Lp Tanel Kiik Teie: 07.07.2021 nr 1.2-1/2195-1
Sotsiaalministeerium
Meie: 24.08.2021 nr 1.2.-4/21/2409
Arvamus väljatöötamise kavatsusele
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, inimgeeniuuringute seaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Väljatöötamiskavatsusest nähtub, et ka inimgeeniuuringute seadust (IGUS) plaanitakse muuta
ja viia vastavusse avaliku teabe seadusega. Juhin tähelepanu, et kehtiv IGUS ei ole kooskõlas
ka isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Näiteks IGUS § 7 lõige 2 sätestab, et
pseudonüümitud andmete töötlemisele ei rakendata isikuandmete kaitse reegleid, kuid IKÜM
põhjenduspunkt 26 ütleb, et pseudonümiseeritud andmeid tuleks käsitleda teabena tuvastatava
füüsilise isiku kohta – niisiis ei saa pseudonüümitud andmeid enam liigitada andmeteks, mis on
isikustamata ja millele IKÜM ega IKS ei kohaldu. Seega tuleb kogu IGUS-e regulatsioon IKÜM-
i valguses üle vaadata.
Kuivõrd geeni- ja terviseandmed on eriliigilised isikuandmed IKÜM art 9 mõistes, tuleb
õigusaktidesse eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loomisel silmas pidada IKÜM
art 9 nõuded, eelkõige seda, et töötlemine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab
isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed
andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks (nt IKÜM art 9 lg 2 punkt g).
Ka tuleb tähelepanu pöörata inimeste kaudse tuvastamise võimalusele, sh Diginesti loomisel ja
kasutamisel. Näiteks geenidoonori terviseseisundi kirjeldust täiendatakse iga-aastaselt paljude
andmekogude andmete alusel. Kui geenivaramu andmestik sisaldab näiteks üksikasjalikku
ülevaadet (ja veel ajajoonel) tarbitud ravimitest, diagnoosidest jne, siis vähemalt osadele
andmesaajatele (kellel on võimalus andmed linkida mõne kasutatud andmekoguga) oleks isikud
ilmselt ka reaalselt tuvastatavad. Kaudse tuvastamise võimaluse puhul rakendub kogu
isikuandmete kaitse regulatsioon.
Väljatöötamiskavatsuses sedastatakse, et andmesubjekti nõusolekuta võib isikuandmeid uuringu
vajadusteks töödelda pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Juhin
tähelepanu, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 regulatsioon on ebaselge, sh selles osas,
kas AKI või eetikakomitee luba on vaja ka pseudonüümitud või inimese enda nõusoleku alusel
läbiviidavale uuringule (IKS § 6 lg 4). IKS § 6 rakendamise probleemidest on AKI teavitanud
Justiitsministeeriumi ning samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi. Regulatsiooni ebaselgus
pärsib oluliselt isikuandmetega teadusuuringute läbi viimist ning kitsaskohad tuleb esimesel
võimalusel kõrvaldada.
Kuivõrd inimeste tervise-ja geeniandmeid plaanitakse kasutama hakata ka inimese enda
nõusoleku alusel, tuleb silmas pidada, et inimestelt võetav nõusolek vastaks IKÜM art 4
punkti 11 ja art 7 ning IGUS § 12 nõuetele. Geeniuuringute ja andmekaiste küsimustes, sh
nõusoleku teemal on K. Pormeister kirjutanud doktoritöö „Geeniuuringute läbipaistvus
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
andmesubjekti suhtes – Eesti näitel põhinev analüüs”, millest võib neis küsimustes abi olla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Liisa Ojangu,
[email protected]
2 (2)