From: Roman Skokov [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, January 19, 2022 5:21 PM
To: Marek Piiroja <
[email protected]>
Subject: Re: FW: 13.07.201 Konkurentsiameti vastus pöördumisele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Hr. Piiroja
Seoses probleemiga Elektrileevi ja hooneühistutega aadressil Puhangu 29-43 vahel palume
tutvuda lepinguga mis alusel tarnitatakse elekter hooneühistule aadressil Puhangu 41 kus on
tarbimiskoht on Kari 21
Kas selle alusel me saame arvestada et leping on kehtetu ja nõudma Elektrilevist teha uus
leping liitumispunktis meie ühistu piiril?
Ette tänades
Lugupidamisega
Roman Skokov
Juhatuse liige HÜ Herzeni 41
Hooneühistu Puhangu tn 29
Reg kood 80110352 Teie 29.04.2021 kiri
Juhatuse liige Gennadi Trussov
e.post:
[email protected] Meie 13.07.2021 nr 7-17/21-0080-109-6
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Gennadi Trussov
1. Asjaolud
29.04.2021 taotluses tõite välja järgmist:
Seaduse kohaselt võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale,
liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale võrguteenused, s.h. ühendab liitumispunktis võrguga
tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise, võimaldab kasutada
võrguühendust liitumispunktis, edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates
liitumispunktist, tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus
edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks, tagab mõõteandmete kogumise ja
töötlemise, osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud
lisateenuseid. Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise
põhimõtet.
Hooneühistu Puhangu 29a majandab kinnistut aadressil Puhangu tn 29 Tallinnas
(katastritunnus 78408:805:0027). Kinnistu on ühendatud ajalooliselt ühendatud Elektrilevi
võrguga.
Kinnistu aadressil Puhangu tn 29 Tallinnas (katastritunnus 78408:805:0027) on moodustatud
29.03.2006 aastal.1 Hooneühistu Puhangu 29a moodustatud 10.01.2008.2
05.11.2020 OÜ Pluvo Eesti alustas tegevust alajaama nr 604 (Ehte tn 3b) ja elektrivõrgu
rekonstrueerimise projekteerimisega Elektrilevi OÜ tellimusel ja saatis meile vastava kirja.
Kirja kohaselt olemasolev alajaam nr 738 (Puhangu 16) asendatakse uue komplektalajaamaga.
Kõik tarbijad ühendatakse uude komplektalajaama ümber. Puhangu tn 29a garaažide
liitumiseks komplektalajaama juurde paigaldatakse liitumiskilp peakaitsmega 3x200A.
Puhangu tn 29a garaažide tarbija kaabel ehituse ajal pikendatakse ja ühendatakse ajutisse
alajaama ümber ja peale komplektalajaama ning liitumiskilbi paigaldust ühendatakse
liitumiskilpi. Kirjale oli lisatud võrgulepingu muudatuse vorm. Vormis on näidatud, et pärast
1
Kinnistusraamatust väljavõtte
2
Äriregistrist väljavõtte
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
alajaama rekonstrueerimist liitumispunkti uus asukoht on ostja toitekaabli kingadel eraldi
alusel asuvas kilbis, kui liitumispunkti asukoht oli varem alajaama madalpinge jaotla. Seoses
planeeritud töödega ehitusfirma küsis hooneühistu Puhangu 29a kooskõlastust.
Seoses asjaoluga, et hooneühistu ei olnud teadlik asjaolust, et elektrikaabel, mis väidetavalt
kuulub hooneühistule kuulub hooneühistule, siis keelduti võrgulepingu muudatuse vormi
allkirjastamisest ja kinnitamisest, et pärast alajaama rekonstrueerimist liitumispunkti uus
asukoht on ostja toitekaabli kingadel eraldi alusel asuvas kilbis, kui liitumispunkti asukoht oli
varem alajaama madalpinge jaotla.
Elektrituruseaduse § 66 lg 1 kohaselt võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas
viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast
võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele
võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma
teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib
võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust,
arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.
Nagu nähtub esitatud plaanist3 on projekteeritud Puhangu tn 29a garaažide tarbija kaabli
A120 pikendamine MP maakaabeliga AXPK 4G120. Hooneühistu Puhangu tn 29 ei olnud
kursis asjaolust, et kaabel A120 väidetavalt kuulub hooneühistule.
Käesoleval ajal alajaam nr 738 (Puhangu 16) teenindab kinnistud, mis asuvad aadressil
Puhangu tn 29, Puhangu tn 31, Puhangu tn 33, Puhangu tn 35, Puhangu tn 37, Puhangu tn 39,
Puhangu tn 41 ja Puhangu tn 43.
On ebaselge, mis põhjusel ekslikult arvatakse, et kaheksa kinnistud teenindatav kaabel kuulub
hooneühistule Puhangu tn 29. Puhangu tn 29 hooneühistu arvates, võrguettevõtja ei järgi
antud juhul võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. On ebaselge, mis
põhjusel Puhangu tn 29 hooneühistu peaks vastutama kaabli eest, mille kaudu edastatakse
elektrienergiat teistele kinnistutele, kellel puuduvad liitumispunktid. Hooneühistu Puhangu tn
29 ei ole võrguettevõtte ja tal puudub kohustust edastada elektrienergiat naabrite kinnistutele.
Olukorras, kui võrguettevõtja kohtleb ebavõrdselt hooneühistu Puhangu tn 29, palub
hooneühistu Konkurentsiametil kontrollida Elektrilevi tegevust ja võrdse kohtlemise põhimõtte
realiseerimist võrguettevõtja poolt.
Kontrolli käigus palun väljastada võrguettevõtjale ettekirjutuse, milles kohustada
võrguettevõtjat lõpetada hooneühistu Puhangu tn 29 survestamist ja hooneühistult nõudmist
kaheksale ühistule elektrienergia edastav kaabli ülevõtmist hooneühistu Puhangu tn 29 poolt
ning kohustada võrguettevõtjat ühendada hooneühistu Puhangu tn 29 elektrivõrguga
võrguettevõtja kaabli kingadel ostja elektripaigaldises.
Lisasite järgmised dokumendid:
1. Asendiplaan PL191972_TP_EL-4-01-EV-1-3-A;
2. Väljavõte kinnistustoimikust (registriosa nr 20278001);
3. Väljavõte äriregistrist Hooneühistu Puhangu 29A (80110352).
2. Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) selgitused
Menetluse kestel Elektrilevi poolt esitatud selgitused on järgnevad:
Antud juhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud olukorraga, kus Puhangu 29a, Puhangu
31a, Puhangu 33, Puhangu 35, Puhangu 37a, Puhangu 39a, Puhangu 41 ja Puhangu 43
kinnistute elektrivarustus on toimunud Puhangu 29a kinnistu võrguühenduse kaudu. Selle
3
Elektrikaabli asendusplaan
2 (6)
kasutamise suhtes on 13.07.2004 sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr
10069VK1 (lisatud failis: 10069VK1_Puhangu 29a.pdf). Võrguteenuse osutamine ülejäänud
kinnistutele on toimunud „Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63
A“ peatüki 7 kohaselt, mis käsitleb jaotatud võrguteenuse müüki. Puhangu 29a kinnistu
võrguühenduse suhtes on sõlmitud nn põhiobjekti võrguleping ning selles on fikseeritud
võrguühenduse läbilaskevõime ja muud parameetrid. Kõigi ülejäänud nimetatud kinnistute
suhtes on sõlmitud nn alamobjekti võrgulepingud (lisatud ülejäänud failides), milles
võrguühendusi ega nende parameetreid ei fikseerita, sest kõik kinnistud kasutavad üht nn
põhiobjekti võrguühendust. Ühtlasi tähendab see, et lepingute kohaselt kasutatakse kinnistute
elektrivarustuseks pärast ühist liitumispunkti võrguettevõtjale mittekuuluvat elektripaigaldist.
Liitumispunkti uus asukoht pärast alajaama asendamist samas kohas jääb eraldi alusel asuvasse
kilpi, kuigi liitumispunkt paiknes varasemalt alajaama madalpinge jaotlas. See tähendab antud
juhul vaid seda, et enne alajaamas paiknenud liitumispunkt tuuakse sealt välja alajaama vahetus
läheduses paiknevasse kilpi ning võrguettevõtjale mittekuuluva kaabli pikkus võib mitteolulisel
määral muutuda. Praegune Puhangu 31a oli varasemalt Puhangu 16 B.
Elektrilevi lisas järgmised võrgulepingud:
1. 10069VK1_Puhangu 29a.pdf;
2. 10069VK1_Puhangu 29a.pdf;
3. 0104649245_Puhangu 33.pdf;
4. 141571001_Puhangu 35.pdf;
5. 141593001_Puhangu 29a_alamobjekt.pdf;
6. 141599001_Puhangu 43.pdf;
7. 148935001_Puhangu 31a.pdf;
8. 154299001_Puhangu 37a_kehtiv.pdf;
9. VL_148323001_Puhangu 41.pdf
Elektrilevi selgitas täiendavalt, et kuigi võrgulepingu tüüptingimuste peatükk 7 käsitleb
jaotatud võrguteenuse müüki korterelamus, on paljudel juhtudel ajalooliselt väljakujunenud
toiteskeemide puhul omaette võrguühenduseta tarbimiskohtades võrguteenuse osutamiseks ja
elektrienergia müügiks olnud paratamatu rakendada jaotatud võrguteenuse müüki. See on
erinevates variatsioonides üsna tüüpiline garaažiühistute puhul, aga ka muudel juhtudel, kus
kunagi oli mindud lihtsamat teed pidi, ühendades elektri saamiseks tarbimiskohti ilma
elektrivõrku kasutamata mõne teise võrguühendust omava elektripaigaldisega. Ajalooliselt
väljakujunenud toiteskeem võis varasemalt paikneda ühel kinnistul ja/või olla mõeldud ühe
tervikliku tarbimiskoha toitmiseks, mis nüüdseks on jagatud erinevateks kinnistuteks või on
loodud erinevad ühistud või elektripaigaldist kasutatakse nüüd varasemaga võrreldes erinevatel
eesmärkidel. See võis ka antud juhul aset leida, kuna lepingud on sõlmitud erinevatel aegadel.
Näiteks võrguühenduse kokkulepe tehti 13.07.2004, kuid muud lepingud sõlmiti hiljem.
Tüüptingimustes on jaotatud võrguteenuse müük kirjeldatud kortermaja keskselt seetõttu, et
selline teenuse osutamine toimub valdavalt kortermajades. Võrguühendust omava tarbimiskoha
nn põhiobjekti võrgulepingus fikseeritakse üksnes võrguühenduse parameetrid
(tarbimistingimused), kuid mitte jaotatud võrguteenuse müügi tingimusi.
3. Konkurentsiameti seisukoht
Elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi
majanduslikku ja tehnilist juhtimist reguleerib elektrituruseadus (ELTS).
ELTS § 5 alusel on turuosalised elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja.
3 (6)
Elektriettevõtjateks on ELTS § 6 järgi tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja. ELTS § 8
lõikest 1 tulenevalt on võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.
Jaotusvõrguettevõtja on vastavalt ELTS § 8 lõikele 3 elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust
jaotusvõrgu kaudu. ELTS § 12 lõige 1 sätestab, et tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav
isik. Üks tarbija liik on väiketarbija, kelleks on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike
ühisus, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel
kuni 63 A peakaitsme kaudu (ELTS § 12 lõige 13).
ELTS § 3 punkti 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,
muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja
tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Võrk on ELTS § 3 punkti 29 alusel elektripaigaldis või
selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini.
Liitumispunkt on ELTS § 3 punktist 15 tulenevalt turuosalise elektripaigaldise täpselt
määratletud ühenduskoht võrguga. Tarbimiskohaks on turuosalise elektripaigaldise
liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel
elektriliselt ühendatud (ELTS § 3 punkt 231).
Võrgud jagunevad kaheks – põhivõrk ja jaotusvõrk. Põhivõrk on vastavalt ELTS § 3 punktile
21 vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide
võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike
muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja
sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse. Jaotusvõrk on ELTS § 3 punkti
11 järgi võrk, mis ei ole põhivõrk ning mille kaudu ELTS § 3 punktist 10 tulenevalt edastatakse
elektrienergiat.
ELTS § 65 lõike 1 alusel osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale,
liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale võrguteenuseid. ELTS § 65 lõike 1 punkti 1 kohaselt
ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema
teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. ELTS § 65 lõike 1 punktis 3 on
sätestatud, et võrguettevõtja võimaldab võrguühendust kasutada liitumispunktis. ELTS § 65
lõike 1 punkti 4 kohaselt edastab võrguettevõtja oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või
alates liitumispunktist.
ELTS § 3 p 231 mõistes on tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum
liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud.
ELTS § 99 lõike 3 kohaselt on Konkurentsiamet ELTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel
sõltumatu ning Konkurentsiameti toimingud ning haldusaktid on vaidlustatavad halduskohtus.
Konkurentsiamet on ELTS § 73 lõike 1 lause 1 alusel 07.11.2018 otsusega nr 7-10/2018-021
kooskõlastanud Elektrilevi tüüptingimused. Tüüptingimuste punkti 3.1 alusel osutab
võrguettevõtja ostjale võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel võrguteenuseid.
Tüüptingimuste punkti 2.1.18 kohaselt on võrguteenus võrguühenduse kasutamise
võimaldamine liitumispunktis ja/või elektrienergia edastamine liitumispunktini ja/või edastatud
elektrienergia mõõtmine ja/või määramine.
Tüüptingimuste punkti 7.1 järgi jaotatud võrguteenuse müük on võrguteenuse müük
korterelamu tarbimiskohtades, mis on seotud liitumispunkti(de)ga ehitise siseelektripaigaldise
kaudu, kui ehitise omaniku või omanike esindajaga ei ole kokku lepitud teisiti. Omanike
esindaja võib olla võrgulepingu pooleks
Tüüptingimuste punkti 3.14 järgi ei vastuta võrguettevõtja pingekvaliteedi ja katkestuse eest
peale liitumispunkti ostja elektripaigaldises.
Menetluse käigus kogutud andmetest selgub, et liitumispunkt Elektrilevi võrguga asub
13.07.2004 lepingust nr 10069 VK/1 tulenevalt tarbija toitekaabli kingadel alajaama 04 kW
toiteseadmes.
4 (6)
Puhangu 29a kinnistuga on ühendatud (liidetud) kinnistud Puhangu 31a, Puhangu 33, Puhangu
35, Puhangu 37a, Puhangu 39a, Puhangu 41 ja Puhangu 43. Tegemist on tarbimiskohtadega.
ELTS § 3 p 231 mõistes on tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum
liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud.
Amet selgitab, et erinevate kinnistute lõikes teenuse osutamisel on tegemist jaotatud
võrguteenuse osutamisega, mille puhul on kasutusel üks liitumispunkt.
Erinevalt kinnistust Puhangu 29a ei ole teiste nimetatud kinnistuste puhul eraldi liitumispunkti
Elektrilevi võrguga määratud – lepingutest tulenevalt kasutab ostja ehitise liitumispunkti
mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu või jaotuskava alusel. Mõne lepingu puhul on
väljatoodud, et tarbija õigus kasutada võrguühendust on määratud.
Eeltoodust lähtuvalt on tegemist jaotatud võrguteenuse osutamisega, mille puhul on kasutusel
üks liitumispunkt, liites Elektrilevi võrguga Puhangu 29a kinnistu, mis omakorda on ühendatud
teiste kinnistutega.
Asjaoludest nähtuvalt on Elektrilevi tegevus kooskõlas ELTS § 65 lõike 1 punktidega 1 ja 3,
mille kohaselt ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema
teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise ning võimaldab võrguühendust
kasutada liitumispunktis. Sama paragrahvi lõike 4 alusel edastab võrguettevõtja oma võrgus
elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist.
Samuti on täidetud tüüptingimuste punktis 2.1.18 sätestatud tingimus, mille kohaselt on
võrguteenus võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis ja/või elektrienergia
edastamine liitumispunktini ja/või edastatud elektrienergia mõõtmine ja/või määramine.
Eelnevast tuleneb üheselt, et võrguettevõtjal on kohustus osutada võrguteenuseid kuni tarbija
liitumispunktini või alates sellest. Liitumispunktist tarbija poole jääv elektrienergia tarbimiseks
kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute (antud juhul ka Teie poolt viidatud
kinnistuid/tarbijapaigaldisi teenindav kaabel) paigaldatud talituslik kogum moodustab tarbija
elektripaigaldise ning vastutus selle eest lasub tarbijal endal. Nimetud teenindava kaabli puhul
ei ole tegemist Elektrilevi võrgu osaga, mille eest vastutab võrguettevõtja, vaid liitumispunktist
tarbija suunal paikneva elektripaigaldisega (antud juhul erinevad kinnistud), mis kuulub
tarbijale, kusjuures kogu tarbija elektripaigaldistega seotud vastutus lasub tarbijal.
Analoogse näitena lisame, et tarbijale kuuluva elektripaigaldisena on käsitatav ka näiteks tarbija
korteris paiknev elektrisüsteem – seda puudutavate rikete või puuduste korral peab puudused
kõrvaldama tarbija ja mitte võrguettevõtja. Selleks, et tarbija saaks oma tarbimiskohas elektrit
kasutada, peab ta ise oma elektripaigaldise korras hoidma ning talle kuuluvat elektrijuhtmestiku
asetust teadma. Selleks ei saa kohustada võrguettevõtjat – seda ELTS-st ega muust õigusaktist
ei tulene. Ka kortermaja puhul on tegemist näitega jaotatud võrguteenuse osutamisest –
kortermaja on ühendatud võrguettevõtjaga ühe liitumispunkti kaudu kortermajas asetsevad
korterid (tarbijapaigaldised) on omavahel ühendatud kortermaja sisemise elektrijuhtmestiku
kaudu. Võrguettevõtja vastutab teenuse osutamise eest kuni kortermaja liitumispunktini ning
majasiseste ühenduste katkemise või häirete puhul lasub vastutus korterite omanikel.
Mis puudutab erinevate tarbijapaigaldisi ühendava kaabli konkreetse omaniku kindlakstegemist
(nt millisele kinnistu omanikule nimetatud kaabel kuulub) või seda puudutavaid
vaidlusküsimusi, on tegemist tsiviilõiguslike küsimustega, millesse sekkumiseks puudub
Konkurentsiametil pädevus.
Juhul, kui Teie sooviks on muuta hetkel kokkulepitud liitumispunkti asukohta, saaksite
pöörduda Elektrilevi poole tarbimistingimuste muutmise taotlusega, mille puhul on tegemist
tasulise teenusega. Liitumispunkti asukoha muutmine saab toimuda vaid kokkuleppel
võrguettevõtjaga. Võrguettevõtja lähtub taotluse menetlemisel võrgu tehnilistest võimalustest
ning konfiguratsioonist, mille määramine on ettevõtja pädevuses.
5 (6)
Amet teeb korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõike 1 alusel turuosalistele ja teistele isikutele
ELTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti
muudel ELTS-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks,
rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute
tegemiseks.
Kuna Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi
rikkunud, puudub ametil järelevalvemenetluse algatamiseks ja KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt
ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus.
Loodame, et vastasime Teile piisava põhjalikkuse ja selgusega. Juhul, kui Te soovite, et antud
asjas annaks Konkurentsiamet välja haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes, palume
sellest ametit koheselt teavitada ning koos võimalike seisukohtade esitamisega antud asjas.
Seisukohtade ja küsimuste esitamise õigus on Teile tagatud ka juhul, kui Te haldusakti
väljaandmist ei soovi. Ka sellisel juhul palume pöörduda allpooltoodud kontaktidel või e-kirja
aadressil
[email protected]
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Piiroja
regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja
Telefon 667 2541
E-kiri:
[email protected]
6 (6)