Otsuse edastamine

OTSUS isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr. 2.2.-1/21/2467 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2021 Tallinn Taotluse esitamise aeg 15.07.2021 Hede Sinisaar Osakonnajuhataja Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium e-posti aadress: [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring“ 15.07.2021 taotluse ja 25.08.2021 täiendatud taotluse tingimustel, lisades ja mahus. 2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt peale uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7) 3. Sotsiaalministeeriumil tagada Tartu Ülikoolis säilitatavate andmete hävitamistakti esitamine (vastavalt 25.08.2021 täiendatud taotluse punktile 7.2) VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja tööturualased ning inimeste tervisliku seisundiga seotud tegurid, mis mõjutavad inimeste pensionile jäämist enne vanaduspensioni iga. Ühendatud registriandmed võimaldavad analüüsida, kui suur osa enne vanaduspensioni iga pensionile jäänud inimestest omas püsivat töökohta, milline oli nende tervislik seisund ja kas nad olid kasutanud eelnevalt töötukassa teenuseid või hüvitisi. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Analüüsi tulemusena selgub, kas üldse ja milliseid pensionieelses eas olevaid rahvastikurühmasid on efektiivne ja eetiline müksata tööturu suunas. Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni pensionile jäämise, eelneva töötamise, tervisliku seisundi ja kasutatud tööturuteenuse või hüvitiste osas, siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida nende tegurite koostoimet. Et paremini aru saada inimestest, kes kasutavad pensioni mingil põhjusel enne vanaduspensioniiga, siis võrreldakse neid inimestega, kes kasutasid teisi pensioniliike, sh läksid pensionile pensionieas. Andmete analüüs aitab luua isikute kategooriaid erinevates dimensioonides: a) neid, kellel on olemas pidev töökogemus pensioniea lähenduses, b) neid, kes on juba kaotanud töö varem, c) neid, kelle tervislik seisund ei võimalda töötada, d) neid, kellel on varasem kogemus Töötukassa teenustega. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium Töötlemiskohtade aadressid: 1. Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 2. Sotsiaalkindlustusamet – Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn 3. Töötukassa – Lasnamäe 2, 11412 Tallinn 4. Haigekassa – Lastekodu 48, 10113 Tallinn 5. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus – Lossi 36-303, 51003 Tartu ja Tartu Ülikooli kaugtöökohad Töödeldavate andmete koosseis: Sotsiaalkindlustusameti registrist:  isikukood  unikaalne isiku tunnus (UID)  isiku sünniaeg (aasta ja sünnikuu täpsusega) ja sugu (genereeritakse isikukoodist) – projekti analüüsimetoodika näeb ette analüüsida, kui paljud inimesed jäävad pensionile enne pensioniiga ning kuidas inimesed jätkavad töötamist pensionieas. Selleks et analüüsida, mis kalendrikuus oli inimesel õigus pensionile jääda ja millal inimene tegelikult jäi pensionile, on vaja teada inimese sünniaega kuu täpsusega. Nt 2020. aastal jäid pensionile inimesed, kellel täitus vanus 63 aastat ja 9 kuud. Seega on sünniaasta ja ka sünnikuu vajalik pensioniea leidmiseks.  isiku maakonna elukohakood pensionile jäämise hetkel  pensioni liigi kood  pensioni määramise aeg  määratud pensioni suurus määramise hetkel  surma aeg (aasta ja kuu täpsusega) – töötamist ja pensioni saamist analüüsitakse kuu täpsusega. Selleks et aru saada, kas puuduvad kirjed võivad tekkida sellest, et inimene on surnud või lahkunud tööturult, on vaja teada inimese surmakuud.  pensioniõiguslik staaž pensionile jäämise hetkel  pensionikindlusstaaž pensionile jäämise hetkel  pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa  aastatel 2012–2021 tasutud sotsiaalmaksu kuised summad liikide lõikes  isikule määratud puue, selle kehtivuse algus ja lõpp  isikule määratud töövõimetus, selle kehtivuse algus ja lõpp Töötukassa registrist:  isikukood 2 (4)  unikaalne isiku tunnus (UID)  töövõime hindamise otsus (kinnitamise kuupäev, otsuse tüüp)  töövõime ulatus, vähenenud töövõime perioodi algus ja lõpp  töötuna või tööotsijana registreerimised aastatel 2012–2021 (arveloleku algus- ja lõpukuupäev, seisund, arveloleku lõpu põhjus)  töötukassa poolt saadud teenused 2012– 2021 (teenuse nimi, alguskuupäev, lõppkuupäev, tulemus)  töötukassa poolt saadud rahalised hüvitised 2012–2021 (hüvitise liik, väljamakse kuupäev, väljamakse brutosumma) Haigekassa registrist:  isikukood  unikaalne isiku tunnus (UID)  aastatel 2012–2021 määratud ajutise töövõimetuse päevade arv aastate lõikes  aastatel 2012–2021 aastate lõikes perearsti arvete arv kokku, ambulatoorsete raviarvete arv kokku, statsionaarsete raviarvete arv kokku, välja kirjutatud retseptide arv kokku. Seni puuduvad Eestis uuringud, mis näitaks, kas retseptide arv on hea inimese pensionkäitumise ennustaja. Samas näitab Haigekassa üldstatistika selgelt, et inimestele kirjutatud soodusretseptide arv kasvab kõige kiiremini just pensionieelses vanuses. Seega soovitakse käesolevas uuringus testida hüpoteesi, et lisaks meditsiiniteenustele (mida kirjeldatakse raviarvetega) aitavad inimeste töövõimet iseloomustada ka retseptid. Ravimite kasutamine on tugevalt seotud krooniliste haigustega, kus inimene ei pruugi igapäevaselt arstiabi vajada (nt hüpertooniatõbi, diabeet, depressioon jmt). Detailsemat analüüsi (mis diagnoosi jaoks retseptid on välja kirjutatud) ei saa antud uuringus ajapuuduse tõttu läbi viia. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Ajavahemikul 1.1.2015–30.06.2021 riiklikku pensioni saama hakanud inimesed, kes kalendriaasta alguse seisuga olid vähemalt 55- aastased. Hinnanguliselt ligi 60 000 inimest. Isikuandmete allikad: Sotsiaalkindlustusameti registrid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Töötukassa registrid:  Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS/REDIS);  Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS2);  Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS2); Haigekassa registrid:  Ravikindlustuse andmekogu (KIRST)  Retseptikeskus (RETS) Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei Taotleja kinnituste kohaselt: 3 (4) Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse isikandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjale ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Olen arvestanud Sotsiaalministeeriumi Sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee otsusega. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimusel, mis on 15.07.2021 esitatud taotluses, 25.08.2021 esitatud täiendatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Soovitame Tartu Ülikoolile isikustamata andmete edastamisel taotluses mainitud OneDrive keskkonnale kasutada alternatiivset võimalust – andmete edastamine otse Tartu Ülikooli arvutuskeskuse HPC serverisse. Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib käesoleva uuringuloa puhul andmesubjektide teavitamist vaid Sotsiaalministeeriumi vahelehel https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid. Edaspidiseks selgitame, et teavitamine on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 12 – 14. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab vastutav töötleja võtma aktiivselt meetmeid teabe edastamiseks andmesubjektile või suunama andmesubjekti aktiivselt selle asukohta. Tulevikus tuleks teavitamisel arvesse võtta, et isegi kui uuringuga töödeldakse suure hulga inimeste isikuandeid, on võimalik andmesubjekte suunata aktiivsemalt uuringu teabega tutvuma - lisaks ministeeriumi kodulehel näiteks ka läbi meediaväljaannete. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Virve Lans jurist peadirektori volitusel 4 (4)