Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <
[email protected]>
Saadetud: 23.08.2021 16:57
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus personaalmeditsiini VTK-le
Tere!
Täname kaasamast ja edastame EPIKoja arvamuse, mis on digiallkirjastatuna
leitav manusest.
Heade koostöösoovidega
Anneli Habicht
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Estonian Chamber of Disabled People
+372 661 6629
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Teie: 07.07.2021 nr 1.2-1/2195-1
[email protected] Meie: 23.08.2021 nr 32 Eesti Puuetega Inimeste Koja ( EPIKoja ) arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, inimgeeniuuringute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse le (VTK) . Lugupeetud hr Tanel Kiik Täname, et EPIKoda ja meie liikmesorganisatsioone on kaasatud personaalmeditsiiniteenuste rakendamise VTK- le . Tunnustame kavatsust kaasajastada seadusi personaalmeditsiini vajadusi arvestades ning sotsiaalministeeriumi põhjalikku tööd VTK ettevalmistamisel! Üldjoontes toetame VTK-d, kuid soovime välja tuua ka mõningaid küsitavusi ja kitsaskohti, mille osas ootame, et VTK veelkord üle vaadataks ning võimalusel kohendataks. Märkasime, et kuigi VTK kaugem eesmärk pakkuda inimestele paremaid tervishoiuteenuseid ja edendada rahvatervist, on VTK sisus põhiline rõhuasetus andmete majanduslikult tõhusamal kasutusel, mitte niivõrd inimeste õigustel ning inimeste poolt saadaval tervisekasul. Leiame, et patsientide kui andmesubjektide võimestamisel ning andmete kaitstusel on personaalmeditsiini edukal rakendumisel võtmeroll ning palume kaaluda võimalust rõhutada antud teemat VTK-s veelgi. Nt lk 4 on personaalmeditsiini rakendamise ühe eesmärgina välja toodud inimeste võimestamine oma tervisekäitumise ja -seisundi aktiivseks juhtimiseks ning lk 6 on väljendatud ootust, et „ vastutustundliku süsteemi loomisel kasvab patsientide osalus ja motivatsioon personaliseeritud ennetustegevuses osalemiseks “. Samas ei kirjeldata VTK-s, kas ja kuidas patsiente võimestatakse (koolitatakse, nõustatakse), et antud tulemust saavutada. Lk 9 algav osa kirjeldab isikuandmete töötlemist ja üleandmist . Nt l k 18 mainitakse, et „ geenidoonorite kõrge usaldus geenivaramu ning genoomiandmete töötlemise vastu on samuti hea eelduse personaalmeditsiiniteenuste juurutamiseks “ . Nõustume, et geeniandmete kaitse on üliolulise tähtsusega ning et Eesti inimestel on üldiselt kõrge usaldus riiklike andmekogude sh geenivaramus suhtes. Et seda usaldust säilitada, rõhutame, et andmetele ligipääsu tagamine kolmandatele osapooltele peaks olema minimaalne, et vä hendada andmete kuritarvitamise ohtu . VTK lk 9 ütleb : „Projekti eesmärk on parandada anonüümitud ja pseudonüümitud andmete kättesaadavust selleks, et soodustada uute toodete, teenuste ja lahenduste loomist erasektoris ning toetada avaliku sektori uudseid lähenemisi tervishoiu juhtimises, sidudes neid teadus- ja arendustegevuses tekkivate teadmistega. Selleks luuakse häälestatavate ja ka ise andmetele häälestuvate vahendite komplekt, mis võimaldab soovitud andmed kokku lepitud kujul soovijale võimalikult kiiresti ning vähese tööjõukuluga välja anda. “ Juhime tähelepanu ohule, et andmete välja andmine vähendab oluliselt võimalust olla kindel patsientide andmete kaitstuses peale andmete välja andmist. Regulatsioonis võib küll sätestada, et peale uurimistööd andmed kustutatakse, aga seda on väga keeruline kontrollida . Andmete kaitstuse seisukohalt oleks oluliselt turvalisem lahendus selliselt toimiv keskkond, et andmed asuvad kohalikes serverites ja uuring teostatakse "siin" ning ainult tulemus jagatakse välja . Hea näitena toome esile https://www.ehden.eu/ Toetame ja peame väga oluliseks genoomiandmete kasutusala ranget reguleerimist nagu on kirjeldatud lk 31: „Õigusruumi tuleb muuta vastavalt, et GAIS-i kogutud genoomiandmeid ei saaks kasutada tsiviil- või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks. Samasugune keeld peaks laienema ka mistahes muudele teadus- ja tervisealastele genoomiandmekogudele, mille eesmärk on parem ravi (st et kehtiks selgelt üldine keeld kasutada ka isiku nõusolekul teenuse osutamisel kogutud genoomiandmeid vastavatel eesmärkidel). Ühtlasi kehtib täna IGUS-e alusel üldine diskrimineerimiskeeld – inimese õiguste ja võimaluste piiramine või eeliste andmine lähtuvalt tema DNA ülesehitusest ja pärilikkusriskidest on keelatud. Samuti kehtib diskrimineerimise keeld töösuhetes ja kindlustussuhetes.“ Oleme seisukohal, et andmete teisene kasutus peaks toimuma vaid isikustamata kujul , nagu toimub nt Inglismaal (lk 27-28): „Andmeid võib loa alusel kasutada infoturvalisel platvormil. Praktikas toimub andmeside ainult ühes suunas, st genoomiinfot saab väljastada tehnilisse kasutuskeskkonda ja töödelda seda seal, kuid infot ei saa sealt välja võtta. Materjali kohta saab tellida vaatamisõigusi, sel juhul töötleb ja analüüsib andmeid kliendi eest keskuse ruumides asuv arvuti. Kliendile väljastatakse ainult tõlgendatud tulemusi ja vastused küsimustele. Mitte kunagi ei väljastata isikustatud toorsekventse. Eesmärk on edendada teadusuuringud ja kiirendada tulemuste edastamist tervishoidu.“/…/ „Oluline põhimõte teisesel kasutusel on isikustamata andmete kasutus ning turvalise töötlemisplatvormi kasutus, milles on olemas vajalikud tööriistad andmetöötluseks (andmeid teisesele andmekasutajale ei väljastata).“ Täna oleme olukorras, kus ka nn tavaliste terviseandmete kasutamist ei ole patsiendil võimalik täielikult ja piisavalt seirata. Nt digilugu.ee patsiendiportaalis peaks olema võimalus tuvastada, kes ja milliseid andmeid vaatas ja mis oli vaatamise põhjus. Hetkel on see osa poolik ja mõnikord jääb andmete vaatamise eesmärk arusaamatuks. Lisaks puudub võimalus koheselt teha päring selgitamaks vastavaid asjaolusid. Al lk 10 on kirjeldatud personaalmeditsiini sihtrühmasid ja on antud soovitus /…/ „nn tervisenõustajate koolitamiseks, kes täiendaks tervishoiuteenuse osutajate ringi just esmatasandil personaalmeditsiini teenuste osutamisel, pakuksid patsiendile tuge tema tervisekäitumise edasiseks pikaajaliseks suunamiseks, patsiendi informeerimiseks jne. Edaspidi kaalutakse vastava soovituse rakendatavust Eesti tervishoiusüsteemis.“ EPIKoda teeb ettepaneku kirjeldada VTK-s ka patsientide esindajate koolitamine tervisenõustajateks ja patsientidest kogemusnõustajate täiendkoolitamine , kelle vastav töö peale väljaõpet oleks tasustatud. Viimasel viiel-kuuel aastal koolitatud kogemusnõustajate teenustele on patsiendid andnud väga positiivset tagasisidet. Murekohaks tänases süsteemis on, et patsientidest kogemu s nõustajad teevad sageli oma tööd tasuta ja see ei taga teenuse jätkusuutlikkust. Samas on kogemusnõustajad oluliseks toeks ja koormuse vähendajaks tervishoiuteenuse osutajatele . Lk 21 algav osa Kaasatud pooled loetleb personaalmeditsiini projekti raames kaasatud osapooli, sh Personaalmeditsiini Nõukogu koosseisu. Teeme ettepaneku nimetada kaasatud osapoolena ka patsientide esindajad – kas siis EPIKoja esindaja patsiendiorganisatsioonide katusena või erinevate patsiendiorganisatsioonide esindajad rotatsiooni korras. Leiame samuti, et patsiendid kui personaalmeditsiini sihtrühm võiks olla esindatud Diginest teatud tegevustes vajaduspõhiselt . Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Anneli Habicht Tegevjuht