Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 30.06.2021 nr MKM/21-0866/-
[email protected] 1K, 17-1/21-
0395/4074-1/
Meie 17.08.2021 nr 1.2-3/2139-2
Energiamajanduse arengukava aastani 2035
koostamise ettepaneku kooskõlastamine
Lugupeetud majandus- ja taristuminister
Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035
koostamise ettepaneku. Hea on näha, et kohalike omavalitsuste rolli kasv energia- ja
kliimapoliitikas on lahti mõtestatud ning välja on toodud vastava pädevuse kasvatamise
vajadus. Järgnevalt esitame mõned ettepanekud, mida palume arengukava koostamise
edasises protsessis arvesse võtta.
Riigi energiamajanduslikel valikutel on oluline mõju inimeste igapäevaelule ja heaolule.
Seetõttu peame oluliseks, et ka vastavate otsuste tegemisel ning tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel teataks, peetaks silmas ning arvestataks erinevate elanikkonnagruppide (sh
erinevates piirkondades elavad, töötavad ja erineva sissetuleku ning sotsiaalsete
probleemidega inimesed, mh soo, vanuse jm asjakohastes lõigetes) erinevat olukorda,
vajadusi ja võimalusi. Erinevast sotsiaalmajanduslikust taustast võib sõltuda, kes ja kas saab
endale milliseid lahendusi lubada, milline on võimaluste piiratuse korral nende mõju inimese
elukorraldusele ja hakkamasaamisele jne. Meetmete tõhususe tagamiseks on sama oluline
arvestada, et erinevate sotsiaalmajanduslike tunnustega ühiskonnarühmade esindajatel võib
olla ka erinev teadlikkus ja hoiakud, mistõttu võib olla vajalik nende tunnustega teavitus- ja
muude meetmete elluviimisel arvestada. Lähtuvalt eelnevast palume sotsiaalsete mõjude
hindamisel lisaks tarbimis- ja käitumisharjumuste aspektile analüüsida ka laiemalt
energiamajanduslike otsuste eeldatavat mõju erinevatele elanikkonnagruppidele, arvestades
nende erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi. Lisaks peame oluliseks, et arengukava
väljatöötamisel kaasataks energiamajanduse aruteludesse sihiteadlikult ka erinevate
ühiskonnagruppide huvikaitseorganisatsioone, sh puuetega inimeste-, eakate- ja
naisorganisatsioone.
Leiame, et arengukavas peaks käsitlema ka oskuste eelduste teemat, kuivõrd mitmete
eesmärkide saavutamine sõltub mh selle alaste oskuste olemasolust elanikkonnas. Laiem
roheoskuste uuendamise vajadus puudutab näiteks energiasäästu ettevõtetes, mille
põhiprotsessid võivad vajada ümberkorraldamist ja seetõttu nende töötajad täiendkoolitust
või lisaväljaõpet.
Arengukavas peaks meie hinnangul kindlasti olema mainitud eraldi teemana ka
energiavaesust, mida on Eestis vähe analüüsitud, ent millel on elanikkonnale pikaajalised
negatiivsed mõjud. Euroopa Liit on energiavaesuse võtnud eraldi fookusesse, mistõttu on
selle põhjalikum käsitlemine mõistlik ka energiamajanduse arengukavas. Energiavaesus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kujuneb välja kolme peamise teguri – madal sissetulek, kõrged energiaarved ja halb
soojusefektiivsus – koosmõjul. Kui majapidamises on olnud pikemat aega energiavaesuse
probleem, siis hakkavad energiavaesuse esmased ilmingud, nagu madal temperatuur kodus
ja ebapiisav energiateenuste kasutamine, mõjutama elanike vaimset ja füüsilist tervist,
avaldades pikemaajalist mõju. Pikas perspektiivis kaotab kodu seeläbi mugava ja turvalise
paiga tähenduse, mille tulemusena kannatab lõpuks ka inimese tervis.
Samuti juhime tähelepanu, et peatükis 7 on sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
hinnatud järgmiselt: mõju ulatus – suur; mõju avaldumise sagedus- suur; mõjutatud
sihtrühma suurus – suur; ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk – keskmine, aga
Sotsiaalministeeriumi pole plaanitud kaasata juhtkomisjoni. Teeme lõpetuseks ettepaneku
kaasata juhtkomisjoni ka Sotsiaalministeerium, seejuures on asjakohane nii töö- kui
sotsiaalvaldkonna kaasatus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Norman Põder 626 9247
[email protected]