dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 27. august 2021
Viit
1.2-2/109-3
Registreeritud
27. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Ingrid Erm-Eks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎VV maksemäärad 2022-2025 TK arvamus.bdoc57 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Teie 24.08.2021 nr 1.2-2/109-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 27.08.2021 nr 1-11/21/11759 Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022-2025“ eelnõu kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2022-2025“ eelnõu kohta. Töötukassal eelnõule täpsustusi ega täiendusi ei ole. Eelnõu seletuskirja tuleks täpsustada järgmiselt: 1) leheküljel 2 punkti 3 esimeses lõigus oleks korrektne sõnastastada laused „Järgnevatel aastatel majanduskasv veidi aeglustub (2022. aastal kasvab SKP 4%) ning töötuse määr väheneb veelgi, stabiliseerudes 5,5-5,6% tasemel. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb majanduskasv vahemikku 2,9 - 3,2% ning töötuse määr järk-järgult väheneb, jõudes 2025. aastaks 5,5%-ni.” järgmiselt: „Järgnevatel aastatel majanduskasv veidi aeglustub (2022. aastal kasvab SKP 4%; ülejäänud prognoosiperioodil 2,9%-3,4%) ning töötuse määr väheneb veelgi, stabiliseerudes 5,5-5,6% tasemel.”. Selgitus: Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb majanduskasv aastatel 2023-2025 2,9 - 3,4%, mitte 2,9 - 3,2%. Lisaks jõuab töötuse määr juba 2022. aastal 5,6%-ni ning jääb seejärel stabiilselt püsima 5,6 – 5,5% juurde. 2) leheküljel 2 punkti 3 kolmas lõik tuleks sõnastada järgmiselt: „Kui maksemäär on 2,4%, laekub rahandusministeeriumi esialgse suvise majandusprognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 246,5 miljonit eurot. Töötuskindlustuse kogukulu on 2022. aastal 226,4 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus maksemääraga 2,4% aastateks 2021–2025 on esitatud tabelis 1.“ Selgitus: Tulude poolel on välja toodud kogutulu, kulude poolel tooks välja samuti kogukulu, mitte ainult hüvitiste kulu, mis moodustab töötuskindlustuse kogukuludest vaid veidi üle 50%. Samuti teeme ettepaneku leheküljel 7 punkti 7 tabel 1 välja jätta, kuna tabelis 2 on sisuliselt sama info olemas ning tabel 2 nimetada ümber tabel 1. 3) leheküljel 2 punkti 3 neljas lõik tuleks sõnastada järgmiselt: „2021. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks prognoosib töötukassa 89,7 miljonit eurot ning 2022. aasta kuluks 81,9 miljonit eurot.” Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 15501 [email protected] • www.tootukassa.ee 4) leheküljel 4 punkti 6 viimases lõigus (jätkub lk 5) oleks korrektne sõnastada lause „Töötukassa prognoosi kohaselt on 2022. aastal töötuskindlustushüvitise saajaid ca 25 000, koondamishüvitise saajaid 6840 ning maksejõuetushüvitise saajaid 1557 ehk vastavalt 62%, 17% ja 4% rahandusministeeriumi 2022. aasta prognoositud töötutest (40 500), millest tulenevalt on sihtrühma suurus keskmine.“ järgmiselt: „Töötukassa prognoosi kohaselt on 2022. aastal töötuskindlustushüvitise uusi määramisi ca 25 000, koondamishüvitise määramisi 6 840 ning maksejõuetushüvitise määramisi 1 557, mis on kõigi kolme hüvitise peale kokku ligikaudu 12% vähem kui töötukassa prognoosib käesolevaks aastaks ning ligikaudu samal tasemel võrreldes kriisieelse aastaga.”. Selgitus: Töötuskindlustushüvitise, koondamishüvitise ja maksejõuetushüvitise puhul on tegemist aastaste määramiste arvudega, mitte kuiste hüvitise saajate arvudega. Rahandusministeeriumi töötute prognoosi puhul on tegemist keskmise päevaseisuga. Seega ei saa neid numbreid omavahel suhestada. Lisaks ei pruugi koondamishüvitise saajad ja maksejõuetushüvitise saajad olla töötud (ega registreeritud töötud). 5) leheküljel 6 punkti 6 seitsmendas lõigus oleks korrektne sõnastada lause „Kuna tegemist on oluliste tööturuteenuste ja toetustega (v.a töötutoetus), võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid või suudab reorganiseerida olemasolevaid teenuseid sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt.” järgmiselt: „Kuna tegemist on oluliste tööturuteenuste ja toetustega, võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid või suudab reorganiseerida olemasolevaid teenuseid sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt.” Selgitus: Sõnastusest jääb mulje, et töötutoetus ei ole oluline tööturutoetus. 6) Teeme ettepaneku leheküljel 7 punkti 7 tabel 1 välja jätta, kuna tabelis 2 on sisuliselt sama info olemas ning tabel 2 nimetada ümber tabel 1. Eeltoodud põhjusel tuleks leheküljel 7 punkti 7 esimene lõik sõnastada järgmiselt: „Kui maksemäär on 2,4%, laekub 2022. aastal töötuskindlustusmakseid 246,5 miljonit ja töötuskindlustuse kulu on 226,4 miljonit eurot. 2021–2025. aasta töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis 1.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Aas juhatuse liige juhatuse esimehe ülesannetes Reelika Leetmaa 614 8500 [email protected] Liis Tammik 614 8508 [email protected] Irina Borozdina 614 8644 [email protected] 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel