Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine eelnõu

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 08. novembri 2019. a määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ja § 130 lõigete 2 ja 4 alusel. Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamisele; nõuded heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisele; eelnimetatud nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning suublasse juhitava kasutatud vee saasteainesisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtused. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas (tel 626 2858, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Tubli tel 626 0751, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga tehakse muudatused jahutusvee kvaliteedi hindamiseks ja andmete tõlgendamiseks. Teine paragrahv puudutab määruse jõustumist. Eelnõukohase määrusega täiendatakse kehtiva keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus) § 9 lõigetega 31, 32 ja 33. Lõike 31 eesmärk on luua õigusselgus olukorras, kus jahutusvee saasteainete sisalduse kontrollimisel selguvad analüüsitulemustes erinevused jahutusveeks võetava vee ja suublasse juhitava jahutusvee vahel. Veeproovide võtmise ning analüüsimisega kaasneb paratamatult teatud andmete varieeruvus ning praktikas ei jõuta tavapäraselt identsele tulemusele ka juhul, kui proovid võetakse ja analüüsitakse samast veest. Selle põhjuseks on analüüsimise lubatud vea piirid, mis paratamatult kaasnevad proovivõtmise ja analüüsimisega. Seetõttu on eelnõukohase määruse lõikega 31 täpsustatud, et jahutusveele saasteainete lisamisena ei käsitata analüüsitulemuste erinevust jahutusveeks võetava vee ning suublasse juhitava vee vahel, kui erinevus on saasteainete korral väiksem kui 20%, pH korral väiksem kui 0,2 pH ühikut. Lubatud varieeruvus on leitud erinevate saastenäitajate laborisisese suhtelise standardhälbe alusel, mis põhineb katsemetoodikate standardites esitatud kordustäpsuse andmetel. Need andmed on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Määratavad näitajad Katsemetoodika Laborisisene Laboritevaheline korratavus (suhteline korratavus (suhteline standardhälve, %) standardhälve, %) Üldlämmastik (Nüld) EVS-EN ISO 11905- 2%...3% 4%...7% 1:2003 Üldfosfor (Püld) EVS-EN ISO 6878:2004 3%...6% 8%...12% Hõljuvaine EVS-EN 872:2005 Standardis info puudub. 2%...14% Referentlabori kogemus: 10% 1  Määratavad näitajad Katsemetoodika Laborisisene Laboritevaheline korratavus (suhteline korratavus (suhteline standardhälve, %) standardhälve, %) Keemiline ISO 6060:1989 2%...17% 5%...30% (dikromaatne) EVS-ISO 15705:2004 hapnikutarve (KHTCr) pH EVS-EN ISO 0,01...0,04 0,04...0,18 10523:2012 Biokeemiline ISO 5815-2:2003 4%...10% 9%...21% hapnikutarve (BHTn) EVS-EN 1899-2:1999 Tsink (Zn), vask (Cu) EVS-EN ISO 2%...5% 4%...6% 11885:2009 Tsink (Zn), vask (Cu) EVS-EN ISO 17294- 4%...6% 8%...10% 2:2016 Õigusselguse huvides on vaja üheselt sätestada, millisel juhul loetakse jahutusvesi selliseks, kuhu ei ole lisandunud saasteaineid. Sel on vee erikasutajate jaoks väga oluline tähendus, kuna määruse § 9 lõike 3 alusel ei loeta juhul, kui jahutusvee kasutamise käigus ei lisandu vette saasteaineid, sellist tegevust saasteainete keskkonda juhtimiseks, mis tähendab automaatselt ka saastetasust vabastust. Sel juhul kohaldub vee erikasutajale üksnes loa kohustus. Kokkuvõtvalt on eelnõukohase määrusega täiendatud määruse § 9 lõikega 31, mille kohaselt jahutusvee korral ei käsitleta saasteainete lisamisena analüüsitulemuste erinevust jahutusveeks võetud vee ning suublasse juhitava jahutusvee vahel, kui tulemused erinevad saasteainete osas 20% ulatuses ning pH korral mitte rohkem kui 0,2 pH ühikut. Kui aga jahutusveeks võetavas vees jääb analüüsitulemus alla määramispiiri, siis arvestatakse erinevust määramispiiri väärtuse suhtes. Näiteks kui jahutusveeks võetavas vees on väärtus <1 mg/l ja väljuvas vees 1,2 mg/l, siis analüüsitulemuste vahe on 1,2 - 1 = 0,2 mg/l. Analüüsitulemuste suhteline erinevus on järelikult 20% (0,2/1*100 = 20%). Teise muudatusena täpsustatakse lisanduvate saasteainete koguste arvestamist jahutusvee korral. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse lõikega 32, et lisanduvate saasteainete kogus määratakse suublasse juhitava jahutusvee ning jahutusveeks võetud vee kontsentratsioonide vahe ning ärajuhitava jahutusvee vooluhulga põhjal. Järelikult jahutusvee korral leitakse saasteainete kogus suublasse juhitava jahutusvee ning jahutusveeks võetud vee saasteainete kontsentratsioonide vahena, mis korrutatakse ärajuhitava jahutusvee vooluhulgaga. Kolmanda muudatusega täpsustatakse olukorda, kus jahutusveeks võetakse vett, mille saasteainete sisaldused ületavad maksimaalseid jahutusveele kehtestatud saastenäitajate piirväärtusi. Lõike 33 alusel lähtutakse sel juhul nõuetekohasuse hindamiseks veekogust võetud vee analüüsitulemustest, eeldusel, et jahutusvesi juhitakse samasse veekogusse, kust jahutusvesi võeti. Selline olukord võib tekkida mõne saastenäitajaga (nt Ba), kui veekogu enda sellise saasteaine sisaldus on suurem, kui on jahutusvee maksimaalne lubatud saasteaine sisaldus. Sel juhul ei lähtuta määruses sätestatud maksimaalsest saasteaine piirnormist, vaid veekogu enda analüüsitulemustest. Sellist erandit on lubatud kasutada üksnes juhul, kui jahutusvesi juhitakse samasse veekogusse, kust võetakse vett jahutusveeks. Vastasel juhul toimuks uue veekogu saastamine saasteainetega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määruse muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tegemist on jahutusvee vastavuse hindamise täpsustamisega määruse tasandil, et suurendada õigusselgust jahutusvee käsitluses. 4. Määruse mõju 2 Eelnõukohane määrus mõjutab vee erikasutajaid, kelle tegevus on seotud jahutusvee suublasse juhtimisega. Kehtivaid veelubasid on Eestis hetkel kokku 1691 ja jahutusveega on neist seotud üksnes 7 veeluba. Lisaks on kehtivaid komplekslubasid kokku 240 ning jahutusveega on nendest seotud 6 kompleksluba. Seega võib eelnõukohase määruse mõju lugeda väheoluliseks, kuna puudutatud isikute ring on väga väike. Lisaks on jahutusvesi maksuvaba, mistõttu eelnõukohasel määrusel puudub majanduslik mõju. Eelnõukohane määruse muudatus aitab luua õigusselgust, millisel juhul saab jahutusvee lugeda kvaliteedinõuetele vastavaks. Eesmärk on välistada olukord, kus jahutusveega juhitakse keskkonda saasteaineid juurde. Kui aga saasteainete lisandumine jahutusveele on toimunud, annab eelnõukohane määrus selged alused, kuidas saasteainete koguseid sel juhul arvestada. Eelnõukohase määruse tulemusel tekib õigusselgus jahutusvee vastavuse hindamisel ja analüüsitulemuste tõlgendamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, lisakulusid ega -tulusid eeldusel, et jahutusvette ei lisata saasteaineid. Kui jahutusvette on sattunud juurde saasteaineid, kohaldub keskkonnatasude seaduse § 17 lõige 1, mille alusel tuleb vee erikasutajal tasuda suublasse juhitavate saasteainete eest saastetasu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.10.2021. Vastav jõustumiskuupäev on vajalik ette määrata, kuna jahutusvee maksustamist hinnatakse kvartali põhiselt, mistõttu selguse huvides on määratud jõustumise aeg IV kvartali algusest. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamisele Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3  EELNÕU 03.08.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr ….. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 128 lõike 7, § 129 lõike 5 ja § 130 lõigete 2 ja 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 08. novembri 2019. a määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 9 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saasteainete lisamisena ei käsitata analüüsitulemuste erinevust jahutusveeks võetava vee ning suublasse juhitava vee vahel, kui need erinevad saasteainete poolest mitte rohkem kui 20% ning pH puhul mitte rohkem kui 0,2 pH ühikut. Kui jahutusveeks võetavas vees jääb tulemus alla määramispiiri, siis arvestatakse erinevust määramispiiri väärtuse suhtes. (32) Jahutusvee saasteainete kogus määratakse suublasse juhitava jahutusvee ning jahutusveeks võetud vee saasteainete kontsentratsioonide vahe ning ärajuhitava jahutusvee vooluhulga põhjal. (33) Kui jahutusveeks võetud vee saasteainete sisaldused ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud piirväärtusi ning jahutusvesi juhitakse samasse suublasse, kust jahutusvesi võeti, ei loeta ärajuhitavat jahutusvett nõuetele mittevastavaks, kui saasteainete sisaldus suublasse juhitavas jahutusvees vastab võetava vee saasteainete sisaldusele.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. aastal. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium 18.08.2021 nr 1-4/21/4065 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit Raili Kärmas, 626 2858 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1018 - Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.09.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6ad81e6-9cb9-4020-80f1-7a9d31525e7c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6ad81e6-9cb9-4020-80f1-7a9d31525e7c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main