dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Patendiamet
Sissetulev kiriAvalik

Leiutiste valdkonna määruste muudatusettepanekud

Patendiamet · 3. mai 2023
Viit
1-9/23-171
Registreeritud
3. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Patendivolinike koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Patendiameti töö korraldamine ja avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest
Sari
1-9 Kirjavahetus asutustega
Toimik
1-9/2023
Vastutaja
Margus Viher (Patendiamet)

Failid

  • 📎20230503_PV Koda_leiutiste määrused.asice107 KB
  • 📎E-kiri.pdf439 KB
  • 📎image001.jpg

Sisu (failidest)

JUSTIITSMINISTEERIUM Intellektuaalse omandi ka konkurentsiõiguse talitus Kärt Nemvalts Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 03 .0 5 .20 23 E-POSTIGA [email protected] DIGITAALSELT ALLKIRJASTATUD Lei utiste valdkonna määruste muudatusettepanekud Lugupeetud Kärt Nemvalts Viimatise leiutiste alase ümarlaua arutelu jätkuna edastame Patendivolinike Koja esialgsed ettepanekud leiutiste valdkonna määruste muudatusteks. Eesti liitu s Euroopa Patendiorganisatsiooniga 1. juulil 2002, võttes kohustuse harmoniseerida Euroopa patendikonventsioon (EPC) Eesti seadusandlusega. Samuti on Eesti ühinenud patendikoostöölepinguga (PCT) 24. augustil 1994. Järgmised muudatusettepanekud tuginevad neil kahel välislepingul . Muudatusettepanekud on tehtud lähtudes vajadusest ühtlustada ja muuta leiutise (patent ja kasulik mudel) kaitse menetlust Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. Praegu kulutavad Patendiameti eksperdid menetluse käigus järelepärimistes ebaproportsionaalselt palju aega vorminõuete seletamisele taotlejatele, kus leiutise kaitstavus lähtudes uudsusest ja tehnika tasemest on jäänud tahaplaanile. Selle tulemusena t aotlejad ja patendivolinikud ei ole praegu rahul otsinguaruande tegemisele kuluva ajaga . Praegu esitatud muudatused on kõige kriitilisemad. Edaspidi tuleks kõnealuseid määruseid analüüsida lähtudes rahvusvahelistest lepingutest (EPC ja PCT) tuleneva t jälgides, et siseriiklik taotleja oleks võrdsete võimalustega ning oleks võrdselt koheldud. Muudatused on esitatud tabeli kujul (vt lisa) , kus tabeli lahtris Praegu kehtiv tekst on ära märgitud kustutamisele minev osa ja lahtris Uus tekst on ära märgitud lisatav osa . Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Almar Sehver E simees Koopia: Martin Jõgi ( [email protected] ) Patendiamet ( [email protected] ; [email protected] ) Muudatusettepanekud Muudatused on esitatud tabeli kujul, kus tabeli lahtris Praegu kehtiv tekst on ära märgitud kustutamisele minev osa ja lahtris Uus tekst on ära märgitud lisatav osa . Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord Paragrahvi number Praegu kehtiv tekst Uus tekst Selgitus § 4 „Patendiseaduse“ § 9 lõike 1 kohaselt saab ühe ja sama patenditaotlusega taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile. Patendiseaduse § 9 lõike 1 kohaselt saab ühe ja sama patenditaotlusega taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile , kus iga kombinatsiooni leiutis omab vähemal t ühte seadme, meetodi või aine, või nende kombinatsiooni, sõltumatut nõudluspunkti. Praegu on segadus, kas Eestis on lubatud kaitsta ühe patenditaotlusega leiutiste kombinatsiooni, st üks patendinõudlus sisaldab mitut sõltumatut seadme meetodi või aine n õudluspunkti, kuigi PatS § 9 seda üheselt lubab. EPC art 82 sisaldab sama mõtet, mis PatS § 9. EPO Guidelines F-V, 2 sel gitab seda https://www.epo.org/law-practice/ legal-texts/html/guidelines/e/f_v_2.htm Vt Patenditaotluste ja patentide menetlemise juhise d punkt i B.2.1.1.3. Leiutise üh tsus. § 31 lg 2 Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele. Konstruktsioonielemendid nummerdatakse leiutiskirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse number ühest. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega („korpus 1”, „elektrimootor 100”, „elektrimootori 100 rootor 110”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112”) jne. Kuna konstruktsioonielemendi number kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis numbrit reeglina sulgudesse ei panda. Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele ja konstruktsioonielementide numbritele . Kuna konstruktsioonielemendi number kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis numbrit reeglina sulgudesse ei panda. Reeglina valmivad uudse tehnilise lahenduse kohta kõigepealt jo onised koos elementide ja nende viitenumbritega, misjärel kirjutatakse leiutiskirjeldus. Sellisel juhul tuleks leiutiskirjeldust kirjutades muuta elementide viitenumbreid, mis on ebavajalik ja ajamahukas. Viitenumbrid on jooniste osa ja on loogiline, et viitenumbritega seonduv on kirjeldatud jooniste nõuete juures. Jooniste kergemaks lugemiseks võib lähtuda PCT regulatsiooni reegel 11.13 (n) toodust https://www.wipo.int/pct/en/te xts/rules/r11.html#_11 Lubamatu on Patendiameti ekspertide nõue menetluse käigus muuta elementide viitenumbreid praegu kehtiva nõude täitmiseks. Algselt esitatud taotlus jääb prioriteedidokumendiks. Kui hiljem on algse do kumendi viitenumbreid muudetud, muudab see algselt esitatud leiutise prioriteedi kontrollimise praktiliselt võimatuks, eriti kui tegemist on hiljem esitatud tõlgetega. § 36 lg 3 Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste ko mbinatsiooni, koosneb patendinõudlus iga leiutist iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Näiteks: 1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltum atu punkt selle aine kasutamise kohta; 2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks; 3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks. Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, koosneb patendinõudlus iga leiutist iseloomustavast vähe malt ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Näites on kirjeldatud mitte leiutiste kombinatsiooni , vaid leiutise objekte (seade, meetod, aine), vt PatS § 6 lg 1. Samas võib iga leiutiste kombinatsiooni kuuluv leiutis sisaldada ühte sõltumatut nõudluspunkti iga leiutise objekti kohta, vt PatS § 6 lg 1, käesolev määrus § 37 lg 8. Vt Patenditaotlus te ja patentide menetlemise juhise d punkt B.2.1.1.3. Leiutise ühtsus. 6. jagu Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded Tasuks kaalumist kogu patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded viia vastavusse PCT regulatsiooni reegliga 11 https://www.wipo.int/pct/en/texts/rules/r11.html#_11 § 57 lg 1 Ükskõik millist liiki joonised või illustratsioonid (skeemid, tabelid, diagrammid graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega tugeva musta ku stumatu joonega, varjutamata ja värvimata ning esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210 × 297 mm). Joonised või muu illustreeriv materjal ei tohi olla valmistatud reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõt melisena. Ükskõik millist liiki joonised või illustratsioonid (skeemid, tabelid, diagrammid graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt paberi formaadis A4 (210 × 297 mm). Esitada saab värvilisi joon iseid, kuid need skaneeritakse, prinditakse ja tehakse kättesaadavaks ainult must - valgena . Kõikidel juhtudel peab joonte paksus võtma arvesse joonise ja reproduktsioonide mõõtkava, laadi, teostust ja loetavust. Varjutuse kasutamine joonistel on lubatud t ingimusel, et see aitab neid paremini mõista ja ei ole nii ulatuslik, et loetavust takistaks. Joonised või muu illustreeriv materjal ei tohi olla valmistatud reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelisena. . EPO Guidelines A-IX, 7.1 https://www.epo.org/law-practice/legal-texts/html/guidelines/e/a_ix_7_1.htm EPO Guidelines A-IX, 7.2 https://www.epo.org/law-practice/legal-texts/html/guidelines/e/a_ix_7_2.htm Tehnilise joonestamise nõuded on määratud rahvusvahelise ISO standardiga. Kui joonised on tehtud näiteks AutoCa d -iga, siis need vastavad iseenesest ISO standardile. Siin peaks mõtlema ka elektroonilisele esitamisele, faili formaadile. Praegune olukord, kus patenditaotlus esitatakse Patendiametile portaali kaudu elektrooniliselt, kus Patendiameti vastuvõtt trükib taotluse kolmes eksemplaris välja, hiljem skännitakse välja trükitud taotlus uuesti avaldamiseks sisse, ei ole rahuldav. Taotl eja/patendivolinik ei saa siin vastutada dokumentide, eriti jooniste kvaliteedi eest. § 57 lg 17 Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Graafilise k ujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses. Seejuures on soovitatav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide e sitamise järjekorrale tekstis. Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni , mis on ülejäänud joontest peenemad . Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi el emendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus need paiknevad, ja need võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud . Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. Kõik g raafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdam isele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses. Kui joonised sisaldavad palju viitenumbreid, on soovitatav lisada leiutiskirjelduse teostusnäitesse loetelu, kus on loetletud kõik viitenumbrid ja nendega tähistatud elemendid. Elementide nummerdamiseks joonis tel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. Tehnilise joonestamise nõuetekohaselt tehakse viitejooned peenjoonega, seega on viitejoonte nõue „mis on ülejäänud joontest peenemad“ vastuolus sama paragrahvi lõikega 1. Nõue numeratsiooni alustamisega ühest ei ole põhjendatud, eriti kui kasutatakse mitm e kohalist numeratsioonisüsteemi , näiteks 100, 200 jne, kus iga sada tähistab ühe grupi elemente. Soovitus numeratsiooni esitamisest leiutiskirjelduses kasvavas järjekorras on asendatud soovitusega lisada leiutiskirjeldusse viitenumbrite loend. PCT reegel 11.13 n https://www.wipo.int/pct/en/texts/rules/r11.html#_11 Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord Paragrahvi number Praegu kehtiv tekst Uus tekst Selgitus § 31 lg 2 Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele (või muudele illustratsioonidele). Konstruktsioonielemendid nummerdatakse kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse number ühest. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega („korpus 1” , „elektrimootor 100”, „elektrimootori 100 rootor 110”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111”, „elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112”) jne. Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele ja konstruktsioonielementide numbritele . Kuna konstruktsioonielemendi number kuulub teostusnäite korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis numbrit reeglina sulgudesse ei panda. Reeglina valmivad uudse tehnilise lahenduse kohta kõigepealt joonised koos elementide ja nende viitenumbritega, misjärel kirjut atakse leiutiskirjeldus. Sellisel juhul tuleks leiutiskirjeldust kirjutades muuta elementide viitenumbreid, mis on ebavajalik ja ajamahukas. Viitenumbrid on jooniste osa ja on loogiline, et viitenumbritega seonduv on kirjeldatud jooniste nõuete juures. J ooniste kergemaks lugemiseks võib lähtuda PCT regulatsiooni s reegel 11.13 (n) toodust https://www.wipo.int/pct/en/texts/rules/r11.html#_11 Luba matu on Patendiameti ekspertide nõue menetluse käigus muuta elementide viitenumbreid praegu kehtiva nõude täitmiseks. Algselt esitatud taotlus jääb prioriteedidokumendiks. Kui hiljem on algse dokumendi viitenumbreid muudetud, muudab see algselt esitatud le iutise prioriteedi kontrollimise praktiliselt võimatuks, eriti kui tegemist on hilisemate tõlgetega. 6. jagu Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded Tasuks kaalumist kogu patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded viia vastavusse PCT r egulatsiooni reegliga 11 https://www.wipo.int/pct/en/texts/rules/r11.html#_11 § 56 lg 1 Ükskõik millist liiki illustratsioonid (joonised, skeemid, tabelid, diagrammid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvima ta ning esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210 × 297 mm). Illustratsioonid ei tohi olla valmistatud reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelisena. Ükskõik millist liiki joonised või illustratsioonid (skeemid, tabelid, diagrammid , graafikud, epüürid , joonistused, ostsillogrammid jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt paberi formaadis A4 (210 × 297 mm). Esitada saab värvilisi jooniseid, kuid need skaneeritakse, prinditakse ja tehakse kättesaadavaks ainult must - valgena . Kõikidel juhtudel peab joonte paksus võtma arvesse joonise ja reproduktsioonide mõõtkava, laadi, teostust ja loetavust. Varjutuse kasutamine joonistel on lubatud tingimusel, et see aitab neid paremini mõista ja ei ole nii ulatuslik, et loetavust takistaks. Joonised või muu illustreeriv materjal ei tohi olla valmistatud reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelisena. EPO Guidelines A-IX, 7.1 https://www.epo.org/law-practice/legal-texts/html/guidelines/e/a_ix_7_1.htm EPO Guidelines A-IX, 7.2 https://www.epo.org/law-practice/legal-texts/html/guidelines/e/a_ix_7_2.htm Tehnilise joonestamise nõuded on määratud rahvusvahelise ISO standardiga. Kui joonised on tehtud näiteks AutoCa d -iga, siis need vastavad iseenesest ISO standardile. Siin peaks mõtlema ka elektroonilisele esitamisele, faili formaadile. Praegune olukord, kus kasuliku mudeli taotlus esitatakse Patendiametile portaali kaudu elektrooniliselt, kus Patendiameti vastuvõtt trükib taotluse kolmes eksemplaris välja, hiljem skännitakse välja trükitud taotlus uuesti avaldamiseks sisse, ei ole rahuldav. Taotleja/patendivolinik ei saa siin vastutada dokumentide, eriti jooniste kvaliteedi eest. § 56 lg 17 Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka illustratsioonidel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja nõu dluses. Seejuures on soovitatav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis . Elementide nummerdamiseks illustratsioonidel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni , mis on ülejä änud joontest peenemad. Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus need paiknevad, ja need võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole kogema ta märkimata jäänud. Eri illustratsioonidel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga. Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui k a joonistel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses. Kui joonised sisaldavad palju viitenumbreid, on soovitatav lisada leiutiskirje lduse teostusnäitesse loetelu, kus on loetletud kõik viitenumbrid ja nendega tähistatud elemendid. Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni. Eri illustratsioonidel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistat akse ühe ja sama positsiooninumbriga. Tehnilise joonestamise nõuetekohaselt tehakse viitejooned peenjoonega, seega on viitejoonte nõue „mis on ülejäänud joontest peenemad“ vastuolus sama paragrahvi lõikega 1. Nõue numeratsiooni alustamisega ühest ei ole põhjendatud, eriti kui kasutatakse mitmekohalist numeratsioonisüsteemi, näiteks 100, 200 jne, kus iga sada tähistab ühe grupi elemente. Soovitus numeratsiooni esitamisest leiutiskirjelduses kasvavas järjekorras on asendatud soovitusega lisada leiutiskirjeldusse viitenumbrite loend. PCT reegel 11.13 n https://www.wipo.int/pct/en/texts/rules/r11.html#_11 Saatja: Almar Sehver <[email protected]> Saadetud: 03.05.2023 15:03 Adressaat: Kärt Nemvalts <[email protected]> Koopia: Martin Jõgi <[email protected]>; Patendiamet <[email protected]>; Veera Tereštšenkova <[email protected]> Teema: Leiutiste valdkonna määruste muudatusettepanekud Manused: image001.jpg; 20230503_PV Koda_leiutiste määrused.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan ettepanekud leiutiste valdkonna määruste muutmiseks. Almar Sehver Patendivolinike Koda www.pvkoda.ee
Allikas: Patendiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel