Saatja: Piret Audova </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=ca9ba89fdee148dbb76a76aafa7fb0e4-Piret Audova>
Saaja: '
[email protected]', Rait Kuuse, Karen-Pauliin Konks, Merilin Oldekop
Teema: RE: Ettepanek seoses strateegilise partnerluse arengusuundadega
Lugupeetud Kaia Kapsta-Forrester
Vastame käesolevaga 10. augustil saadetud kirjale „Ettepanek seoses strateegilise partnerluse arengusuundadega.“
Täname tagasiside eest korra muudatustele ning kitsaskohtadele tähelepanu juhtimise eest.
Kinnitame, et 10. märtsil kehtima hakanud hasartmängumaksulaekumisest toetuse andmise ja järelevalve korda ei rakendata tagasiulatuvalt juba tehtud kuludele.
Mööname, et muudatustest teavitamine oleks võinud toimuda varem. Infotund kõigile strateegilise partnerluse toetuse saajatele, kus tegime kokkuvõtte vahearuande kontrollimisel tõstatunud teemadest ning korra muudatustest, sh lepingu sõlmimise vajadusest ja järelevalve menetluse kirjeldamise lisandumisest, toimus 5. mail.
Teile valmistab muret taotluse rahuldamise otsuse tegemisel kehtinud korra punkti 2.1.4. alapunkt 8, mille kohaselt on mittetoetavad kulud, mis on „tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt“. 10. märtsil kehtima hakanud uues versioonis on see nõue sõnastatud punktis 5.1.8. Mittetoetavad on „kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingud tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahel“. Muudatuse eesmärk oli asendada „huvide konflikti“ mõiste konkreetse viitega loetelule isikutest, kelle vahel sõlmitud tehingute tulemusena tekkinud kulud ei ole projektis toetatavad. Nõue kehtib kõigile tehingutele, sh töölepingute sõlmimisele. Muudatuse eesmärk ei olnud tingimust sisuliselt muuta.
Mõiste "huvide konflikt" evib valdkonniti erinevat sisu ja tähendust. Korra sõnastuses ei ole täpsustatud, kas huvide konfliktiks loetakse olukorda, kus on tuvastatud tegelik huvide konflikt või ka juhud, kus on tegemist näilise või potentsiaalse huvide konfliktiga. On paratamatu, et projektide elluviimise käigus selgub vajadus sõnastusi täpsustada või nõudeid muuta, kui need ei anna korrektselt edasi soovitud sisu, vasta valdkonna tavapärasele praktikale või võimalustele.
Täname, et juhite tähelepanu mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses ette nähtud võimalustele tehingute tegemiseks juhatuse liikmetega. Oleme neid ja ka muid tegeliku huvide konflikti vältimise võimalusi ka arvesse võtnud. Järelevalve käigus palusime Teil selgitada kõigi seotud isikutega tehtud tehingute puhul, kas ja kuidas on välditud tehingutes huvide konflikti, kas seotud isikud taandasid ennast otsustamise protsessist või vältisid muul moel huvide konflikti, kuidas otsused vormistati ning kes kinnitas hankija poolt projekti taotlejale/partnerile arvete väljastamise ning kes kinnitas ostuarved SAVEs.
Järelevalve kokkuvõttes ning selle lisas 2 „Kulude loetelu kommentaaridega“ on esitatud dokumendid ja selgitusi arvesse võetud ning seotud isikute vahel toimunud tehingutega kaasnenud kulud aruandes aktsepteeritud. 9. augustil saatsime Teile vastuse järelevalve kokkuvõttele saadetud kommentaaridele. Vastuses kirjutasime, et aktsepteerime lisaks järelevalve perioodil tehtud kuludele ka sellele järgneva aruande perioodi (01.01.-30.06.2021) puhul SAVE juhtorganite protokolle, millega juhtorgani liikmed on end otsustamisest taandanud“.
Kasutame võimalust ja täpsustame siinkohal järelevalve kokkuvõte peatükis 8 „Täiendavad parandusettepanekuid“ esitatud soovi, et sõlmiksite seotud isikutega töölepingud. Esiteks, see ei tulene vaid korras toodud nõudest mitte teha tehinguid seotud isikutega, vaid ka kokkuvõttes kirjeldatud probleemidest tegeliku huvide konflikti vältimisel, sh arvete tasumine enne nende kinnitamist, segadused ühe ja sama füüsilise isiku mitme ettevõtte kasutamisel teenuse pakkujana jm. Teiseks, teenuse ostmine juriidiliselt isikult on mitmete tegevuste puhul vastuolus projekti eelarves toodud infoga, et tasu makstakse töötasuna. Taotlusvormi tegevuse täpsustuse välja juures on välja toodud järgmine nõue: „Samuti tuleb tegevuse täpsustuse juures tuua välja, milliseid ülesandeid täidab toetuse taotleja või tema partner ja millised on kavas osta sisse projektivälistest allikatest“. Seega palume järgida heakskiidetud taotluses toodut ning osta juriidilistelt isikutelt teenuseid vaid juhul, kui see on selliselt taotluses fikseeritud. Kolmandaks, olete taotluses märkinud mitme seotud isiku poolt osutatud teenuse puhul, et tegemist on töötasuga ning see viitab omakorda töölepingu sõlmimisele. Aktsepteerime sellisel juhul ka füüsilise isikuga VÕS lepingu sõlmimist. Sobivaima lepingu vormi saate valida töö iseloomust ja korraldusest lähtuvalt.
Kasutame siinkohal võimalust ja selgitame, miks on oluline, et teatud funktsioone täidaksid toetuse saaja organisatsioonis füüsilised isikud, mitte teenuse pakkujad. Ütlete õigesti, et toetuse eesmärk on toetada organisatsiooni arengut. Teenuse sisseostmisel juriidilistelt isikutelt jääb projekti käigus kogutud teave ja omandatud kompetents teenusepakkujale ning projekti lõppedes ei ole toetuse saaja organisatsiooni võimekus projektide elluviija ja näiteks huvikaitse teenuse pakkujana suurenenud. Kui organisatsiooni enda teadmistest jääb vajaka, saaks selleks kaasata eraldi välise eksperdi. Samuti liigub teenuse sisseostmisega organisatsioonist välja organisatsiooni toetamiseks mõeldud raha (nii töötasu kui ka organisatsiooni ülalpidamiseks mõeldud raha, sest teenuse sisseostmisel sisaldab teenuse maksumus kõiki teenuse pakkumisega kaasnevaid kulusid). Projektijuhi töökoha ülalpidamiseks on toetuse saaja projektist ka juba eraldi toetust saanud (üldkulud, bürootarbed, sidekulud). Projektipõhine rahastamine on küll ebakindel ega anna alati võimalust luua organisatsiooni püsivaid töökohti, kuid minimaalselt kaheaastaste strateegilise partnerluse projektidega soovime seda stabiilsust pakkuda.
Sellised nõuded on vajalikud ka selleks, et tagada toetuse kasutamise läbipaistvus. Hea tava on, et vabaühendused teevad on tegevusi võimalikult avalikult.
Korra mõlema versiooni koostamisel oleme kaasanud juristi ja vabaühenduste esindajat ning jätkame seda praktikat ka edaspidi.
Soovime sõlmida Teiega toetuse kasutamise lepingu, mille eritingimustes saaksime kokku leppida küsimusi tekitavad kohad, sh projektijuhi ja seotud isikutega töölepingute ja füüsiliste isikutega VÕS lepingute sõlmimine vastavalt taotluses toodule. Lepingus toodud tingimused jõustuvad selle allkirjastamisel. Edastame lepingute malli, et saaksite sellega tutvuda.
Kohtume hea meelega sihtasutuse Väärtustades Elu ning projekti partnerite esindajatega. Palun täpsustage selleks kohtumise teemad.
Täname veelkord ettepanekute tegemise eest.
Parimate soovidega
Piret Audova
peaspetsialist
Nutika arengu toetamise osakond
Sotsiaalministeerium
________________________________
[email protected]
6269 224
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee <http://www.sm.ee>
From: Kaia Kapsta-Forrester <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, August 10, 2021 4:00 PM
To: Rait Kuuse <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Ettepanek seoses strateegilise partnerluse arengusuundadega
Rait Kuuse
Sotsiaalministeerium
Lugupeetud härra asekantsler
Pöördume Teie poole seoses selle aasta 10. märtsil tehtud muudatustega seni kehtinud hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimustes ja korras. Tutvusime selle dokumendiga põhjalikumalt juuni lõpus, kui meile teatati, et nimetatud dokumendi nõudeid on kavas rakendada ka juba käigus olevatele strateegilise partnerluse projektidele, sh tagasiulatuvalt selle aasta I poolaasta aruandele.
Sihtasutus Väärtustades Elu on Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal välja kuulutatud taotlusvoorude kaudu olnud ministeeriumile strateegilisteks partneriks alates 2020. aasta algusest ja seni heas usus tegutsenud taotlusvooru välja kuulutamise ajal kehtinud juhiste kohaselt.
Uues korras on tehtud mõned väga põhimõttelised muudatused. Saame aru lepingute sõlmimise ja ka mitmete teiste muudatust vajadusest, mis on tingitud rakendusasutuse muutumisest, kuid muret tekitab uute nõuete rakendamine projektiperioodi keskel, projektide elluviijatega läbi rääkimata ja neid isegi koheselt muudatusest teavitamata, rääkimata muudatuste eelnevast läbi arutamisest strateegiliste partneritega. Suurimat muret teeb järgnev muudatus:
Vastavalt uuele korrale ei ole abikõlblikud kulutused, mis tulenevad tehingutest organisatsiooni juhatuse või kontrollorgani liikmete või nende pereliikmetega (“5.1.8. kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingud tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahel”). TuM §8 lg1 p 7 käsitleb seotud isikutena ka juhtimis- ja kontrollorganite liikmeid, § 8 lg1 p8 ja töölepingu alusel töötavaid isikuid.
Tehingu mõiste avab Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 järgmiselt:
(1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
(2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
Sellest definitsioonist lähtuvalt ei oleks meie arusaamise kohaselt abikõlbulikud ka töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel projekti tegevuste elluviimisel töötavate juhatuse liikmete jt kontrollorganite liikmetele makstavad tasud ega isegi nende vabatahtlik töö, sest seegi eeldab lepingu sõlmimist. Kui Sotsiaalministeerium lähtub tehingu mõiste sisustamisel mõnest muust seadusest, siis tuleks juhises sellele ka viidata.
Nii Mittetulundusühingute seadus (§ 9 lg 4) kui Sihtasutuste seadus (§ 18 lg 4) näevad ette võimaluse tehinguteks juhatuse liikmetega, kui selle on heaks kiitnud vastavalt MTÜ üldkoosolek või sihtasutuse nõukogu.
Oleme Sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks kahes projektis, ”Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” ja „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine”, milles osaleb koos SAVEga kokku 9 kolmanda sektori organisatsiooni. Projektitaotlust esitades tuli taotlusele lisada ka võtmeisikute CVd, neist valdav enamik kuulub ühtlasi ka partnerorganisatsioonide juhatustesse või nõukogudesse. Projektitaotlused on otsustajate poolt heaks kiidetud teadmisega, et võtmeisikud on korraga mitmes rollis ja see ei tohiks olla riigile üllatuseks.
Tegemist on reeglina oma ala spetsialistidest koosnevate, väikese liikmete arvuga organisatsoonidega, kus pädevamad ja aktiivsemad liikmed on tegevad ühtlasi ka juhtorganites.
Muudetud korrast tulenevalt tuleks meil nüüd need pädevad ja pikaajaliste töökogemustega isikud, kelle kompetentsist lähtudes meie projekte ka hinnati, pooleli olevatest projektidest kõrvale jätta. Kokku puudutaks see ainuüksi meie kahes projektis üle 20 inimese. On väga küsitav, kuidas suudaksime projektide tegevust kahjustamata leida neile samaväärse kvalifikatsiooni ja töökogemusega asendajad.
Alternatiiviks oleks kiirkorras teha kõigis partnerorganisatsioonides juhtorganite vahetus ja valida juhatusse suvalised isikud, nn tankistid, et täita formaalselt abikõlblikkuse nõudeid.
Mõlemad variandid mõjuksid kahjulikult nii SAVE kui kõigi meie partnerorganisatsioonide arengule ja tegutsemissuutlikkusele, mida väidetavalt strateegilise partnerluse projektidega toetada soovitakse. 10.03.2021 kehtestatud korrast jääb mulje, et riik on soovinud strateegilise partnerluse programmid kas lõpetada või rahastamist oluliselt vähendada, sundides partnerid tööle õhinapõhiselt, ilma lootuseta saada mingilgi määral oma töö eest tasu. Kuna paljud partnerorganisatsioonid osutavad teenuseid, mis on ühiskonna ladusaks toimimiseks olulised, võib kujuneda olukord, kus enam ei ole abivajajal võimalik teenust saada.
Suheldes Sotsiaalministeeriumi ametnikega on meile soovitatud väidetavalt suurema läbipaistvuse tagamise eesmärgil sõlmida kõigi spetsialistidega töölepingud. Nagu eespool öeldud, ei võimalda kehtiv sõnastus meie hinnangul ka töölepingute sõlmimist kõigi seotud isikutega. Töölepingute sõlmimise peamiseks takistuseks projektitöös on aga vajadus pidada kinni tööaja piirangust. Projektide elluviimisel, eriti praeguste koroonapiirangute tingimustes, ei ole võimalik planeerida kõiki tegevusi selliselt, et mõnes kuus ei ületataks oluliselt seaduses ettenähtud töötundide arvu ja isegi lubatud ületunnitöö mahtu. Samuti langevad paljud projektitegevused just puhkepäevadele. Töölepingute sõlmimise kohustus takistaks oluliselt projektide elluviimist ja tooks kaasa väga suure lisakulu, millega eelarves ei ole arvestatud. Seega oleks vaja kindlasti säilitada võimalus sõlmida projekti tegevuste elluviimiseks võlaõiguslikud lepingud, sh teatud juhtudel lepingud juriidiliste isikutega, kui selleks on põhjendatud vajadus.
Teeme ettepaneku jätta Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise ja järelevalve korra punktist 5.1.8 välja sõnad “sh tehingud tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahel” .
Ühtlasi soovitame edaspidi nimetatud korra muutmisel kaasata juriste ja suhelda otse partnerorganisatsioonidega, et hinnata võimalike muudatuste mõjusid strateegiliste partnerite organisatsioonide jätkusuutlikkusele.
Sooviksime koos meie projektipartnerite esindajatega samuti võimalusel Teiega silmast silma kohtuda, et arutada üldisemaid strateegilise partnerluse ja meie teenuste tulevikuga seotud küsimusi.
Lugupidamisega
Kaia Kapsta-Forrester
SA Väärtustades Elu juhatuse liige,
kahe strateegilise partnerluse projekti juht