Puuduste kõrvaldamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 23.08.2021 Kehtiv kuni 23.08.2096 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 11 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Virve Lans Andmekaitse Inspektsioon Teie 16.08.2021 nr 2.2.-1/21/2467 [email protected] Meie 24.08.2021 nr 1.1-16/2249-3 Puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Virve Lans Oleme tutvunud Andmekaitse Inspektsiooni täiendavate küsimustega „Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuringus“ isikuandmete töötlemisega seoses. Nende märkuste valguses oleme täiendanud oma taotlust, mis on vastuskirjale eraldi lisatud (vt Lisa 1). Et muudatusi kiiresti märkaksite, on need lisas teist värvi. Lugupidamisega Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa: Lisa 1 Marion Pajumets 6269 164 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 Tallinn SOTSIAALMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 16 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: 2021. aasta alguse pensioni I samba reformiga tekkisid uued valikud vanaduspensionieast mõnevõrra varem pensionile jäämiseks. Muudatusega loodi uus pensioniliik, paindlik vanaduspension, mis jaguneb kaheks: esimene neist algab enne, teine pärast üldist vanaduspensioniiga. Enne pensioniea saabumist valitud paindliku vanaduspensioni korral vähendatakse pensioni suurust, kuid samal ajal on võimalik töötada ning saada pensionile lisaks töötasu. Paralleelselt uue paindliku vanaduspensioniga on endiselt võimalik minna ka ennetähtaegsele vanaduspensionile. Viimast saavad valida inimesed, kellel on pensionieani vähem kui kolm aastat ning kellel on pensionistaaži vähemalt 15 aastat. Esmased andmed näitavad, et vaid ennetähtaegse pensioni saamine ei taga vanaduspensionäride majanduslikku toimetulekut piisaval määral. Seega, kui on soov ja võimalus, aitab paindlik vanaduspension koos saadava töötasuga tagada paremini majanduslikku toimetulekut ning annab samas võimaluse eneseteostuseks. Riigi ülesanne on sotsiaalkaitse, sh pensionisüsteemi kaudu tagada elanike majanduslik toimetulek erinevates eluetappides, sh vanemas eas. Uuringuprojekti eesmärk on töötada välja müksud, mis julgustaksid inimesi, kes soovivad enne vanaduspensioniiga pensionile jääda, valima paindliku vanaduspensioni, mis võimaldab ühendada töötamist ja pensioni saamist. Uuringuprojekti käigus uuritakse, miks osad sihtrühma liikmed ei eelista paindlikku vanaduspensionit, töötatakse välja müksud, mis toetaksid paindliku vanaduspensioni valimist, rakendatakse neid mükse ja hinnatakse nende mõju. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja tööturualased ning inimeste tervisliku seisundiga seotud tegurid, mis mõjutava inimeste pensionile jäämist enne vanaduspensioniiga. Ühendatud registriandmed võimaldavad analüüsida, kui suur osa enne vanaduspensioniiga pensionile jäänud inimestest omas püsivat töökohta, milline oli nende tervislik seisund ja kas nad olid kasutanud eelnevalt töötukassa teenuseid või hüvitisi. Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni pensionile jäämise, eelneva töötamise, tervisliku seisundi ja kasutatud tööturuteenuse või hüvitiste osas, siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida nende tegurite koostoimet. Analüüsi tulemusena selgub, kas üldse ja milliseid pensionieelses eas olevaid rahvastikurühmasid on otstarbekas müksata erinevate pensioniliikide ja tööturuteenuste suunas. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Riigi eesmärgiks on tagada ühelt poolt elanike, sh pensioniealiste majanduslik toimetulek efektiivse toetuste/hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu ning teisalt luua võimalused tööturul osalemiseks. Alates 2021. aasta algusest on võimalik enne vanaduspensioniiga jääda paindlikule vanaduspensionile, mis võimaldab sellega samaaegselt jätkata/taasalustada töötamist. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmetel valitakse pahatihti aga endiselt ennetähtaegne vanaduspension, mille saamise ajal ei ole võimalik töötada ning on kokkuvõttes negatiivse mõjuga inimese edasisele toimetulekule. Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumile (SOM) pensionivaldkonna poliitikakujundamisel, aidates paremini mõista vanemaealiste pensioni- ja tööturukäitumist annab uut teavet selle kohta, kas ja milliseid mükse edaspidi pensionipoliitikas kasutada. Edasiste paindliku vanaduspensioni ning pensionipoliitika tegevuste või muudatuste planeerimine eeldab taotluse punktis A kirjeldatud täpsemat teavet, mille põhjal läbi viia nimetatud uuring, sh persoonade loomine müksamiste läbiviimiseks ning teha ettepanekuid võimalikeks tegevusteks. Vanemaealiste osalemine tööhõives ning tööturule naasmise julgustamine – ehk selle uuringuprojekti eesmärk – täidab ühiskondliku sidususe arendamise eesmärki. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ toob esile vajaduse suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega. Samuti teenib uuringuprojekt otseselt „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud kaht üldeesmärki, mis tulenevad riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“: 1. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. 2. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Tegu on uuringuprojektiga, millele teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks on HTM andnud positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1302-2). C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Tartu Ülikool (TÜ). Uuringuga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Töötukassa (TK) ja Eesti Haigekassa (HK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Pseudonüümitud registriandmed liiguvad registripidajatelt TÜ-sse, kes seob andmestikud UID-de (unikaalne kood) kaudu. Erinevate andmete liikumise täpne kirjeldus on toodud taotluse punktis D. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata: 1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. SKA loob igale inimesele unikaalse koodi (UID) ning edastab selle ka TK-le ja HK-le. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis D. 2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. 3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed uuringu sisulisele läbiviijale ehk TÜ-le kodeeritud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UID-dega; TÜ-l puudub võimalus isikukoode UID-dega seostada (ehk puudub võti) ja seega ei ole võimalik andmeid isikustatud kujule tagasi viia. Seega töötleb TÜ isikustamata andmeid. 4. Andmete edastamise protsessis (lahtris D) on kirjeldatud, et registripidajad hävitavad pärast andmestike koostamist ning edastamist võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku. Sama teeb ka uuringu läbiviija peale uuringu lõppemist, kinnitades seda tellijale vastava andmete hävitamise aktiga. 5. Koostatud andmestik on igal juhul konfidentsiaalne, seda ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. Andmeid täiendavalt lisaandmetega siduda pole TÜ-l lubatud (muude andmetega, mida käesolev uuring ei hõlma). 6. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) (Sotsiaalkindlustusamet);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS), Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS/REDIS) ja Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) (Eesti  Töötukassa);  Ravikindlustuse andmekogu (KIRST), Retseptikeskus (RETS) (Haigekassa). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. SKA võtab sotsiaalkaitse infosüsteemist välja valimi (ligi 60 000 pensionäri). 2. SKA koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku, kuhu lisab igale isikule unikaalse koodi ehk UID. 3. SKA edastab krüpteeritult TÜ-le andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID-i. 4. SKA edastab krüpteeritult TK-le ja HK-le nimekirja valimi isikutest (punktis 1 kirjeldatud päring): nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID. 5. TK lisab SKA poolt edastatud nimekirjale (punkt 4) nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 6. TK eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 7. TK edastab TÜ-le andmestiku, mis sisaldab TK-lt päritud andmeid ning UID-de. TK edastab andmed ülikoolile turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil. 8. Seejärel TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja SKA poolt edastatud isikukoodide ja UID-de vastavustest. 9. HK lisab SKA poolt edastatud nimekirjale (punkt 4) nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 10. HK eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 11. HK edastab TÜ-le andmestiku, mis sisaldab HK-lt päritud andmeid ning UID-de. HK edastab TÜ-le andmed turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil. 12. Seejärel HK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja SKA poolt edastatud isikukoodide ja UID-de vastavustest. 13. SKA hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad isikukoodide ja UID vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt, tellija kirjaliku teate peale, et andmestikud tuleb hävitada. võimaldada uuringule järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele. TÜ-le edastab iga register seega andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning UID-de. Ülikoolis tehakse analüüsi registrite üleselt, kasutades vastavate andmestike loomiseks vajalike tunnuste ühendamiseks UID-de. Seega toimub andmete ühendamine ja lõplik analüüs sisuliselt küll umbisikustatud andmestikega, mida ei ole võimalik isikuga siduda kuid mille andmeid võib vea kontrolliks kontrollida. Kontrollimine toimub siiski TÜ poolt UID-i alusel, mille vastet ta ei tea, kuid registripidaja saab andmeid UID-i alusel kontrollida, mis tähendab et kuni lõpptulemuseni on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata, sh TÜ-ga. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa ning TÜ, kellele andmed koondatakse, ei oma neid isikustatud kujul). Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Tartu Ülikooli teadlased töötlevad ja säilitavad andmeid TÜ turvalises serveris. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 / 70001975 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn Sotsiaalkindlustusamet – Paldiski mnt 80, 15092, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Töötukassa – Lasnamäe 2, 11412, Tallinn Haigekassa – Lastekodu 48, 10113, Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, registrikandega) 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Marion Pajumets Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika telefon, e-post osakonna teadusnõunik tel 626 9164 [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumide ülesandeks on oma arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud valitsemisalale tarviliku teadus- ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arendustegevuse ning selle avamise otsus, leping vms finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse  nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 14 kohaselt, et tööhõive osakonna põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitika- valdkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 6. Tegu on uurimisprojektiga, mida mille tellijaks Sotsiaalministeerium ning mis on saanud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks HTM-lt positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1302-2). 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle ETIS-es projekti number: MÜKS-PENSION1 edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja tööturualased ning inimeste tervisliku Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik seisundiga seotud tegurid, mis mõjutavad isikuandmete töötlemine inimeste pensionile jäämist enne  vanaduspensioni iga. Ühendatud registriandmed võimaldavad analüüsida, kui suur osa enne vanaduspensioni iga pensionile jäänud inimestest omas püsivat töökohta, milline oli nende tervislik seisund ja kas nad olid kasutanud eelnevalt töötukassa teenuseid või hüvitisi. Analüüsi tulemusena selgub, kas üldse ja milliseid pensionieelses eas olevaid rahvastikurühmasid on efektiivne ja eetiline müksata tööturu suunas. Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni pensionile jäämise, eelneva töötamise, tervisliku seisundi ja kasutatud tööturuteenuse või hüvitiste osas, siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida nende tegurite koostoimet. Et paremini aru saada inimestest, kes kasutavad pensioni mingil põhjusel enne vanaduspensioniiga, siis võrreldakse neid inimestega, kes kasutasid teisi pensioniliike, sh läksid pensionile pensionieas. Andmete analüüs aitab luua isikute kategooriaid erinevates dimensioonides: a) neid, kellel on olemas pidev töökogemus pensioniea lähenduses, b) neid, kes on juba kaotanud töö varem, c) neid, kelle tervislik seisund ei võimalda töötada, d) neid, kellel on varasem kogemus Töötukassa teenustega. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Ajavahemikul 1.1.2015–30.06.2021 riiklikku töödeldakse ning valimi suurus pensioni saama hakanud inimesed, kes kalendriaasta alguse seisuga olid vähemalt 55- Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning aastased. Hinnanguliselt ligi 60 000 inimest. kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Sotsiaalkindlustusameti registrist:  isikukood Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,  unikaalne isiku tunnus (UID) terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)  isiku sünniaeg (aasta ja sünnikuu täpsusega) ja sugu (genereeritakse isikukoodist) – projekti analüüsimetoodika näeb ette analüüsida, kui paljud inimesed jäävad pensionile enne pensioniiga ning kuidas inimesed  jätkavad töötamist pensionieas. Selleks et analüüsida, mis kalendrikuus oli inimesel õigus pensionile jääda ja millal inimene tegelikult jäi pensionile, on vaja teada inimese sünniaega kuu täpsusega. Nt 2020. aastal jäid pensionile inimesed, kellel täitus vanus 63 aastat ja 9 kuud. Seega on sünniaasta ja ka sünnikuu vajalik pensioniea leidmiseks.  isiku maakonna elukohakood pensionile jäämise hetkel  pensioni liigi kood  pensioni määramise aeg  määratud pensioni suurus määramise hetkel  surma aeg (aasta ja kuu täpsusega) – töötamist ja pensioni saamist analüüsitakse kuu täpsusega. Selleks et aru saada, kas puuduvad kirjed võivad tekkida sellest, et inimene on surnud või lahkunud tööturult, on vaja teada inimese surmakuud.  pensioniõiguslik staaž pensionile jäämise hetkel  pensionikindlusstaaž pensionile jäämise hetkel  pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa  aastatel 2012–2021 tasutud sotsiaalmaksu kuised summad liikide lõikes  isikule määratud puue, selle kehtivuse algus ja lõpp  isikule määratud töövõimetus, selle kehtivuse algus ja lõpp Töötukassa registrist:  isikukood  unikaalne isiku tunnus (UID)  töövõime hindamise otsus (kinnitamise kuupäev, otsuse tüüp)  töövõime ulatus, vähenenud töövõime perioodi algus ja lõpp  töötuna või tööotsijana registreerimised aastatel 2012–2021 (arveloleku algus- ja lõpukuupäev, seisund, arveloleku lõpu põhjus)  töötukassa poolt saadud teenused 2012– 2021 (teenuse nimi, alguskuupäev, lõppkuupäev, tulemus)  töötukassa poolt saadud rahalised  hüvitised 2012–2021 (hüvitise liik, väljamakse kuupäev, väljamakse brutosumma) Haigekassa registrist:  isikukood  unikaalne isiku tunnus (UID)  aastatel 2012–2021 määratud ajutise töövõimetuse päevade arv aastate lõikes  aastatel 2012–2021 aastate lõikes perearsti arvete arv kokku, ambulatoorsete raviarvete arv kokku, statsionaarsete raviarvete arv kokku, välja kirjutatud retseptide arv kokku. Seni puuduvad Eestis uuringud, mis näitaks, kas retseptide arv on hea inimese pensionkäitumise ennustaja. Samas näitab Haigekassa üldstatistika selgelt, et inimestele kirjutatud soodusretseptide arv kasvab kõige kiiremini just pensionieelses vanuses. Seega soovitakse käesolevas uuringus testida hüpoteesi, et lisaks meditsiiniteenustele (mida kirjeldatakse raviarvetega) aitavad inimeste töövõimet iseloomustada ka retseptid. Ravimite kasutamine on tugevalt seotud krooniliste haigustega, kus inimene ei pruugi igapäevaselt arstiabi vajada (nt hüpertooniatõbi, diabeet, depressioon jmt). Detailsemat analüüsi (mis diagnoosi jaoks retseptid on välja kirjutatud) ei saa antud uuringus ajapuuduse tõttu läbi viia. 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusameti registrid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Töötukassa registrid:  Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS/REDIS);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS2);  Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS2); Haigekassa registrid:  Ravikindlustuse andmekogu (KIRST)  Retseptikeskus (RETS) 7. Uuringu vajadusteks kogutud Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Haigekassa hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh  nimekirjad isikukoodide ja UID vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt, et võimaldada uuringule järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Registriandmete kodeerimise ja (kodeerimise) viib läbi ... umbisikustamise statistilise analüüsi eesmärgil viivad läbi kõik punktis 6 nimetatud Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH andmeallikad vastavalt lõigus D toodud kirjeldusele (uuringu sisulisele läbiviijale ei jõua isikuandmed registripidajate juurest). 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Punktis 5.1 loetletud andmed, v.a. isikukood, säilitatakse säilitatakse Tartu Ülikooli poolt umbisikustatud kujul kuni 31.12.2023, sest uurimistulemuste valideerimiseks on plaanitud eelretsenseeritud teadusartikkel, mis võib nõuda samade andmete põhjal teiste meetoditega analüüsi läbi viimist. Publitseerimistsükkel on teadusartiklitel tavapäraselt 1,5-2 aastat. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli töötlemisest 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. „Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring“ on avalikes huvides tehtav teadusuuring. Uuringuga hõlmatakse väga paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta. Samuti võib andmesubjektide sekka sattuda isikuid, keda ei ole võimalik otse teavitada (nt teovõimetud inimesed) ja kelle puhul tuleks isikuandmete töötlemisest teavitada kolmandaid isikuid. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Eraldi on ministeerium vaheleht (https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid), kus on toodud läbiviidud uuringud, analüüsid. Sama lehte kavandatakse täiendada ilmselt osas, kus avaldatakse ka eelteated läbiviidava uuringu  kohta. Ministeeriumi kodulehel hakatakse kasutama ühte kindlat kohta käimasolevatest uuringutest teavitamiseks, et inimestel tekiks harjumus ühe koha kasutamiseks ja et edaspidi saaks iga isik nimetatud lehelt alati asjakohase teabe kätte. Täpne asukoht on selgumisel. IKÜM art 14(3)(a) alusel tuleb seda teha hiljemalt 1 kuu jooksul andmete saamisest. Hetkel ei ole teada kas uuringu tegemiseks saadakse luba, mistõttu ei ole võimalik anda etteulatuvalt kinnitusi või tuua see juba kodulehel ära. Seetõttu saab see olla alles tagantjärele kontrollitav. Ehk nn uuringuloa enda menetlus ei sätesta IKS §-s 6 sellise tingimuste etteulatuvat kinnitamist või esitamist. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 EI Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Isikuandmete töötlemise korral isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus X Lisa 3: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht Taotlus esitatakse (juhul, kui on olemas) eetikakomiteele samal ajal, kui see esitatakse AKI-le. Selle luba taotletakse seega paralleelselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Priske Kantsler Sotsiaalministeerium  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike aadressid rakendusuuringute keskus, Lossi 36-303, Tartu, 51003; Tartu Ülikooli kaugtöökohad maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Ülikooli tn 18, Tartu, 50090 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Siim Espenberg, RAKE juhataja, 526 2195, [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)  Lisa nr 2 Isikuandmete töötlemise korral isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus Taotluses kirjeldatud andmeid liigutatakse SK, TK, HK ja TÜ vahel kasutades selleks ette nähtud turvalisi andmevahetuskanaleid. TÜ uuringu meeskond lähtub isikuandmete töötlemisel TÜ üldisest reeglistikust. TÜ andmekaitse- tingimused, protseduurid ja organisatsiooni infotehnoloogiliste meetmete terviklikud kirjeldused on kättesaadavad siit: https://www.ut.ee/et/andmekaitsetingimused Infotehnoloogilised turvameetmed on tagatud TÜ infotehnoloogia osakonna poolt, mis tegeleb TÜ serverite ja kontode haldamisega. Uuringu meeskond kasutab andmete hoidmiseks ja töötlemiseks ainult TÜ servereid, mis on parooliga turvatud. Andmete transport toimub läbi turvatud OneD- raivi krüpteeritud kujul või andmekandjatel. TÜ serverite turvalisus on tagatud füüsiliste meetmetega, sh valvurid, alarmsüsteemid ja infoturbe meetmetega. OneDrive kaudu edastatakse vaid isikustamata andmeid Tartu Ülikoolile. Alternatiivina on võimalik edastada isikustamata andmed otse TÜ arvu- tuskeskuse HPC serverisse (sftp.hpc.ut.ee), kus süsteemiadministraator tõstab need andmeanalüütiku kausta.