dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi muudatused eelnõule 111SE

Konkurentsiamet · 11. jaanuar 2022
Viit
1-6/2022-001-1
Registreeritud
11. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2022
Vastutaja
Kristel Rõõmusaar (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus)
Lahendamise tähtaeg
10. veebruar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf609 KB
  • 📎Lisa_Muudatusettepanekud_111SE (2).pdf736 KB
  • 📎Riigikogu_õiguskomisjonile (3).pdf598 KB

Sisu (failidest)

Lisa Muudatusettepanekud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (111SE) juurde 1. Teha eelnõu §-s 2 järgmised muudatused: 1.1. muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt: 5) paragrahvi 92 lõikes 2 ja § 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 1.2. muuta ja sõnastada punkt 6 järgmiselt: 6) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: Eelnõu § 2 (FELS) muudatused. Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust omavahendite ja kõlblike kohustuste oodatavast miinimumnõude tasemest, kuid krediidiasutusel on kohustus igal ajal täita omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes kohaldatavat miinimumnõuet (FELS § 17 lg 1). See nõue ei ole kaetud teiste FELS rikkumiste koosseisuga, mistõttu ei ole põhjendatud § 94 kehtetuks tunnistada. Kuna tegemist on direktiivist tuleneva nõude rikkumisega, nähakse rikkumise korral ette võimalus kohaldada ka direktiivis ettenähtud kõrget trahvimäära. 2. Teha eelnõu §-s 3 järgmised muudatused: 2.1. muuta ja sõnastada punkt 3 järgmiselt: 3) paragrahvide 475–477, 480, 481, 485, 488, 489, 492, 493, 495, 496 ja 503¹–513 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 2.2. muuta ja sõnastada punkt 4 järgmiselt: 4) paragrahvide 475–477, 480–483, 485–497, 499, 500 ja 503¹–513 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; Selgitus: Eelnõu § 3 (IFS) muutmine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1131 (määrus rahaturufondide kohta) rakendamiseks on ette nähtud uus väärteokoosseis §-s 503¹, mida käesolev eelnõu ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada fondivalitsejatele kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Eelnimetatud määruse artikkel 40 kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused määruses kehtestatud nõuete rikkumiste eest. Kuivõrd rahaturufonde käsitlev määrus ja selle nõuded põhinevad ELi eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide regulatsioonil, siis kohaldatakse määruse nõudeid kooskõlas eelnimetatud õigusaktidega, so eurofondide direktiiviga (UCITS), mis näeb fondivalitseja rikkumise korral ette kõrge määraga rahatrahvi. IFS §-s 5032 on uus väärteokoosseis, mida käesolev eelnõu ei kajasta. Vastav väärteoteo koosseis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artiklite 5–7 nõuete rikkumise eest lisati Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.12.2021, 3) ja see jõustub 17.12.2021. Taksonoomiamäärusega 1 Lisa kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja nähti ette nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks. Nõuete eest karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti määrusest. Nõuded kehtestatakse investeerimisfondide valitsejatele, investeerimisühingutele, kindlustusandjatele investeerimistoodete, samuti pensionitoodete pakkumisel. Eelnimetatud määruse artiklis 22 sätestab, et liikmesriigid peavad kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes. Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused, kuid järelevalve tööks on ka tagada turutoimimise reeglite järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid koheldakse õiglaselt. Seetõttu nähti ette eelnimetatud rikkumise eest väärteotrahv maksimaalselt lubatud määras, so kuni 400 000 eurot. Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud. Finantsinspektsioonil on võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt vastavalt investeerimisfondide seaduse § 458 lõikele 1 teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus rakendada sunniraha investeerimisfondide seaduse §-s 465 sätestatud määras nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Taksonoomia määruse artikkel 22 sätestab abstraktsemalt, et meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada määruse eesmärkide täitmine. Nende kahe meetme koostoime toetab ka EL õigusest tulenevat põhimõtet, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest. 3. Teha eelnõu §-s 4 järgmised muudatused: 3.1. täiendada paragrahvi uute punktidega 21¹ ja 212 järgmises sõnastuses: 21¹) paragrahvi 263¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 212) paragrahvi 263¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas 2 Lisa summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 3.2. muuta ja sõnastada punkt 22 järgmiselt: 22) seadust täiendatakse §-dega 2632 ja 2633 järgmises sõnastuses: „§ 2632. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. § 2633. Aegumine Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“. Selgitus: eelnõu §-s 4, millega muudetakse KindlTS-s, tehakse muudatused johtuvalt uue väärteokoosseisu lisandumisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/853 artiklite 5–7 nõuete rikkumise eest ja mida käesolev eelnõu ei kajasta. Vastav teokooseis lisati KindlTS-sse Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.12.2021, 3) ja uus väärteokoosseis jõustub 17.12.2021. Määrusega (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja nähti ette nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks. Nõuete eest karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti määrusest. Nõuded kehtestatakse investeerimisfondide valitsejatele, investeerimisühingutele, kindlustusandjatele investeerimistoodete, samuti pensionitoodete pakkumisel. Eelnimetatud määruse artiklis 22 sätestab, et liikmesriigid peavad kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes. Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused, kuid järelevalve tööks on ka tagada turutoimimise reeglite järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid koheldakse õiglaselt. Seetõttu nähti ette eelnimetatud rikkumise eest väärteotrahv maksimaalselt lubatud määras, so kuni 400 000 eurot. Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud 3 Lisa määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud. Finantsinspektsioonil on võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt vastavalt investeerimisfondide seaduse § 458 lõikele 1 teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus rakendada sunniraha investeerimisfondide seaduse §-s 465 sätestatud määras nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Taksonoomia määruse artikkel 22 sätestab abstraktsemalt, et meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada määruse eesmärkide täitmine. Nende kahe meetme koostoime toetab ka EL õigusest tulenevat põhimõtet, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest. Eelnõu § 4 punkti 22 muudatus on normitehniline. 4. Teha eelnõu §-s 8 järgmised muudatused: 4.1. Jätta eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22. Selgitus: muudatusettepanekuga jäetakse eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22. RahaPTSi § 81 lõike 2 sõnastuse muudatus ja seaduse täiendus § 94¹ näol on juba RahaPTSi sisse viidud (RT I, 02.06.2021, 9). Vajadus eelnimetatud sätete muutmiseks on seega ära langenud. 4.2. Muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt: 5) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“; 4.3. Täiendada paragrahvi uue punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: 5¹) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“; Selgitus: Punktis 4.2. ja 4.3. muudatusettepanekuga muudetakse RahaPTSi § 83 selle kehtivas redaktsioonis (RT I, 10.07.2020, 1). 5. Teha eelnõu §-s 10 järgmised muudatused: 5.1. Muuta ja sõnastada punkt 1 järgmiselt: 1) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7215 lõikes 1“ tekstiosaga „ning § 725 lõikes 9“; 5.2. muuta ja sõnastada punkt 2 järgmiselt: 2) paragrahvi 71 lõikes 2, § 72¹ lõikes 2, § 722 lõikes 2 ja § 723 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“; 4 Lisa 5.3. Jätta eelnõu §-st 10 välja punktid 3 ja 4. Selgitus: punkti 5.1. muudatus on redaktsiooniline. Eelnõuga täiendatakse TKS § 65 lõike 2 sõnastust seaduse kehtivas redaktsioonis (RT 1, 04.01.2021, 14). Punkti 5.2. muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja TKS § 70 lõike 2 muudatus rahatrahvi määra muutmise kohta. Kehtivas sõnastuses saab juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 50 000 eurot, mistõttu sätte muutmine ei ole enam aktuaalne. Punktis 5.3. esitatud muudatusettepaneku kohaselt jäetakse eelnõust välja TKS § 72¹ pealkirja ja lõikes 1 viite muudatused, kuivõrd muudatused ei ole relevantsed (vastavad muudatused on seadusesse juba sisse viidud). 6. Teha eelnõu §-s 12 järgmised muudatused: 6.1. Muuta ja sõnastada punkt 1 järgmiselt: 1) paragrahvi 2378 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“; 6.2. Lugeda § 12 punkt 1 punktiks 13 ja täiendada paragrahvi uute punktidega 1¹ ja 12 järgmises sõnastuses: 1¹) paragrahvi 237¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 12) paragrahvi 237¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 6.3. Muuta ja sõnastada punkt 2 järgmiselt: 2) paragrahvide 2378–23710, 23712–23717, 23719, 23721, 23722, 23728, 23736, 23737, 23758–23778 ja 23780 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 6.4. Muuta ja sõnastada punkt 3 järgmiselt: 3) paragrahvide 2379, 23712–23714, 23716, 23717, 23728, 23736, 23737, 23758, 23761–23773, 23776, 23778, 23780, 23783 ja 23784 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 6.5. Asendada punktis 27 number „3“ sõnaga „kolm“; 6.6. Muuta ja sõnastada punkt 33 järgmiselt: 5 Lisa 33) paragrahvi 23760 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 6.7. Eelnõu punkt 37 välja jätta ja täiendada paragrahvi uute punktidega 37¹–374 järgmises sõnastuses: 371) paragrahvi 23781 ja § 23782 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 372) paragrahvi 23781 ja § 23782 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 373) paragrahvide 23783 ja 23784 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 374) paragrahv 23785 tunnistatakse kehtetuks; 6.8. Muuta ja sõnastada punkt 38 järgmiselt: 38) seaduse 25. peatükki täiendatakse §-dega 23786–23788 järgmises sõnastuses: „§ 23786. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. (2) Käesoleva seaduse §-s 23727 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi. (3) Käesoleva seaduse §-s 23780 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud käive aastane netokäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. § 23787. Aegumine 6 Lisa Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. § 23788. Menetlus Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.“. Selgitus: Eelnõu § 12 (VPTS) muutmine. VPTSi 25. peatüki sätteid on pärast käesoleva eelnõu esitamist Riigikogule muudetud järgmiste seaduse muutmise seadustega:  Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 04.12.2019, 1) jõustumise kuupäev 14.12.2019, osal. 01.01.2020,  Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 14.04.2021, 1) jõustumise kuupäev 01.01.2022.  Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 02.06.2021), jõustumise kuupäev 12.06.2021, osal. 26.06.2021.  Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 07.12.2021, 3), jõustumise kuupäev 17.12.2021. 1. Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati VPTSi 25. peatükki nelja uue väärteokoosseisuga (muutmise seadusega integreeriti Eesti õigusesse nn prospektimäärus (EL) 2017/1129, väärtpaberistamise määrus (EL) 2017/2402 ja aktsionäride õigusi käsitlev direktiiv (EL) 2017/828), kuid seaduses puudus võimalus ette näha kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve. 2. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täpsustati VPTSi 25. peatüki § 23758, § 23760 ja § 23766 väärteo koosseise asendades „aruandlusteenuse osutaja“ tekstiosaga „eraldi alusel tegutsev arveldusteenuse osutaja“. 3. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega täpsustati VPTSi 25. peatüki § 2378 väärteo koosseisu viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. 4. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati VPTSi muu hulgas kahe väärteokoosseisuga: taksonoomiamääruse (EL) 2020/853 nõuete rikkumise eest (VPTS § 23783 ) ja määruse (EL) 2020/1503 nõuete rikkumise eest (ühisrahastusteenuse osutaja nõuete rikkumised) (VPTS § 23784). Punkti 5.1. muudatusettepanek eelnõu § 12 punkti 1 muutmiseks, millega muudetakse VPTS § 2378 lõiget 1, tehakse seoses muudatustega krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Muudatusettepaneku eesmärgiks on võtta arvesse eelnimetatud muutmise seadusega tehtud muudatust sätte kooseisus, milles viidatakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. Punktide 6.2, 6.3, 6.4, 6.7 ja 6.8 muudatusettepanekud tehakse seoses väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega. Muudatusettepaneku kohaselt tõstetakse VPTS §-des 237¹, 23780, 23781, 23782, 23783 ja 23784 rahatrahvi määra, mille kehtestamise näevad ette järgmised ELi õigusaktid: 1) Määruses (EL) 2017/1129 sätestatud prospektinõuete rikkumine (VPTS § 237¹) 7 Lisa 2) Määruse (EL) 2017/2402 nõuete rikkumine (VPTS § 23780) 3) Aktsionäride õigusi kajastavast direktiivist (EL) 2017/828 tulenevate kohuste – hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustuse (VPTS § 23781) ja tasustamisaruande koostamise ja avaldamise nõuete rikkumine (VPTS § 23782). 4) Määruse (EL) 2020/853 finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelse teabe ja aruannete kohta kehtestatud nõuete rikkumine (VPTS § 23783 ) 5) Määruse (EL) 2020/1503 ühisrahastusteenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumised (VPTS § 23784). Eelnimetatud määrusest näevad ette karistuse kõrgetes trahvimäärades: 1) Prospektimääruse artikli 38 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada füüsilisele isikule rahatrahvi suuruses kuni 700 000 eurot, juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla ka kuni 3% käibest, sh konsolideeritud käibest. 2) Väärtpaberistamise määruse nõuete rikkumise korral näeb määruse artikli 32 lõige 2 ette rahatrahvi, mis on nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla ka kuni 10% netokäibest, sh konsolideeritud käibest. 3) Aktsionäride õigusi kajastava direktiivi artikli 14b kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Direktiiv puudutab ettevõtjaid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil. VPTS § 23781 väärteokoosseis, mis näeb ette tasustamisaruande koostamise avaldamise nõuete rikkumise eest, on suunatud turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendile ehk börsiettevõttele (finantsjärelevalve subjekt). VPTS § 23782 rikkumisi menetleb küll Finantsinspektsioon, kuid hääletusnõustajateks võivad olla audiitorettevõtjad aga näiteks ka pangad. Selleks, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise võimalus ka nende isikute puhul, tuleb arvesse võtta seega mitmeid aspekte, sh millised on ELi õiguses mitte finantsasutustele ette nähtud rahatrahvi määrad ning arvestada asjaolu, et tegemist on investoreid kaitsva põhimõtte rikkumisega. Investorite huve kaitsvate teiste VPTSi nõuete (analoogsete) rikkumiste puhul on ELi õigus ette näinud kõrgete rahatrahvide kohaldamise. Eelnimetatud seadusemuudatuse juurde koostatud seletuskirjas selgitatakse tasustamispoliitika kohta, et lisaks tasustamispoliitika avalikustamisele kohustab direktiiv liikmesriike tagama, et äriühing koostaks selge ja mõistetava tasustamisaruande, milles antakse terviklik ülevaade viimase majandusaasta jooksul igale juhile, sealhulgas igale äsja värvatud ja varasemale juhile makstud või tasumisele kuuluva tasu kohta, kõigi mis tahes laadi hüvede kohta. Tagamaks aktsionäridele lihtne juurdepääs tasustamisaruandele ning anda potentsiaalsetele investoritele ja sidusrühmadele võimalus saada teavet juhtide tasude kohta, peab tasustamisaruanne olema ka avaldatud (äriühingu veebilehel). Hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustus. Paljud institutsionaalsed investorid ja varahaldurid kasutavad hääletusnõustaja ehk volitatud nõustajate teenuseid, kes teevad uuringuid ning annavad nõu ja soovitusi selle kohta, kuidas tuleks börsil noteeritud äriühingute üldkoosolekutel hääletada. Hääletusnõustajatel on oluline roll ühingujuhtimises, kuid nad võivad ka oluliselt mõjutada investorite hääletamiskäitumist. Hääletusnõustajatele tähtsusest tulenevalt kohaldatakse neile teabe avalikustamise nõudeid. 8 Lisa Hääletusnõustajad peavad avalikustama oma tegevuse aluseks oleva käitumisjuhendi ning andma vastava käitumisjuhendi rakendamisest aru. Kui hääletusnõustaja käitumisjuhendit ei järgi või järgib osaliselt, siis avaldab ta oma veebilehel käitumisjuhendi mitte järgimise või osalise järgimise põhjendused. Lisaks peavad hääletusnõustajad avaldama ka põhiteabe seoses uuringute, nõuannete ja hääletussoovituste koostamisega ning mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide või ärisuhetega, mis võivad mõjutada uuringute, nõuannete ja hääletussoovituste koostamist. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et tegemist on olulise investoreid kaitsvate põhimõtetega, mille rikkumine on ELi õiguse kohaselt karistatav. Lähtudes eeltoodust ja mittefinantsasutustele kehtestatud rahatrahvide suurust ELi õiguses (finantsvaldkonna regulatsioonides)1, nähakse ette, et VPTS § 23782 rikkumise suhtes tuleks samuti võimaldada kohaldada kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi, so kuni 1 miljon eurot või alternatiivselt kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. 4) VPTS 23783 sätestati rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on võrdse kohtlemise tagamiseks ning tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav (analoogne investeerimisfondide seaduses § 5032 ja kindlustustegevuse seaduses § 2631 rikkumine). Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud. Finantsinspektsioonil on võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt vastavalt väärtpaberituru seaduse § 234 lõikele 1 teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus rakendada sunniraha väärtpaberituru seaduse §-s 2341 sätestatud määras nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Taksonoomia määruse artikkel 22 sätestab abstraktsemalt, et meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada määruse eesmärkide täitmine. Nende kahe meetme koostoime toetab ka EL õigusest tulenevat põhimõtet, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest. Vt ka eelnõu § 2 investeerimisfondide seaduse muudatuse selgitust. 5) VPTS 23784 sätestati rahatrahvid lähtuvalt määruse (EL) 2020/1503 artiklis 39 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama vastavate artiklite sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. 1 AMLD IV näeb ette muudele subjektidele, kes ei ole finantsasutused ega krediidiasutused rahatrahvi suuruses kuni 1 miljon eurot või kuni kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasule või ärahoitud kahjule vastavas summas. 9 Lisa Täpsemalt on Finantsinspektsioonil võimalike rikkumiste korral ühisrahastusteenuse osutajat väärteo korras sanktsioneerida mitmetes EL määruse 2020/1503 artiklites sätestatud nõuete rikkumiste eest. EL õigusest tuleneb põhimõte, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest. Trahvide suurus on, tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav, analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatud §-s 23783 ette nähtud rahatrahvi suurusega. Punkti 6.5. muudatus on normitehniline. Punkti 6.6. muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu § 12 punkti 33, millega muudetakse VPTS § 23760 lõiget 1. Muudatusettepaneku eesmärgiks on võtta arvesse Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatusi (jõustub 01.01.2022) väärteo koosseisus. 7. Samuti juhime tähelepanu, et Riigikogu majanduskomisjonis menetletakse eelnõuga 424SE Tarbijakaitseseaduse muudatusi, millega muu hulgas tõhustatakse karistusi tarbijate õiguste kaitseks, sealhulgas muudetakse karistusmäärasid. Eelnimetatud eelnõu muudatused kattuvad osaliselt käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega (väärteotrahvi määrade muudatused), mida tuleb edaspidi seaduse muutmise eelnõude paralleelsel menetlemisel arvesse võtta. 10 Marek Jürgenson Riigikogu Meie 16.12.2021 nr 1.1-10.1/8987-1 [email protected] Riigikogu õiguskomisjonile Austatud Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja komisjoni liikmed Pöördun teie poole ettepanekuga jätkata Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõude 94SE ja 111SE menetlemisega ning vastu võtta muudatused, mis võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada finantsvaldkonnas sätestatud rikkumiste eest kehtivast väärteotrahvi määrast oluliselt suurema määraga karistusi. Ettepaneku jätkata nimetatud eelnõude menetlemist Riigikogus ja täiendada juriidilise isiku vastutuse regulatsiooni on esitanud ka justiitsminister (kiri 03.12.2021 nr 8-1/7444). Rahandusministeeriumi ettevalmistatud ja Riigikogule esitatud finantsvaldkonna väärteokaristuste eelnõuga (111SE) võetakse üle 19 finantsõigust puudutava valdkonna direktiivi ja määrust1, milles kohustatakse liikmesriike teatud nõuete rikkumise eest kohaldama halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid. Vajadus ette näha finantssektorile kehtestatud nõuete rikkumise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused on jätkuvalt aktuaalsed, sest üksnes mittekaristuslike haldusmeetmete (sunniraha) rakendamist ei saaks pidada piisavaks Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise tagamisel. Justiitsministeeriumi koostatud ja Riigikogule esitatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (94SE) on eelduseks kõrge ülemmääraga rahatrahvi määramiseks finantssektoris. Riigikogu menetluse ajal algasid arutelud selle ümber, kas ELi õiguses nimetatud kõrge määraga halduskaristusi on sobiv riigisiseselt üle võtta väärteotrahvidena. Karistusõiguse kitsakohtadele finants-, andmekaitse-, konkurentsi- ning tolli- ja maksunduse valdkonnas juhtisid tähelepanu Finantsinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon, Maksu- ja Tolliamet ning Konkurentsiamet oma ühispöördumises Riigikogu õiguskomisjonile. Riigikohtu esitatud arvamuse kohaselt oleks haldustrahvil kui haldusmeetmel mitmed eelised karistusõigusliku meetme ees. Arvamuse kõnealuse eelnõu kohta andis ka Riigikohtu endine esimees ja Euroopa Kohtu kohtujurist Priit Pikamäe, kes rõhutas vajadust sanktsioone puudutav ELi õigus võtta üle korrektselt, so administratiiv- ehk haldussanktsioonide kaudu. 1 Pärast eelnõu esitamist Riigikogule on Euroopa Parlament ja nõukogu täiendavalt võtnud vastu finantsvaldkonnas erinevaid direktiive ja määruseid, millest liikmesriikidele eelnimetatud kohustused tulenevad. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Justiitsministeerium alustas 2020. aastal uue seaduseelnõu väljatöötamist, mis näeks ette üldpõhimõtted kõrgete rahatrahvide kehtestamiseks ja nende menetlemiseks ning mis oleks haldustrahvide määramisel nn üldseaduseks. 2020.a kevadel valmis haldustrahviõiguse kontseptsioonipaber2, sügisel esitas justiitsministeerium kooskõlastamiseks haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu3. Haldustrahvi määramiseks eraldi menetluse loomine süüteomenetluse ja haldusmenetluse vahele osutus kahtlemata keeruliseks ülesandeks, seda nii Eesti kehtiva väljakujunenud (haldus)õiguse eripära, menetlusaluse õiguste tagamise kui rakendamise efektiivsuse eesmärgi aspektidest. Kokkuvõtvalt võib haldustrahvimenetluse eelnõu kohta laekunud tagasiside põhjal öelda, et kooskõlastamiseks esitatud haldustrahvide menetlemise regulatsioon külvas pigem segadust ning tõdeti, et väljatöötatud lahendus on poolik ja selle riigisisene rakendamine on problemaatiline.4 Omajagu tähelepanu nõudis ka alanud pandeemia, mistõttu on mõistetav, et fookus nihkus haldustrahvidelt kriisi lahendamisele ja haldustrahvimenetluse seaduse rakendusnormideni ei jõutudki. Mõistan, et kontseptuaalsed muutused ja muudatused nõuavad ka põhjalikumat analüüsi ja ettevalmistust. Halduskaristuste menetlemine üldseaduse alusel ei pruugi hõlmata erinevate valdkondade (finants, konkurents, andmekaitse jm) eripära ega lahendada valdkonnaspetsiifilisi probleeme. Halduskaristuste regulatsioon peab tagama vajalikul määral õigusselguse igas tegevusvaldkonnas, mistõttu võib olla mõistlikum otsida lahendusi edaspidi valdkonnapõhiselt. Arutelud ja vaidlused kontseptuaalsete valikute üle on tekitanud olukorra, kus tänaseni puudub Finantsinspektsioonil võimalus määrata kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve. Eelnõude menetlemisega jätkamine on oluline muu hulgas eesseisva Moneyvali5 hindamise seisukohast, mille järeldustel on otsene mõju Eesti finantskeskkonnale ja mainele rahvusvaheliselt. Seetõttu pean vajalikuks jätkata eelnõude 94SE ja 111SE menetlemisega ning lahenduste leidmisega juriidilisele isikule vastutuse omistamisega kaasnevatele probleemidele, millele on eelnõude menetlemise ajal ka osundatud. Kõrge määraga haldustrahvide ette nägemine väärteomenetluses ei välista võimalust, et tulevikus asendatakse vajadusel finantsvaldkonnas väärteotrahvid haldusõigusliku meetmega. Vastav regulatsioon tuleb sellisel juhul välja töötada arvestades just EL õigusega seatud eesmärke ja finantssektori toimimise eripära. Esitame ühtlasi muudatusettepanekud rahandusministeeriumi väljatöötatud eelnõule 111SE, kuivõrd vahepeal on eelnõuga muudetavaid seadusi muudetud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/309fc3be-0fd4-4768-bb5f-8b398221877f 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0350345-d819-4adc-bc56-37594d5f815f 4 samas 5 Moneyval on Euroopa Nõukogu juurde moodustatud püsivalt tegutsev rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav ekspertkomisjon. 2 rahandusminister Lisa(d): Lisa (muudatusettepanekud), 10 lk Linda Lelumees 611 3550 [email protected] 3 Lisaadressaadid: Justiitsministeerium 4 Saatja: Raini Laide <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 15:25 Adressaat: Emta emta <[email protected]>; <[email protected]>; AKI info <[email protected]>; Pille Lehis <[email protected]>; Konkurentsiamet <[email protected]>; Märt Ots <[email protected]>; Mare Kingo <[email protected]>; <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; advokatuur advokatuur ee <[email protected]> Teema: Rahandusministeeriumi muudatused eelnõule 111SE Manused: Riigikogu_õiguskomisjonile (3).pdf; Lisa_Muudatusettepanekud_111SE (2).pdf Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Riigikogu õiguskomisjoni menetluses on eelnõud 111 SE ja 94 SE. 16.12. 2021.a. saatis rahandusministeerium õiguskomisjonile kirja koos muudatusettepanekutega eelnõule 111 SE (failid on manuses). Andke palun teada kui Teil on märkusi või ettepanekuid esitatud muudatuste kohta. Eelnõu 111 SE osas hetkel veel kindlat menetlusgraafikut ei ole. Kuid annan teada kui eelnõu 111 SE või 94 SE arutamist õiguskomisjonis kavandatakse, kindlasti kaasame teid. Kõik eelnõudele 94 SE ja 111 SE seni antud arvamused on nähtavad eelnõude kaartidel. Kui eelnõude kaardil veidi allapoole kerida on vahepealkiri „Arvamused“. Link eelnõule 94 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1bfa1944-2de6-449d-a788- 887bc84cfd0f/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste% 20muutmise%20seadus%20(Euroopa%20Liidu%20%C3%B5igusest%20tulenevad%20rahatrahvid) Link eelnõule 111 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aece8f34-146c-41f6-b3fd- 90402dfdd470/Audiitortegevuse%20seaduse,%20finantskriisi%20ennetamise%20ja%20lahendamise%20 seaduse%20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(finantsvaldkonna%20v%C3%A4%C 3%A4rteokaristuste%20reform,%20EL-i%20%C3%B5igusest%20tulenevad%20karistused) Tänades ja kõike head soovides, Raini Laide Riigikogu Kantselei õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja T: +372 631 6450 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. www.riigikogu.ee
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel