Leping

Väikeost „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Lee Maripuu, telefon 626 9153, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 27 000 eurot Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse tegevus. Sotsiaalministeeriumi tehnilise abi projekt 2014- 2020.13.01.16-0009. Isikuandmete töötlemine: Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut. Kõik uuringuga kogutavad andmed on konfidentsiaalsed. 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus / olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on uuringu „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ läbiviimine vastavalt tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud nõuetele. 2.3. Täitmise koht: Suur-Ameerika 1, Tallinn. 2.4. Tähtaeg ja/või ajakava: uuringu valmimise tähtaeg 10.12.2021, kuni kahel teavitusüritustel osalemise tähtaeg on 31.01.2022. 2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks välja pakkuma vähemalt 3-liikmelise meeskonna, milles oleks tagatud vähemalt järgmised kompetentsid: - projektijuhtimise kogemus; - kvalitatiivsete uuringute läbiviimise kogemus (valimite koostamine, intervjueeritavate värbamine, intervjuude ja/või fookusgruppide läbiviimine, intervjuude transkribeerimine, erinevat tüüpi andmete analüüsi ning soovituste koostamine); - kogemus kas Euroopa Liidu struktuurivahendite meetmete analüüsi ja/või hindamise läbiviimisel ja/või soolise võrdõiguslikkuse ja/või võrdse kohtlemise valdkonna uuringute nõustamisel või läbiviimisel. - Iga ekspert ei pea vastama kõigile kehtestatud nõuetele ning iga nõude jaoks ei pea olema eraldi meeskonnaliiget – meeskond peab vastavustingimused täitma tervikuna. 3.2. Punktis 3.1. nimetatud kompetentsid ja kogemus tuleb välja tuua pakkumuses meeskonna üldise koosseisu ja rollide kirjelduse ning neid täitvate spetsialistide nimedega, samuti esitada eraldi iga 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.  kompetentsinõude täitva meeskonnaliikme CV, milles on nimetatud vähemalt kaks lõpetatud projekti, mis kinnitavad vastava liikme pädevusi talle ette nähtud rolli(de)s. 3.3. Pakkumus peab vastama tehnilisele kirjeldusele (lisa 1) kõigi seal esitatud punktide osas. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida selle vastavust tehnilisele kirjeldusele. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, vorm I); 4.2.2. Nägemuse uuringu eesmärgist ja uurimisülesannetest, metoodikast, tegevus- ja ajakavast ja riskide maandamisest ning meeskonnaliikmete rollist vastavalt tehnilises kirjelduses toodud nõuetele (lisa 1); 4.2.3.Uuringumeeskonna liikmete CV-d, kus on välja toodud info, mille alusel on võimalik hinnata meeskonna vastavust punktis 3.1 ja 3.2. toodud nõuetele. 4.2.4. Ühispakkujate korral ühispakkujate volikiri (vorm II), kus peab ühises pakkumuses sisalduma kinnitus, et pakkumuse täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt, ja volitus pakkujale, kes esindab ühispakkujaid. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 10.08.2021 kell 14.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesoleva dokumendi lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumitest. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Pakkumuse vorm I Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Vorm II – ühispakkujate volikiri Volikiri ühispakkujate esindamiseks Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________) ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate volitatud esindajana kõiki väikeostu „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ menetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri kehtib kuni hankelepingu täitmiseni. Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/  Väikeost „Võrdsete võimaluste edendamine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ Lisa 1. Tehniline kirjeldus Taustainfo Eesti elu edendamisel on oluline roll Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel, mida kasutavad hariduse, tervishoiu, transpordi, keskkonna, ettevõtluse, sotsiaalkaitse ja teiste valdkondade edendamiseks paljud kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, mittetulundusühingud ja ettevõtted. Ainuüksi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatakse perioodil 2014-2020 üle 10 000 projekti. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud läbivad ehk horisontaalsed teemad, mida eurotoetuste kaasrahastusel ellu viidud projektides tuleb arvestada. Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kasutamisel peavad kõik toetuse saajad järgima naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise, diskrimineerimise vältimise ning puuetega inimeste juurdepääsu tagamise põhimõtet1. Need kohustused on perioodil 2014-2020 ühendatud koondnimetuse „läbiv teema võrdsed võimalused“2 alla. Käesolevas hankedokumendis kasutataksegi enamasti mõistet „läbiv teema võrdsed võimalused“, mis tähendab soolise võrdõiguslikkuse edendamist, võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamist. Lahti seletatult jaguneb läbiv teema „võrdsed võimalused“3 järgmiselt:  Sooline võrdsus, mille tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Naiste ja meeste võrdsust käsitletakse järgmiste aspektide lõikes: naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, naiste ja meeste pikk ja kvaliteetne elu, naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis.  Vanuseline võrdõiguslikkus, mille eesmärgiks on kõige haavatavamate vanusegruppide õiguste, vastutuse, kohustuste ja võimaluste kaitse ja tagamine säilitamaks nende elukvaliteeti.  Võrdsed õigused ja võimalused puudega inimestele, mis tähendab, et kõigil ühiskonnaliikmetel, sh puudega inimestel, on võrdsed õigused oma elukvaliteedi parandamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks.  Võrdsete võimaluste tagamine sõltumata rahvuslikust kuuluvusest, mis tähendab rahvuslike ja etniliste vähemuste sotsiaalmajandusliku heaolu ja eneseteostuse võimaluste suurendamist ning kultuuriliste barjääride ja negatiivsete rahvuslike stereotüüpide kaotamist ühiskonnas. Projektide elluviimisel tähendab läbiva teema „võrdsed võimalused“ põhimõtetega arvestamine seda, et tegevuste kavandamisel lähtutakse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (sh naised ja mehed) vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestatakse, et kavandatavad tegevused võivad avaldada 1 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamise kohustus tuleneb EL vahendite ühissätete määrusest (EL) nr 1303/2013. Vt kokkuvõtet siit: https://kompetentsikeskus.sm.ee/abiks- rakendajale/uhissatete-maarus-el-nr-1303-2013/. 2 Vaata lähemalt läbivate teemade kohta rahandusministeeriumi juhendist „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“, mis on 2014-2020 perioodil aluseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide planeerimisel ja rakendamisel (https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/lcbivad-teemad-valdkonna- arengukavas.pdf ). 3 Vaata lähemalt ka „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks“ peatükk 1.5 „Horisontaalsete põhimõtete ja poliitikaeesmärkide rakendamine ESI fondide kasutamisel“ (file:///C:/Users/lee.maripuu/Downloads/partnerluslepe-2019-08-07-kinnitatud%20(1).pdf) erinevat mõju nende gruppide liikmete olukorrale ühiskonnas, seades eesmärgiks nii soolise võrdsuse kui ka eri vanuses, rahvusest ja puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamise, sh ligipääsetavuse. Hanke eesmärk Selleks, et toetada võrdsete võimaluste edendamist struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel, on loodud Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus. See on nõustamis- ja koolitusüksus, mis asub Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonnas. Kompetentsikeskus pakub tuge, juhendmaterjale ja koolitusi võrdsete võimaluste edendamiseks struktuuritoetuste kasutamise igal etapil (vaata lähemalt: https://kompetentsikeskus.sm.ee/) Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperiood on käivitumas. Selleks, et aidata toetuste kasutajatel mõjusalt oma tegevuste elluviimisel edendada võrdseid võimalusi, soovib Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus perioodil 2021-2027 edasi arendada ja täiustada projekte toetavat nõustamisteenust, eesmärgiga pakkuda projektide elluviijatele tõhusat ja motiveerivat tugisüsteemi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamiseks. Kompetentsikeskus tellib selle eesmärgi täitmiseks sihtrühma ehk toetuste kasutajate uuringu ja soovitused, mis peavad olema teadmispõhiseks sisendiks eurotoetuste kasutajaid toetava tugisüsteemi edasisel kujundamisel kasutajasõbralikumaks, efektiivsemaks ja mõjusamaks. Uuringu ja soovituste eesmärk on pakkuda sihtrühma kogemustest lähtuvat ja teadmistel põhinevat sisendit selleks, et luua ja edasi arendada toimivaid, kasutajasõbralikke ja motiveerivaid lahendusi toetuse taotlejatele/saajatele võrdsete võimaluste edendamiseks ning tuge nende eesmärkide täitmiseks. Tahame jõuda olukorda, kus võrdsete võimaluste läbiva teemaga arvestamine struktuuritoetuste kasutamise protsessis oleks süsteemne ja terviklik ning toetuse taotlejate ja projektide elluviijate jaoks arusaadav ja mugav. Selle eesmärgini jõudmiseks on tarvis paremini tundma õppida praegust olukorda sihtrühma vaatepunktist ning selgitada välja, millised on projekti elluviimisel peamised takistavad ja soodustavad tegurid võrdsete võimaluste edendamiseks, samuti, kuidas tõsta toetuse taotlejate/saajate teadmisi, oskusi ja motivatsiooni ning disainida toetuste andmise protsessi selliselt, et võrdsete võimaluste edendamine oleks senisest tulemuslikum. Hanke ülesanne Hanke raames viiakse läbi rakenduslik uuring ning töötatakse välja praktilised soovitused ülal nimetatud eesmärkide poole liikumiseks. Pakkuja peamised ülesanded on: 1) selgitada välja peamised soodustavad ja takistavad tegurid, mis mõjutavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamise ja edendamise nõude täitmist (sh motivatsioon, teadlikkus, oskused, hirmud ja eelarvamused, rakendussüsteemi kitsaskohad jne) projektitegevustes ning 2) pakkuda eelnevast lähtudes välja lahendusviisid takistuste ületamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks ning praktiliselt rakendatavad soovitused, kuidas motiveerida eurotoetuste kasutajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise põhimõtetega arvestama ning neid selles protsessis toetada. Millised on meile teada olevad probleemid? Sihtrühma uuringut läbi viies on oluline pöörata tähelepanu probleemidele, mis on juba teada perioodi 2014-2020 projektide aruannetest ja vahehindamistest, samuti varasematest uuringutest (Praxis4, MTÜ Ligipääsetavuse foorum5, TÜ RAKE6). Teostatav uuring peab aitama all kirjeldatud probleeme projektide elluviijate vaatepunktist läbi valgustada, et nende põhjuseid, konteksti ja lahendusviise paremini tundma õppida.  Projektide tase võrdsete võimaluste läbiva teemaga tegelemise osas on kõikuv. Kuigi mitmed projektid paistavad hästi silma soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamisega7, siis ei ole kaugetki kõikides projektides, kus oleks asjakohane võrdsete võimaluste edendamist silmas pidada, seda tehtud. (Ülevaade projektide tegevusest võrdsete võimaluste edendamisel tuleneb peamiselt aruandlusest, mis võimaldab esitada infot pealiskaudsel ja deklaratiivsel moel ning põhineb projektide elluviijate enesehinnangul. Aruandluses esitatava info põhjal on seetõttu raske saada usaldusväärset ülevaadet, kas ja kuidas on sisuliselt võrdsete võimaluste läbivasse teemasse panustatud.)  Motivatsioon arvestada läbivate teemade eesmärkidega on kohati madal. Projekti kirjutades soovitakse keskenduda oma põhieesmärkidele ning läbivate teemadega arvestamist nähakse pigem kohustusliku kõrvaltegevusena kui sisulise võimalusena oma põhitegevuste kvaliteeti tõsta. Seda toetab rakendusskeem, mis ei tunnusta ega ka „karista“ projekte panustamata jätmise eest. Taotluse hindamisel võrdsete võimaluste läbivasse teemasse panustamise eest antavad lisapunktid on väga väikese kaaluga.  Toetuse saajatel napib teadmisi ja oskuseid võrdsete võimaluste eesmärkide saavutamisse sisukalt panustamiseks. Projektide edukus võrdsete võimaluste edendamisel võib sõltuda näiteks projektijuhi või mõne tiimi liikme teadlikkusest ja varasemast kokkupuutest läbiva teemaga.  Projektide elluviijad ei tunne alati ära seoseid võrdsete võimaluste eesmärkide ja oma projekti eesmärkide ja tegevuste vahel, nii ei osata näha võimalusi projektis võrdsete võimaluste edendamiseks ja sellest tulenevat kasu projekti tulemustele. Projektidele on võrdsete võimaluste läbiva teemaga arvestamiseks mitmeid juhendeid, info- ja abimaterjale, taotlejate infopäevi. Projektide kõikuvast tasemest võrdsete võimaluste edendamisel on aga näha, et kasutatud teavituslahendused ei ole olnud piisavad. Info jõudmine projektideni võib mh sõltuda toetuste administreerimisega tegelevate rakendusüksuste8 teadlikkusest ja pühendumusest soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kohustusest teavitamisel. 4 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides (https://kompetentsikeskus.sm.ee/wp-content/uploads/2020/12/Soolise-vordoiguslikkuse-edendamine- struktuurivahenditest-rahastatud-haridusprojektides.pdf) 5 Ligipääsetavuse analüüs perioodil 2014-2020 struktuuritoetustest rahastatud projektides (https://kompetentsikeskus.sm.ee/valjaanded/ligipaasetavuse-analuus-perioodil-2014-2020- struktuuritoetustest-rahastatud-projektides/) 6 Horisontaalsete teemade hindamine prioriteetses suunas „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ (https://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/ht_hindamine_lopparuanne.pdf) 7 Vt häid näiteid perioodist 2014-2020 siit: https://kompetentsikeskus.sm.ee/valjaanded/parimad-viisid- vordsete-voimaluste-loomiseks/ 8 Rakendusüksuse ülesannete hulka kuulub avalikkuse ja võimalike taotlejate teavitamine toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast, taotluste menetlemine ja otsuste tegemine nende rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, selgituste andmine taotlejatele ja toetuse saajatele ning maksetaotluste menetlemine ja toetuse väljamaksmine. Lähtuvalt eelnevast on peamised uurimisküsimused järgnevad: 1. Kas toetuse kasutajad on teadlikud võrdsete võimaluste edendamise kohustusest taotluse esitamisel ja toetuse rakendamisel? Millistes etappides (taotluse esitamisel, toetuse kasutamisel, aruandluses vm) ja millistest allikatest (nt juhendid, taotlejate infopäevad vms) saadakse infot võrdsete võimaluste edendamise nõuete kohta? Millised tegurid mõjutavad madalat/kõrget teadlikkust võrdsete võimaluste edendamise kohustusest ning millised on parimad viisid teadlikkuse suurendamiseks? 2. Milline on projektide elluviijate enesehinnanguline kompetents ja teadmised (nt teadmised soolõimest ja selle rakendamisest, diskrimineerimise vältimisest, ligipääsetavuse suurendamisest sõltuvalt oma projekti spetsiifikast jne), et sisukalt, mõjusalt ja kvaliteetselt oma projekti tegevustes võrdseid võimalusi edendada? 3. Milliseid viise ja ressursse on toetuse taotlejad/kasutajad kasutanud oma võrdsete võimaluste edendamise alaste teadmiste ja oskuste suurendamiseks (koolitused, infomaterjalid, infopäevadel osalemine, nõustamine, heade praktikatega tutvumine ja rahvusvaheline eeskuju jms)? Kus on teabe otsimises ja saamises ning oskuste arendamises puudujäägid? Millist tuge toetuse kasutajad vajavad ja ootavad, et oma teadmisi ja oskusi suurendada? 4. Motivatsioon võrdsete võimaluste läbiva teemaga oma projekti raames tegeleda. Millised tegurid ja asjaolud mõjutavad madala/kõrge motivatsiooni kujunemist ning millised on parimad viisid motivatsiooni suurendamiseks? Töö teostamise metoodika Analüüsi eesmärgiks on uurimisküsimustes välja toodud aspektide (teadlikkus, motivatsioon ning kompetents võrdseid võimalusi projekti tegevustes edendada ja seda mõjutavad tegurid) välja selgitamine ning mõistmine projekti taotleja ja elluviija vaatepunktist. Selleks tuleb uuringu raames kavandada ja ellu viia kaks tegevust: 1. Uuringu läbi viimine, eesmärgiga tundma õppida võrdsete võimaluste edendamist projektides sihtrühma vaatepunktist - mis takistab projektide elluviijaid võrdsete võimaluste läbiva teemaga arvestamast, mis neid seda tegema motiveerib ning millist toetust nad selleks vajavad? Valimi koostamisel ja metoodika valimisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: .1.1 Uuringu peamiseks sihtrühmaks on Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF) avatud taotlusvoorudest rahastatud projektide taotlejad ja elluviijad perioodil 2014-2020. .1.2 Uuringu valimi koostamisel ja metoodika valimisel lähtutakse eesmärgist, et uuring annaks võimalikult ammendava ülevaate toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud takistavatest ja soodustavatest teguritest. Valim peab hõlmama avatud taotlusvoore ja projekte eri valdkondadest (regionaalareng, sotsiaalkaitse ja tervis, teadus- arendustegevus ja ettevõtlus, haridus, infoühiskond, transport ja keskkond). .1.3 Töö teostaja peab eraldi analüüsima võrdsete võimaluste läbiva teemaga arvestamist takistavaid ja soodustavaid tegureid nii taotlemise kui ka projekti elluviimise faasis: .1.3.1 Projektide taotlemise etapi analüüsimiseks valitakse välja vähemalt 5 punktis 1.2 nimetatud valdkonda ning igast valitud valdkonnast analüüsitakse vähemalt ühe avatud taotlusvooru läbiviimise korraldust ja infovahetust, et hinnata taotleja jaoks võrdsete võimaluste edendamise nõuete täitmiseks vajaliku info, juhendmaterjalide jms kättesaadavust, piisavust ja arusaadavust. Võimalikud analüüsimaterjalid: taotlusvorm, juhendid, avatud taotlusvooru infopäev ja selle materjalid, toetuse andmise tingimuste  (TAT) tekst, rakendusüksuste info struktuurivahendid.ee kodulehel, intervjuud taotlejatega ning taotlusvooru eest vastutava koordinaatoriga rakendusüksuses jms. .1.3.2 Projektide elluviimise etapi analüüsimiseks valitakse välja vähemalt 5 punktis 1.2 nimetatud valdkonda ning igast valitud valdkonnast analüüsitakse vähemalt üht toetust saanud projekti, et selgitada välja soodustavad ja takistavad tegurid, mis mõjutavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamise ja edendamise nõude täitmist projektides. Võimalikud analüüsimaterjalid: intervjuud projekti elluviijatega, projekti dokumentatsioon jms. Kogutud andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks võib analüüsil keskenduda ellu viidud projektidele, mille algusaeg on 2018 või hilisem. Valimi koostamisel tuleb arvestada, et valim hõlmaks projektide elluviijad erinevates organisatsioonitüüpides (kohalikud omavalitsused, riigiasutused, avalik-õiguslikud asutused, eraettevõtted, MTÜ-d). .1.4 Tulenevalt analüüsi eesmärgist ja uurimisküsimustest eeldab hankija, et analüüsis kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid uurimismeetodeid, kuid uuringuks sobiva andmekogumise metoodika (personaal- või fookusrühmaintervjuud, töötoad, küsimustikud, dokumendianalüüs jms) ning analüüsimetoodika, mis aitab kaasa eesmärgile mõista võrdsete võimaluste edendamist soodustavaid ja takistavaid tegureid projekti taotlemisel ja elluviimisel, valib ja põhjendab pakkuja. Ülevaate valdkondade raames läbiviidud avatud taotlusvoorudest ja nendest rahastatud projektidest leiab RTK kodulehelt: https://rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/valdkonnad-ja- meetmed/regionaalareng 2. Sihtrühma analüüsile tuginedes töötatakse välja rakenduslikud soovitused, mis toovad välja potentsiaalselt kõige mõjusamad sekkumiskohad ja tegevused, mis aitavad analüüsis välja toodud probleeme ning takistusi ületada. Soovitused on praktiliseks sisendiks perioodil 2021- 2027 sellise tugisüsteemi edasiarendamisel, mis aitaks senisest tõhusamalt toetada projektide elluviijaid võrdsete võimaluste edendamisel. Pakkuja peab soovitused esitama lugejale kergelt haarataval ja struktureeritud kujul. Pakkuja esitab pakkumuses lühidalt esialgse nägemuse soovituste esitamisest ja struktureerimisest. Uuringu lähteülesande täitmiseks ning uurimisküsimustele vastuse saamiseks on oluline, et pakkuja mõtleks läbi ja kirjeldaks ära viisid, mis suurendavad sihtrühma ja probleemide põhjalikku ja empaatilist mõistmist, sh peab pakkuja:  Sihtrühma analüüsimiseks kasutatavate ettevalmistavate tööde, intervjuude, fookusrühmade, töögruppide jms kavandamisel kirjeldama ära tehnika ja töövõtted, mida järgides uuringumeeskond tagab, et intervjueeritavad oleksid oma kogemuste, mõtete, seisukohtade, ettepanekute, hirmude jms jagamisel seoses võrdsete võimaluste edendamise teemaga avatud ning koostöövalmid.  Intervjuusid, töörühmi, fookusgrupiintervjuusid jms ette valmistades ning analüüse läbi viies viima end kurssi struktuuritoetuste taotlemise ja rakendamise süsteemiga, sh võrdsete võimaluste edendamise nõuetega.  Edastama värbamiskommunikatsioonis (värbamiskirjad jms) selgelt info uuringu konfidentsiaalsuse põhimõtte kohta ning leidma valimi värbamisel viise respondentide huvi ja motivatsiooni tõstmiseks uuringus osaleda, järgides samas ESOMAR uuringute läbiviimise reegleid ja head tava.  Võtma arvesse, et respondendid osalevad uuringus ametiisikutena (vastavalt oma rollile projektis), mistõttu nende intervjueerimine ei võrdu nende uuringusse kaasamisena  eraisikutena ning kogutav info on rangelt ametialane. Siiski on ka igal sellisel ametiisikul õigus uuringus osalemisest keelduda, mistõttu tuleb võimalikku keeldumismäära arvestada juba uuringu valimialust kavandades. Tulenevalt analüüsi eesmärgist ja ülesandepüstitusest pakub pakkuja välja sobiva(d) metoodika(d) tulemuse saavutamiseks. Analüüsi läbiviimiseks sobiva metoodika, sihtrühmade ja valimi kirjelduse peab pakkuja ja esitama oma pakkumuses metoodika kirjelduse osas. Kui asutus tellib poliitikakujundamise eesmärgil tehtava uuringu, siis on asutus tellijana vastutav töötleja. Tellija juhib tähelepanu, et kui pakkuja metoodika näeb ette päringute tegemist teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse või kasutatakse teise vastutava või volitatud töötleja vastutusalas olevaid andmete kogumeid, siis on vaja taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba. Tellija abistab pakkujat vastava loa taotlemisel. Ootused koostööle projekti käigus Peamised tegevused ja valmivad materjalid kooskõlastatakse hankijaga. Peamised materjalid, mis töö käigus hankijaga kooskõlastatakse on: intervjuude, fookusgruppide, töötubade vms kavad, valimi moodustamise kriteeriumid ja valimi koosseis, värbamisteavitus (värbamiskirjad vms), uuringutulemused ja tulemuste analüüs, järeldused ja soovitused, uuringu vahe- ja lõpparuanded. Hankija aitab pakkujat vajadusel projektide esindajatega kontakteerumisel, uuringu vajalikkuse ja eesmärkide selgitamisel vms. Uuring on planeeritud kolme etapina:  I etapp – 1.1. uuringu ettevalmistus: avakohtumine tellijaga ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist, uurimisküsimuste ja metoodika täpsustamine, valimi(te) ja intervjueerimiskavade jms koostamine ja kooskõlastamine  II etapp – 2.1. uuringu läbiviimine: kvalitatiivse sihtrühma uuringu läbiviimine, tulemuste analüüs 2.2. vahearuande koostamine ja kooskõlastamine Uuringu teise etapi lõpus esitatav vahearuanne sisaldab probleemipüsituse- ja eesmärgikirjeldust ja metoodikakirjeldust, samuti uuringutulemuste esmast analüüsi ja peamisi järeldusi, sh sihtrühma analüüsi, uuringu tulemusi..  III etapp – 3.1 soovituste koostamine uuringu analüüsitulemuste põhjal 3.2 lõpparuande koostamine ja kooskõlastamine 3.3 analüüsi tulemuste tutvustamine teavitusüritustel kuni kahel korral Lõpparuanne koondab kogu rakendusuuringu vältel koondatud ja loodud info ja on koostatud hea teadustöö tavasid silmas pidades. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:  Probleemipüsituse, eesmärgi ja kasutatud metoodika kirjeldus;  Analüüsi tulemused   Soovitused võrdsete võimaluste edendamise parandamiseks eurotoetustest kaasrahastatavateks tegevustes;  Lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; Aruande täpne struktuur lepitakse kokku tellija ja pakkuja koostöös töö käigus. Uuringu aruanded koostatakse korrektses eesti keeles, inglise keelne sisukokkuvõte korrektses inglise keeles. Pakkumuses tuleb esitada: 1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja uurimisülesannetest Pakkuja peab kirjeldama oma nägemust uuringu eesmärgist ning uuringu eesmärgist lähtuvaid tegevusi, mis aitavad parimal viisil oodatud tulemuseni jõuda. 2. Uuringu metoodika kirjeldus, sh a. kvalitatiivse sihtrühma uuringu metoodika ja valimi koostamise põhimõtete kirjeldus b. soovituste loomise metoodika kirjeldus Metoodika kirjeldus peab põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastama seatud eesmärkide saavutamiseni ja kvaliteetse tulemuseni viivat protsessi. Pakkuja esitab oma nägemuse koos metoodika valiku põhjendustega, millest nähtub, kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim. 3. Uuringu tegevus- ja ajakava Pakkuja peab esitama projekti tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega tegevus- ja ajakava. Tegevus- ja ajakava peab sisaldama läbiviidavate tegevuste ülevaatlikku loetelu koos iga tegevuse eest vastutaja ja tema rolliga ning tegevuse elluviimise perioodiga, mis on esitatud nädalase täpsusega. Projekti läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning arvestama tööde vastuvõtmise tegevustega. Pakkuja täpsustab võimalusel ka hankija rolli tegevustes. 4. Riskide maandamise plaan Pakkuja peab esitama ülevaate uuringu läbiviimisel esineda võivatest riskidest koos riskide maandamise meetmete ning selle eest vastutaja(te)ga. 5. Uuringumeeskonna koosseis Pakkuja esitab uuringumeeskonna koosseisu, nende pädevuse, rollide ja vastutuse kirjelduse ja meeskonnaliikmete CV-d. Teavitusnõuded Analüüsi teostamisel ja aruande esitamise puhul tuleb järgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teavitusreegleid lähtuvalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv  TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.1/1528-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Haap Consulting OÜ, registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 31-7, 10413 Tallinn, keda esindab Marleen Pedjasaar (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on: 1.1.1. töövõtja poolt uuringu „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ läbiviimine; 1.1.2. analüüsi tulemuste tutvustamine teavitusüritustel kuni kahel korral (edaspidi „tööd“). 1.1.3. Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija 09.06.2021 saadetud pakkumuskutses ja töövõtja 23.08.2021 esitatud pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd kahes osas järgmisteks tähtaegadeks: 2.1. I osa: uuringu „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ esitamine hiljemalt 10.12.2021. 2.2. II osa: analüüsi tulemuste tutvustamine teavitusüritustel kuni kahel korral hiljemalt 31.01.2022. 2.3. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku vastavalt pakkumusele ja pärast projekti avakohtumist. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 31 680 eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel osadena järgmiselt: 3.2.1. esimene osamakse (90%) kogu töö maksumusest ehk 28 512 eurot pärast tööde I osa teostamist; 3.2.2. teine osamakse (10%) kogu töö maksumusest ehk 3168 eurot pärast tööde II osa teostamist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töö teostamisel, vormistamisel ja esitlemisel peab töövõtja järgima Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001) nõutud sümboolikat. 4.2. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töö teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. Kolmanda osapoole tegevuse viibimiseks  loetakse näiteks ka Andmekaitse Inspektsioonilt vajalike lubade saamisel tekkida võivat viivitust võrreldes tavapärasele asjaajamisele kuluva ajaga. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Lee Maripuu, tel 626 9153, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marleen Pedjasaar, tel 551 5011, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – andmetöötluse leping; 6.2. Lisa 2 – tellija väikeostu dokument; 6.3. Lisa 3 – tellija tehniline kirjeldus; 6.4. Lisa 4 – töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 5515011 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Töövõtulepingu lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Haap Consulting OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud juhud, kus volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________