Patendivolinike Koja seisukoht keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Minister Tõnis Lukas Munga 18 50088 Tartu 21.11.2022 E-POSTIGA [email protected]; [email protected] Patendivolinike Koja seisukoht keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Minister Edastame Patendivolinike Koja seisukoha ülaltoodud eelnõu, kuid ennekõike keelseseaduse (KeeleS) § 16 lg 3 muudatusettepaneku kohta. Patendivolinike Koda on patendivoliniku seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik kutseorganisatsioon, mis koondab kõiki Eesti patendivolinikke, kelle kutsetegevus on seotud ettevõtjate nõustamisega ning tööstusomandi kaitsega, sh kaubamärkide alal. Oleme hinnanud planeeritavat KeeleS § 16 lg 3 muudatuse kavatsust lähtudes koostoimest teiste õigusaktidega - ennekõike kaubamärgiseaduse (KaMS) vaatenurgast; ning samuti ettevõtjate, kui vastavate registreeritud kaubamärkide omanike ning avalikus ruumis kaubamärke kasutavate isikute seisukohast. Kehtiv seadus Eelnõu (jõust 01.01.2024) (3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha (3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kohta, esitada ka eestikeelsena. Eestikeelne kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata tekst peab olema sama hästi nähtav kui käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võõrkeelne tekst ja paiknema võõrkeelsega võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. samas vaateväljas. Seletuskiri määratleb eelnõuga lahendatava probleemi asjaolu, et eestikeelne teave ei ole lihtsasti leitav või märgatav: „Kehtiva keeleseaduse § 16 lõige 3 ei kirjuta ette mingeid nõudeid eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele, seadus ütleb vaid, et eestikeelse teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Nõuet, et eestikeelne tekst peaks olema selgelt nähtav ja klientidele sobivas kohas, seadus ei esita. Keeleameti järelevalvepraktika näitab, et paljud ettevõtjad paigutavad eestikeelse teabe sellisesse kohta, kus kliendil ei ole võimalik seda näha, näiteks uksematile, kaupluseruumis asuvale kõrvalisele riiulile, kaupluse välisseina alaosasse, kus selle märkamiseks peab kükitama. Tihti on eestikeelne tekst nii väike, et seda on võimatu märgata. Kuna seadus ei sea nõudeid eestikeelse tõlke paigutusele ega vaadeldavusele, on ka selliste juhtumite puhul eestikeelse teabe esitamise nõue täidetud. Seadusemuudatusega sätestatakse, et võõrkeelsetes kaubamärkides sisalduv oluline teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta peab paiknema võõrkeelsega samas vaateväljas ning peab olema sama hästi nähtav kui võõrkeelne teave.“ Patendivolinike Koda Tel + 372 6605011 Registrikood 77000826 Toompuiestee 7 E-post [email protected] www.pvkoda.ee 15041 Tallinn Eelnõu mõjuanalüüsi kohaselt on muudatusel oluline mõju ja kuigi mõjuanalüüsis on mõju ettevõtetele püütud pehmendada väitega, et „Kehtestatud nõue ei eelda ilmtingimata kaubamärgi ümbertegemist…“, siis on ilmne, et väga suure osa ettevõtete jaoks tähendab sellisel kujul muudatuse rakendamine justnimelt oma kaubamärgi ümbertegemise vajadust. Sealhulgas peavad kaubamärgi ümber tegema ka need ettevõtted, kelle osas on ka tänasel päeval täidetud kehtiva KeelS § 16 lg 3 nõuded (st sissepääsu juurde paigutatud eestikeelne teave on lihtsasti leitav ja mõistliku suurusega). Mõjuanalüüsi kohaselt võib muudatus mõjutada tarbijaid, kuna „eestikeelne teenuse tarbija (klient) saab rohkem informatsiooni pakutava kauba või teenuse kohta.“ Samas puuduvad andmed selle kohta, et mõnel tarbijal on jäänud näiteks kohvikus üldse käimata põhjusel, et mõne kohviku kaubamärgis sisaldub sõna „cafe“ ja ühtegi teist ettevõtet tarbija ei leidnud, mis oleks oma tegevusvaldkonna kohta infot edastanud sõna „kohvik“ kasutades. Seega puuduvad andmed, et muudatus võib mõjutada teenuste tarbimist (st seda suurendada). Kuigi mõju kirjelduses vastavad andmed ja argumendid puuduvad, siis mõju olulisuse osas on täiendavalt lisatud „…tugevdab eesti keele staatust. Senisest eestikeelsem avalik ruum aitab tugevdada kõikide Eesti elanike riigi-identiteeti.“Eeltoodu kohta puuduvad aga igasugused andmed ja alus-uuringud, mistõttu taolisele hüpoteetilisele väitele ei ole isegi võimalik vastata. Patendivolinike Koja seiskoht konkreetse KeelS § 16 lg 3 muudatusettepaneku kohta on järgnev. Esmalt, hinnates olemasolevat õigusnormi ja Keeleameti poolt tõstatatud probleemi järelevalve teostamisel tuleb tõdeda, et sisuliselt puudub vajadus kõnealuseks seadusemuudatuseks (juhul, kui eelnõu eesmärk siiski vastab püstitatud probleemile) ja kõik kirjeldatud murekohad on järelevalvemenetluses lahendatavad kehtiva õigusnormi tõlgendamise ja eesmärgipärase kohaldamise läbi. Ilmselge on, et kui eestikeelne teave tegevuskoha sissepääsu juures on liialt väikeses kirjas või see on kuhugi peidetud, siis järelevalvet teostav asutus saab rakendada tavapäraseid õigusnormi tõlgendamise meetodeid ja põhjendada, miks eestikeelse teabe nõuded ei ole eesmärgipäraselt täidetud. Seevastu muudatusettepanekuga „karistatakse“ ka neid äriühinguid, kes on seaduse kohaselt ja isegi Keeleameti enda seisukoha kohaselt kehtivad nõuded täitnud. Arvestades, et äriühingud käituvad üldjuhul seadusekuulekalt, saab karistada suur osa äriühingutest, keda kõnealune säte puudutab. Teiseks, muudatusettepaneku kohaselt peavad kõik ettevõtted, kelle kaubamärgis sisaldub tegevusalale viitav võõrkeelne sõna (nt cafe, bakery, hotel, spa, bank, school, university, market jne) lisama oma kaubamärgi juurde (nt hoone välisfassaadile) eestikeelse tegevusvaldkonna nimetuse. Muudatuse kohaselt peaks SWEDBANK täiendama oma kaubamärki eestikeelse sõnaga PANK, haridusasutus ESTONIAN BUSINESS SCHOOL aga lisama hoone fassaadile sõna ÄRIKOOL jne. Samas pole kuulda olnud, et mõnel Eesti elanikul on jäänud pangateenus kasutamata põhjusel, et SWEDBANK, kui rahvusvaheline ettevõte kasutab ingliskeelset sõna BANK oma kaubamärgis. Kuid kindel võib olla sellise muudatuse otseses rahalises mõjus, kui SWEDBANK peab kõigis oma tegevuskohtades asuma kaubamärgi logo muutma; samuti peegeldaks selline nõue Eesti riigi vaenulikku suhtumist välisinvesteeringutesse (Swedbank on rahvusvaheline kaubamärk) ja ettepandud muudatus kahjustab ka selliste kaubamärkide eristusvõimet. Muudatused oleksid vajalikud ka ettevõtetel, kelle teenused on suunatud üksnes või peamiselt välisturistidele (näiteks hotellid). Kolmandaks, tehtud ettepanek, mille kohaselt seadusest kaotatakse nõue, et keelenõue ei tohi kahjustada kaubamärgi eristusvõimet näitab eelnõu algataja kahetsusväärset eesmärki tegelikult asuda just kahjustama muuhulgas rahvusvaheliste ettevõtete kaubamärke, mis tihtipeale sisaldavad võõrkeelset elementi. Põhjuseid, miks Eesti ettevõtted valivad kaubamärgi, mis sisaldab võõrkeelseid elemente on erinevaid, kuid kahtlemata on vajalik arvestada ka sellega, et enamike ettevõtete tegevuse geograafiline ulatus on laiem, kui üksnes Eesti ning seetõttu loovad ka Eesti ettevõtted kaubamärke, mis oleksid sobilikud rahvusvahelisel turul tegutsemiseks. Seega kahandaks antud seadusemuudatusega ülesnäidatav initsiatiiv ka Eesti ettevõtete ekspordipotentsiaali. Ettepaneku osaga, mis puudutab kaubamärgi kahjustamise piirangu kaotamist ei saa mingil juhul nõustuda tulenevalt koosmõjust muude Eestis kehtivate õigusnormidega. Nimelt kaubamärgiseaduse 2 § 17 lg 2 p 1 kohaselt seoses kaubamärgi kasutamise kohustusega näeb KaMS ette, et selleks, et ei rakenduks kaubamärgi mitte-kasutamise sanktsioon (st õiguse kaotus) peab kaubamärgiomanik kaubamärki kasutama viisil, mis ei „muuda kaubamärgi eristusvõimet sellisel kujul, millisena see on registreeritud“. Seega on kehtiva KaMS regulatsioon (eristusvõime muutmine) isegi karmim, kui täna kehtiv KeelS nõue (eristusvõime kahjustamine). Samasugune regulatsioon kehtib Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 artikkel 18 lg 1 p a) kohaselt ka Eestis kehtivate Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes. Eeltoodu tuleneb otseselt kaubamärgidirektiivi 2015/2436 artiklist 16 lg 5 p a). Neljandaks, seoses KeelS § 16 lg 3 muudatusettepaneku uue normi sõnastuse „Eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav kui võõrkeelne tekst ja paiknema võõrkeelsega samas vaateväljas.“ kohta saab öelda, et üksnes selle esimene osa, mis puudutab eestikeelse teabe nähtavust on puutumuses eelnõus püstitatud probleemiga (väike või peidetud eestikeelne teave) ning puudub igasugune põhjendus „samas vaateväljas“ nõude kehtestamise kohta. Võttes arvesse, et eelnõuga kaotatakse võimalus eestikeelset teavet edastada tegevuskoha sissepääsu juures ja see asendatakse „samas vaateväljas“ nõudega, siis sellest ilmneb eelnõu algataja kavatsus sundida ettevõtjaid muutma oma kaubamärke. Tavapäraseks on, et tegevuskohta tähistavad kaubamärgid on paigutatud ettevõtte territooriumile või nende hoonete fassaadidele, kus nad tegutsevad ning eestikeelse teabe samas vaateväljas esitamise nõue tähendab, et ettevõtjad peavad asuma oma kaubamärke muutma – võimalusel võõrkeelset infot eemaldades, lisades sellele eestikeelse info või hoopis uut kaubamärki välja töötama. Igasugune selline tegevus tähendab märkimisväärseid ja kogumis miljonitesse eurodesse ulatuvaid kulusid. Lõpetuseks tuleb selle muudatuse ja ulatusliku kaubamärkide ja tegevuskoha tähistuste muutmiste (tihtipeale keerukad valgustatud tehnilised lahendused) puhul tuleb arvestada ka keskkonnamõju. Taolises mahus tegevuskoha tähistuste muutmine tähendaks märkimisväärses mahus olemasolevate lahenduste hävitamist või ümbertegemist ja uute loomist ja valmistamist, milleks kasutatakse taastumatuid loodusressursse. Arvestades, et vahepeal on kaubamärgi õigusnorme muudetud (kaubamärgi „eristusvõime kahjustamine“ on asendatud „eristusvõime muutmine“ nõudega) ja lähtudes tõstatatud probleemist eestikeelse teabe nähtavuse osas leiame, et põhjendatud KeelS § 16 lg 3 muudatus ei saa olla laiem kui alljärgnev: „Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata muutmata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud eestikeelse teabe võib esitada ka selgesti nähtavalt tegevuskoha sissepääsu juures.“ Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Almar Sehver Esimees 3 Saatja: Almar Sehver <[email protected]> Saadetud: 21.11.2022 17:57 Adressaat: HM <[email protected]>; Margit Kiin <[email protected]> Koopia: JM info Shared MB <[email protected]>; Patendiamet <[email protected]> Teema: Patendivolinike Koja seisukoht keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame Patendivolinike Koja seisukoha keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (HM: 14.11.2022 nr 8- 1/22/4887 ) kohta seoses kaubamärkide osas planeeritavate muudatustega. Lugupidamisega Almar Sehver Patendivolinike Koda