Lp Kairi Nool Teie nr
Juht
Hoolekandekeskus Meie 24.08.2021 nr 7-9/210690/2105410
AS Viljandi Haigla
[email protected]
Kontrollkäik Viljandi Haigla Hoolekandekeskusesse
Austatud Kairi Nool
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ette teatamata 15.−16.04.2021 AS Viljandi Haigla
Hoolekandekeskuse (edaspidi: hoolekandekeskus või hooldekodu) erihoolekande osakonda.
Erihoolekandetaristu reorganiseerimise projektide abil rajatud uued hooned jätsid hea mulje.
Nende hoonete ruumid on avarad ja valgusküllased ning hoolekandekeskuse elanikele nende uus
elukeskkond väga meeldis. Töötajate suhtumine hooldekodu elanikesse oli asjatundlik ning
heatahtlik. Psühhiaatriline abi on hästi kättesaadav, sest hoolekandekeskus asub
psühhiaatriakliiniku läheduses. Positiivne on seegi, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks
kehtestatud piirangute tõttu pakub hoolekandekeskus inimestele võimalust suhelda oma
lähedastega videokõne kaudu.
Rahul ei saa olla sellega, et õigusliku aluseta piiratakse ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäiretega inimeste liikumisvabadust. Eraldamise juhtumeid ei dokumenteerita
nõuetekohaselt ning täitmata on eraldusregister. Eraldatu turvalisuse tagamiseks tuleb veenduda
selles, et eraldusruum on inimesele ohutu, ning kui ruumi sisseseade on lõhutud, tuleb see
parandada.
Kõik tegevusjuhendajad ei ole osalenud seadusega nõutud koolitustel. Kvaliteetse teenuse
osutamiseks peaks hooldekodus olema rohkem töötajaid (iseäranis A- ja B-majas), sest
hooldekodus elab palju suure tähelepanuvajadusega inimesi, kelle tervislik seisund võib kiiresti
halveneda, aga ka neid, kes vajavad erilist ja individuaalset lähenemist. Kohtumääruse alusel
hoolekandekeskusesse suunatud inimestele tuleb luua võimalused töötamiseks või töösarnaseks
tegevuseks.
Õiguskantsler soovitab hoolekandekeskusel hoolsamalt täita tervisekaitsenõudeid ja parandada
haigla peamajas asuva erihoolekande osakonna olmetingimusi. Tegevusplaanid peavad olema
nõuetekohaselt koostatud ja õigeaegselt üle vaadatud. Probleeme on ravimite manustamise ja
käitlemisega. Hoolekandekeskus peab hoolitsema selle eest, et meditsiiniõe abi oleks tagatud
seaduses kehtestatud ulatuses.
2
Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse suunatud inimestele osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust Pargi tee 22a hoones (C-maja, 30 teenusekohta). Ebastabiilse remissiooniga
raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele mõeldud ööpäevaringset
erihooldusteenust osutatakse aadressil Saariku tee 8 (A-maja, 30 teenusekohta), Saariku tee 10 (B-
maja, 30 teenusekohta) ja Pärna tee 3 (haigla peahoone B-korpuse 8. korrusel, 20 teenusekohta).
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hoolekandekeskuse
erihoolekande osakonna ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja
hoolekandekeskuse elanikega.
1. Liikumisvabaduse piiramine ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimeste
osakondades
Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele mõeldud
ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse osakondades, mille välisuksi saavad kiipkaardiga
avada vaid töötajad. Enamik nende osakondade hoolealuseid vajab oma tervisliku seisundi tõttu
pidevat intensiivset järelevalvet. Väljaspool osakonna ruume saavad nad liikuda koos saatjaga, ka
A- ja B-majade õueala on lukustatud aiaga piiratud.
Põhiseadus lubab liikumisvabadust piirata vaid seaduses sätestatud juhul ja kohases menetluses
(põhiseaduse § 20). Kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese
vabaduspõhiõigust võib piirata kindlatel ja erandlikel tingimustel, kuid vaid kuni kolmeks tunniks
isiku ohutusse eraldusruumi paigutamisega (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 107). Seega ei
luba seadus neid inimesi lukustada hoolekandeasutuse osakondadesse või piiratud territooriumile
nii, et neil ei ole võimalik soovi korral sealt lahkuda. Kehtivates normides on sätestatud, et
hoolekandeasutus peab selliste elanike ohutuse ja järelevalve (ka ruumidesse sisenemise ja
ruumidest väljumise kontrolli) tagama teiste õiguspäraste meetmetega.
On mõistetav, et ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga hooldekodu elanike seas on
neid, kes vajavad tugevat järelevalvet ning see paneb niisuguse osakonna töötajatele keerulise
ülesande. Ent ka piiratud teovõimega ja ümbritsevat ebaadekvaatselt tajuvate inimeste
liikumisvabadust võib piirata üksnes juhtudel, mis on seadusega piisavalt selgelt ja üheselt
määratud.
Õiguskantsler on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
kuluga hooldekodu elanike liikumisvabadust on piiratud ilma õigusliku aluseta. Kui
erihoolekandeteenust saava inimese suhtes tuleb rakendada tema tervisliku seisundi tõttu tema
enda või teiste inimeste ohutuse huvides lisapiiranguid (sh piirata liikumisvabadust), siis peab
Sotsiaalkindlustusamet seda erihoolekandeteenuse vajadust hinnates arvesse võtma. Vahel
võib ka teenuse saamise ajal inimese tervislik seisund halveneda sedavõrd, et ööpäevaringne
kohtumääruseta erihooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust ning vaja on
tugevamat järelevalvet. Sel juhul peab teenuseosutaja sellest teatama Sotsiaalkindlustusametile,
inimese rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusele ja eestkostjale, et inimene
suunataks teisele teenusele.
Riigikogu on ette näinud, et õigust vabalt liikuda võib piirata SHS § 105 lõike 1 sätestatud alustel
kohtu poolt kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise korral. Seega on võimalik pakkuda
erihoolekandeteenust õiguspäraselt ka neile, kelle erivajadused ja tervislik seisund nõuavad
vältimatult tugevamat järelevalvet ja liikumisvabaduse piiramist. Mõistagi ei ole inimese
3
vajalikule sotsiaalteenusele suunamine Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse võimuses. Sestap
palub õiguskantsler Sotsiaalkindlustusametil teha jõupingutusi, et inimesed saaksid nende
terviseseisundit ja tegelikku järelevalvevajadust arvestavat teenust, ilma et nende õigusi
rikutaks.
2. Turvalisus, eraldusruum ja eraldamise dokumenteerimine
Kohtumääruse alusel suunatakse hoolekandeasutusse inimesi, kes on psüühikahäire tõttu endale
või teistele ohtlikud. Ebastabiilse remissiooniga psüühikahäiretega inimesed võivad sageli käituda
ettearvamatult. Sestap peavad hoolekandekeskuse töötajad olema valmis ootamatute olukordade
lahendamiseks. Paljud töötajad on pika töökogemusega ja teavad, kuidas ohtlikke olukordi
oskuslikult lahendada ja hoolealuseid rahustada ning on juba tundma õppinud nende eripärasid.
Muret teeb see, et kõigil tegevusjuhendajatel ei ole võimalik kaasas kanda häirenuppu, millega
saaks ohuolukorras abi kutsuda. Töötajad rääkisid, et tavaliselt kutsuvad nad teisest osakonnast
kolleege appi telefonitsi. See ei pruugi alati olla abi kutsumiseks kõige kiirem ja sobivam viis.
Õe ruumides ja töötajate puhketubades olid üksikud kutsenupud, millega saab appi kutsuda
turvafirma töötaja. Ent kutsenuppe ei jätku kõigile. Osakondades avanevad paljud vaheuksed
kiipkaardiga, seega võib olla ohuolukorras telefonitsi abi kutsumiseks keeruline varjuda. Mõnda
hoolekodu elanikku võib tema nähes telefoni kasutamine ka ärritada. C-majas on probleeme
telefonileviga, mistõttu ei pruugi olla võimalik abi kutsuda ka telefonitsi. A- ja B-maja ümbritseb
lukustatud aed, mis teeb teises hoones töötavatele kolleegidele appi minemise keeruliseks.
Töötajad leidsid, et kaasaskantava nupu kaudu antav häiresignaal võiks jõuda turvafirma asemel
hoopis C-maja töötajateni, kes vajaduse korral saaksid kolleegidele kiiresti appi minna. C-maja
töötajatel on kogemused ohtlikumate inimestega töötamisel, samuti on C-majas öösiti valves
rohkem töötajaid.
Töötajad kirjeldasid turvaplaani koos tegutsemisjuhistega ja mitmete töötajate rolle/ülesandeid,
millest võib järeldada, et nad on valmis keerulisi olukordi oskuslikult lahendama. Siiski ei olnud
nad kindlad, kuidas peaks osakonnast väljastpoolt abi kutsuma. Näiteks millal oleks tingimata vaja
abi kutsuda psühhiaatriakliiniku akuutraviosakonnast või kuidas toimida, kui korrusel on parajasti
vaid üks tegevusjuhendaja.
Õiguskantsler soovitab hoolealuste järelevalve ja turvalisusega seotud probleemid ning
erakorraliste juhtumite korral abi kutsumise korralduse töötajatega aegsasti läbi arutada, et oleks
kindlustatud nii hoolealuste kui ka töötajate ohutus. Turvalisuse tagamiseks on äärmiselt oluline,
et kõik tegevusjuhendajad saaksid alati kaasas kanda häirenuppu ja sisse oleks seatud tõhus abi
kutsumise süsteem.
Eraldusruum
SHS § 107 lõikes 4 sätestatud olukorras tohib hooldekodu elaniku eraldamiseks kasutada vaid
eraldusruumi nõuetele vastavat turvalist ruumi, mis võimaldab töötajal jälgida kogu ruumis
toimuvat. Eraldusruum peab olema nii kohtumäärusega hoolekandeasutusse suunatud inimeste
osakonnas kui ka ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimestele teenuse osutamise
4
üksustes. Haigla peahoone B-korpuse 8. korrusel asuvas erihoolduse osakonnas eraldusruumi ei
ole.
Nii A-, B- kui ka C-hoone eraldusruumid olid samalaadse sisustuse ja kujundusega.
Tervisekaitsenõuete järgi peab eraldusruum olema turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase
temperatuuri ja sobiva sisustusega. Eraldusruumis peab olema seina või põranda külge kinnitatud
voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase. Hoolekandekeskuse eraldusruumides ei
olnud voodi seina või põranda külge kinnitatud ning B-maja voodi oli eraldatu ära lõhkunud
(kontrollkäigu ajal ei olnud seda veel asendatud). Lõhutud oli ka B- ja C-hoonete eraldusruumi
ukseava kattev klaas. Lõhutud voodi ja ukseklaasid tuleb asendada.
Ohuolukordade ennetamiseks ja turvalise keskkonna tagamiseks soovitab õiguskantsler leida
turvaline lahendus ka eraldatu käeulatusse jäävate ukselinkide tarbeks, sest selliste eenduvate
detailidega on võimalik end vigastada. Eraldusruumist tuleb kõrvaldada kõik ohuallikad, sh
esemed, mida eraldusruumis lahtiselt olema ei peaks – näiteks A-hoone eraldusruumi aknalaual
oli pakendis ruloo. Ruumis olevad lahtised esemed võivad olla hoolealusele ohtlikud, sest nendega
võib ägestunud inimene end vigastada.
Eraldusruumid olid piisavalt valgustatud ning üldmulje oli värske ja puhas. Tualett asub
eraldusruumi läheduses, joogivett tuuakse vajaduse korral. Tegevusjuhendaja saab eraldatut
hõlpsalt jälgida klaasiga kaetud ukseavast. Siiski ei ole eraldusruumi asukoht kõige õnnestunum,
kuna see paikneb ühistegevuse ruumi kõrval. Ühistegevuste alalt on eraldusruumis toimuvat näha
ja kuulda. Ägestunud inimese väärikuse tagamiseks ei peaks teistel hoolealustel olema võimalik
jälgida, mis toimub eraldusruumis.
Õiguskantsleri hinnangul on hoolekandekeskuse eraldusruumide üldine seisukord hea, kuid
eraldatu turvalisuse tagamiseks palub õiguskantsler üle vaadata kõik võimalikud ohtlikud kohad
eraldusruumides ning parandada lõhutud sisseseade.
Eraldamise dokumenteerimine ja eraldamise register
Hoolekandekeskuses on erakorraliste juhtumite dokumenteerimiseks ette nähtud eraldusmeetmete
rakendamise registreerimise vorm ja vägivallajuhtumi raporti vorm. Mõlema vormi andmeväljad
on kehtivate nõuetega kooskõlas.
Õiguskantsleri nõunikele esitati vaid vägivallajuhtumite raportid. Neis raportites ei olnud SHS
§ 107 lõikes 8 nõutud teavet, mida peab eraldusruumi kasutamise korral dokumenteerima. Seega
ei ole dokumenteeritud hoolekandekeskuses eraldamist nõuetekohaselt. Mitu tegevusjuhendajat ei
olnud kursis ka sellega, et peale vägivallajuhtumi raporti tuleb neil täita ka muid dokumente. SHS
§ 107 lõige 8 näeb ette, et eraldamise korral tuleb talletada rohkem infot.
Hoolekandekeskuse elaniku eraldamine on tõsine põhiõiguste riive, mis peab olema (ka
kohtulikult) kontrollitav. Sestap peab dokumenteerimine vastama seaduse nõuetele ning olema
sedavõrd põhjalik, et tagantjärele saaks üheselt tuvastada eraldamisvajaduse aluseks olnud
asjaolud ja põhjendused. Vaidluse tekkimisel peab teenuse osutaja suutma tõendada, et eraldamine
oli konkreetsel juhul vajalik ja leebemate meetmetega ei oleks saavutatud soovitud tulemust ning
ei oleks saanud hoolealusele ja teistele isikutele tekkinud ohtu kõrvaldada. Põhjendused peaksid
kajastuma dokumentides nii, et oleks võimalik aru saada, kas eraldamine oli õigustatud.
5
Eraldamise juhtumeid ei olnud kantud eraldamise registrisse. Hoolekandekeskuses on olemas
eraldamise koondregistri vorm (eraldusregister), kuid õiguskantsleri nõunikud said kontrollkäigul
tutvuda vaid täitmata vormiga. Eraldamise registril on oluline roll väärkohtlemise ohu
ennetamisel1, sest registri eesmärk on anda kiire ülevaade eraldamise juhtumitest ja sellest, kas
eraldamine on olnud nõuetekohane. Kui eraldamist ei dokumenteerita nõuetekohaselt või osa
eraldamist puudutavast teabest kantakse vaid hoolealuse toimikusse (või muudes
andmekaustades), ei ole võimalik eraldamise juhtumitest saada piisavalt head ülevaadet.
Õiguskantsler palub kõik eraldamise juhtumid nõuetekohaselt talletada ja kanda need ka
eraldamise koondregistrisse.
3. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hoolekandekeskuse A-, B- ja C-majad on 2020. ja 2021. a ehitatud spetsiaalselt ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise iseärasusi arvestades. Inimesed elavad ühe- ja kahekohalistes
magamistubades, mis on varasemate elamistingimustega võrreldes märksa privaatsemad. Nii
magamistoad kui ka ühisruumid on hubased, avarad ja valgusküllased. Hea, et majade ümbrusse
on rajatud õuealad ning püütud neid kasutada tegevusvõimaluste mitmekesistamiseks. A-maja
juurde on ehitatud kasvuhoone. B-maja õuealal oli kiik, mille parandamist või uuendamist väga
oodatakse. Inimesed saavad kasutada pesemisruume vastavalt oma soovidele ja see on hea, sest
mõnele hooldekodu elanikule mõjub pesemas käimine rahustavalt.
Tualettruumid on kohandatud ka liikumisraskustega inimestele. Paraku ei saa täiesti rahule jääda
hoonete ligipääsetavusega. Näiteks oli ratastugiraamiga liikujatel keeruline ületada
magamistubade uksepakke. Mõnel inimesel oli keeruline ka teisele korrusele liikuda (hoonetes
pole lifti). Kohtumääruse alusel hoolekandekeskusesse suunatud inimeste majast (C-maja) pääseb
õuealale vaid mööda treppi, mistõttu on liikumisraskustega inimestel raske õue pääseda. Selle
osakonna elanike liikumisvõimalused on niigi väga piiratud, mistõttu on äärmiselt oluline, et ka
väljapääs õuealale kohandataks liikumisraskustega inimeste erivajadustele. Kui hoone sees olev ja
väljapääsuks kasutatav liikumistee ei ole kohandatud liikumisraskustega inimeste erivajadustele,
peavad nad rohkem kõrvalist abi paluma. See koormab abistajaid ning võib hooldekodu elanikus
tekitada alaväärsustunnet. Nii võib inimene kukkumiskartuse või liikumistakistuse tõttu loobuda
näiteks õues jalutamisest või mõnest muust tegevusest, milles ta on võimeline osalema ning millest
ta on ka huvitatud.
Hooned on projekteeritud nõnda, et ühistegevuse aladelt pääseb magamistubadesse. Kuna
hoolekandekeskuses on palju selliseid inimesi, kes vajavad individuaalset lähenemist ning ei ole
võimelised osalema grupitegevustes, vajaksid nad sellist ruumi, kus saaks segamatult pühenduda
huvi- ja teraapilistele tegevustele kas üksinda või väiksemas grupis. Avatud ühistegevuse aladel
võib see olla raske.
C-maja magamistoas (ruum C04) puudus kohtvalgusti. Tervisekaitsenõudeid arvestades tuleks see
paigaldada.
Haigla peahoone B-korpuse 8. korrusel asuva erihoolduse osakonna ruumid nägid välja
askeetlikud, tubade sisustus oli vananenud. Osakonnas oli mitu ühistegevuse ruumi ning ka tuba,
1
Raport Eesti Valitsusele Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) Eesti külastuse kohta, mis toimus 23.–30.09.2003, CPT (2004) 5, p 103.
Vt ka õiguskantsleri 20.02.2014 ringkiri ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele, p 2.
6
mis oli sisustatud huviringide ja teraapilise tegevuse jaoks. Inimesed elavad peahoones asuvas
osakonnas kahe- kuni neljakohalistes magamistubades. Erihoolekandeasutuse tervisekaitsenõuete
kohaselt tohib ühte magamistuppa majutada kuni kaks inimest. Ülerahvastatud magamistoad ei
taga piisavat eraldatust ja psüühikahäirega inimesele vajalikku privaatsust. Privaatsuse tagamise
olulisust on rõhutatud ka erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhises. Magamistoa minimaalne pindala
ja voodikohtade arv on kehtestatud ka selleks, et paremini kaitsta hooldekodu elanike tervist ja
tõkestada haiguste levikut. Ruumikitsikus võib ka inimeste vahel pingeid tekitada.
Tervisekaitsenõudeid eirata ei tohi. Ühes tualettruumis puudus tualettpoti prill-laud (ruum B822).
Hoolekandekeskuse elanikud võivad kanda isiklikke või hooldekodu pakutud rõivaid. Vahel ei ole
inimestel aga võimalik pärast riiete pesemist samu rõivaid (sh aluspesu) tagasi saada, sest need on
ühiskasutuses (nt A-maja elanikel). Selline kord võib panna inimest tundma end
väheväärtuslikuna. Vähemalt ihupesu ringlust peab vältima. Üks võimalik lahendus on näiteks
ihupesu pesemine eraldi pesukottides või rõivaste märgistamine, nii et pesu jõuaks pärast pesemist
taas sama inimese kätte.2 Paljudes hooldekodudes kasutatakse selleks riiete märgistamist.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) hinnangul3 on edukaks rehabilitatsiooniks muu hulgas oluline, et inimesel oleks
võimalik kanda vaid temale määratud riideid.
Kontrollkäigul kaasas olnud ekspert soovitas toitlustamisel pöörata rohkem tähelepanu hoolealuste
vanusest, soost ja tervisemuredest tingitud iseärasustele. Hoolekandekeskuse elanikud kurtsid, et
meestel jääb vahel kõht tühjaks, sest kõik toiduportsud on ühesuurused. Hoolekandeasutuste
toitlustamisnõudeid sätestava määruse § 3 lõike 9 ja § 4 kohaselt tuleb menüü koostamisel ja toidu
pakkumisel arvestada hoolealuste soo ja vanusega (vt määruse lisa 1) ning võtta aluseks kahe
nädala keskmine toiduenergia- ja toitainetevajadus. Nooremate meeste ning eakamate naiste
toiduenergia- ja toitainetevajadus võib erineda pea kolmandiku võrra. Seda peab
hoolekandekeskuse elanike toitlustamisel arvestama.
Ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatele inimestele tuleb koostada tegevusplaan 30 päeva
jooksul pärast hoolekandeasutusse saabumist (SHS § 85 lg 1). Teenuseosutaja peab tegevuste
kohta andma hinnangu vähemalt kord kvartalis (SHS § 85 lg 2 p 2). Mitme inimese tegevusplaanid
pärinesid eelmisest hoolekandeasutusest või oli tegevusplaanis märgitud tegevuste elluviimise
kohta jäetud nõutud ajaks hinnang andmata. Mõne inimese tegevusplaani täitmise kohta oli
hinnang antud viimati 2020. aasta oktoobris. Töötajad selgitasid, et kuna hoolekandekeskus kolis,
oli kontrollkäigule eelnenud aeg neile varasemast keerulisem. Sel ajal toimusid ka arutelud uue
tegevusplaani vormi üle. Õiguskantsler palub, et tegevusplaanide koostamisel ja neile hinnangute
andmisel järgitaks sotsiaalhoolekande seaduse nõudeid ja tähtaegu.
Kontrollkäigul ilmnes, et üks hoolekandekeskuse elanik sai 2020. aasta sügisel tegevusjuhendaja
tahtliku tegevuse tõttu viga. Õiguskantsler tunnustab, et juhtunust sedavõrd kiiresti
uurimisasutusele teada anti. Väärkohtlemise kahtluse korra tuleb seda kindlasti teha, sest
uurimisasutus saab juhtunut tõhusa menetluse käigus hinnata ja vajaduse korral süüdlase
vastutusele võtta. Väärkohtlemise kahtluse korral soovitab õiguskantsler tervishoiutöötajal lähtuda
ÜRO piinamise ja muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise efektiivse
uurimise ja dokumenteerimise käsiraamatu (nn Istanbuli protokolli) põhimõtetest. See on
väärkohtlemise juhtumite dokumenteerimisel tõhus juhendmaterjal, mis aitab juhtunut
dokumenteerida nõnda, et kogutud andmeid oleks hiljem võimalik kasutada ka kohtumenetluses.
2
Vt ka õiguskantsleri 22.02.2017 kontrollkäik Koeru Hooldekeskusesse, lk 2.
3
Vt p 179.
7
Õiguskantsler soovitab hooldekodul pöörata rohkem tähelepanu tervisekaitsenõuete järgimisele,
ligipääsu ja haigla peamaja olmetingimuste parandamisele. Tegevusplaanid tuleb koostada
nõuetekohaselt ning inimeste abi- ja toimetulekuvajadusele tuleb anda hinnang seaduses sätestatud
aja jooksul.
4. Tegevusjuhendajate arv
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama, et ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste
elukeskkond oleks turvaline ning et selle üle tehtaks järelevalvet. Samuti peab teenuseosutaja
tagama, et hooldekodu elanik ei seaks ohtu ennast ega teisi (SHS § 100 lg 1 ja lg 2 p 2, § 102 lg 1,
§ 103). Selleks tuleb kaitsta hoolealust temast endast, teistest või keskkonnast lähtuvate ohtude
eest.4 Samuti peab teenuseosutaja abistama hoolealuseid enese eest hoolitsemisel, arendama
iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid seadusega ette nähtud ülesandeid.
Selleks et tagada nõuetekohane teenus, peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid.
Hoolekandekeskuse C-maja mõlemal korrusel on ööpäev läbi tööl kaks tegevusjuhendajat. See
tähendab, et majas töötab kogu aeg vähemalt neli tegevusjuhendajat. Lisaks on tööpäeviti kella 8–
16 majas vanemtegevusjuhendaja.
A-majas ja B-majas on päevasel ajal (kella 8–18) nii esimesel kui ka teisel korrusel tööl kaks
tegevusjuhendajat. B-majas tegeleb üks tegevusjuhendaja tavaliselt autistlike hoolealuste
individuaalse juhendamisega. Õhtuti ja öösiti on üldjuhul mõlemal korrusel üks tegevusjuhendaja.
Tööpäeviti on majas ka vanemtegevusjuhendaja (kella 8–17).
Haigla peahoone B-korpuses asuvas erihoolduse osakonnas on enamasti nii päeval kui ka öösel
kohal kaks tegevusjuhendajat. Tööajad on kokku leppinud, et hommikuste hooldustoimingute ajal
(kella 7–8) on tööl kolm inimest, kuid päevasel ajal (kella 15–18) üks. Nii on rohkem töötajaid
kohal siis, kui tööjõuvajadus on suurem, ning ka öisel ajal on kohal kaks tegevusjuhendajat.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse kvaliteeti mõjutab vahetult see, mitu tegevusjuhendajat
hoolealustega tegeleb. Kui teenust osutatakse kohtumääruse alusel hooldekodusse suunatud
inimestele, peab olema iga 20 inimese kohta ööpäev läbi vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS
§ 104 lg 3). Kui hooldekodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse
remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, peab teenuseosutaja
tagama, et 15 inimesega tegeleks vähemalt üks tegevusjuhendaja (SHS § 104 lg 2). Seadus sätestab
siiski vaid miinimumnõude, teenuseosutaja peab töötajate arvu planeerides lähtuma inimeste
tegelikest järelevalve- ja juhendamisvajadustest.
Teenuseosutaja peab asutuse spetsiifikat (nt hoolekandekeskuse elanike psüühikahäirete olemus
ja raskus) ning tegevusjuhendajate tööülesandeid (nt tegevusjuhendajad peavad ka koristama) ja -
korraldust (nt puhkused) arvestades hoolitsema selle eest, et kogu aeg oleks kohal piisavalt
töötajaid. Nii saab kindlustada hoolealuste heaolu ja turvalisuse ning järelevalve kõikide tegevuste
üle.
4
Vt p 63−64.
8
Viljandi Haigla Hooldekeskuse erihoolekandeüksustes on tavaliselt nii päeval kui ka öösiti rohkem
tegevusjuhendajaid, kui miinimumnõuded ette näevad, ja see on positiivne. Miinimumnõue ei ole
täidetud vaid haigla peahoone B-korpuses asuvas erihoolduse osakonnas, kus sageli on päeval
(kella 15–18) tööl vaid üks tegevusjuhendaja.
Vestlustest töötajate ja hoolealustega selgus, et tegevusjuhendajate töökoormus on suur, sest
hoolekandekeskuses on palju individuaalset lähenemist vajavaid inimesi. Tegevusjuhendajatel
napib aega, et hoolekandekeskuse elanikega individuaalselt tegeleda. Nii kohtumääruse alusel
ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed kui ka ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega hoolealused võivad olla ettearvamatu käitumisega, mistõttu ei tohi neid jätta
järelevalveta.
Varem oli hoolekandekeskuse elanikel võimalik käia ka tegevusmajas ning osaleda seal
tegevustoas juhendatud tegevustes. See oli paljude hoolealuste jaoks oluline keskkonnavahetus.
Vestlustes toodi välja, et tegevusmajas pakutud tegevuste lõppemisega jäi tegutsemisvõimalusi
vähemaks.
Viljandi Haigla Hoolekandekeskuses pakutakse siiski mitmeid arendavaid ja sisukat ajaveetmist
võimaldavaid tegevusi. Osakondades käivad tegevusterapeudid, tegeleda saab joogaga ja mängida
korvpalli. Saab kasutada jõusaali ning käia saunas. Mõnele hoolealusele pakub huvi aiandus (A-
maja juures asub ka kasvuhoone). Iga päev on päevakavas õues jalutamine, aeg-ajalt käiakse
tegevusjuhendaja saatel jalutamas ka pargis. Hoolealuseid kaasatakse koristamisse. Rahul ei saa
olla sellega, et hoolekandekeskus ei ole loonud kohtumääruse alusel asutusse suunatud inimestele
võimalust töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil, nagu seda nõuab seadus
(SHS § 100 lg 2 p 5).
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et hooldekodus peaks olema rohkem töötajaid
- igal korrusel vähemalt kaks tegevusjuhendajat. See võimaldaks tegevusse haarata ka
passiivsemad hoolealused, tegelda rohkem tähelepanu vajavate inimestega ning tagada parema
järelevalve. Nii saaks paremini kaasata hoolekandekeskuse elanikke iseseisvat toimetulekut
parandavasse ja säilitavasse tegevusse (ka nt toiduvalmistamisse) ning seejuures säilitada
järelevalve nende üle. See aitaks ennetada ka töötajate läbipõlemist. CPT on seisukohal5, et kui
töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada
ka hoolekandeasutuses elavate inimeste heaolu.
Tegevusjuhendajate töökoormust mõjutab see, milliseid tööülesandeid neile antakse.
Erihoolekandeteenust saab vahetult osutada vaid nõuetekohase kvalifikatsiooniga
tegevusjuhendaja (SHS § 86), kes peab esmajoones täitma teenuse sisuks olevaid tööülesandeid.
Nende koormamine lisakohustustega (nt üld- ja hügieeniruumide koristamine) ei pruugi olla
otstarbekas. Ruumide koristamise kõrval ei jõua tegevusjuhendaja piisavalt süveneda hoolealuse
muredesse ning end tema vajadustega kursis hoida, samuti on tal keeruline kontrollida kõikide
hoolekandekeskuse elanike liikumist ja tegevust. Kui selliste tööülesannete täitmine on siiski
vältimatu, siis on mõistlik töötajatega läbi arutada, kuidas korraldada ülesanded nii, et nende
täitmiseks kuluks vähem aega (nt jäi silma, et osakondades ei olnud tolmuimejat).
Õiguskantsler rõhutab, et õigusaktiga kehtestatud hoolekandeasutuse minimaalsest töötajate arvust
ei pruugi alati piisata kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja hoolekandekeskuse elanike põhiõiguste
tagamiseks. Hoolealuste heaolu ja turvalisuse huvides palub õiguskantsler üle vaadata
5
Vt p 186.
9
hoolekandekeskuse töökorralduse ning tegevusjuhendajate arvu ning tagada, et kogu aeg oleks
tööl küllaldaselt tegevusjuhendajaid.
5. Tegevusjuhendajate kvalifikatsioon
Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste ohutus ja heaolu sõltuvad otseselt
tegevusjuhendajate oskustest ja teadmistest. Hoolekandekeskuse töötajad rääkisid, et koolitustel
osalemist soositakse ning ka töötajad ise on huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest.
Hoolekandekeskus on ise korraldanud mitmeid majasiseseid koolitusi (nt ohtlikult käituvate
inimestega töötamiseks nõutav täienduskoolitus). Sellegipoolest ei vasta majandustegevuse
registri andmetel rohkem kui poolte tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon SHS §-s 86
sätestatud nõuetele või on teave nende kvalifikatsiooni kohta registrisse kandmata (andmed
seisuga 01.05.2021). Teenuseosutaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed (MSÜS
§ 30 lg 5). 26 tegevusjuhendaja andmeid majandustegevuse registris ei olnud.
Majandustegevuse registri andmetel on hooldekodu tegevusjuhendaja baaskoolituse läbinud 58-st
tegevusjuhendajast 24. Nõutavale koolitusele oli registreerunud viis töötajat.
Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse C-majas töötavast 20 tegevusjuhendajast oli
majandustegevuse registri järgi läbinud suurema ohtlikkusastmega inimestega tööks nõutava
täienduskoolituse (SHS § 86 lg 5) neli tegevusjuhendajat. Kaks töötajat oli nõutud koolitusele
registreerunud.
Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesega tööks
nõutava täienduskoolituse on 38-st tegevusjuhendajast läbinud 15 (SHS § 86 lg 6). Viis töötajat
oli nõutud koolitusele registreerunud.
Alates 2020. aastast ei piisa tegevusjuhendajana töötamiseks vaid kohustuslikule koolitusele
registreerumisest. SHS § 83 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab teenuseosutaja tagama, et temaga
lepingulises suhtes oleval teenust vahetult osutaval inimesel oleks SHS §-s 86 sätestatud nõuetele
vastav haridus.
Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas
pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Koolitamata
töötajad ei pruugi teadmatuse tõttu osata olukordi adekvaatselt hinnata. Nad ei pruugi toimida
ärevatel hetkedel hooldekodu elanike parimates huvides ega valida nende heaolu ja turvalisuse
tagamiseks õigeid meetodeid. Koolitatud personal oskab süsteemselt arendada ja toetada ka
madalama tahteaktiivsusega või suurema ohtlikkuseastmega, keerulise ja vahel ettearvamatu
käitumisega ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire kuluga inimesi ning valida selleks kohased
võtted.
Õiguskantsler palub korraldada nii, et kõik hoolekandekeskuse tegevusjuhendajad saaksid osaleda
seadusega nõutud koolitusel. Samuti tuleb uuendada majandustegevuse registri andmeid, et need
vastaksid tegelikule olukorrale.
10
6. Ravimite käitlemine ja manustamine
Hoolekandekeskuses hoitakse ravimeid meditsiiniõe lukustatud tubades ja tegevusjuhendajate
tööruumides. Raviskeemi järgi jagavad retseptiravimeid ravimidosaatoritesse hoolekandekeskuse
õed. Tegevusjuhendajad aitavad elanikke ravimite võtmisel ja jälgivad, et nad võtaksid ravimeid
raviskeemi järgi. Hoolealustele annavad ravimeid ka õed. Hoolekandekeskuse ravimite käitlemise
kord oli läbimõeldud ja töötajad olid ravimite käitlemise nõuetega kursis. Siiski jäi silma ka
mõningaid puudusi.
Ravimikappides leidus ravimeid (psühhotroopsed ravimid, nt Valocordin Diazepam, Diazepeks,
Haloperidol), mis olid nimeliselt markeerimata ning mõeldud hoolealustele andmiseks üksnes
vajaduse korral (nt haiguse ägenemisel). Ohutuse tagamiseks peab igal ravimipakendil olema
märge selle kohta, kelle ravimiga on tegemist. Iga retseptiravimi puhul peab saama kindlaks teha,
kellele see on määratud. Ravimite käitlemisel tuleb hoolekandekeskusel lähtuda muu hulgas
sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr 20 „Ravimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või
veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses“ sätestatud nõuetest. Arsti välja kirjutatud
ravimit võib anda vaid sellele inimesele, kellele arst on selle määranud. Nimeliselt markeerimata
pakenditega ravimid võivad tekitada ravimite kuritarvitamise ohtu ning on vastuolus
ravimiarvestuse eeskirjadega. Hoolekandekeskusele üldiseks kasutamiseks soetatud narkootiliste
ja psühhotroopsete ravimite kohta tuleb pidada eraldi arvestust. Kõigi nimeliselt markeerimata
ravimite kohta sellist arvestust ei peetud.
Ravimite säilitamise ruumides oli aegunud ravimeid (nt Lorazepam A-maja II korruse ravimite
säilitamise ruumi külmkapis ja Klotrimasool salv B-majas). Inimeste tervise kaitseks on oluline,
et asutusel oleks ülevaade olemasolevatest ravimitest ning et kõlbmatud (nt mille säilivusaeg on
möödunud) ja mittevajalikud ravimid nõuetekohaselt hävitataks. Aegunud ravimite kasutamine
võib ohustada elu ja tervist.
Mõnele hoolekandekeskuse elanikule annavad hooldajad ravimeid purustatud kujul. Tabletid
tehakse pulbriks purustusanumas, millel oli näha kuivanud ravimijääke (nt C-majas). Kui
inimesele on raviskeemis määratud mitu ravimit, siis purustatakse need hooldekandekeskuses
koos. Osakondades oli näha ka topse, kuhu ravimid olid lahustuma pandud. Raviskeemides
ravimite purustamise või lahustamise kohta teave puudus.
Õiguskantsler on soovitanud enne ravimite purustamist ja lahustamist hinnata, kas konkreetset
ravimit tohib sel viisil käidelda ning kas mitme ravimi kokkusegamine on lubatud. Kui inimene ei
taha / saa ravimeid võtta, siis tuleb välja selgitada selle põhjus ja seejärel leida talle sobiv
ravimivorm (mikstuurid, süstid jne). Neelamisraskuste tekkimisel tuleb konsulteerida raviarstiga.
Tablette võib purustada ja lahustada vaid äärmise vajaduse korral, vahetult enne manustamist ja
arsti sellise korralduse kohta peaks olema märge raviskeemis. Ravimianumad tuleb jääkidest
puhastada.
Infovahetuse päevikutest, vägivallajuhtumi raportitest ja töötajatega vestlustest selgus, et ärevas
olukorras (nt hoolealuse terviseseisundi järsk halvenemine) kutsutakse aeg-ajalt erihoolduse
osakonna majadesse appi Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku akuutraviosakonna turvatöötajad ja
ka psühhiaatriaõed. Vajaduse korral süstitakse hoolealustele ka akuutraviosakonna valvearsti
määratud rahustava toimega ravimit. Psühhiaatriakliiniku akuutraviosakond asub
hoolekandekeskuse üksuste lähedal. Seega on kõrgetasemeline psühhiaatriline eriarstiabi
hooldekodu elanikele hõlpsasti kättesaadav. Õiguskantsler rõhutab, et väljaspool statsionaarse
11
psühhiaatrilise ravi osakonda ja psühhiaatrilise abi seaduse §-des 11−14 sätestatud nõudeid
järgimata võib valvearsti määratud ravimeid manustada vaid inimese enda nõusolekul.
Sotsiaalhoolekande seadus ei anna hoolekandeasutusele õigust ravida hooldekodu elanikke nende
tahte vastaselt ning anda inimestele ravimeid ilma nende nõusolekuta. Ka Riigikohus on
märkinud,6 et kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saavat inimest ei tohi
tahtevastaselt ravida. See põhimõte kehtib ka raviskeemijärgsete ravimite manustamise kohta.
Kuigi SHS § 100 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja järgima,
et hoolealused võtaksid arsti määratud ravimeid, saab seda kohustust täita üksnes meetoditega,7
mida kasutades võtab inimene talle määratud ravimeid vabatahtlikult ja teadlikult. Vältimatu
psühhiaatrilise abi vajaduse korral tuleb inimene toimetada haigla psühhiaatriaosakonda (sh siis,
kui inimesele on vaja tema tahte vastaselt rahutussümptomite leevendamiseks ravimeid
manustada).
Õiguskantsler palub hoolekandekeskusel järgida ravimite käitlemisele ja manustamisele
kehtestatud nõudeid.
7. Õendusabiteenus
Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse suunatud inimestele peab ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja kindlustama iseseisva õendusabiteenuse kättesaadavuse. 20 teenust
saava inimese kohta peab õendusabiteenus olema kättesaadav vähemalt 40 tundi nädalas
(SHS § 102 lg 6), mis tähendab ühe inimese kohta kaks tundi nädalas. Vaimse alaarenguga
inimestele tuleb pakkuda iseseisvat õendusabi 40 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi
nädalas (SHS § 102 lg 7). Kuna Viljandi Haigla Hoolekandekeskuses saab kohtumääruse alusel
ööpäevaringset erihooldusteenust 30 inimest, peaks õendusabi pakutama 30−60 tundi nädalas
(120−240 tundi kuus); täpne tundide arv sõltub teenusel viibivate vaimse alaarenguga hoolealuste
arvust. 2021. aasta märtsis ja aprillis ei olnud õendusabi seadusega nõutud mahus kättesaadav.
Näiteks kontrollkäigule eelnenud nädala (05.–11.04.2021) töögraafiku järgi oli õde kohal 32 tundi.
Enamik kohtumääruse alusel hoolekandekeskusesse suunatud inimestest vajab SHS § 102 lõike 6
kohaselt õendusabiteenust vähemalt kaks tundi nädalas.
Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel tuleb õendusabiteenust pakkuda 30 teenust saava
inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 5), mis tähendab ühe inimese kohta 1,3
tundi nädalas. Hoolekandekeskuse A-majas töötav õde oli kontrollkäigule eelnenud nädala (05.–
11.04.2021) töögraafiku järgi kohal 24 tundi. A-majas elavale 30 inimesele tuleb tagada
õendusabiteenus aga vähemalt 39 tunni ulatuses igal nädalal. Hoolekandekeskuse B-majas ning
haigla peahoones asuvas erihoolekande osakonnas töötab üks täiskoormusega õde (40 tundi
nädalas), kuid teenust saavate inimeste hulka arvestades (B-majas 30 kohta ja haigla peahoones
20 kohta) peaks õendusabi osutatama iga nädal vähemalt 65 tunni ulatuses. 2021. aasta märtsis ja
aprillis ei olnud õendusabi ka ebastabiilse remissiooniga hoolealustele seadusega nõutud mahus
kättesaadav.
Seadus sätestab vaid miinimumnõude, kuid asutuse eripärast lähtudes (nt olenevalt
hoolekandekeskuse elanike diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks
olla õendusteenus vajalik ka suuremas mahus. Hoolekandekeskuses elavad psüühikahäiretega
6
Vt p 14.
7
Vt punktid 18–18.4.
12
inimesed, kes ei suuda oma terviseseisundi tõttu kaebusi alati selgelt väljendada ning võivad valu
kannatades ärrituda, muutudes endale ja teistele ohtlikuks. On ka inimesi, kelle tervislik seisund
võib väga kiiresti muutuda. Kontrollkäigul jäi silma, et osakondades kohal olnud õed olid kogenud,
suhtlesid hoolealustega asjatundlikult ja hoolivalt ning teadsid nende eripärasid. Õdedel on oluline
roll inimeste terviseseisundi muutuste jälgimisel, kuid selleks on vaja tagada, et õed oleksid
osakonnas kohal.
Õendusabi korraldus peab arvestama hooldekodu elanike eripära ning terviseseisundit ning olema
neile kõigile piisavalt kättesaadav. Ka õdede haigestumise ja korralise puhkuse ajal tuleb tagada
õendusabiteenuse maht vähemalt seaduses nõutud mahus.
Õiguskantsler palub tagada hooldekodu elanikele õendusabiteenus, mis arvestab asutuse eripära ja
seaduse nõudeid (vt ka Uuemõisa Kodusse ja Sillamäe Kodusse tehtud kontrollkäikude
kokkuvõtted).
8. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Hooldekandekeskuse töötajaid on nõustanud haigla infektsioonispetsialistid, kellega on läbi
arutatud võimalikud ohud ning Terviseameti soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid
tuleks rakendada SARS-CoV-2 viiruse leviku tõkestamiseks. Enamik töötajaid ja elanikke on
vaktsineeritud.
Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava
juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Hooldekodul oli olemas
isikukaitsevahendite tagavara. Selleks et vältida viiruse levikut, on töötajad tööl vaid oma
osakonnas ning ei ole mujal valves.
Nakkuse levikut aitab ära hoida ka see, kui inimesed saavad igas tualettruumis seebiga käsi pesta.
Mitme kraanikausi juures oli seep dosaatorist otsa saanud või puudus üldse (A-majas ja C-majas
ning haigla peahoones asuvas osakonnas). Hoolealuste erivajaduste tõttu võib olla keeruline hoida
pesemisvahendit iga kraanikausi juures, kuid sel juhul tuleks kaaluda, kas on mõni sobivam
lahendus (pesuvaht vms).
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus 2020. aasta kevadel
külastuspiirang, mille tõttu paljud hoolekandekeskuse elanikud ei ole saanud lähedastega kohtuda
väga kaua. Õiguskantsler palub külastuspiirangute kehtestamisel arvestada, et CPT ei ole pidanud
mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul
tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades
distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu.
Hoolealustele oli lubatud pakke saata ka külastuskeelu ajal ning lähedastega suheldi telefoni teel.
Helistamiseks on igal õhtul ette nähtud kindel aeg. Hooldekodu elanikud peavad lähedastega
suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis olukorras, kus suhtlemist on piiratud pikema
aja jooksul ning pole olnud teada, millal olukord märgatavalt paraneda võiks. Sellises olukorras
lasub hoolekandeasutusel varasemast suurem vastutus luua inimestele lähedastega suhtlemise
võimalusi. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda
alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Väärib kiitust, et hoolekandekeskuses on sellele tähelepanu
pööratud. Inimestel võimaldatakse lähedastega suhelda videokõnede kaudu, selleks otstarbeks on
sisse seatud eraldi arvutitöökohad ja hangitud tahvelarvuti. Hoolekandekeskus on andnud
13
inimestele ka võimaluse osaleda veebi kaudu religioossel kogunemisel. Videokõnede tegemise
korraldus jättis hea mulje.
9. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 15.09.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 7 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12
Märge tehtud: 16.04.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 16.04.2026
Õiguskantsleri 15.04.-16.04.2021 kontrollkäik AS Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse
erihoolekande osakonda
Kontrollkäigul osalenud eksperdi arvamus
Koostaja: Liisi Voltri, MD : Perearst asutuses Perearst Tarmo Peda OÜ
Kontrolli objekt: AS Viljandi Haigla Hoolekandekeskus
Kasutatud materjalid: ekspertarvamuse koostamisel nähtusin kontrollkäigul nähtust ja kuuldust,
lisaks olid kasutada Viljandi Haigla Hoolekandekeskuse kirjalikud materjalid (kontrollkäigul tehtud
fotode näol).
Kontrolli toimumise aeg: 15. ja 16. aprill 2021. a
Kontrollkäigust lühidalt: Tegemist oli etteteatamata kontrollkäiguga kahel päeval, kus 15.aprillil
külastasime kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse maja ja 16. aprillil ebastabiilse
remissiooniga erihooldusteenuse osakondi (2 uut maja ja 1 osakond Viljandi haigla peahoones).
Kokku pakutakse nendes osakondades erihooldusteenust kokku 110-l kohal.
Kontrollitud asutuse klientide elukorraldus ja heaolu
15.04.2021 külastatud kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenuse maja ( maja C) Pargi
tee 22.
Tegemist on kahe korrusega majaga, kus I korrusel 12 klienti ja II korrusel oli külastuse ajal 15 klienti
(paljud kliendid II korrusel venekeelsed).
Majas on tööl päeva peale 2 tegevusjuhendajat korruse peale, kes teevad 24-tunniseid valveid. Kokku
18 tegevusjuhendajat ja 2 vanemtegevusjuhendajat, kellest viimased on tööl argipäeviti 8-16. Lisaks
on majas 0.75 kohaga medõde, kes tööl esmaspäevast-neljapäevani 8-16. Kolm korda nädalas käib
kohapeal tegevusterapeut.
16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuste majad (maja A ja B)
Saariku tee 8 ja 10.
Mõlemad majad on kahekorruselised. Maja A (kollane) I korrusel on mehed (külastuse ajal 14) ja II
korrusel naised ( 15 klienti). Majas on kliendid elanud külastuse hetkel kuu aega ja töötajate kirjelduse
järgi elavad seal majas rahulikumad kliendid, kui majas B.
Majas B on I korrusel 14 klienti ja nendest 6 meest ja 8 naist, II korrusel 15 meesklienti.
Tegevusjuhendaja sõnul II korrusel mehed, kes füüsiliselt võivad ohtlikumad olla.
Majas A (aadressil Saariku tee 8) on korruse peale tööl kaks tegevusjuhendajat, kellest üks tööl 8-18
ja teine 24 tundi kella 8st 8ni. Lisaks esmaspäevast reedeni kella 8-16ni vanemtegevusjuhendaja.
Majas B (aadressil Saariku tee 10) olenevalt võimaluselt korrusel 1-2 tegevusjuhendajat ja lisaks
vanemtegevusjuhendaja ja tema kolleeg (abiline) esmaspäevast reedeni kella 8st 17ni. Selles majas
vanemtegevusjuhendaja sõnul on mureks töötajate puudus, vajaksid juurde vähemalt kahte
tegevusjuhendajat.
16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuse osakond Viljandi Haigla
peahoones Pärna tee 3.
Viljandi Haigla peahoone 8ndal korrusel asub ebastabiilse remissiooniga isikute osakond, kus
külastuse hetkel 17 klienti, kellest kõik naised, kes enamjaolt vanuses 50-60a. Ainult
erihooldusosakonnana on osakond tegutsenud alates novembrist 2020. Osakonnas kliendid, kes
enam-vähem ise suudavad oma igapäevatoimingutega hakkama saada. Korrusel on tööl päeval ja
öösel 2 tegevusjuhendajat. Päevasel perioodil üks tegevusjuhendaja, kes teeb 24 tunnist vahetust 8st
8ni ja teine kella 6.30st 15ni. Õhtul tuleb teine tegevusjuhendaja kella 18st tööle. Esmaspäevast
kolmapäevani kella 8-15ni käib veel eraldi tegevusjuhendaja, kes klientidega tegelustoas tegeleb.
Eluolu
Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse maja Pargi teel ja majad Saariku teel on sarnase
ülesehitusega. Saariku tee majad ümbritsetud lukustatud aiaga ja Pargi teel maja taga piiratud aed.
Kahe korrusega majad, kus korrused on nö mõtteliselt ja ka füüsiliselt uksega poolitatud (nö tekib
majas 4 pere efekt, 2 tk korruse peale). Saariku tee majades olid kliendid elanud kontrollkäigu
toimumise hetkel umbes kuu aega, sest need alles olid valminud.
Korrustel on igal „perel“ on oma ühine suurem ala. Sellel alal lauad ja toolid, diivanid, tv. Ühes majas
isegi jalgrattatrenažöör. Oli märgata ka suuri riiuleid, kus võimalik endale lugemiseks raamat võtta.
Sellel ühisel alal ka igal „perel“ oma kööginurk, mis on kaetud kattega (automaatselt üles lastav ja
alla lastav uks), kui seda ei kasutata. Söömine toimub samuti nendel ühistel aladel.
Ühist ala ääristavad klientide toad ja wc-d ( oli olemas ka suurem inva-wc), dušširuum. Meditsiiniõe
kabinet oli kõigil külastatud osakondadel olemas. Olemas ka töötajate jaoks väike puhkenurk (tuba).
Lisaks ühise ala ääres suuremad kapid, kus saab hoiustada asju, need lukustatud.
Klientide toad 1-2 kohalised. Tubade uksi võimalik lukustada seest poolt. Tubades voodi, tavaliselt
suurem kapp ja muud sisutust olenevalt toast. Toad olid puhtad. Akendel rulood, kuid oli ka aknaid,
kus neid ei olnud. Töötajate sõnul ära lõhutud klientide poolt. Tubades suured aknas, kust pääseb
hästi ka päevavalgus sisse. Pimedas valgustamiseks suur laelamp ja kohtvalgustid voodi kohal.
WC-d ja dušširuumid olid puhtad, kuid oli kohti, kus puudus seep pesemiseks ja
kätekuivatuseks vahendid.
Viljandi Haigla peahoones olevas osakonnas on kliendid ühe- kuni neljakohalistes tubades. Tubades
oli olemas voodid ja muud sisutust, olenevalt toast- lauad, kapid. Lisaks oli mõnel kliendil toas
televiisor vms. Mõni tuba rohkem, teine vähem sisustatud. Lisaks on neil korruse peale tuba, kus
võimalik aega ühiselt viita, tegeleda nt käsitööga. Eraldi koridori peal õeposti juures aja veetmise ala,
kus tv vaatamise võimalus neil, kellel seda toas ei ole. Olemas ka eraldi söömiseks ala. Lisaks olemas
eraldi õeposti juures meditsiiniõe tuba. Töötajatel olemas oma puhketuba.
Klientide toad olid puhtad ja kasutuskõlbulikud, kuid vajaksid sanitaarremonti. Kontrollkäigu
ajal olid toad soojad. Koridori peal asub ka klientide dušširuum ja WC-d, mis olid enam-vähem
puhtad, kuid jällegi vajaks sanitaarremonti. Olemas ka pesemisraam ja pesemistool, kui kliendil
peaks olema raske liikuda.
Pesupäevad on korraldatud nii, et klient üks kord nädalas kindlasti saaks pesemas käidud, kuid
vajadusel toimub see ka tihedamini. Osakondades peeti klientide kohta ka nö päevaraamatut, kuhu
märgiti üles dušši all käimise sagedus, küünte ja juustelõikus, pesupesemise graafik (mida kliendid
teevad koos juhendajaga ise) ja isegi naisterahvaste menstruatsiooni periood.
Kõiki osakondi toitlustab Viljandi Haigla köök. Menüüd mitmekülgsed, kuid nädala menüüdest
jääb silma juur- ja puuviljade vähesus. Vestustest selgus, et mõnel meeskliendile jäävad portsud
vahel väikeseks.
Klientidel kolm põhitoidukorda ja tavaliselt kella 19.30 ajal ka veel teepaus ja lisaks näiteks saiake
vms. Lisaks on klientidel võimalik ka oma toiduaineid osakondades külmkapis hoida ja vahepeal on
võimalik päeva peale veel teha tee- ja kohvipause. Mõnes kliendid käivad koos tegevusjuhendajaga
ka ise poes. Neil, kes ise on käi, siis tegevusjuhendajad käivad nende eest soovi korral.
Üheski osakonnas ei ole videovalvet.
Klientidel on võimalik käia õues. Kõigil osakondadel, peale Viljandi Haigla peamajas oleva
osakonna, on olemas õueala, kus kliendid liikuda saavad ja seal olemas ka suitsuala. Suitsetajad
saavad oma sigaretid oma raha eest osta, neid hoiustatakse töötajate puhketubades kappides ja neid
jagavad tegevusjuhendajad kindlatel aegadel. Päeva peale kindel arv suitse (n. Pargi tee majas 5
suitsu päevas). Peahoones olevatel klientidel on võimalik õue minna haigla taha trepi peale koos
tegevusjuhendajaga.
Arsti- ja õendusabiteenuse osutamine, kvaliteet ja dokumenteerimine
15.04.2021 külastatud kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenuse maja ( maja C) Pargi
tee 22.
Majas teenindab kliente meditsiiniõde Jelena Lenbaum alates 01.03.21, kes on tööl 0.75 koormusega.
Asutuses käib koha peal ka psühhiaater 2 korda nädalas (teisipäev ja neljapäev) ja lisaks on ta alati
kätte saadav telefoni teel. Kohapeal on vajadusel käinud ka hambaarst.
16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuste majad (maja A ja B)
Saariku tee 8 ja 10.
Majas A töötab meditsiiniõde 0.5 kohaga, kes käib kohapeal õhtuti kella 16-18. Tegevusjuhendajate
sõnul on õde telefoniga alati kättesaadav.
Majas B töötab meditsiiniõde Tiina Mitt, kes püsivalt viibib majas alates 15.04.21, kui võimaldati
talle majas püsivalt oma kabinet. Koormust 1.0 ja tööpäevad esmaspäevast reedeni 8-16. Lisaks
teenindab ta kliente ka Viljandi Haigla peahoones olevas ebastabiilse remissiooniga osakonnas.
B-maja külastab ka psühhiaater 2 korda nädalas.
16.04.2021 külastatud ebastabiilse remissiooniga erihooldusteenuse osakond Viljandi Haigla
peahoones Pärna tee 3.
Osakonnas käib kohapeal vajadusel meditsiiniõde, kes töötab ka majas B (Saariku tee 10). Pidevalt
on ta olemas telefoni teel.
Meditsiiniabist kokkuvõtlikult
Üldiselt toimib meditsiiniabi osutamine kõikides osakondades sarnaselt. Patsientide ravilood on
üldiselt digitaalselt dokumenteeritud, haigla võrgu ESTER süsteemis. Näiteks dokumenteeritakse
sinna eriarstide, s.h ka psühhiaatri, ambulatoorsete visiitide sissekanded. Osad õe sissekanded
tehakse ka sinna. Perearsti sissekanded on tõenäoliselt nende enda programmis (nende poolsed
ravimiretseptide pikendamised jms). Kuid ka hooldekodus on õdede käes patsientide kohta käivad
paberkandjal ravilood/tervisekaardid, kuhu dokumenteerivad juhtumeid/muudatusi, raviskeemid,
epikriisid eriarstide juures käimisest jne . Iga kliendi kohta on olemas ka oma ravimkaart (raviskeem),
kuhu on dokumenteeritud saadav ravim, selle doos ja ka see kui nt. ravim on lõpetatud. Need skeemid
asusid ka ravimpinalite peal.
Ravimite jagamine patsientidele toimub osakonnas. Retseptide pikendused tellib õde perearstilt. Õde
jagab ravimid nädala kaupa ravimpinalitesse ning siis jagatakse need vastavalt päevale patsiendile.
Ravimid jagavad klientidele tegevusjuhendajad. Ravimpinalid asusid töötajate või meditsiiniõe
ruumis, olenevalt osakonnast.
Kohtumäärusega ööpäevaringses erihooldusteenuse majas Pargi teel oli olemas eraldi kaustik ka
käsimüügiravimite jagamise kohta (märgitud oli kuupäev, kellaaeg, kliendi nimi, ravimi nimi ja kogus
ning, kes ravimi kliendile andis). Samasugune raamat, ka Saariku tee hoonetel, kuhu lisaks
eelnimetalule fikseeritud ka ravimi andmise põhjus. Haigla peahoones olevas osakonnas ka selline
märkimiseviis olemas.
Ravimid, nii retsepti-kui käsimüügiravimid, on kliendi isiklikud ja ei kuulu kohamaksumuse sisse.
Retseptiravimid asuvad meditsiiniõe kabinetis lukustatud kappides. Igale kliendile olid oma ravimid,
mis asuvad markeeritud korvides.
Käsimüügiravimeid oli markeerimata ka töötajate ruumide kappides lukustamata. Kuigi need on
käsimüügiravimid, siis võiks ka nende hoiustamine olla lukustatud kappides ja alati olla
dokumenteeritud, kui palju ja milleks kellelegi neid jaotatud on. See annab infot , kas mõni klient
näiteks vajab edasisi uuringuid arsti juures jne.
Terviseprobleemi tekkimisel kutsuvad tegevusjuhendajad esmaselt asutuse õe, kes vajadusel
kontakteerub, siis perearstiga, psühhiaatriga või kutsub vajadusel kiirabi. Õed käivad ka eriarsti juures
visiitidel klientidega vajadusel kaasas. Õdedele info jagamine toimub tavaliselt hommikustel valve
üleandmistel. Kontrollkäigu ajal ei selgunud, kas õdedele jäetakse ka spetsiaalselt kuskile infot
kirjalikult või käib kõik ainult suuliselt.
Vestlusest töötajatega selgus, et kui on erakorraline olukord, kui klient vajab rahustamist, siis
kõigepealt kontakteerutakse õega, kes korraldab edasise. Tegevusjuhendajatele on õe korraldusel
lubatud manustada kliendile valocordin-diazepami tilku näiteks. Pargi tee 8 majas oli töötajate ruumis
kabinetis ka lahtine markeerimata pudel eelnimetatud tilkadega. Peeti kaustikut nende jagamise
kohta. Psühhotroopsed ravimid peavad alati olema lukustatud kapis, määratud arsti poolt
kindlale isikule (st kajastuma ka nende raviskeemides) ja nende andmine fikseeritud.
Kui olukord eskaleerub, siis on võimalik kutsuda abi sundravi osutavast majast või akuutravi
osakonnast ning vajadusel osutada ka süsteravi, mida teeb meditsiinitöötaja, mille osas eelnevalt
kontakteerutud valvepsühhiaatriga. Vajadusel kutsutakse ka politsei ja kiirabi. Kutsenuppu töötajatel
kaasas kandmiseks ei ole, et kiirelt abi kutsuda.
Viljandi Haigla peahoones olevas osakonnas, kus ei ole ka eraldusruumi, ei ole töötajate sõnul taolisi
olukordi olnud ja üldiselt suudetakse olukord lahendada ilma abi kutsumata, klient suunatakse
vajadusel oma tuppa rahunema.
Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse majas ja majades Saariku teel on II korrusel
olemas ka eraldusruum. Viljandi Haigla peahoones olevas osakonnas seda ei ole.
SARS-CoV-2 (COVID 19) viiruse põhjustatud haiguse leviku tõkestamine:
Kontrollkäigu toimumise hetkel oli hooldekodu klientide külastamine keelatud. Lähedastel oli
võimalik hooldekodu klientidega ühendust saada telefoni (kas oma mobiiltelefoniga või
majatelefoniga) ja ka näiteks videokõnega, kuid seda kasutatakse pigem harva. Lisaks saavad
lähedased ka pakki saata, kui seda soovivad.
Hooldekodu personal oli läbinud koolitused seoses isikukaitsevahendite kasutamise ja käitumise osas
haiguse leviku perioodil. Vajalikud katsevahendid sai muretsetud. Viirusinfektsioonitunnustega
töötaja tööle ei lubatud ning neil võimaldati kodus olla. Kontrollkäigu hetkeks oli suurem osa
klientidest ja personalist vaktsineeritud kahe doosi Covid-19 vaktsiiniga. Vaktsineerimist korraldab
Viljandi Haigla nakkuskabinet.
Asutuse seintel oli märgata juhendeid õigeks kätepesuks ja piisknakkuse vältimiseks. Üldiselt oli
kätepesuks vajalikud vahendid tualettruumides olemas, kuid oli ka WC-sid, kus seep ja käte
kuivatamiseks vahendid puudusid. Eelistada võiks seejuures võimalusel vedelseepi ja paberist
kuivatusrätikuid.
Külastatud osakondadest oli Covid-19 viirus levinud haigla peamajas olevas osakonnas veebruaris
2021. Selle tagajärjel esinenud kahe kliendi surm. Tegevusjuhendaja sõnul, kellega vestlesime, paljud
töötajad lasid end peale seda vaktsineerida. Haiguse levimise perioodil oli suur abi ka osakonnas
viibinud meditsiinitudengitest, kes abistasid klientide hooldamisel ja ravimisel.
Kokkuvõte
Hoolekandeasutuse erinevates osakondades ei tuvastatud inimeste füüsilist või vaimset
väärkohtlemist. Üldiselt võib klientide elamistingimusi erinevates majades hinnata heaks.
Hea, et erinevates majades on olemas meditsiiniõde, kes vastutab ravimite käitlemise eest ja lahendab
klientide tekkinud tervisemuresid. Kõik ravimitega/ meditsiiniliste protseduuridega seotud tegevused
peavad olema fikseeritud.
Tualettruumides peab olema võimalik pesta käsi, selleks peab tualettruumides olema seep ja käterätik,
mis igaühel isiklik või on võimalik ühiskasutavatesse tualettruumidesse paigutada paberkäterätikud.
Seebina eelistada pigem vedelseepi.
Soovitav on pöörata rohkem tähelepanu tervislikule toitumisele ja kasutada võimalusel
individuaalseid menüüsid, kuna kliendid on erinevast vanusest, soost ja erinevate tervislike
probleemidega isikud. Suurendada võiks värskete juur- ja puuviljade osakaalu klientide menüüs.
Töötajate sõnul võiks olemas olla kutsenupp abi kutsumiseks, kas või ühelt korruselt teisele.