Saatja: Anneli Kannus <
[email protected]>
Saadetud: 18.08.2021 15:27
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Mai-Liis Kullama <
[email protected]>; Info <
[email protected]>
Teema: EOL tagasiside personaalmeditsiini teenuse VTKle
Manused: PM_VTK_tagasisideEOL.asice
Tere
Edastan EÕL tagasiside.
Lugupidamisega
Anneli Kannus
EÕL president
E-mail:
[email protected]
Skype: anneli.kannus
Tanel Kiik
Töö- ja terviseminister
Teie: 07.07.2021 nr 1.2-1/2195-1
Meie:18.08.2021
Personaalmeditsiini teenuste rakendamisega seonduva VTK kooskõlastamine
Täname äärmiselt suuremahulise ja põhjaliku VTK ettevalmistamise eest. Juhime Teie
tähelepanu mõnedele küsimusele, millega on oluline arvestada protsessi jätkumisel
1. Dokumendis käistletakse põhiliselt arsti, kui info edastajat rolli. Praktika kinnitab,
et arstidel ei ole info edastamiseks ja selle korduvaks selgitamiseks lihtsalt aega.
Keskendudes info vahendamisel vaid arsti teenusele, korraldama tervishoidu
ebaefektiivselt. Arsti roll muutub oluliseks hetkest, kui personaalmeditsiini andmed
saavad aluseks ravi määramisel.
TTL komisjon on menetlenud (3.märtsil 2021) geeninõustaja teenuse taotlust. Arutelu käigus
toodi välja: ”Alustada võiks erinevate erialade spetsialistide sertifitseerimisest, et tekiksid
erialaspetsialistid ja erialaliit. Hetkel sertifitseerimine puudub. Kui luuakse magistriõpe, siis
selle raames saaks geeninõustajaks õppida õe-, ämmaemanda, bioanalüütiku,
geenitehnoloogia või mõne teise eriala lõpetanud üliõpilane.“
VTKs välja toodud teiste riikide praktika näitab, et personaalmeditsiini teenuste rakendamisel
ja inimesega suhtlusel on oluline tervishoiutöötaja ettevalmistus. Seega soovitame vältida
nii VTKga edasiminekul kui ka seadusandluse tervikpildis kohustuse panemist arstile
ning esialgselt kasutada sõna arst asemel sõna tervishoiutöötaja. Selline käsitlus annab
laiema võimaluse personaalmeditsiini teenuste efektiivsemaks korraldamiseks.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et TTL komisjon on samas osutanud võimalusele: „ Arutluse
käigus toodi esile, et potentsiaalselt võiksid geeninõustamist teha ka eriõed. Vajalik on läbi
mõelda ja korraldada, kuidas toimub geeninõustajate väljaõpe.“
2. Dokumendis käsitletakse põhjalikult inimese õiguseid geeniandmete andmiseks ja selle
alusel info saamiseks/mittesaamiseks sh märkides, et tuleb kaaluda erinevate tulemuste
korral dokumendi sulgemist inimesele kuni arsti selgitusteni.
Juba praegu jagatavate geeniandmete vähese infohulga juures on tekkinud inimestel mitmeid
küsimusi ning oodatakse lisainfot (faasis kui infole ei järgne hetkel mingeid kokkulepitud
tegevusi). Kui on üldteada et „osadel juhtudel“ on tulemused suletud kuni arsti konsultatsiooni
saamiseni, siis võime sellega põhjustada paljudele inimestele liigset ärevust.
Seega soovitame kaaluda ühetaolise regulatsiooni kasutamist kõikidel juhtumitel a la
andmed avatakse ja neid arutatakse koos inimese ja tervishoiupersonaliga vastavalt
nende kasutamise võimalustele ja vajadustele.
3. Kindlasti tuleb VTK käigus selgelt kirjeldada kus ja kelle kaudu saab inimene esmase
tagasiside ning millised võivad olla järgmised sammud kui inimesel avastatakse
keskmine või sellest suurem risk mingile haigestumisele.
VTKs käsitletud näited sagedamini toimuvatele (sõel)uuringutele on vaid üks osa
infovajadusest ja selgitamisest. Samal ajal tuleb tagada vaimse tervise tugi ja nõustamine.
Tuleb kindlasti arvestada, et kõik inimesed ei suuda rahulikult igapäevaelus toimetada, teades
et a la neil on kerge või mõõdukas risk diabeedile vms. Kindlasti ei piisa vaid sõeluuringute
tiheduse tõstmisest või meditsiinilis-tehniliste asjade selgitamisest, vajalik on koheselt mõelda
ka psühholoogilisele toele ning muudele tegevustele, mis toetavad riski vähendamist.
Sama oluline kui sõeluuringud on ju näiteks paljude haiguste soodumuse puhul inimese elustiili
harjumuste muutmine, dieedi või toitumisnõustaja soovituste jälgimine, tagasisidestamine ja
õpetamine kuidas ja mida täpselt saab inimene ise ära teha, et võimaliku eelsoodumust parimal
võimalikul moel positiivselt mõjutada. Näiteks diabeediriski või südame -veresoonkonna
haiguste riski korral saab inimene ise nii mõndagi muuta ja vajab sellel teekonnal nii suunised-
juhiseid, kui nõustamist, kui jälgimist jms, milleks ei ole taas mõistlik kasutada arsti ressurssi,
vaid sellist tuge saavad anda mitmed teised spetsialistid.
Temaatikaga edasi liikudes tuleb seega arvestada kuidas korraldada, planeerida ja ka
rahastada ennetus- ja edendustegevusi personaalmeditsiini teenuste rakendamisel
laiemalt, mitte vaid testides, analüüsides ja uuringute tihedust tõstes.
Lugupidamisega
Anneli Kannus
/allkirjastatud digitaalselt/
EÕL president
Koopia:
[email protected]
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013
www.ena.ee