Sisend regionaalse arengu tegevuskavasse

Jaak Aab Rahandusministeerium Teie 20.06.2021 nr 14-6/4733-1 Meie 31.08.2021 nr 1.1-8/2040-2 Sisend regionaalse arengu tegevuskavasse Lugupeetud minister Jaak Aab Täname ettepanekute ja sisendi saamiseks esitatud dokumentide eest. Oleme täiendanud lisa 1 tabelit omapoolsete kommentaaride ning ettepanekutega. Täiendavate küsimuste tekkimisel oleme meeleldi nõus neile vastama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: Regionaalse arengu tegevuskava tööversioon_SOM Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tegevus 1.1 Tööturu- ja haridusvaldkonna riiklikes arengukavades ja programmides (sh Heaolu arengukava, Tööturuprogramm, Hariduse ja noorteprogramm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt 1.2 Kirde- ja Kagu-Eesti jt piirkondade tööturgude toetamine regionaalse tasakaalu tagamiseks (EE2035) 1.3 Tööjõu riigisisese liikuvuse toetamine töökohtade kättesaadavuse parandamiseks (HEAK2023) 1.4 Noorte aktiivne kaasamine piirkondlikule tööturule, töötades välja ja rakendades sihtrühmale sobivad meetmed (Rapla MKAS) 1.5 Eelduste loomine kaugtöö laiemaks kasutamiseks piirkondades 3.1 Tervisevaldkonna riiklikes arengukavades ja programmides (sh Rahvastiku tervise arengukava, Inimkeskse tervishoiu programm, Tervist toetavate valikute programm, Tervist toetava keskkonna programm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute jälgimine regionaalselt 3.2 Riigi ja KOV-üksuste partnerlusel põhineva inimkesksete tervishoiu ja sotsiaalteenuste lõimitud arendamine (EE2035) 3.3 Maakondlike tervisekeskuste rajamine tõmbekeskustesse arvestades rahvastiku paiknemist ja piirkondlikku teenusevajadust (ITP2024) 3.4 Pädevuskeskustena töötavate regionaalhaiglate kaasajastamine ja võrgustamine maakonnahaiglatega (ITP2024) 3.5 Meditsiini kaugteenuste pakkumine arvestades haja-asustatud piirkondade vajadusi (ITP24) 3.6 Riigile vajalike oskustega töötajate (sh tervishoiutöötajad) järelkasvu tagamine piirkondlikke vajadusi arvestades (EE2035) 3.8 Kohalikul tasandil tervisedenduse toetamine 4.1 Haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna valdkonna riiklike arengukavade ja programmide elluviimise seires olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine regionaalselt 4.6 Kultuurivaldkondade ja -teenuste regionaalse kättesaadavuse 4.7 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse arendamine, korrastades inimese, riigi ja KOVide vastutuse jaotuse ning uuendades pikaajalise hoolduse rahastamismudelit (EE2035) 6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil (EE2035) 6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud ruumilahenduste (sh taristu) kasutuselevõtu toetamine, millega tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035) 6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi kestlik uuendamine koostöös KOVidega ning väljapoole keskusi elama asumist soodustavate rahastamisvahendite mitmekesistamine (EE2035) 7.2 Majanduse struktuursete muudatuste kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad (EE2035; TAIE2035) 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida-Virumaal (EE2035) 7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna arendamine kõigis Eesti piirkondades koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, RP2024) 8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem ettevalmistamine koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega  Vastutav Oodatavad väljundid ministeerium; partnerid Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade SOM, HTM, RM lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: *kutsehariduses õpingud lõpetanud 20-34 aastaste hõivemäär; *tööjõus osalemise määr 15-64 aastaste seas (et iga maakonna näitaja oleks 90+% Eesti keskmisest); *töökohapõhises õppes osalenute arv; *16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr; Rakendatud meetmeid tööandjate motiveerimiseks suurema tööpuudusega SOM piirkondadesse (Ida-Viru, Kagu-Eesti maakonnad) töökohtade loomiseks (TP24) Regionaalsete tööturumeetmetega tagatud inimeste ja ettevõtete toetamine SOM piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus (VVTP) VAJAB TÄPSUSTAMIST! Töötatud välja ja rakendatud muud ÕÜFi piirkondliku tegevuskava tegevused Ida- SOM Virumaa tööturu kohandamiseks süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuga Kõrge tööhõive taseme saavutamise ja hoidmise meetmete (SF21+) SOM kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga, sh on kavandatud eraldi vahendid Kagu-Eesti ja Kirde-Eesti tööhõive probleemidega tegelemiseks Lõimumispoliitika kujundamise ja rakendamise meetmete (SF21+) SOM kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Tööjõu mobiilsustoetuse programm rakendatud eritähelepanuga madalama SOM tööhõivega piirkondadele (sh Ida-Viru ja Kagu-Eesti) Noorte tööturumeetmete (RRF) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud SOM regionaalse dimensiooniga Analüüsitud tööseadusandluse muudatusvajadusi, kaugtöö laiemaks JUM, SOM kasutuselevõtuks (MKAS) Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade SOM lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: *katmata tervishoiuteenuste vajadus; *keskmine oodatav eluiga (et 2030.a poleks üheski maakonnas Eesti keskmisest üle 2 aasta lühem); *piirkonnaspetsiifiliste erivajadustega arvestamine lõimitud teenuste arendamisel; Kujundatud uutel alustel põhinevad lõimitud teenused ning välja arendatud ja SOM ühendatud teenuse pakkumist toetav taristu (EE2035), mille puhul on arvestatud piirkondlike vajadustega Projektide valikul ja elluviimisel on arvestatud maakonna arengustrateegiates SOM ja maakonnaplaneeringutes kavandatuga. Toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Haiglate võrgustumise eesmärk ei ole eriarstiabi koondumine Tallinna ja SOM Tartusse, vaid maakonnahaiglate meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kaudu kõigi Eesti piirkondade elanikele ühtlase eriarstiabi kättesaadavuse tagamine. Patsientide vaatest on võrgustumise eesmärk ravi kvaliteedi, järjepidevuse ja kättesaadavuse parendamine ning haiglate vaatest on eesmärk koostöö abil meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ning konkurentsi ja dubleerimise vältimine. Kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine terviseteenuste liikumisel SOM keskustesse ja füüsilise kättesaadavuse halvenemisel (sotsiaaltranspordi, telemeditsiiniteenuste arendamise toetamine jmt) Suurendatud eriarsti ja apteekrite lähtetoetusi (ITP2024) SOM Õigusraamistik tervisedenduseks kohalikul tasandil on korrastatud. Kohalikele SOM omavalitsustele on teadmistepõhise tervisedenduse elluviimiseks võimaldatud koolitusi, nõustamist ja ligipääs TAI poolt välja töötatud või Eestile kohandatud tõenduspõhistele tööriistadele, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi regionaalse tasandi andmed on regulaarselt uuendatud. Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade HTM, SOM, SIM, lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende KUM regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: *täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr; *ettevõtlusprogrammis osalevate ettevõtete arv; *madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal; *noorte kaasatus noorsootöös; *noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal; *koolituse tulemusel pädevusi tõstnud; noorsootöötajate osakaal aasta lõikes; *huviringides osalevate noorte osakaal; *osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses; *KOVde arv, kus toetatakse elanike organiseeritud tegevusi; *sotsiaalsete ettevõtete müügitulu; *Eesti elanike osalemine kultuurielus; *rahulolu kultuuri üleriigilise kättesaadavuse ja ligipääsetavusega; *vabatahtlike poolt abistatud isikute arv. Arendatud ühtse raamatukogude e-teenus (KP24) KuM Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning SOM hooldusvõimaluste tagamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine), sh: *Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine; *Eestkostesüsteemi korrastamine; *Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine; *Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine sotsiaalkaitsesektoris; *Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti ; *Dementsusega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine; *Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele; *Meetmed sotsiaalkaitse sektori ja lastega töötavatele töötajatele Meetmed puudust kannatavatele inimestele toiduabi ja esmatarbekaupade SOM jagamiseks Viidud ellu tegevused KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega tegelevate RM, KEM, KUM, SIM, riigiasutuste teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi SOM, MKM aluspõhimõtetes Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOVidele investeeringutoetuste RM, MKM, HTM, andmisel kahanemisega kohandamise ja kompaktse linnaruumi arendamise KEM, SOM, MEM põhimõttest Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning SOM hooldusvõimaluste tagamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks ) MKM, RM, SOM, HTM Õiglase ülemineku kava ettevõtluse, oskuste ja tööturumeetmete kiire ja MKM, HTM, SOM tulemuslik rakendamine (ÕÜF kava) Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate tugisüsteem, sh nõustamine ja koolitamine MKM, SOM toimib kõigis maakondades (MKAS-d, TAIE35) MAK-de ja Töötukassa poolt Maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele tagatud nõustamisteenus MKM, SOM tööjõuprobleemide lahendamiseks (MKAS) VAJAB TÄPSUSTAMIST! Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning RM, MKM, SOM inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks Ida-Virumaa programmi raames (IVP) Kaasvastutajad, partnerid Töötukassa Töötukassa MKM, RM Töötukassa RM TAI RM RM, KuM RM Töötukassa Töötukassa, MAK-d  Ministeeriumi ettepanekud ja täiendused HEA ettevalmistused ei ole indikaatorite kokkuleppimiseni jõudnud. Kehtivas Tööturuprogrammis sellist indikaatorit ei ole. HEA-s on Tööjõus osalemise määr 15–64-aastaste seas, %, aga mitte regionaalne. Seega saab seda võtta kui ettepanekut, mis vajab HEA koostamise käigus läbimõtlemist. Ei ole väga ambitsioonikas, nii 2019 kui 2020 jäid alla 90% ainult Võru- ja Põlvamaa. Piirkondlikult on sissetulekute erinevused üsna suured ning need kajastuvad ka suhtelise vaesuse näitajas: Kui Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast, siis maakonniti on madalaima ja kõrgeima näitaja vahe ca 2kordne ehk kui Harjumaal on suhtelise vaesuse määr 15,7%, siis Valgamaal ja Hiiumaal üle 30% (vastavalt 30,3% ja 31,7%). Samuti on suhtelise vaesuse määr suurem maalistes asutuspiirkondades. Regionaalne sissetulekute ebavõrdsus mõjutab kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määra ulatust - viimane on üks Heaolu arengukava mõõdikutest. Piirkondlik töökoha loomise toetus SOM toetab ettepanekut. Piirkondlik töökoha loomise toetus ja koolitusmeetmed. Partnerina peaks lisama töötukassa. SOM toetab ettepanekut. Selgituseks, et eraldi vahendeid ei ole kavandatud otseselt Ida- Virumaale ja Kagu-Eestile. On piirkondlikele meetmetele (mob toetus, piirkondliku fookusega koolitused), mille puhul eeldame, et Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti on olulised sihtpiirkonnad. Ei toeta eraldi väljundina väljatoomist, kuna on eelmise struktuurivahendite perioodi (SF21+) all. Korrigeerisime veergu C punasega. Algselt KUMiga lõimumise teemalehes planeeritud SoM tegevused on viidud tööturuprogrammmi ja vastavad tööturutegevused sihitavad plaanide kohaselt eelkõige Ida-Virumaad. Mobiilsustoetust plaanime ESFist rahastada alates 2023. Noorte tööturumeetmete rakendamisel arvestatakse (palgatoetuse ja koolituse rakendamisel) seda, millised töökohti regioonis pakutakse. Kuna meede on suunatud noorte tööhõive tõstmisele ja noorte töötus on tavapärasest töötusest 2-2,5 korda kõrgem, siis ei ole mõistlik rakendada toetuse andmisel erinevaid kriteeriumeid. Tegevust ja selle läbiviijat tuleks täpsustada, kuna tabelist ei tule selgelt välja, mida analüüsi all on täpselt mõeldud. Kas on teada, et JuM planeerib sel teemal analüüsi? SoM töövaldkonnal on kaugtöö teema laual, oleme arutanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise vajadusi ja oleme hetkel otsustanud sügisel pakkuda välja ettepanekud seaduse muutmiseks. Osaliselt need muudatused võivad toetada ka kaugtöö laiemat levikut. SoM-il eraldi analüüsi ja analüüsiraportit plaanis teha ei ole. See tegevus käib ka kahe ülejäänud tervisevaldkonna programmi kohta (tervist toetavate valikute programm ja tervist toetava keskkonna programm). Lisatud veergu B ka kaks ülejäänud programmi rohelisega. SOM-i poolt on partneritena planeeritud kaasata ka esmatasandi tervishoiteenuste pakkujad (perearstid) ja haiglad. Täiendatud veergu C rohelisega. Täiendatud veergu C rohelisega. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (205 SE) seoses on Sotsiaalministeerium 07.09.2020 esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjonile täiendavad ettepanekud proviisori ja farmatseudi lähtetoetuse, selle taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise osas, mille eesmärgiks on motiveerida proviisoreid või farmatseute valima oma töötamise kohaks Eesti piirkonnad, kuhu proviisorite ja farmatseutide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Kehtivad toetuse saamise tingimused on osutunud praktikas mittetoimivateks, mistõttu on toetuse tingimusi vaja muuta paindlikumaks ning suurendada toetuse mahtu. Allikas: https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0ee56fad-0956-480b-b38e- b3fecdc658f4/Ravimiseaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise%20seaduse %20eeln%C3%B5u%20(205%20SE%20I). Tegevust võiks kajastada ka Lisa 2 dokumendis. Teeme ettepaneku lisada uus tegevus, toodud rohelisega. Teeme ettepaneku lisada mõõdik, toodud rohelisega. Sotsiaalministeeriumi toel on välja töötatud vabatahtlike kaasamise koostöö mudel hoolekandesüsteemis. 2021. aasta lõpus alustatakse koostöömudeli juurutamist koostöös Külaliikumisega Kodukant. Partneri ülesandeks on kaasata vähemalt 60 KOVi (piirkonnad eraldi ei ole fikseeritud, kuid on tingimus, et igast maakonnast peab olema kaasatud vähemalt üks KOV). Tähelepanek. Oodatavad väljundid rakendatakse enamasti üle Eesti, mitte piirkonnapõhiselt. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimitud arendamine (ehk hoolduskoordinatsioon) on eraldi tegevusena ka siin tegevuskavas välja toodud. Järgmisest SF perioodist on SoMil plaanis rakendada praegu käimasoleva Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste toetamise projektiga sarnaseid tegevusi ka valitud teises piirkonnas (eeldatavalt Kagu-Eestis). Täiendasime veergu C rohelisega. SOM-i ei plaani uuel perioodil jätkata samal viisil erivajadustega inimeste kodude kohandamist. Eelmisel perioodil on üle riigi toetatud KOV võimekuse tekkimisel, korraldada antud tegevust iseseisvalt. Uue algatusena plaanib SOM toetada pikaajalise hoolduse reformi meetmete raames KOV-e vanemaealiste teensumajade loomisel, et soodustada inimeste kodus elamist. SOM-i poolt on sotsiaalteenuste osas kaasatav partner IVOL ja KOV-d. RMi täpsustavad küsimused