osakond Viljandi Haigla peahoones Pärna tee 3. Osakonnas käib kohapeal vajadusel meditsiiniõde, kes töötab ka majas B (Saariku tee 10). Pidevalt on ta olemas telefoni teel. Meditsiiniabist kokkuvõtlikult Üldiselt toimib meditsiiniabi osutamine kõikides osakondades sarnaselt. Patsientide ravilood on üldiselt digitaalselt dokumenteeritud, haigla võrgu ESTER süsteemis. Näiteks dokumenteeritakse sinna eriarstide, s.h ka psühhiaatri, ambulatoorsete visiitide sissekanded. Osad õe sissekanded tehakse ka sinna. Perearsti sissekanded on tõenäoliselt nende enda programmis (nende poolsed ravimiretseptide pikendamised jms). Kuid ka hooldekodus on õdede käes patsientide kohta käivad paberkandjal ravilood/tervisekaardid, kuhu dokumenteerivad juhtumeid/muudatusi, raviskeemid, epikriisid eriarstide juures käimisest jne . Iga kliendi kohta on olemas ka oma ravimkaart (raviskeem), kuhu on dokumenteeritud saadav ravim, selle doos ja ka see kui nt. ravim on lõpetatud. Need skeemid asusid ka ravimpinalite peal. Ravimite jagamine patsientidele toimub osakonnas. Retseptide pikendused tellib õde perearstilt. Õde jagab ravimid nädala kaupa ravimpinalitesse ning siis jagatakse need vastavalt päevale patsiendile. Ravimid jagavad klientidele tegevusjuhendajad. Ravimpinalid asusid töötajate või meditsiiniõe ruumis, olenevalt osakonnast. Kohtumäärusega ööpäevaringses erihooldusteenuse majas Pargi teel oli olemas eraldi kaustik ka käsimüügiravimite jagamise kohta (märgitud oli kuupäev, kellaaeg, kliendi nimi, ravimi nimi ja kogus ning, kes ravimi kliendile andis). Samasugune raamat, ka Saariku tee hoonetel, kuhu lisaks eelnimetalule fikseeritud ka ravimi andmise põhjus. Haigla peahoones olevas osakonnas ka selline märkimiseviis olemas. Ravimid, nii retsepti-kui käsimüügiravimid, on kliendi isiklikud ja ei kuulu kohamaksumuse sisse. Retseptiravimid asuvad meditsiiniõe kabinetis lukustatud kappides. Igale kliendile olid oma ravimid, mis asuvad markeeritud korvides. Käsimüügiravimeid oli markeerimata ka töötajate ruumide kappides lukustamata. Kuigi need on käsimüügiravimid, siis võiks ka nende hoiustamine olla lukustatud kappides ja alati olla dokumenteeritud, kui palju ja milleks kellelegi neid jaotatud on. See annab infot , kas mõni klient näiteks vajab edasisi uuringuid arsti juures jne. Terviseprobleemi tekkimisel kutsuvad tegevusjuhendajad esmaselt asutuse õe, kes vajadusel kontakteerub, siis perearstiga, psühhiaatriga või kutsub vajadusel kiirabi. Õed käivad ka eriarsti juures visiitidel klientidega vajadusel kaasas. Õdedele info jagamine toimub tavaliselt hommikustel valve üleandmistel. Kontrollkäigu ajal ei selgunud, kas õdedele jäetakse ka spetsiaalselt kuskile infot kirjalikult või käib kõik ainult suuliselt. Vestlusest töötajatega selgus, et kui on erakorraline olukord, kui klient vajab rahustamist, siis kõigepealt kontakteerutakse õega, kes korraldab edasise. Tegevusjuhendajatele on õe korraldusel lubatud manustada kliendile valocordin-diazepami tilku näiteks. Pargi tee 8 majas oli töötajate ruumis kabinetis ka lahtine markeerimata pudel eelnimetatud tilkadega. Peeti kaustikut nende jagamise kohta. Psühhotroopsed ravimid peavad alati olema lukustatud kapis, määratud arsti poolt kindlale isikule (st kajastuma ka nende raviskeemides) ja nende andmine fikseeritud. Kui olukord eskaleerub, siis on võimalik kutsuda abi sundravi osutavast majast või akuutravi osakonnast ning vajadusel osutada ka süsteravi, mida teeb meditsiinitöötaja, mille osas eelnevalt kontakteerutud valvepsühhiaatriga. Vajadusel kutsutakse ka politsei ja kiirabi. Kutsenuppu töötajatel kaasas kandmiseks ei ole, et kiirelt abi kutsuda. Viljandi Haigla peahoones olevas osakonnas, kus ei ole ka eraldusruumi, ei ole töötajate sõnul taolisi olukordi olnud ja üldiselt suudetakse olukord lahendada ilma abi kutsumata, klient suunatakse vajadusel oma tuppa rahunema. Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse majas ja majades Saariku teel on II korrusel olemas ka eraldusruum. Viljandi Haigla peahoones olevas osakonnas seda ei ole. SARS-CoV-2 (COVID 19) viiruse põhjustatud haiguse leviku tõkestamine: Kontrollkäigu toimumise hetkel oli hooldekodu klientide külastamine keelatud. Lähedastel oli võimalik hooldekodu klientidega ühendust saada telefoni (kas oma mobiiltelefoniga või majatelefoniga) ja ka näiteks videokõnega, kuid seda kasutatakse pigem harva. Lisaks saavad lähedased ka pakki saata, kui seda soovivad. Hooldekodu personal oli läbinud koolitused seoses isikukaitsevahendite kasutamise ja käitumise osas haiguse leviku perioodil. Vajalikud katsevahendid sai muretsetud. Viirusinfektsioonitunnustega töötaja tööle ei lubatud ning neil võimaldati kodus olla. Kontrollkäigu hetkeks oli suurem osa klientidest ja personalist vaktsineeritud kahe doosi Covid-19 vaktsiiniga. Vaktsineerimist korraldab Viljandi Haigla nakkuskabinet. Asutuse seintel oli märgata juhendeid õigeks kätepesuks ja piisknakkuse vältimiseks. Üldiselt oli kätepesuks vajalikud vahendid tualettruumides olemas, kuid oli ka WC-sid, kus seep ja käte kuivatamiseks vahendid puudusid. Eelistada võiks seejuures võimalusel vedelseepi ja paberist kuivatusrätikuid. Külastatud osakondadest oli Covid-19 viirus levinud haigla peamajas olevas osakonnas veebruaris 2021. Selle tagajärjel esinenud kahe kliendi surm. Tegevusjuhendaja sõnul, kellega vestlesime, paljud töötajad lasid end peale seda vaktsineerida. Haiguse levimise perioodil oli suur abi ka osakonnas viibinud meditsiinitudengitest, kes abistasid klientide hooldamisel ja ravimisel. Kokkuvõte Hoolekandeasutuse erinevates osakondades ei tuvastatud inimeste füüsilist või vaimset väärkohtlemist. Üldiselt võib klientide elamistingimusi erinevates majades hinnata heaks. Hea, et erinevates majades on olemas meditsiiniõde, kes vastutab ravimite käitlemise eest ja lahendab klientide tekkinud tervisemuresid. Kõik ravimitega/ meditsiiniliste protseduuridega seotud tegevused peavad olema fikseeritud. Tualettruumides peab olema võimalik pesta käsi, selleks peab tualettruumides olema seep ja käterätik, mis igaühel isiklik või on võimalik ühiskasutavatesse tualettruumidesse paigutada paberkäterätikud. Seebina eelistada pigem vedelseepi. Soovitav on pöörata rohkem tähelepanu tervislikule toitumisele ja kasutada võimalusel individuaalseid menüüsid, kuna kliendid on erinevast vanusest, soost ja erinevate tervislike probleemidega isikud. Suurendada võiks värskete juur- ja puuviljade osakaalu klientide menüüs. Töötajate sõnul võiks olemas olla kutsenupp abi kutsumiseks, kas või ühelt korruselt teisele.