Taotlus

Kirsika Berit Reino Andmekaitse Inspektsioon Teie 28.07.2021 nr 2.2.-1/21/9 [email protected] Meie 30.08.2021 nr 2-4.13/1799-9 Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks Lugupeetud Kirsika Berit Reino Saadame teile vastavalt aruteludele ja selgitustele täiendatud taotluse, mille oleme eelnevalt meile teel saatnud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1: AKI taotlus taiendatud Vivia Aunapuu-Lents 6269 185 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah Uuringu nimi Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Taust: Puudega ja vähenenud töövõimega isikute toimetuleku parandamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks käivitas riik 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR). TVRiga muudeti töövõime hindamise alused nii, et töövõimetuse hindamise asemel Sotsiaalkindlustusametis (SKA) hinnatakse töövõimet Töötukassas (TK) ja töövõimetuspensioni asemel kompenseeritakse vähenenud töövõimet varsemast täiesti erinevatel alustel töövõimetoetusega. TVR puudutas enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. TVRi viidi ellu järk-järgult nii, et SKAs registreeritud püsiva töövõimetusega (edaspidi nimetatud ka PTvt) inimesed võisid jääda SKAsse arvele seni, kuni kehtis nende püsiv töövõimetus. Aastaks 2021 on reform ellu viidud, kuid endiselt on veel mõned inimesed püsiva töövõimetusega arvel SKAs. Reformi finantseeriti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmest 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste (edaspidi nimetatud ka VTI) tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus. Meetme perioodi lõppedes on kohustuslik hinnata meetme tulemuslikkust. Uuringu eesmärgid: Uuringu eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on TVR täitnud seatud eesmärgid ning teha ettepanekud töövõime toetamise süsteemi paremaks toimimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. TVRile seati järgmised eesmärgid: 1. Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel ning pikemas perspektiivis vähenemine. 2. Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. 3. Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. 4. Vähenenud töövõimega inimeste võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord. 1 Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemise vajalikkus: Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemiseta ei ole võimalik saavutada uuringu eesmärki: hinnata TVRi mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust Eestis. TVRi eesmärkide saavutamise hindamiseks on vaja kasutada vähenenud töövõimega isikute andmeid. Uuringu näol on tegemist tervikliku hindamisega, milles kombineeritakse erinevaid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid. Täpsemalt on vajalik püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste andmete töötlemine uuringu kolmes metoodilises osas: 1) Registritesse kogutud püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste ning inimeste, kelle töövõime ei ole vähenenud, andmete kasutamine TVRi hindamiseks. Registritesse kogutud andmetega kirjeldatakse TVRi rakendumist ning mõju püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste aktiivsusele kogu TVRi perioodi jooksul võrdlusena perioodiga enne TVRi ja inimestega, kellel ei ole töövõime vähenenud (edaspidi ühendatud registriandmete analüüs). 2) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontakt- ja taustaandmete kasutamine valimipõhise representatiivse küsitluse tegemiseks. Küsitluse eesmärk on kirjeldada TVRi seda mõju ja eesmärkide saavutamist, mida ei näe registrite andmetest (edaspidi küsitlus). 3) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontaktandmete kasutamine intervjuudeks. Intervjuud täiendavad registriandmete ja küsitlusandmete kvantitatiivanalüüsi kvalitatiivsete hinnangute ja TVRi rakendumise detailidega ja aitavad mõista kvantitatiivanalüüsi tulemusi (edaspidi intervjuud). Põhjused, miks on vajalik kasutada just isikustatud andmeid riiklikest andmekogudest on järgmised: 1) isikuandmed võimaldavad erinevate andmekogude andmete sidumist (ei ole põhjendatud koguda uuesti andmeid, mis on andmebaasides olemas) ning 2) isikustatud andmed (sh kontaktandmed) on aluseks küsitluste ja intervjuude valimite moodustamiseks, võimaldades pöörduda küsitluse ja intervjuudega vaid nende inimeste poole, kes vastavad selektsiooni kriteeriumidele. Kokkuvõtteks, isikuandmete töötlemine on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks, võimaldades läbi viia nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse analüüsi eeltööd, võimaldada küsitluse ja intervjuude valimiisikute väljavõttu ning registriandmete sidumisel umbisikustatud statistilise analüüsi andmebaasi loomiseks. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on oluline iga inimese panus tööturul. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste igakülgne toetamine on vajalik selleks, et neil oleks võimalik tööturule naasta ja seal toime tulla. Heaolu arengukava 2016-2023 toob välja, et inimeste aktiveerimisel tuleb tähelepanu pöörata tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ja seejuures leida süsteemseid lahendusi pikaajalise töötuse vähendamiseks. Vähenenud töövõimega inimestel on tervisest tulenevad takistused tööturul osalemiseks ning nende seas on suurem töötus kui keskmiselt. Keskmine registreeritud töötuse määr1 oli 2020. a. 7,2%, aga vähenenud töövõimega inimestel 2 oli see 20,3%. Vähenenud töövõimega inimestel on suurem tõenäosus jääda ka mitteaktiivseks ning sellel on omakorda sotsiaalmajanduslikud mõjud. Töötukassa andmetel oli 2020. aasta lõpu seisuga 60 056 osalise töövõimega ja 35 607 puuduva töövõimega inimest Eestis3 ning Statistikaameti andmetel4 oli 2019. aastal püsivalt töövõimetuid 22 200. TVR tulemusliku elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Muuhulgas peab Sotsiaalministeerium 1 Registreeritud töötud, Töötukassa peamised statistilised näitajad (https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/re- gistreeritud-tootud) 2 VTI töötute arv 11 917 (registreeritud töötud, Töötukassa peamised statistilised näitajad) jagatud osalise töövõimega inimeste aastakeskmise arvuga 58 793 (töövõime hindamine, Töötukassa peamised statistilised näitajad). Viimane on lähend tööjõule keskmise töötuse määra leidmisel eeldusel, et puuduva töövõimega inimesed ei ole tööjõu osaks. 3 Töötukassa, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamine, andmed seisuga 12.04.2021. 4 Statistikaamet, andmebaas, tabel THV602: 15-64-AASTASED PUUDELISUSE, TÖÖVÕIME JA VANUSERÜHMA JÄRGI, seisuga 12.04.2021 2 andma aru ja põhjendama TVR-iga seotud tegevuste efektiivsust Vabariigi Valitsusele, Riigikontrollile, Euroopa Komisjonile, sihtrühma esindusorganisatsioonidele, TVR olulistele sidusrühmadele ning avalikkusele. Uuringu tulemused võimaldavad planeerida tegevusi töövõime süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seni pole Eesti TVRi tulemuslikkust, mõju ja efektiivsust terviklikult hinnatud, hindamisi on tehtud TVRi üksikutele osadele või teenustele. Uuringu eesmärk on anda hinnang TVRi rakendumisele perioodil 2016-2020 ja võrrelda seda olukorraga, kui reformi poleks tehtud ning jätkunud oleks enne 2016. aastat kehtinud süsteem. Eelnevat perioodi hinnatakse alates aastast 2011. Nagu ka Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, aidates seeläbi parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. On oluline, et osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks teenuse toimimise ja kulutõhususe, samuti teenusesaajate rahulolu kindlakstegemise eesmärgil, sidudes neid andmeid lisandväärtuse ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste vajalike registrite andmetega. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega läbi uuringu hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (vt taotluse p. 3). Analüüsi läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on eduka ühispakkujana Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (edaspidi ka Centar), Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi ka Praxis) ja Turu-uuringute AS ning alltöövõtjana Rakendusliku Antropoloogia Keskus (edaspidi RAK). Uuringuga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Eesti Töötukassa (TK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) ning Rahvastikuregister (RR), kellelt on eelnevalt küsitud põhimõtteline nõusolek andmete edastamiseks ja kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringu kõigis osades on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Umbisikustatud registriandmed liiguvad registripidajatelt Centarisse, kes seob andmestikud UID-de kaudu ning edastab kokkulepitud umbisikustatud andmestikud PRAXISele. Küsitluse teostab Turu-uuringute AS ja selleks vajalikud andmed liiguvad registripidajatelt Turu-uuringute ASile. Uuringu kvalitatiivosa intervjuud teeb RAK ja selleks vajalikud andmed liiguvad registripidajatel RAKi. Erinevate andmete liikumise täpne kirjeldus on toodud taotluse lõigus D. Ühendatud registriandmete analüüs Isikuandmete töötlemine on vajalik kvantitatiivse statistilise analüüsi läbiviimiseks. Erinevad registriandmed seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata: 1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. TK ja seejärel SKA loovad selleks igale vähenenud töövõime või püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikule unikaalse koodi (UID), mille edastavad ka HTM-le. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis D. 2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. 3. Kõik registripidajad edastavad Centarile andmed umbisikustatud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UIDdega; Centaril puudub UIDd isikukoodiga seostada võimaldav fail (võti), neil puudub võimalus andmeid isikustatud kujule tagasi viia. Centar jagab andmeid andmeanalüüsi ülesannete täitmiseks Praxisega. 4. Andmete edastamise protsessis (lahtris D) on kirjeldatud, et registripidajad hävitavad pärast 3  andmestike koostamist ning edastamist võtme ehk nimekirjad, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, seega ei ole ka registripidajatel võimalik andmeid isikustatud kujule hiljem tagasi viia; samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud umbisikustatud andmestiku. Sama teeb ka uuringu läbiviija – hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt hävitab Centar kõik uuringu käigus kasutatud andmestikud, kinnitades seda tellijale vastava andmete hävitamise aktiga. 5. Koostatud andmestik on konfidentsiaalne, seda ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. 6. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul ning tulemuste esitamisel jälgitakse, et ei tekiks liiga väikesi rühmi, mis võimaldaks inimesi ära tunda. Küsitlusuuring Küsitlusuuringu läbiviimiseks töödeldakse isikustatud andmeid küsitlustoimingute läbiviimiseks (uuringu valimi ettevalmistamine, millele järgnevad küsitlustööd, uuringu tulemuste statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. 1. Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa registritest juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Igale valimiisikule saadetakse uuringusse kaasamiseks eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, võtab uuringu läbiviija valimiisikuga teatud aja möödudes kontakti ning pakub võimalust täita ankeet kas silmast-silma intervjuu või telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. 2. Tulemuste esinduslikkuse säilitamiseks rakendatakse kindlat teaduslikku valimidisaini meetodit, mis näeb ette minimaalse võimaliku valimibaasi, arvestades lõppvalimi soovitavat suurust (vt p. 5). a. Valim moodustatakse juhuvalikuga Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registritest, kust enne küsitlustööde algust päritakse valimisikute kontaktandmed ning isikukoodid. b. Suurendamaks valimiisikutega kontakti saamise võimalusi teostatakse valimisse sattunud isikute isikukoodide alusel täiendav telefoninumbrite päring rahvastikuregistrist. c. Hilisem puude ja töövõime jm täiendavate andmete sidumine Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registritest uuringuandmetega toimub isikukoodi põhiselt vaid uuringus osalenud inimeste (lõppvalimi) kohta. 3. Uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs, üldistused, hinnangud ja ettepanekud töövõimereformiga seotud poliitikakujundamise eesmärgil. 4. Kui uuring on lõppenud, siis kõik eesmärkide saavutamiseks koondatud isikuandmed kustutatakse kahe kuu jooksul peale tööde lõplikku üleandmist. Intervjuud Isikuandmete kasutamine on vajalik vaid selleks, et edastada uuringukutse kvalitatiivuuringu valimiisikutele: vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kelle töövõimet on hinnatud uue süsteemi järgi, ning püsivalt töövõimetutele ehk inimestele, kelle töövõime kadu hinnati enne TVRi rakendumist, et kutsuda nad vabatahtlikult osalema intervjuudesse. 1) Registripidajad esitavad kontaktandmed RAKile krüpteeritud kujul (s.t. ligipääs on vaid ID-kaardi ja sertifikaatide alusel) ning neid kasutatakse konfidentsiaalselt, s.t. uurijad ei kopeeri, levita ega avalikusta neid kolmandatele osapooltele ja neid kasutatakse ainult inimestega kontakti võtmiseks. 2) Kontaktandmeid näevad ja kasutavad ainult RAKi need analüütikud, kes koostavad intervjuude valimi ning võtavad inimestega ühendust, et kutsuda nad intervjuudesse. 3) Inimese poole pöördutakse otse kutsega osaleda vabatahtlikus intervjuus: nõustumisel annab inimene ise teadliku vabatahtliku nõusoleku. Intervjuudes osalemisest on intervjueeritaval võimalik igal ajahetkel loobuda. Intervjuust keeldumise korral ei avaldata tema antud andmeid uuringu raames valmivates aruannetes jm materjalides. 4) Pärast kontaktandmete kasutamise eesmärgi täitmist (intervjuude läbiviimine) kontaktandmed kustutatakse (hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale) nii registripidajate kui 4  RAKi poolt. 5) Salvestusi hoiatakse RAKis alles krüpteerituna uuringu tellija soovil kuni aasta, et tellija saaks pretensioonide olemasolul veenduda salvestuse olemasolus ning vajadusel tutvuda umbisikustatud intervjuude kokkuvõtetega. Uuringu projektipartneritel on samuti võimalik tutvuda umbisikustatud intervjuude kokkuvõtetega (eemaldatud intervjueeritu isikule konkreetselt viitavad tunnused, aspektid). 6) Intervjuude kokkuvõtetes ei säilitata inimeste nimesid, kokkuvõtete tekstid umbisikustatakse. Kvalitatiivses analüüsis viidatakse vastajatele tunnustega (sugu, vanus, elukoha maakond jms), mis ei võimalda neid tuvastada. Kehtib kogu andmeanalüüsile: 1) Kõik uuringu meeskonna liikmed lähtuvad andmete töötlemisel teaduseetika headest tavadest, mille hulka kuulub uuritavate kaitse (uurijad teadlikult väldivad uuritavatele uuringu tegevuste kaudu igasuguse kahju tekitamist). See tähendab ka seda, et kedagi ei survestata mingil moel intervjuudes ega küsitluses osalema, vaid see toimub vabatahtlikkuse ja informeeritud nõusoleku alusel võimalusega uuringus osalemisest igal ajahetkel loobuda. 2) Kinnitame, et isikuandmeid ei kasutata uuringuga mitte kooskõlas olevatel eesmärkidel. 3) Kokkuvõtvalt teeb iga andmeallikas registrist statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu päringu (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. ÜHENDATUD REGISTRIANDMETE ANALÜÜSI ANDMETE LIIKUMINE Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid: Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS), Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS – mõlemad Eesti Töötukassa), andmestikud töövõimetuse ekspertiiside kohta, sotsiaaltoetuste kohta ja riiklike pensionide kohta (Sotsiaalkindlustusamet), Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS – Haridus- ja Teadusministeerium) Rahvastikuregister (RR - Siseministeerium). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: Töötukassast andmete koondamine 1) Centar teeb päringu TK andmekogudesse (EMPIS ja TETRIS) kõigi 2016-2020 töövõime hindamist taotlenud isikute kohta. Üldkogumi mahuline kirjeldus ja täpne andmekoosseis on taotluse punktis 5. 2) TK koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku, kuhu lisab igale isikule unikaalse koodi (UID). 3) TK edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID. TK edastab andmed e- posti teel ID-kaardiga krüpteeritult. 4) TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad isikukoodide ja UID vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt, et võimaldada uuringule järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele. SKA andmestikest andmete koondamine 5) TK edastab SKAle nimekirja töövõime hindamist taotlenud isikutest (punktis 1 kirjeldatud päring). Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID. 6) Centar koostab SKA-st päritava andmekoosseisu (Lisa 3) ning edastab selle SKAle. 7) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjas olnud isikutele need, kellel on perioodi 2011-2020 jooksul olnud püsiv töövõimetus, kes on perioodi 2011-2020 jooksul taotlenud püsiva töövõimetuse hindamist, ja võrdlusgruppi kuuluvad isikud, kes pole taotlenud püsiva töövõimetuse hindamist ega 5  esine TK poolt edastatud nimekirjas. 8) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjale (punkt 5) ja punktis 7 nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 9) SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst. 10) SKA edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab SKAlt päritud andmeid ning UIDd. SKA edastab Centarile andmed turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil. 11) SKA hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja TK poolt edastatud isikukoodide ja UIDde vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada uuringule järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). SKA andmestikule TK andmestikust registreeritud töötuse andmete juurde sidumine 12) SKA esitab TKle nimekirja isikutest, kes sisaldusid punktis 7 nimetatud andmetes, kuid mitte punktis 5 nimetatud andmetes. Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID. 13) TK lisab SKA poolt edastatud nimekirjale andmed registreeritud töötuse kohta. 14) TK eemaldab isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst. 15) TK edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab TKlt päritud andmeid ning UID-d. TK edastab Centarile andmed e-posti teel ID-kaardiga krüpteeritult. 16) TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada uuringu andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). Rahvastikuregistri andmete koondamine 17) SKA esitab rahvastikuregistrile nimekirja isikutest, kes sisaldusid punktides 5 ja 7 (töövõime või püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikud) ning võrdlusgrupis punktis 7 (ülejäänud isikud). 18) Rahvastikuregister lisab SKA poolt edastatud nimekirjale andmed isikute kõrgeima lõpetatud haridustaseme ja elukoha maakonna kohta. 19) Rahvastikuregister edastab andmed (haridustase, elukoha maakond ja UID) Centarile e-posti teel ID- kaardiga krüpteeritult. 20) Rahvastikuregister hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). HTM EHISe andmete koondamine 21) SKA edastab HTMile nimekirja punktides 5 ja 7 nimetatud isikutest. Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID. 22) Centar koostab HTM-ist päritava andmekoosseisu ning edastab selle HTMile. 23) HTM lisab SKA poolt edastatud nimekirjale päringu alusel vajalikud tunnused. 24) HTM eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst. 25) HTM edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab EHISest päritud andmeid ning UIDd. HTM edastab Centarile andmed e-posti teel e-posti teel ID-kaardiga krüpteeritult. 26) Pärast andmete edastamist Centarile hävitab HTM uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh SKA poolt edastatud nimekirja isikukoodide ja UIDde vastavustest hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja - õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). Centarile edastab iga register seega umbisikustatud andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning UIDd. Centaris tehakse analüüsi registriteüleselt, kasutades vastavate andmestike loomiseks vajalike tunnuste ühendamiseks UIDd. Seega toimub andmete ühendamine ja lõplik analüüs umbisikustatud andmestikega, mida ei ole võimalik enam isikustada. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 6 INTERVJUUDE KONTAKTANDMETE JA TAUSTATUNNUSTE ANDMETE LIIKUMINE Intervjuude läbiviimiseks vajalikud andmed liiguvad Töötukassast ja SKAst Rakendusliku Antropoloogia Keskusele (RAK). 1. RAK esitab TKle päringu intervjuu sihtrühmadesse kuuluvate isikute kontaktandmete saamiseks. Kontaktandmeid kasutatakse valimi täiendavaks segmenteerimiseks ja segmentidesse sobivatele inimestele uuringukutse edastamiseks. Intervjueeritute koosseis peab sisaldama soolist, vanuselist, emakeele, maakondlikku ja tegevuspiirangute varieeruvust. Seetõttu on osalise või puuduva töövõimega intervjueeritute sihtrühma taustatunnuseks ka viimasel hindamisel määratud tegevuspiirangud. Valimi varieeruvuse tagamiseks küsitakse lisaks kontaktandmetele taustatunnused. Uuringus osalemise keeldumiste katmiseks võetakse kontaktide baas suuremana ja skriinides (telefoni ja e-kirja teel) leitakse sihtrühma sobivad vastajad nii, et kõik segmendid oleksid kaetud. 2. TK edastab RAKile kontakt- ja taustaandmed intervjueeritavatega kontakteerumiseks e-posti teel ID- kaardiga krüpteeritult. 3. Kaks intervjueeritavat peavad olema inimesed, kes on varem olnud püsivalt töövõimetud, kelle töövõimetuse periood on lõppenud ja kes ei ole läinud TKsse töövõime vähenemist hindama. Selliste inimeste tuvastamiseks on vajalik ühendada TK ja SKA andmed ning pärida SKAst isikute kontaktid. Kuna kahe intervjueeritava leidmiseks ei ole mõistlik eraldi TK ja SKA andmeid ühendama hakata, siis kasutatakse valimi koostamiseks ühendatud registriandmete analüüsi. Nende andmete laekumisel otsitakse vastavad isikud välja ja võetakse juhuvaliku teel 10 inimese UID. Need edastab Centar SKAsse ja SKA lisab isikute kontaktandmed, mille edastab RAKile, TEHIKu turvalise pilveteenuse kaudu (parool juurdepääsuks edastatakse RAKile krüpteerituna e-posti teel). KÜSITLUSE KONTAKTANDMETE JA TAUSTATUNNUSTE ANDMETE LIIKUMINE Küsitluse läbiviimiseks vajalikud andmed liiguvad Turu-Uuringute ASile. Valimisse kuuluvate isikute isikuandmeid (s.h isikukoode) ja UID koodidega uuringuandmeid töötlevad uuringu läbiviija erinevad töötajad (esimesel juhul uuringu- või küsitlusjuhid, teisel juhul statistika analüütikud), mis tagab nende lahushoidmise. Andmete liikumine toimub ainult krüpteerituna. 1. Isikuandmete edastamine uuringu läbiviijale (uuringu- või küsitlusjuht) toimub esmalt Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa poolt, kus vastavalt läbiviija taotlusele moodustatakse isikuvalimi disaini reeglite alusel 5000 isiku valim (andmekoosseis vt taotluse punkt 5). TK edastab andmed ID- kaardiga krüpteeritult e-posti teel, SKA edastab andmed TEHIKu turvalise pilveteenuse kaudu (parool juurdepääsuks edastatakse krüpteerituna e-posti teel). 2. Saadud valimile taotleb uuringu läbiviija Rahvastikuregistrist valimisikute isikukoodide alusel juurde täiendavad telefoninumbrid (et suurendada valimiisikuga kontakti saamise võimalusi). Saadud andmeid kasutab uuringu läbiviija valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks. 3. Kui küsitlustööd on lõppenud, edastab uuringu- või küsitlusjuht lõppvalimi isikute isikukoodid koos iga isiku unikaalse koodiga (UID, milleks võib olla näiteks küsitlusankeedi number vms) nii Sotsiaalkindlustusametile kui Töötukassale. 4. Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa seovad lõppvalimi isikutele isikukoodide alusel juurde täiendavad andmed (andmekoosseis vt punkt 5), seejärel kustutavad failist isikukoodi tunnuse, jättes alles UID, misjärel tagastavad uuringu läbiviijale andmestiku. 5. Uuringu läbiviija seob saadud andmed UID kaudu küsitlustulemuste andmestikuga, mis sisaldab samuti UID tunnust. Seega moodustub kogu protsessi tulemusena üks umbisikustatud andmestik. Kõik isikuandmed ja nende alusel loodud andmestikud kustutatakse neid omavate volitatud töötlejate poolt kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui tellija on hankega tellitud uuringu tööd aktiga vastu võtnud, v.a kvalitatiivintervjuude salvestised, mida töövõtja säilitab aktiga vastuvõtmisest arvestades kuni 1 aasta, et vastavalt hanketingimustele võimaldada tellijal vajadusel tööde kvaliteedi kontrollimise eesmärgil nendega tutvumine (vt täpsemalt ka punkt 6). ANDMETE KRÜPTEERIMINE JA EDASTAMINE E-posti teel liikuvad andmed krüpteeritakse alati ID-kaardiga. Andmed krüpteeritakse konkreetse isiku 7 nimele andmed vastuvõtvas asutuses. SKA andmed edastatakse TEHIKu turvalist pilveteenust kasutades, juurdepääsu parool edastatakse andmete vastuvõtjale krüpteerituna e-posti teel. 1. Vastutava töötleja üldandmed5 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Tiina Linno analüüsi ja statistika osakonna nõunik telefon, e-post [email protected] Telefon 626 9368 NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 56 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse programmiperioodi jooksul kohustus tagada teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete rakenduskava hindamiste läbiviimine kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral hindamiskava alusel. Töövõime toetamise võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine on korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- hindamiskavas olev hindamine. või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti 2. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt on avamise otsus, leping vms Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamine ja eeltooduga seotud tegevuste koordineerimine. 3. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42) § 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi roll on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. 4. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab täidesaatva riigivõimu õiguse viia vajalike poliitikate kujundamiseks läbi uuringuid. 5 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 8  5. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna põhimääruse kohaselt on osakonna põhiülesanne luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmispõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest korraldades selleks vastavate analüüside ja uuringute läbiviimist. 6. Sotsiaalministeerium (tellijana) on volitanud Centari, PRAXISe ja Turu-uuringute ASi (töövõtjana) uuringut läbi viima 7. aprillil 2021 sõlmitud lepinguga nr 2-2.2/1384-1 2. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel Hanke info riigihangete registris: ja talle edastatakse vaid uuringu tulem https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/2387012/general-info 3. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu „“Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ makromajandusliku mõju hindamine Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Sotsiaalministeeriumile“ eesmärk on hinnata, kas ja hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on kuidas on TVR täitnud peamised eesmärgid ning vajalik isikuandmete töötlemine esitada kogutud andmetel põhinevad teadmistepõhised ettepanekud edasisteks tegevusteks töövõime toetamise süsteemi parema toimimise ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Kokku oli TVRil 4 suuremat eesmärki (vt täpsemalt taotluse lõik A), mille hindamiseks on vaja töödelda isikuandmeid: 1) (siduda erinevatest registritest pärit andmeid) põhjaliku ülevaate saamine TVRi sihtrühmade käekäigust nii töövõime vähenemise tuvastamisel, töövõimet toetavate teenuste saamisel kui tööturul. 2) (saada kontaktandmed TVRi sihtrühmade poole pöördumiseks, et saaks sobiliku profiiliga inimesed kutsuda vabatahtlikult osalema küsitluses) hinnata kvantitatiivselt neid TVRi mõjusid, mille kohta puuduvad registrites andmed. 3) (täiendada küsitlusandmeid registrist pärinevate taustandmetega) küsitluses osalenuid võrreldakse registriandmete baasil (seeläbi on võimalik vähendada ka vastaja koormust, lühendades küsitlusankeeti, sest registris olemas olevaid andmeid ei küsita ankeedis enam üle). 4) (saada kontaktandmed TVRi sihtrühmade poole pöördumiseks, et saaks sobiliku profiiliga inimesed kutsuda vabatahtlikult osalema intervjuudes) saada infot selle kohta, kuidas sihtrühmad TVRist tulenevat muutust tunnetavad ja kirjeldavad. 9 4. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse Vt taotluse lisa 3. ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Vt taotluse lisa 3. Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) 5. Isikuandmete allikad Andmed järgmiste volitatud töötlejate andmekogudest: Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt 1) Töötukassa (EMPIS, TETRIS) registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid 2) Sotsiaalkindlustusameti andmestikud saadakse 3) Siseministeerium (rahvastikuregister) 4) Haridus- ja Teadusministeerium (Eesti Hariduse Infosüsteem) Täpsem info taotluse lisas 3. 6. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete Intervjuude helisalvestisi säilitatakse erandkorras säilitamine, aeg ja põhjendus kuni 1 aasta, et anda tellijale võimalus vajadusel intervjuude kvaliteeti ja teostust tagantjärele kontrollida (tingimus tellija hanketingimustes). Kõik ülejäänud käesoleva analüüsi jaoks koondatud andmed, s.h isikuandmed kustutatakse andmeandjate ja uuringu läbiviijate poolt kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist tellija poolt või koheselt lepingu ennetähtaegsel lõppemisel. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) Umbisikustamisele kuuluvad need isikuandmed, mis viib läbi … ei ole vajalikud küsitlustööde läbiviimiseks (valimite andmestike loomiseks), vaid andmete statistiliseks Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH analüüsiks. Registriandmete umbisikustamise statistilise analüüsi eesmärgil viivad läbi kõik punktis 5 nimetatud andmeallikad vastavalt lõigus D toodud kirjeldusele. Küsitlusandmete umbisikustamise viib läbi Turu- uuringute AS. 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Küsitlusankeedi ja sellele registritest juurde seotud säilitatakse taustaandmete koosseisus. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjektide teavitamine toimub järgnevalt: töötlemisest 1) Intervjuude ja küsitluse andmete kogumiseks küsitakse igalt isikult nõusolek ning teavitatakse teda andmete töötlemisest (vt lisa 4 informeerimise ja nõusoleku vormid) 2) Registrite andmete analüüs küsitluse ja intervjuude valimite koostamiseks ja kontaktide pärimiseks ning ühendatud registrite umbisikustatud andmete analüüs toimub isikutelt nõusoleku küsimiseta. Iga üksiku isiku teavitamine ja nõusoleku 10  küsimine oleks ebaproportsionaalselt töömahukas ja kulukas ning teeks uuringu teostamise võimatuks. Sotsiaalministeerium avaldab oma veebilehel teate uuringu toimumise ning registriandmete analüüsimise kohta. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Umbisikustamata andmeid välisriiki ei edastata. Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja Vt taotluse lisa 1. vajalikuks täiendavalt esitada (Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Eraldi failina Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee Saadame lisaks, kui eetikakomitee luba seisukoht (juhul, kui on olemas) saabub. Lisa 3: Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, Eraldi failina töödeldavate isikuandmete koosseis ja uurimisküsimused, millele andmetega vastuseid otsitakse Lisa 4: Informeerimise ja nõusoleku vormid Eraldi kahe failina /digitaalselt allkirjastatud/ Maarjo Mändmaa 11