Lisa
Muudatusettepanekud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (111SE) juurde
1. Teha eelnõu §-s 2 järgmised muudatused:
1.1. muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt:
5) paragrahvi 92 lõikes 2 ja § 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga
„5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“;
1.2. muuta ja sõnastada punkt 6 järgmiselt:
6) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks;
Selgitus: Eelnõu § 2 (FELS) muudatused. Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust
omavahendite ja kõlblike kohustuste oodatavast miinimumnõude tasemest, kuid
krediidiasutusel on kohustus igal ajal täita omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes
kohaldatavat miinimumnõuet (FELS § 17 lg 1). See nõue ei ole kaetud teiste FELS rikkumiste
koosseisuga, mistõttu ei ole põhjendatud § 94 kehtetuks tunnistada. Kuna tegemist on
direktiivist tuleneva nõude rikkumisega, nähakse rikkumise korral ette võimalus kohaldada ka
direktiivis ettenähtud kõrget trahvimäära.
2. Teha eelnõu §-s 3 järgmised muudatused:
2.1. muuta ja sõnastada punkt 3 järgmiselt:
3) paragrahvide 475–477, 480, 481, 485, 488, 489, 492, 493, 495, 496 ja 503¹–513 lõikes 1
asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;
2.2. muuta ja sõnastada punkt 4 järgmiselt:
4) paragrahvide 475–477, 480–483, 485–497, 499, 500 ja 503¹–513 lõikes 2 asendatakse
tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise
isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;
Selgitus: Eelnõu § 3 (IFS) muutmine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1131
(määrus rahaturufondide kohta) rakendamiseks on ette nähtud uus väärteokoosseis §-s 503¹,
mida käesolev eelnõu ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et võimaldada
määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada fondivalitsejatele kõrgendatud
ülemmääraga rahatrahvi. Eelnimetatud määruse artikkel 40 kohustab liikmesriike kehtestama
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused määruses kehtestatud nõuete rikkumiste
eest. Kuivõrd rahaturufonde käsitlev määrus ja selle nõuded põhinevad ELi eurofondide ja
alternatiivsete investeerimisfondide regulatsioonil, siis kohaldatakse määruse nõudeid
kooskõlas eelnimetatud õigusaktidega, so eurofondide direktiiviga (UCITS), mis näeb
fondivalitseja rikkumise korral ette kõrge määraga rahatrahvi.
IFS §-s 5032 on uus väärteokoosseis, mida käesolev eelnõu ei kajasta. Vastav väärteoteo
koosseis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus)
artiklite 5–7 nõuete rikkumise eest lisati Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega (RT I, 07.12.2021, 3) ja see jõustub 17.12.2021. Taksonoomiamäärusega
1
Lisa
kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja nähti ette nõuded finantsturu
osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava
teabe esitamiseks. Nõuete eest karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele
samuti määrusest. Nõuded kehtestatakse investeerimisfondide valitsejatele,
investeerimisühingutele, kindlustusandjatele investeerimistoodete, samuti pensionitoodete
pakkumisel. Eelnimetatud määruse artiklis 22 sätestab, et liikmesriigid peavad kehtestama
artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud
määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel
juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsiooni järelevalve
seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike
investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete
läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes.
Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning
toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori
kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta
klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi
stabiilsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita
kliendi ees võetud kohustused, kuid järelevalve tööks on ka tagada turutoimimise reeglite
järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid
koheldakse õiglaselt. Seetõttu nähti ette eelnimetatud rikkumise eest väärteotrahv
maksimaalselt lubatud määras, so kuni 400 000 eurot. Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus
peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha
võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud
määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui
tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud.
Finantsinspektsioonil on võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt vastavalt
investeerimisfondide seaduse § 458 lõikele 1 teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise
eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus
rakendada sunniraha investeerimisfondide seaduse §-s 465 sätestatud määras nii füüsilisele kui
juriidilisele isikule. Taksonoomia määruse artikkel 22 sätestab abstraktsemalt, et meetmed ja
karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset
reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada määruse
eesmärkide täitmine. Nende kahe meetme koostoime toetab ka EL õigusest tulenevat
põhimõtet, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel
juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori
eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks
sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda
ka ultima ratio põhimõttest.
3. Teha eelnõu §-s 4 järgmised muudatused:
3.1. täiendada paragrahvi uute punktidega 21¹ ja 212 järgmises sõnastuses:
21¹) paragrahvi 263¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000
eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas“;
212) paragrahvi 263¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000
eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
2
Lisa
summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“;
3.2. muuta ja sõnastada punkt 22 järgmiselt:
22) seadust täiendatakse §-dega 2632 ja 2633 järgmises sõnastuses:
„§ 2632. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele
kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on
emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane
kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande
järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 2633. Aegumine
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“.
Selgitus: eelnõu §-s 4, millega muudetakse KindlTS-s, tehakse muudatused johtuvalt uue
väärteokoosseisu lisandumisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/853
artiklite 5–7 nõuete rikkumise eest ja mida käesolev eelnõu ei kajasta. Vastav teokooseis lisati
KindlTS-sse Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I,
07.12.2021, 3) ja uus väärteokoosseis jõustub 17.12.2021.
Määrusega (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) kehtestati kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja nähti ette nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele
lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks. Nõuete eest
karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti määrusest. Nõuded
kehtestatakse investeerimisfondide valitsejatele, investeerimisühingutele, kindlustusandjatele
investeerimistoodete, samuti pensionitoodete pakkumisel. Eelnimetatud määruse artiklis 22
sätestab, et liikmesriigid peavad kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral
kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud määruses kehtestatakse raamistik ning
kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul liigitatakse majandustegevus
keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt on olulised määruse artiklid
5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike investeeringute, keskkonnanäitajaid
edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete läbipaistvusele lepingueelses teabes ja
perioodilistes aruannetes.
Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning
toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori
kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta
klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi
stabiilsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita
kliendi ees võetud kohustused, kuid järelevalve tööks on ka tagada turutoimimise reeglite
järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid
koheldakse õiglaselt. Seetõttu nähti ette eelnimetatud rikkumise eest väärteotrahv
maksimaalselt lubatud määras, so kuni 400 000 eurot. Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus
peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha
võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud
3
Lisa
määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui
tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud.
Finantsinspektsioonil on võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt vastavalt
investeerimisfondide seaduse § 458 lõikele 1 teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise
eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus
rakendada sunniraha investeerimisfondide seaduse §-s 465 sätestatud määras nii füüsilisele kui
juriidilisele isikule. Taksonoomia määruse artikkel 22 sätestab abstraktsemalt, et meetmed ja
karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset
reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada määruse
eesmärkide täitmine. Nende kahe meetme koostoime toetab ka EL õigusest tulenevat
põhimõtet, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel
juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori
eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks
sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda
ka ultima ratio põhimõttest.
Eelnõu § 4 punkti 22 muudatus on normitehniline.
4. Teha eelnõu §-s 8 järgmised muudatused:
4.1. Jätta eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22.
Selgitus: muudatusettepanekuga jäetakse eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22. RahaPTSi § 81
lõike 2 sõnastuse muudatus ja seaduse täiendus § 94¹ näol on juba RahaPTSi sisse viidud (RT
I, 02.06.2021, 9). Vajadus eelnimetatud sätete muutmiseks on seega ära langenud.
4.2. Muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt:
5) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot
või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas.“;
4.3. Täiendada paragrahvi uue punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:
5¹) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot
või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas
või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud
käibest.“;
Selgitus: Punktis 4.2. ja 4.3. muudatusettepanekuga muudetakse RahaPTSi § 83 selle kehtivas
redaktsioonis (RT I, 10.07.2020, 1).
5. Teha eelnõu §-s 10 järgmised muudatused:
5.1. Muuta ja sõnastada punkt 1 järgmiselt:
1) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7215 lõikes 1“ tekstiosaga „ning § 725
lõikes 9“;
5.2. muuta ja sõnastada punkt 2 järgmiselt:
2) paragrahvi 71 lõikes 2, § 72¹ lõikes 2, § 722 lõikes 2 ja § 723 lõikes 2 asendatakse tekstiosa
„32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“;
4
Lisa
5.3. Jätta eelnõu §-st 10 välja punktid 3 ja 4.
Selgitus: punkti 5.1. muudatus on redaktsiooniline. Eelnõuga täiendatakse TKS § 65 lõike 2
sõnastust seaduse kehtivas redaktsioonis (RT 1, 04.01.2021, 14).
Punkti 5.2. muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja TKS § 70 lõike 2 muudatus
rahatrahvi määra muutmise kohta. Kehtivas sõnastuses saab juriidilist isikut karistada
rahatrahviga kuni 50 000 eurot, mistõttu sätte muutmine ei ole enam aktuaalne.
Punktis 5.3. esitatud muudatusettepaneku kohaselt jäetakse eelnõust välja TKS § 72¹ pealkirja
ja lõikes 1 viite muudatused, kuivõrd muudatused ei ole relevantsed (vastavad muudatused on
seadusesse juba sisse viidud).
6. Teha eelnõu §-s 12 järgmised muudatused:
6.1. Muuta ja sõnastada punkt 1 järgmiselt:
1) paragrahvi 2378 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või
nende alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe
avalikustamata jätmise või inspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või
ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;
6.2. Lugeda § 12 punkt 1 punktiks 13 ja täiendada paragrahvi uute punktidega 1¹ ja 12 järgmises
sõnastuses:
1¹) paragrahvi 237¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „700 000
eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas“;
12) paragrahvi 237¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot
või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas
või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;
6.3. Muuta ja sõnastada punkt 2 järgmiselt:
2) paragrahvide 2378–23710, 23712–23717, 23719, 23721, 23722, 23728, 23736, 23737, 23758–23778
ja 23780 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni
kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni
kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;
6.4. Muuta ja sõnastada punkt 3 järgmiselt:
3) paragrahvide 2379, 23712–23714, 23716, 23717, 23728, 23736, 23737, 23758, 23761–23773, 23776,
23778, 23780, 23783 ja 23784 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5
000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas“;
6.5. Asendada punktis 27 number „3“ sõnaga „kolm“;
6.6. Muuta ja sõnastada punkt 33 järgmiselt:
5
Lisa
33) paragrahvi 23760 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot
või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas“;
6.7. Eelnõu punkt 37 välja jätta ja täiendada paragrahvi uute punktidega 37¹–374 järgmises
sõnastuses:
371) paragrahvi 23781 ja § 23782 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga
„1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas“;
372) paragrahvi 23781 ja § 23782 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga
„1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas“;
373) paragrahvide 23783 ja 23784 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5
000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“;
374) paragrahv 23785 tunnistatakse kehtetuks;
6.8. Muuta ja sõnastada punkt 38 järgmiselt:
38) seaduse 25. peatükki täiendatakse §-dega 23786–23788 järgmises sõnastuses:
„§ 23786. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
(1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt
viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline
isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane
kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande
järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
(2) Käesoleva seaduse §-s 23727 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel
majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest
tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning
saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on
esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud
aastaaruande järgi.
(3) Käesoleva seaduse §-s 23780 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive vastavalt
viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline
isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud käive aastane netokäive või
vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on
heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 23787. Aegumine
6
Lisa
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
§ 23788. Menetlus
Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.“.
Selgitus: Eelnõu § 12 (VPTS) muutmine. VPTSi 25. peatüki sätteid on pärast käesoleva eelnõu
esitamist Riigikogule muudetud järgmiste seaduse muutmise seadustega:
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 04.12.2019, 1) jõustumise
kuupäev 14.12.2019, osal. 01.01.2020,
Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 14.04.2021, 1)
jõustumise kuupäev 01.01.2022.
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT
I, 02.06.2021), jõustumise kuupäev 12.06.2021, osal. 26.06.2021.
Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 07.12.2021, 3),
jõustumise kuupäev 17.12.2021.
1. Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati VPTSi 25. peatükki
nelja uue väärteokoosseisuga (muutmise seadusega integreeriti Eesti õigusesse nn
prospektimäärus (EL) 2017/1129, väärtpaberistamise määrus (EL) 2017/2402 ja aktsionäride
õigusi käsitlev direktiiv (EL) 2017/828), kuid seaduses puudus võimalus ette näha kõrgendatud
ülemmääraga rahatrahve.
2. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täpsustati VPTSi 25.
peatüki § 23758, § 23760 ja § 23766 väärteo koosseise asendades „aruandlusteenuse osutaja“
tekstiosaga „eraldi alusel tegutsev arveldusteenuse osutaja“.
3. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
täpsustati VPTSi 25. peatüki § 2378 väärteo koosseisu viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EL) nr 575/2013.
4. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati VPTSi muu
hulgas kahe väärteokoosseisuga: taksonoomiamääruse (EL) 2020/853 nõuete rikkumise eest
(VPTS § 23783 ) ja määruse (EL) 2020/1503 nõuete rikkumise eest (ühisrahastusteenuse osutaja
nõuete rikkumised) (VPTS § 23784).
Punkti 5.1. muudatusettepanek eelnõu § 12 punkti 1 muutmiseks, millega muudetakse VPTS §
2378 lõiget 1, tehakse seoses muudatustega krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Muudatusettepaneku eesmärgiks on võtta
arvesse eelnimetatud muutmise seadusega tehtud muudatust sätte kooseisus, milles viidatakse
muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013.
Punktide 6.2, 6.3, 6.4, 6.7 ja 6.8 muudatusettepanekud tehakse seoses väärtpaberituru seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega. Muudatusettepaneku kohaselt tõstetakse
VPTS §-des 237¹, 23780, 23781, 23782, 23783 ja 23784 rahatrahvi määra, mille kehtestamise
näevad ette järgmised ELi õigusaktid:
1) Määruses (EL) 2017/1129 sätestatud prospektinõuete rikkumine (VPTS § 237¹)
7
Lisa
2) Määruse (EL) 2017/2402 nõuete rikkumine (VPTS § 23780)
3) Aktsionäride õigusi kajastavast direktiivist (EL) 2017/828 tulenevate kohuste –
hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustuse (VPTS § 23781) ja tasustamisaruande
koostamise ja avaldamise nõuete rikkumine (VPTS § 23782).
4) Määruse (EL) 2020/853 finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelse teabe ja
aruannete kohta kehtestatud nõuete rikkumine (VPTS § 23783 )
5) Määruse (EL) 2020/1503 ühisrahastusteenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumised
(VPTS § 23784).
Eelnimetatud määrusest näevad ette karistuse kõrgetes trahvimäärades:
1) Prospektimääruse artikli 38 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada füüsilisele isikule rahatrahvi
suuruses kuni 700 000 eurot, juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse
rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Juriidilise isiku
puhul võib rahatrahv olla ka kuni 3% käibest, sh konsolideeritud käibest.
2) Väärtpaberistamise määruse nõuete rikkumise korral näeb määruse artikli 32 lõige 2 ette
rahatrahvi, mis on nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või
kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses.
Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla ka kuni 10% netokäibest, sh konsolideeritud käibest.
3) Aktsionäride õigusi kajastava direktiivi artikli 14b kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Direktiiv puudutab ettevõtjaid, kelle
aktsiatega kaubeldakse börsil. VPTS § 23781 väärteokoosseis, mis näeb ette tasustamisaruande
koostamise avaldamise nõuete rikkumise eest, on suunatud turul kaubeldava hääleõigust andva
aktsia emitendile ehk börsiettevõttele (finantsjärelevalve subjekt). VPTS § 23782 rikkumisi
menetleb küll Finantsinspektsioon, kuid hääletusnõustajateks võivad olla audiitorettevõtjad aga
näiteks ka pangad. Selleks, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste
kohaldamise võimalus ka nende isikute puhul, tuleb arvesse võtta seega mitmeid aspekte, sh
millised on ELi õiguses mitte finantsasutustele ette nähtud rahatrahvi määrad ning arvestada
asjaolu, et tegemist on investoreid kaitsva põhimõtte rikkumisega. Investorite huve kaitsvate
teiste VPTSi nõuete (analoogsete) rikkumiste puhul on ELi õigus ette näinud kõrgete
rahatrahvide kohaldamise.
Eelnimetatud seadusemuudatuse juurde koostatud seletuskirjas selgitatakse tasustamispoliitika
kohta, et lisaks tasustamispoliitika avalikustamisele kohustab direktiiv liikmesriike tagama, et
äriühing koostaks selge ja mõistetava tasustamisaruande, milles antakse terviklik ülevaade
viimase majandusaasta jooksul igale juhile, sealhulgas igale äsja värvatud ja varasemale juhile
makstud või tasumisele kuuluva tasu kohta, kõigi mis tahes laadi hüvede kohta. Tagamaks
aktsionäridele lihtne juurdepääs tasustamisaruandele ning anda potentsiaalsetele investoritele
ja sidusrühmadele võimalus saada teavet juhtide tasude kohta, peab tasustamisaruanne olema
ka avaldatud (äriühingu veebilehel).
Hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustus. Paljud institutsionaalsed investorid ja
varahaldurid kasutavad hääletusnõustaja ehk volitatud nõustajate teenuseid, kes teevad
uuringuid ning annavad nõu ja soovitusi selle kohta, kuidas tuleks börsil noteeritud äriühingute
üldkoosolekutel hääletada. Hääletusnõustajatel on oluline roll ühingujuhtimises, kuid nad
võivad ka oluliselt mõjutada investorite hääletamiskäitumist. Hääletusnõustajatele tähtsusest
tulenevalt kohaldatakse neile teabe avalikustamise nõudeid.
8
Lisa
Hääletusnõustajad peavad avalikustama oma tegevuse aluseks oleva käitumisjuhendi ning
andma vastava käitumisjuhendi rakendamisest aru. Kui hääletusnõustaja käitumisjuhendit ei
järgi või järgib osaliselt, siis avaldab ta oma veebilehel käitumisjuhendi mitte järgimise või
osalise järgimise põhjendused.
Lisaks peavad hääletusnõustajad avaldama ka põhiteabe seoses uuringute, nõuannete ja
hääletussoovituste koostamisega ning mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide või
ärisuhetega, mis võivad mõjutada uuringute, nõuannete ja hääletussoovituste koostamist.
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et tegemist on olulise investoreid kaitsvate põhimõtetega, mille
rikkumine on ELi õiguse kohaselt karistatav. Lähtudes eeltoodust ja mittefinantsasutustele
kehtestatud rahatrahvide suurust ELi õiguses (finantsvaldkonna regulatsioonides)1, nähakse
ette, et VPTS § 23782 rikkumise suhtes tuleks samuti võimaldada kohaldada kõrgendatud
ülemmääraga rahatrahvi, so kuni 1 miljon eurot või alternatiivselt kuni kahekordses väärteo
tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
4) VPTS 23783 sätestati rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille
kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad
meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on võrdse kohtlemise tagamiseks ning tulenevalt
asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav (analoogne
investeerimisfondide seaduses § 5032 ja kindlustustegevuse seaduses § 2631 rikkumine).
Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning
käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras,
tuleb see ette näha ka eelnimetatud määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse
toimimise eesmärgil üldisemalt kui tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema
võrdväärsel tasemel kaitstud.
Finantsinspektsioonil on võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt vastavalt
väärtpaberituru seaduse § 234 lõikele 1 teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise eest
(rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus
rakendada sunniraha väärtpaberituru seaduse §-s 2341 sätestatud määras nii füüsilisele kui
juriidilisele isikule. Taksonoomia määruse artikkel 22 sätestab abstraktsemalt, et meetmed ja
karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Võttes arvesse konkreetset
reguleeritavat valdkonda, ei pruugi mittekaristuslikest meetmetest piisata, et tagada määruse
eesmärkide täitmine. Nende kahe meetme koostoime toetab ka EL õigusest tulenevat
põhimõtet, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel
juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori
eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks
sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda
ka ultima ratio põhimõttest. Vt ka eelnõu § 2 investeerimisfondide seaduse muudatuse selgitust.
5) VPTS 23784 sätestati rahatrahvid lähtuvalt määruse (EL) 2020/1503 artiklis 39 sätestatust,
mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama vastavate artiklite sätete rikkumise korral
kohaldatavad meetmed ja karistusnormid.
1
AMLD IV näeb ette muudele subjektidele, kes ei ole finantsasutused ega krediidiasutused rahatrahvi suuruses
kuni 1 miljon eurot või kuni kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasule või ärahoitud kahjule vastavas
summas.
9
Lisa
Täpsemalt on Finantsinspektsioonil võimalike rikkumiste korral ühisrahastusteenuse osutajat
väärteo korras sanktsioneerida mitmetes EL määruse 2020/1503 artiklites sätestatud nõuete
rikkumiste eest.
EL õigusest tuleneb põhimõte, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see,
mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada
finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline,
et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb
seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest.
Trahvide suurus on, tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja
hoiatav, analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatud §-s 23783 ette nähtud rahatrahvi
suurusega.
Punkti 6.5. muudatus on normitehniline.
Punkti 6.6. muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu § 12 punkti 33, millega muudetakse
VPTS § 23760 lõiget 1. Muudatusettepaneku eesmärgiks on võtta arvesse Finantsinspektsiooni
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatusi (jõustub 01.01.2022) väärteo
koosseisus.
7. Samuti juhime tähelepanu, et Riigikogu majanduskomisjonis menetletakse eelnõuga 424SE
Tarbijakaitseseaduse muudatusi, millega muu hulgas tõhustatakse karistusi tarbijate õiguste
kaitseks, sealhulgas muudetakse karistusmäärasid. Eelnimetatud eelnõu muudatused kattuvad
osaliselt käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega (väärteotrahvi määrade
muudatused), mida tuleb edaspidi seaduse muutmise eelnõude paralleelsel menetlemisel
arvesse võtta.
10
Marek Jürgenson
Riigikogu Meie 16.12.2021 nr 1.1-10.1/8987-1
[email protected]
Riigikogu õiguskomisjonile
Austatud Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja komisjoni liikmed
Pöördun teie poole ettepanekuga jätkata Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõude 94SE
ja 111SE menetlemisega ning vastu võtta muudatused, mis võimaldaks täita Euroopa Liidu
õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada finantsvaldkonnas sätestatud rikkumiste eest
kehtivast väärteotrahvi määrast oluliselt suurema määraga karistusi. Ettepaneku jätkata
nimetatud eelnõude menetlemist Riigikogus ja täiendada juriidilise isiku vastutuse
regulatsiooni on esitanud ka justiitsminister (kiri 03.12.2021 nr 8-1/7444).
Rahandusministeeriumi ettevalmistatud ja Riigikogule esitatud finantsvaldkonna
väärteokaristuste eelnõuga (111SE) võetakse üle 19 finantsõigust puudutava valdkonna
direktiivi ja määrust1, milles kohustatakse liikmesriike teatud nõuete rikkumise eest
kohaldama halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid. Vajadus ette näha finantssektorile
kehtestatud nõuete rikkumise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused on
jätkuvalt aktuaalsed, sest üksnes mittekaristuslike haldusmeetmete (sunniraha) rakendamist ei
saaks pidada piisavaks Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise tagamisel.
Justiitsministeeriumi koostatud ja Riigikogule esitatud karistusseadustiku ja sellega
seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (94SE) on eelduseks kõrge ülemmääraga
rahatrahvi määramiseks finantssektoris. Riigikogu menetluse ajal algasid arutelud selle
ümber, kas ELi õiguses nimetatud kõrge määraga halduskaristusi on sobiv riigisiseselt üle
võtta väärteotrahvidena. Karistusõiguse kitsakohtadele finants-, andmekaitse-, konkurentsi-
ning tolli- ja maksunduse valdkonnas juhtisid tähelepanu Finantsinspektsioon, Andmekaitse
Inspektsioon, Maksu- ja Tolliamet ning Konkurentsiamet oma ühispöördumises Riigikogu
õiguskomisjonile. Riigikohtu esitatud arvamuse kohaselt oleks haldustrahvil kui
haldusmeetmel mitmed eelised karistusõigusliku meetme ees. Arvamuse kõnealuse eelnõu
kohta andis ka Riigikohtu endine esimees ja Euroopa Kohtu kohtujurist Priit Pikamäe, kes
rõhutas vajadust sanktsioone puudutav ELi õigus võtta üle korrektselt, so administratiiv- ehk
haldussanktsioonide kaudu.
1
Pärast eelnõu esitamist Riigikogule on Euroopa Parlament ja nõukogu täiendavalt võtnud vastu
finantsvaldkonnas erinevaid direktiive ja määruseid, millest liikmesriikidele eelnimetatud kohustused
tulenevad.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium alustas 2020. aastal uue seaduseelnõu väljatöötamist, mis näeks ette
üldpõhimõtted kõrgete rahatrahvide kehtestamiseks ja nende menetlemiseks ning mis oleks
haldustrahvide määramisel nn üldseaduseks. 2020.a kevadel valmis haldustrahviõiguse
kontseptsioonipaber2, sügisel esitas justiitsministeerium kooskõlastamiseks
haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu3.
Haldustrahvi määramiseks eraldi menetluse loomine süüteomenetluse ja haldusmenetluse
vahele osutus kahtlemata keeruliseks ülesandeks, seda nii Eesti kehtiva väljakujunenud
(haldus)õiguse eripära, menetlusaluse õiguste tagamise kui rakendamise efektiivsuse
eesmärgi aspektidest. Kokkuvõtvalt võib haldustrahvimenetluse eelnõu kohta laekunud
tagasiside põhjal öelda, et kooskõlastamiseks esitatud haldustrahvide menetlemise
regulatsioon külvas pigem segadust ning tõdeti, et väljatöötatud lahendus on poolik ja selle
riigisisene rakendamine on problemaatiline.4 Omajagu tähelepanu nõudis ka alanud
pandeemia, mistõttu on mõistetav, et fookus nihkus haldustrahvidelt kriisi lahendamisele ja
haldustrahvimenetluse seaduse rakendusnormideni ei jõutudki.
Mõistan, et kontseptuaalsed muutused ja muudatused nõuavad ka põhjalikumat analüüsi ja
ettevalmistust. Halduskaristuste menetlemine üldseaduse alusel ei pruugi hõlmata erinevate
valdkondade (finants, konkurents, andmekaitse jm) eripära ega lahendada
valdkonnaspetsiifilisi probleeme. Halduskaristuste regulatsioon peab tagama vajalikul määral
õigusselguse igas tegevusvaldkonnas, mistõttu võib olla mõistlikum otsida lahendusi edaspidi
valdkonnapõhiselt.
Arutelud ja vaidlused kontseptuaalsete valikute üle on tekitanud olukorra, kus tänaseni
puudub Finantsinspektsioonil võimalus määrata kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve.
Eelnõude menetlemisega jätkamine on oluline muu hulgas eesseisva Moneyvali5 hindamise
seisukohast, mille järeldustel on otsene mõju Eesti finantskeskkonnale ja mainele
rahvusvaheliselt. Seetõttu pean vajalikuks jätkata eelnõude 94SE ja 111SE menetlemisega
ning lahenduste leidmisega juriidilisele isikule vastutuse omistamisega kaasnevatele
probleemidele, millele on eelnõude menetlemise ajal ka osundatud. Kõrge määraga
haldustrahvide ette nägemine väärteomenetluses ei välista võimalust, et tulevikus asendatakse
vajadusel finantsvaldkonnas väärteotrahvid haldusõigusliku meetmega. Vastav regulatsioon
tuleb sellisel juhul välja töötada arvestades just EL õigusega seatud eesmärke ja finantssektori
toimimise eripära.
Esitame ühtlasi muudatusettepanekud rahandusministeeriumi väljatöötatud eelnõule 111SE,
kuivõrd vahepeal on eelnõuga muudetavaid seadusi muudetud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
2
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/309fc3be-0fd4-4768-bb5f-8b398221877f
3
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0350345-d819-4adc-bc56-37594d5f815f
4
samas
5
Moneyval on Euroopa Nõukogu juurde moodustatud püsivalt tegutsev rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise meetmeid hindav ekspertkomisjon.
2
rahandusminister
Lisa(d):
Lisa (muudatusettepanekud), 10 lk
Linda Lelumees 611 3550
[email protected]
3
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
4
Saatja: Raini Laide <
[email protected]>
Saadetud: 10.01.2022 15:25
Adressaat: Emta emta <
[email protected]>; <
[email protected]>; AKI info <
[email protected]>;
Pille Lehis <
[email protected]>; Konkurentsiamet <
[email protected]>; Märt Ots
<
[email protected]>; Mare Kingo <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Notarite Koda <
[email protected]>; advokatuur advokatuur ee
<
[email protected]>
Teema: Rahandusministeeriumi muudatused eelnõule 111SE
Manused: Riigikogu_õiguskomisjonile (3).pdf; Lisa_Muudatusettepanekud_111SE (2).pdf
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Riigikogu õiguskomisjoni menetluses on eelnõud 111 SE ja 94 SE.
16.12. 2021.a. saatis rahandusministeerium õiguskomisjonile kirja koos muudatusettepanekutega
eelnõule 111 SE (failid on manuses). Andke palun teada kui Teil on märkusi või ettepanekuid esitatud
muudatuste kohta. Eelnõu 111 SE osas hetkel veel kindlat menetlusgraafikut ei ole. Kuid annan teada kui
eelnõu 111 SE või 94 SE arutamist õiguskomisjonis kavandatakse, kindlasti kaasame teid.
Kõik eelnõudele 94 SE ja 111 SE seni antud arvamused on nähtavad eelnõude kaartidel. Kui eelnõude
kaardil veidi allapoole kerida on vahepealkiri „Arvamused“.
Link eelnõule 94 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1bfa1944-2de6-449d-a788-
887bc84cfd0f/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%
20muutmise%20seadus%20(Euroopa%20Liidu%20%C3%B5igusest%20tulenevad%20rahatrahvid)
Link eelnõule 111 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aece8f34-146c-41f6-b3fd-
90402dfdd470/Audiitortegevuse%20seaduse,%20finantskriisi%20ennetamise%20ja%20lahendamise%20
seaduse%20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(finantsvaldkonna%20v%C3%A4%C
3%A4rteokaristuste%20reform,%20EL-i%20%C3%B5igusest%20tulenevad%20karistused)
Tänades ja kõike head soovides,
Raini Laide
Riigikogu Kantselei
õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6450
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee