Otsuse edastamine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr 2.2.-1/21/9 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kirsika Berit Reino Otsuse tegija (peadirektori volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 26.08.2021 Taotluse esitamise aeg 26.05.2021 Marika Priske kantsler Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium e-post: [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“ 26.05.2021 taotluse ning 11.08.2021 ja 25.08.2021 taotluste paranduste tingimustel, lisades ja mahus. 2. Sotsiaalministeeriumil esitada helisalvestiste hävitamisakt pärast säilitamistähtaja lõppemist ning algandmete hävitamisakt pärast uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 6). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Puudega ja vähenenud töövõimega isikute toimetuleku parandamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks käivitas riik 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR). TVRiga muudeti töövõime hindamise alused nii, et töövõimetuse hindamise asemel Sotsiaalkindlustusametis (SKA) hinnatakse töövõimet Töötukassas (TK) ja töövõimetuspensioni asemel kompenseeritakse vähenenud töövõimet varsemast täiesti erinevatel alustel töövõimetoetusega. TVR puudutas enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. TVRi viidi ellu järk-järgult nii, et SKAs registreeritud püsiva töövõimetusega (edaspidi nimetatud ka PTvt) inimesed võisid jääda SKAsse arvele seni, kuni kehtis nende püsiv töövõimetus. Aastaks 2021 on reform ellu viidud, kuid endiselt on veel mõned inimesed püsiva töövõimetusega arvel SKAs. 1 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Reformi finantseeriti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmest 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste (edaspidi nimetatud ka VTI) tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus. Meetme perioodi lõppedes on kohustuslik hinnata meetme tulemuslikkust. Uuringu eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on TVR täitnud seatud eesmärgid ning teha ettepanekud töövõime toetamise süsteemi paremaks toimimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. TVRile seati järgmised eesmärgid: 1. Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel ning pikemas perspektiivis vähenemine. 2. Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. 3. Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. 4. Vähenenud töövõimega inimeste võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemiseta ei ole võimalik saavutada uuringu eesmärki: hinnata TVRi mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust Eestis. TVRi eesmärkide saavutamise hindamiseks on vaja kasutada vähenenud töövõimega isikute andmeid. Uuringu näol on tegemist tervikliku hindamisega, milles kombineeritakse erinevaid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid. Täpsemalt on vajalik püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste andmete töötlemine uuringu kolmes metoodilises osas: 1) Registritesse kogutud püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste ning inimeste, kelle töövõime ei ole vähenenud, andmete kasutamine TVRi hindamiseks. Registritesse kogutud andmetega kirjeldatakse TVRi rakendumist ning mõju püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste aktiivsusele kogu TVRi perioodi jooksul võrdlusena perioodiga enne TVRi ja inimestega, kellel ei ole töövõime vähenenud (edaspidi ühendatud registriandmete analüüs). 2) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontakt- ja taustaandmete kasutamine valimipõhise representatiivse küsitluse tegemiseks. Küsitluse eesmärk on kirjeldada TVRi seda mõju ja eesmärkide saavutamist, mida ei näe registrite andmetest (edaspidi küsitlus). 3) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontaktandmete kasutamine intervjuudeks. Intervjuud täiendavad registriandmete ja küsitlusandmete kvantitatiivanalüüsi kvalitatiivsete hinnangute ja TVRi rakendumise detailidega ja aitavad mõista kvantitatiivanalüüsi tulemusi (edaspidi intervjuud). 2 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Põhjused, miks on vajalik kasutada just isikustatud andmeid riiklikest andmekogudest on järgmised: 1) isikuandmed võimaldavad erinevate andmekogude andmete sidumist (ei ole põhjendatud koguda uuesti andmeid, mis on andmebaasides olemas) ning 2) isikustatud andmed (sh kontaktandmed) on aluseks küsitluste ja intervjuude valimite moodustamiseks, võimaldades pöörduda küsitluse ja intervjuudega vaid nende inimeste poole, kes vastavad selektsiooni kriteeriumidele. Kokkuvõtteks, isikuandmete töötlemine on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks, võimaldades läbi viia nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse analüüsi eeltööd, võimaldada küsitluse ja intervjuude valimiisikute väljavõttu ning registriandmete sidumisel umbisikustatud statistilise analüüsi andmebaasi loomiseks. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium Töötlemiskoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Töödeldavate andmete koosseis: Ühendatud registriandmete analüüsi andmete koosseis TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad andmed töövõime hindamist taotlenud isikute kohta perioodil 01.01.2016-31.12.2020: 1) isikukood 2) unikaalne isiku tunnus (UID); 3) sugu; 4) sünniaasta ja -kuu; 5) haridustase (aasta lõpu seisuga); 6) Isiku iga töövõime hindamise taotluse kohta a. töövõime hindamise taotluse esitamise kuupäev (aasta, kuu) b. töövõime hindamise otsuse kuupäev (aasta, kuu) c. töövõime ulatus hindamisotsuse kohaselt (osalise töövõimega, puuduva töövõimega, töövõime vähenemist ei tuvastatud) d. osalise ja puuduva töövõime kehtivuse periood (algus- ning algne lõpukuupäev ja tegelik lõpukuupäev)Töövõime hindamise taotleja töötamise staatus taotlemise hetkel taotluse esitaja ütluste kohaselt 3 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST e. töövõime hindamine – tegevuspiirangute valdkond ja raskusaste; f. töövõime ulatuse hinnangu aluseks olnud diagnoosid (RHK-10 klassifikaatori järgi) 7) Töövõimetoetuse määramise andmed iga töövõimetoetuse määramise kohta a. Määratud töövõimetoetuse maksmise alguse kuupäev b. Töövõimetoetuse maksmise määratud lõpu kuupäev c. Töövõimetoetuse määratud suurus d. Tegelik töövõimetoetuse maksmise lõpu kuupäev e. Kas töövõimetoetuse maksmine lõpetati ennetähtaegselt (jah/ei) f. TVT ennetähtaegse maksmise lõpetamise põhjus 8) Töövõimetoetuse väljamaksete andmeid igakuiselt a. kas isik oli õigustatud saama töövõimetoetust b. isikule määratud töövõimetoetuse summa vähendus töise tulu saamise tõttu c. väljamakse summa – isikule välja makstud töövõimetoetuse summa1 d. väljamakse aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti) 9) Töötutoetuse väljamaksete andmeid igakuiselt a. kas isik oli õigustatud saama töötutoetust b. väljamakse summa – isikule välja makstud töötutoetuse summa c. väljamakse aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti) 10) Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest igakuiselt a. Kas isiku eest hüvitati sotsiaalmaksu b. Hüvitatud sotsiaalmaksu summa c. Hüvitatud sotsiaalmaksu aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti) 11) Tööturuteenuste andmed, iga tööturuteenuse kohta, millel isik osales (perioodil 01.01.2011- 31.12.2020): a. Tööturuteenuse nimetus b. Tööturuteenusel osalemise alguse kuupäev c. Tööturuteenusel osalemise lõpu kuupäev 12) Töötuna arveloleku perioodide alguse ja lõpu kuupäevad (perioodil 01.01.2011- 31.12.2020) TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad andmed isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust ja kes ei ole 4 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST taotlenud Töötukassas töövõime vähenemise hindamist: 13) isikukood; 14) UID; 15) Töötuna arveloleku perioodide alguse ja lõpu kuupäevad (perioodil 01.01.2011- 31.12.2020) SKA püsiva töövõimetuse ekspertiiside andmestikust järgmised andmed kõikide isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust: 16) Isikukood 17) UID 18) Iga püsiva töövõimetuse kohta a. määramise aeg (aasta, kuu) b. Iga püsiva töövõimetuse kehtivuse määratud lõpuaeg (aasta, kuu) c. Iga töövõimetuse hindamise korduvus: esmane või korduv püsiva töövõimetuse hindamine d. Iga määratud püsiva töövõimetuse % e. Iga püsiva töövõimetuse otsuse aluseks olnud töövõimetuse põhjus f. haridustase SKA riikliku pensioniregistri andmestikust järgmised andmed kõikide isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust või kes taotlesid perioodil 01.07.2016-31.12.2020 töövõime vähenemise hindamist töötukassast: 19) Isikukood 20) UID 21) Sugu 22) Sünniaasta ja –kuu 23) Surma kuupäev 24) Kuude lõikes, mis liiki pensioni isik sai 25) Töövõimetuspensioni brutosumma kuus (määratud) 26) Töövõimetuspensioni määramise alguse- ja lõpuaeg 27) Kas saab töövõimetuspensioni välislepingu alusel 28) Rahvapensioni töövõimetuse alusel brutosumma kuus 29) Rahvapensioni töövõimetuse alusel brutosumma kuus 5 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST 30) Rahvapensioni töövõimetuse alusel määramise alguse- ja lõpuaeg 31) Tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kuude lõikes – väljamaksed, mis vastavad SKA klassifikaatori SM_liik koodidele E, V, VL, 614 (kood ja sotsiaalmaksu summa). 32) Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestikust järgmised andmed vähenenud töövõimega isikute (osalise ja puuduva töövõimega ning püsiva töövõimetusega isikud) kohta: 33) Isikukood 34) UID 35) Toimetulekutoetuse summa leibkonnale, mille liige isik on (kuised andmed perioodil 2011-2020) Haridus- ja Teadusministeeriumi EHISe andmestikust järgmised andmed TK ja SKA ühendatud andmestikes olevate vähenenud töövõimega isikute (osalise ja puuduva töövõimega ning püsiva töövõimetusega isikud) kohta: 36) Isikukood 37) UID 38) EHISe alusel kõrgeim lõpetatud hariduse aste (ISCED2011 klassifikaatori järgi) igal aastal perioodil 2011-2020 39) Tasemeõppes õppima asumise aeg (aasta, kuu) 40) Tasemeõppe lõpetamise või katkestamise aeg (aasta, kuu) 41) Tasemeõppe aste, millel õpinguid alustas (ISCED2011 klassifikaatori järgi) 42) Akadeemilise puhkuse alguse aeg 43) Akadeemilise puhkuse lõpu aeg SKA riikliku pensioniregistri andmestikust: Võrdlusgrupi ehk vähenenud töövõimeta inimeste kohta küsitakse ainult info töötamise kohta ja sotsiaaldemograafilised taustaandmed: 44) Isikukood 45) UID 46) Sugu 47) Sünniaasta ja –kuu 48) Surma kuupäev 49) Tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kuude lõikes – väljamaksed, mis vastavad SKA klassifikaatori SM_liik koodidele E, V, VL, 614 (kood ja sotsiaalmaksu summa). EHISest: 6 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Võrdlusgrupi ehk vähenenud töövõimeta inimeste kohta küsitakse: 50) UID 51) EHISe alusel kõrgeim lõpetatud haridustase igal aastal perioodi 2011-2020 jooksul ISCED2011 klassifikaatori järgi Nii SKA ja TK ühendatud andmestikus olevate inimeste kohta kui võrdlusgrupi kohta küsitakse: 1) UID 2) Kõrgeim lõpetatud haridustase igal aastal perioodi 2011-2020 jooksul 3) Elukoha maakond, mitme kirje korral muutuse aeg ja uus elukoha maakond 4) Surma kuupäev Küsitluseks vajalik registriandmete koosseis Küsitluse kontaktivõtuks vajalikud valimile vastavad andmed: SKA ja TK registritest: 1. Isiku ees- ja perekonnanimi 2. Elukoha aadress (tänav, maja ning korteri nr, asula, maakond, postiindeks) 3. Sugu 4. Vanus (väljavõtte tegemise seisuga) 5. Telefoninumber 6. Isikukood (vajalik täiendavate telefoninumbrite päringuks rahvastikuregistrist ning peale küsitlustöö lõppu täiendavate andmete sidumiseks SKA ja TK registritest) Rahvastikuregistrist: 7. Isikute telefoninumbrid Täiendavad andmed, mis seotakse valimi külge peale küsitlustööde lõppu: SKA-st: 8. Viimasena hinnatud püsiva töövõimetuse aluseks olev peamine töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus 9. Viimati hinnatud töövõimekao protsent 10. Viimase või praegu kehtiva püsiva töövõimetuse kehtivusaeg (lõpptähtaeg) 11. Kas isik sai küsitluse toimumise kuul töövõimetuspensioni (sh rahvapensioni töövõimetuse alusel) (jah/ei) 12. Kas isikul oli SKA poolt tuvastatud küsitluse toimumise kuul kehtinud puude raskusaste (jah/ei); kui jah, siis milline (keskmine; raske; sügav) 13. Kui on tuvastatud puude raskusaste, siis kas isik on saanud 2021. aastal puudega inimesele mõeldud sotsiaaltoetusi (jah/ei). Kui jah, siis milliseid. (Puudega tööealise 7 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST inimese toetust / Muud toetust, millist?) 14. Kui isik on saanud töövõimetuspensioni, siis milline oli tema viimane töövõimetuspensioni suurus viimase täiskuu eest, mil ta töövõimetuspensioni sai, 15. Millisel aastal ja kuul sai isik viimase töövõimetuspensioni. Täiendavad andmed, mis seotakse valimi külge peale küsitlustööde lõppu: TK-st: 16. Viimase töövõime hindamise aluseks olnud tegevuspiirangud 17. Viimase töövõime hindamise tulemusel tuvastatud vähenenud töövõime määr (osaline, puuduv, töövõime vähenemist ei tuvastatud) 18. Kas isik sai küsitluse toimumisel kuul töövõimetoetust (jah/ei) 19. Kui isik sai küsitluse toimumise kuul töövõimetoetust, siis milline oli sel kuul saadud töövõimetoetuse suurus 20. Kas isik oli küsitluse toimumise kuul Töötukassas töötuna arvel (jah/ei) Intervjueerimiseks vajalikud kontakt- ja taustaandmed Töövõime hindamisel käinud inimeste kontakt- ja taustaandmed valimi koostamiseks ning intervjueeritutega kontakteerumiseks TK-st või varasemate püsivalt töövõimetute kohta SKAst iga punktis 1.3 nimetatud grupi kohta eraldi: 1. isiku ees- ja perekonnanimi 2. sünniaasta 3. sugu 4. elukoha aadress (tänav, maja ning korteri nr, asula, maakond, postiindeks) 5. emakeel 6. telefoninumber 7. e-posti aadress 8. kui tegemist on osalise või puuduva töövõimega intervjueeritute sihtrühmaga, siis töövõime viimasel hindamisel määratud isiku tegevuspiirangud Isikuandmete allikad: 1) Töötukassa (EMPIS, TETRIS) 2) Sotsiaalkindlustusameti andmestikud 3) Siseministeerium (rahvastikuregister) 4) Haridus- ja Teadusministeerium (Eesti Hariduse Infosüsteem) Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Küsitluse sihtrühmaks on 16-65-aastased inimesed, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud töövõimetuse 40-100% ulatuses või Töötukassa on tuvastanud töövõime 8 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST vähenemise (kas osalise või puuduva töövõime). Uuringu valim moodustatakse isikuvalimina SKA ning TK registritest. Valimi moodustamine toimub juhuvalikuna. Valimisse kaasatakse 5000 isikut. Planeeritud küsitlusele vastajate arv on 1000 inimest. Intervjueeritavate isikute arv on 38, millest 36 inimese kontaktide päring tehakse Töötukassast ja 2 intervjuu kontaktandmete päring SKA-st. Kontakt- ja taustaandmete päring tehakse viiekordse varuga, et tagada soo, vanuse ja maakonna varieeruvus ning võimalike keeldumiste korral kontaktide asendamise võimalus. Töötukassast tehakse päring isikute kohta, kellel oli päringu tegemise kuul osaline või puuduv töövõime või kes viimase kolme aasta jooksul taotlesid töövõime vähenemise hindamist, kuid töövõime vähenemist ei tuvastatud. Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: Ei ole. Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: Umbisikustamata andmeid välisriiki ei edastata. Taotleja kinnituste kohaselt: Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul ning tulemuste esitamisel jälgitakse, et ei tekiks liiga väikesi rühmi, mis võimaldaks inimesi ära tunda. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et isikustatud andmetega poliitikakujundamise uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Erinevatest registritest andmete välja võtmisel on vajalik isikukood selleks, et asendada see umbisikustatud kujul UID-ga, pärast mida toimub töötlus vaid viimasega. UID-ga asendatuna võib andmekoosseis võimaldada ka kaudset tuvastamist, eeldusel, et uuringu läbiviijal on juurdepääs vähemalt osadele samadele andmetele ka isikustatult. Kuivõrd sellekohaseid tõendeid AKI-l pole, võib eeldada, et isikud ei ole uuringu läbiviijale tuvastatavad. Vaid küsitluste ning intervjuude läbiviimisel on vajalikud isikustatud andmed. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. 9 (10)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on inspektsioonile 26.05.2021esitatud taotluses ja 11.08.2021 ning 25.08.2021 esitatud taotluse parandustes ning lisamaterjalides kajastatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib käesoleva uuringuloa puhul andmesubjektide teavitamist vaid Sotsiaalministeeriumi vahelehel https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid. Edaspidiseks selgitame, et teavitamine on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 12 – 14. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab vastutav töötleja võtma aktiivselt meetmeid teabe edastamiseks andmesubjektile või suunama andmesubjekti aktiivselt selle asukohta. Tulevikus tuleks teavitamisel arvesse võtta, et isegi kui uuringuga töödeldakse suure hulga inimeste isikuandeid, on võimalik andmesubjekte suunata aktiivsemalt uuringu teabega tutvuma - lisaks ministeeriumi kodulehel näiteks ka läbi meediaväljaannete. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kirsika Berit Reino jurist peadirektori volitusel 10 (10)