Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 46-23/2501986 Otsuse kuupäev 05.05.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Ühispakkujate AS-i Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ vaidlustus Pärnu Linnavalitsuse riigihankes „Pärnu linnas Raba-Lai tänavate silla projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 250767) hankija otsustele tunnistada ühispakkujate INF INFRA OÜ ja AS-i EG Ehitus pakkumus vastavaks ning edukaks Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ, esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Hankija, Pärnu Linnavalitsus, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Kolmas isik, ühispakkujad INF INFRA OÜ ja AS EG Ehitus, esindajad vandeadvokaat Veiko Vaske ja advokaat Mart Parind Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta ühispakkujate AS-i Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista ühispakkujatelt AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ välja Pärnu Linnavalitsuse lepingulise esindaja kulu summas 4480 eurot käibemaksuta ja ühispakkujate INF INFRA OÜ ja AS-i EG Ehitus lepinguliste esindajate kulu summas 5040 eurot käibemaksuta. 3. Jätta ühispakkujate AS-i Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 27.05.2022 avaldas Pärnu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris võistleva dialoogina läbiviidava riigihanke „Pärnu linnas Raba-Lai tänavate silla projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 250767) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD, sh on otsuse tähenduses RHAD ka kõik muud dokumendid, milles on Hankija määranud Riigihanke üksikasjad), sh Riigihanke alusdokument – juhised taotlejale (edaspidi HD) ja Projekteerimise lähteülesanne (edaspidi HD lisa 2). 2. 07.07.2022 esitasid taotlused ühistaotlejad: - Nordecon AS ja Puentes y Calzadas Infraestructuras; - AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ; - INF INFRA OÜ ja AS EG Ehitus; - GRK Eesti AS ja GRK Infra Oy; - ACBR, SIA „Vektors T“ ja SIA TILTS. Hankija alustas kõigi taotlejatega dialoogi ja lõpetas selle 30.12.2022, määrates muuhulgas pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.02.2023. Kõik eespoolnimetatud ühistaotlejad esitasid pakkumused. 3. Hankija tunnistas 29.03.2023 korraldusega nr 230 vastavaks ja edukaks ühispakkujate INF INFRA OÜ ja AS-i EG Ehitus pakkumuse. 4. 10.04.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate AS-i Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada ühispakkujate INF INFRA OÜ ja AS-i EG Ehitus (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus vastavaks ning edukaks. 5. Vaidlustuskomisjon teatas 17.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/46 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 20.04.2023 ja neile vastamiseks 25.04.2023. Samas kirjas lahendas vaidlustuskomisjon Vaidlustaja taotluse (Kolmanda isiku lahenduse ja selle lahenduse elluviimiseks Hankijale esitatud Pärnu jõkke süvendatavate ja uputatavate tahkete ainete mahtude väljanõudmiseks ja Vaidlustajale tutvumiseks edastamiseks) ja jättis selle rahuldamata. 5.1. 20.04.2023 esitas Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad ja uue taotluse eespoolnimetatud dokumentidega tutvumiseks või juhul, kui dokumentidega tutvumist ei võimaldata, ekspertiisi määramiseks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et võrreldes ajaga, mil vaidlustuskomisjon lahendas Vaidlustaja esmakordset taotlust (17.04.2023), ei ole asjaolud muutunud. Veelgi enam – arvestades vaidlustuskomisjoni 17.04.2023 kirjas menetlusosalistele teatavaks tehtud täiendavate seisukohtade esitamise tähtaegasid, ei oleks Vaidlustajal täiendavate seisukohtade täiendavaks esitamiseks ka ajalist ressurssi: 25.04.2023 on tähtpäev, mil menetlusosalised saavad vastata 20.04.2023 laekunud seisukohtadele ja kuna Hankija ega Kolmas isik selleks tähtpäevaks midagi ei esitanud, ei ole Vaidlustajal ka millelegi vastata. 5.2. RHS § 191 lg-s 1 on sätestatud Vaidlustaja õigus esitada uusi asjaolusid või taotlusi, mida sisaldavad dokumendid peavad olema laekunud vaidlustuskomisjonile kaks tööpäeva enne kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni poolt määratud täiendavate selgituste ja 2 (18) dokumentide esitamise tähtpäeva, antud juhul kaks tööpäeva enne 20.04.2023, so 18.04.2023. Vaidlustuskomisjon möönab, et see tähtaeg oli lühike, kuid vaidlustusmenetluse tähtajad RHS-is on läbivalt pingelised ega ole mõeldud kaitsma üksnes Vaidlustaja õigusi menetluses, vaid ka Hankijal ja Kolmandal isikul peab olema võimalus ennast Vaidlustaja väidete vastu kaitsta (uute taotluste ja asjaolude osas algab menetlus sisuliselt otsast peale). Seega Vaidlustaja 20.04.2023 esitatud taotlused dokumentidega tutvumiseks ja ekspertiisi määramiseks on esitatud hilinemisega ja tuleb jätta tähelepanuta. 5.3. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud teiseks tähtpäevaks esitasid oma vastuse Vaidlustaja 20.04.2023 seisukohtadele Hankija ning Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Ühispakkujad AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ põhjendavad vaidlustust kokkuvõtlikult järgmiselt. 6.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal 6.1.1. Põhjendamatult madalale maksumusele viitab Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlus Hankija avaldatud hankelepingu eeldatava maksumusega (40 miljonit eurot). Kolmanda isiku pakkumuse maksumuseks on 22 222 221 eurot, mis on eeldatavast maksumusest 80% odavam. 6.1.2. Põhjendamatult madalale maksumusele viitab Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlus Vaidlustaja pakkumuse maksumuse ja vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmiste maksumustega. RHS § 115 lg 2 p 1 näeb põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise kohustuse ette juba juhul, kui parima pakkumuse ja hinnalt järgmise pakkumuse maksumuse vahe on 10% ja parima pakkumuse ja vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumuse vahe on 20%. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on Vaidlustaja pakkumuse maksumusest (31 885 000 eurot) 43,38% madalam ja vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest (37 774 527,80 eurot) 70% madalam. 6.1.3. Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses, kuid kontrollimenetluse tulemusena järeldas Hankija, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustaja on arvamusel, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, sest teist adekvaatset seletust sellistele hinnaerinevustele pole. 6.2. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatu odavus on vähemalt osaliselt tingitud pakkumustele esitatud tingimuste mittearvestamisest. 6.2.1. Kolmanda isiku pakutud lahendus on vastuolus detailplaneeringus oluliseks peetud arhitektuurivõistluse võidutöö lahendusega 6.2.1.1. Hankelepingu alusel koostatav ehitusprojekt peab olema kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. HD lisa 2 p-i 2.2. kohaselt on Pärnu Linnavolikogu 26.09.2019 otsusega nr 70 kehtestatud Raba-Laia tänava silla koridorile detailplaneering (töö nr 1784DP1. AB Arters Terrae OÜ). Eeltooduga on kooskõlas 08.11.2022 Vaidlustajaga peetud läbirääkimistel Hankija poolt teatatud nõue (läbirääkimiste protokolli p 2), et taotlejad peavad pakutava lahenduse puhul lähtuma detailplaneeringu seletuskirja p-st 1.6.5 (edaspidi DP p 1-6-5), kus on sätestatud 3 (18) arhitektuurinõuded ehitistele, mh: Planeeringuala arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Kavandatava silla ja hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Ehitiste välisviimistluses kasutada kaasaegseid, kvaliteetseid ja kestvaid materjale. Hoonestus kavandada madala energiakasutusega, arvestada säästvate tehnoloogiate kasutamist. Planeeringu esimeses etapis nähakse kehtestamisega ette silla ja sillakoridori asukoht, sillaga seonduv üldine liikluslahendus ning tingimused vahekruntide moodustamiseks, mis on vajalikud silla ja sillaga seotud tänavate ning ristmike planeerimiseks. Pärast planeeringu esimese etapi kehtestamist viiakse koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus eesmärgiga saada parim arhitektuurne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala arhitektuursetele ja linnaruumilistele üldistele põhimõtetele. 6.2.1.2. Detailplaneeringus viidatud arhitektuurikonkurss viidi läbi ja võitja auhind maksti võistlustöö märgusõnaga „Luik“ autoritele (Pärnu Linnavalitsuse 04.06.2020 korraldus nr 221). Töö alusel koostati ehitusprojekt „Luik“, millele Pärnu Linnavalitsus andis 14.06.2021 korraldusega nr 405 ehitusloa. Ehitusluba kehtib jätkuvalt. Riigihankes ei ole Hankija seda ehitusprojekti RHAD-is enam esitanud. Hankija on korraldanud võistleva dialoogi, mille eesmärki on Hankija selgitanud nn küsimuste- vastuste voorus 31.05.2022 antud vastuses järgmiselt: Dialoogi käigus pakub iga Pakkuja oma versiooni uuest sillast ja arendab seda dialoogi käigus edasi. Vaidlustaja on seisukohal, et dialoogi tulemusena ei oleks Hankija tohtinud aktsepteerida ühtegi lahendust, mille arhitektuurne osa ei ole vähemalt sarnane rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ arhitektuurse osaga, sest vastasel juhul oleks võistleva dialoogi tulemusel pakutav lahendus vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Vaidlustajale teadaolevalt ei järgi Kolmanda isiku pakutud lahendus arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ arhitektuurset lahendust. 6.2.2. Kolmanda isiku pakutud tööde maksumus ja tööde teostamise periood ei arvesta keskkonnamõjude hindamisele kuluva ajaga. 6.2.2.1. Hankija eesmärgiks on, et projekteerimis- ja ehitustööde teostamine ei tooks kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt, sest keskkonnamõju hindamise menetlus pikendab Pärnu uue silla valmimist vähemalt 1,5 aastat. KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 1 p-de 17 ja 17¹ koosmõjus on keskkonnamõju hindamine kohustuslik juhul, kui Pärnu uue silla ehituse käigus süvendatakse Pärnu jõge alates pinnase mahust 500 m3 või uputatakse jõkke tahkeid aineid alates mahust 2000 m3. 6.2.2.2. RHAD p-s 3.6 on Hankija sätestanud, et vastavalt RHAD lisas 4 esitatud keskkonnamõju eelhinnangule on soovitatav rajada vaid 1 jõesammas (max 3), arvestades piirangutega vette uputatavate mahtude kohta. 6.2.2.3. RHAD p-i 4.2. kohaselt peavad kõik hankelepingu esemeks olevad tööd olema põhilises kasutusvalmiduses üle antud hiljemalt 46 kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Arvestades, et keskkonnamõju hindamine kestab Hankija hinnangul minimaalselt 1,5 aastat, siis selleks, et püsida Hankija ette antud tähtajas, tuleb pakkuda lahendus, mis ei nõua keskkonnamõju hindamist. Hankija ei näinud võimalust, et pakutakse lihttala silda, kuna sellisel juhul tõenäoliselt ületatakse Hankija poolt etteantud hankelepingu kestust. Selleks, et pääseda 1,5 aastat aega võtvast keskkonnamõju hindamise menetlusest, tuleb Pärnu jõkke silla ehitusel saavutada jõe põhja süvendamise mahu jäämine alla KeHJS § 6 lg 1 p-s 17 sätestatud olulise keskkonnamõju piirmääraks oleva 500 m3 ja tahkete ainete uputamise mahu jäämine alla KeHJS § 6 lg 1 p-s 17¹ sätestatud olulise keskkonnamõju piirmääraks oleva 4 (18) 2000 m3. 6.2.2.4. Vaidlustaja on pakkunud hankelepingu täitmise perioodiks 33 kuud ja Kolmas isik 22 kuud. Mõlema perioodi puhul on välistatud, et need sisaldaks keskkonnamõju hindamise menetluse läbimist (1,5 aastat). Vaidlustajale on saanud teatavaks informatsioon, et Kolmanda isiku pakutud lahendus sisaldab kolme jõesamba ehitust ja lisaks veel ka ajutise tammi ehitamist. Seega Kolmanda isiku pakutud lahenduse elluviimine toob KeHJS § 3 lg 1 p-i 1 ja § 6 lg 1 p-de 17 ja 17¹ alusel kaasa kohustusliku keskkonnamõju hindamise ja hankelepingu täitmine 22 kuu jooksul ei ole võimalik. 6.2.2.5. Riigihankes on lepingu täitmise lõpptähtaeg Hankija jaoks oluline tingimus, mis on ka üks hindamiskriteerium. Vaidlustaja peab vajalikuks vaidlustuskomisjoni poolset kontrolli, millistel põhjendustel on Kolmas isik arvamusel, et tema pakutud lahendus ei too kaasa keskkonnamõju hindamist ning mispärast on Hankija sellise arvamusega nõustunud. 6.2.3. 22 kuu jooksul ei ole hankelepingu täitmine võimalik isegi juhul, kui keskkonnamõju hindamist poleks vaja teha. 6.2.3.1. Sellesse perioodi peab mahtuma mh: - projekteerimine kestvusega 4-5 kuud; - ehitusloa andmise menetlus kestvusega 1-3 kuud. Lisaks tuleb projektile teha ekspertiis, mis võtab samuti 1-2 kuud; - ehitamine, kusjuures arvestada tuleb, et vees on ei tohi töid teostada looduskaitselisel keeluperioodil 01.04.-30.06 ja 01.09.-31.12. Ehituse etapilisus on hankelepingu kestvuses määrava tähtsusega, kuna pakkuja peab arvestama sellega, et ta kõigepealt kooskõlastab tehnovõrkude valdajatega ja seejärel rajab tehnovõrgud koos kõrgete mullete ja pealesõitudega ning alles pärast seda saab nende peal alustada silla monteeritavate osade ehitamist; - kasutusloa andmise menetlus kestvusega 1-3 kuud. 6.2.3.2. Eelduslikult sõlmitakse hankeleping 2023 II kvartalis. See tähendab, et 22-kuulise hankelepingu täitmise perioodi lõpuosa satub 2024-2025 talveperioodi, mil ilmastikuolud on niikuinii sellised, et mitmete oluliste lõpuosa tööde nagu asfalteerimine teostamine on takistatud või võimatu. 6.3. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 6.3.1. Kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse tõttu. 6.3.2. Kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata selle mittevastavuse tõttu kehtiva detailplaneeringuga. 6.3.3. Kolmanda isiku pakkumusele on omistatud valesti hindepunkte hankelepingu tähtaega käsitleva hindamiskriteeriumi järgi. Kolmanda isiku pakkumus on saanud maksimaalsed 20 punkti, kuid kuna Kolmas isik on pakkunud lahenduse, mis toob kaasa keskkonnamõju hindamise vajalikkuse, siis on Kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunktid valesti. 6.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad 6.4.1. Kolmas isik avaldas üksnes info, et: - jõe süvendamismaht on 462 m3 olukorras, kus lubatud on 500 m3; - jõkke tahkete ainete uputamise maht on 1765,4 m3 olukorras, kus lubatud on 2000 m3. Hankija on nõudnud pakkujatelt mahtude esitamist, et veenduda, et pakutud lahendus ei tooks 5 (18) kaasa keskkonnamõjude hindamist. Kolmas isik on esitanud mahud, mis jäävad KeHJS § 6 lg 1 p-des 17 ja 17¹ sätestatud piirmääradele napilt alla, kuid tuvastatav ei ole, kas mahtude arvutamisel on arvesse võetud mahtude koosseisu moodustavad rajatised. 6.4.2. Kolme jõesamba ja ehitusperioodiks ajutise tammi ehitamisel pole võimalik, et viidatud piirmäärasid ei ületata. Kui Vaidlustajal on õigus, eksisteerib kaks alternatiivi: - pärast hankelepingu sõlmimist keskkonnamõjude hindamise menetluse läbimine, mis võtab aega vähemalt 18 kuud. Tulemuseks võib olla ka hinnang, et kolme jõesambaga lahendust ei tohigi negatiivse keskkonnamõju tõttu ehitada; - silla ehitamine õigusakte rikkudes. 6.4.3. Põhjendamatult madala maksumuse kontroll Kui Kolmanda isiku poolt arvestamata jäetud keskkonnamõjude hindamine tuleb teha, siis pikeneb hankelepingu täitmise periood 40 kuuni. 6.4.4. Lahenduse vastuolu detailplaneeringuga Kolmanda isiku pakutav lahendus peab vastama detailplaneeringule. 6.4.4.1. Lisaks asjaolule, et kehtiva detailplaneeringu (edaspidi DP) järgimise kohustus tuleneb PlanS-st, on Hankija ka läbirääkimistel konkreetselt öelnud, et pakutav lahendus peab vastama DP-le. 6.4.4.2. DP-s on nõutud, et projekteeritav ja ehitatav Pärnu silla arhitektuurne lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus oleks leitud koostöös Eesti Arhitektide Liiduga (edaspidi EAL) läbi viidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus. Kehtiv DP sätestab, et eeltoodud nõudeid kõige paremini täitev arhitektuurne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele tuleb leida koostöös EAL-iga läbi viidava rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusel. Järelikult on DP-s sätestatud ehitusloa andmise eeltingimuseks, et ehitusloa saab üksnes selline ehitusprojekt, milles on kajastatud selline Pärnu silla lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus, mis järgib koostöös EAL-iga läbi viidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö lahendust. Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus viidi 2019 koostöös EAL-iga läbi ja võidutööks kuulutati töö märgusõnaga „Luik“. 6.4.4.3. Kolmanda isiku pakutud lahendus ei ole üldse leitud arhitektuurivõistluse tulemusel, rääkimata sellest, et arhitektuurivõistlus oleks olnud rahvusvaheline ja oleks läbi viidud koostöös EAL-iga (kooskõlas EAL-i eestseisuse poolt koostatud dokumendiga „Eesti Arhitektuurivõistluse Juhend 2013“ (edaspidi Juhend)). 6.4.4.4. DP-s eeltingimuseks seatu, mis on Kolmanda isiku pakutud lahenduse puhul täitmata, sisaldab kolme kategooriat: (a) arhitektuurivõistlus, (b) mis on olnud rahvusvaheline ja (c) mis on viidud läbi koostöös EAL-iga. Võistlev dialoog ei ole oma olemuselt võrdsustatav arhitektuurivõistlusega. 6.4.4.5. Vaidlustaja ei pidanud hanketingimusi vaidlustama, vaid võis esitada EAL-iga koostöös läbiviidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitnud lahendust järgiva lahenduse ning vaidlustada kõiki neid pakkumusi, mis ei ole DP-s sätestatud eeltingimusega kooskõlas. 6.4.5. Kolmanda isiku ebavõrdne kohtlemine 6.4.5.1. Hankija mõjutas teisi pakkujaid pakkuma kallimaid lahendusi, mille puhul on keskkonnamõjude hindamine välistatud. 6 (18) 6.4.5.2. Vaidlustaja on Pärnu silla suhtes läbiviidud kolme hankemenetluse käigus tutvunud detailselt Pärnu jõe olukorraga, et teab, et jõepõhja sügavus Laia tn poolses küljes on tegelikkuses keskmiselt 1 m sügavam, kui Hankijale teadaolevatel andmetel. Ligikaudselt 1 m paksuselt asetseb jõe põhjas jõetaimestiku lagunenud ja põhja ladestunud sete. Selle sette ülapiiri on Hankija ekslikult näidanud kui kandvat jõe põhja (Tippgeo OÜ Töö nr 2020TG303). Juhul, kui Kolmas isik on teinud enda arvutused Hankija poolt avaldatud andmetest lähtudes, on need väärad ka tegeliku olukorraga erinevuse tõttu ja ka sel põhjusel on Kolmanda isiku pakutud lahenduse korral keskkonnamõjude hindamine vältimatu. 6.4.6. Hankija poolt avaldatud Kolmanda isiku ajagraafik demonstreerib, et hankelepingu täitmine 22 kuu vältel pole võimalik: - lähtudes kalade rändeaja piiranguperioodist on jõesammaste sulundite ja ajutiste tammide ehitus võimalik üksnes perioodil juuli-september või jaanuar-märts. Kolmanda isiku graafiku kohaselt on see planeeritud august-september. Kolmanda isiku ajagraafikus on näidatud ära jõesammaste sulundite ja ajutiste tammide vette täitmise aeg, kuid puudu on info selle kohta, millal ajutised konstruktsioonid ja tammid veest eemaldatakse; - selleks, et Kolmas isik saaks augustis-septembris eeltoodud töödega tegeleda, peavad eelnevalt olema teostatud graafikus toodud projekteerimistööd ja saavutatud ehitusloa väljastamine. Ehitusloa väljastamine pole võimalik enne keskkonnamõjude hindamist ja isegi siis kui asuda seisukohale, et see pole vajalik, on keskkonnamõju eelhinnangu teostamine ikka vajalik; - graafikus pole arvestatud ehitusprojektile ekspertiisi teostamise vajadusega ja selleks kuluva ajaga ja DP muutmise vajadusega; - tulenevalt Transpordiameti poolt kehtestatud teetööde tehniliste kirjelduste p-st 6.8.3 ei tohi hüdroisolatsiooni töid teostada aluspinna temperatuuri langemisel alla +5 ºC. Veebruaris ja märtsis on betoonist tekiplaadi temperatuur aga kindlasti alla +5 ºC ja talvekuudel algama pidavaid töid on võimalik esmakordselt tegelikult alustada alles aprillis. 7. Pärnu Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Hankija on õiguspäraselt teostanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse suhtes RHS §- is 115 sätestatud kontrolli. 7.1.1. Hankija määras Riigihanke eeldatava maksumuse Riigihanke väljakuulutamisel lähtudes eelnevates hangetes lahenduse „Luik“ elluviimise eelduslikust maksumusest. Hankijal ei olnud teadmist selle kohta, millised lahendused töötatakse välja dialoogi käigus ja mis võiks olla erinevate lahenduste elluviimise maksumus. Dialoogi tulemusena töötas iga pakkuja välja individuaalse lahenduse, mille maksumus ei saanudki olla võrreldav teiste, ehitustehniliselt täiesti erinevate lahenduste maksumustega. 7.1.2. Vaidlustaja on selgitanud miks Hankijal pidanuks tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas, et algatada RHS §-is 115 sätestatud menetlus, ent Vaidlustaja ei ole põhjendanud, miks on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Hankija on viinud läbi kontrollimenetluse RHS §-i 115 alusel. 7.2. Kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimustele 7.2.1. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku poolt dialoogi käigus välja töötatud lahendus ei ole kooskõlas DP p-ga 1.6.5. Vaidlustaja teeb DP seletuskirjast järelduse, et Riigihankes dialoogi tulemusena välja töötatavad kõik lahendused peavad olema eelnevas riigihankes nr 217156 läbiviidud arhitektuurikonkursi tulemusena võitjaks kuulutatud võistlustöö „Luik“ edasiarendus või selle võistlustööga sarnased. Hankija sellise järeldusega ei nõustu. 7 (18) 7.2.2. Kuigi rajatava silla arhitektuuriline lahendus on oluline, ei prevaleeru silla arhitektuuriline sümpaatsus muude avalikust huvist kantud vajaduste üle nagu vajadus tagada Pärnu kesklinnas mõistlik liikluskorraldus, turvalisus ja vähendada kesklinnas liikluskoormust (DP seletuskirja p 1.6.2). 7.2.3. Hankija ei ole DP-ga võtnud endale kohustust rajada sild riigihankes nr 217156 võitjaks kuulutatud võistlustöö „Luik“ projekti alusel. Vastupidi, arhitektuurivõistluse võistluseeskirja p-i 11.3 kohaselt jättis Hankija endale õiguse loobuda arhitektuurivõistluse võidutöö realiseerimisest muuhulgas majanduslikel põhjustel. Hankija viis läbi Riigihanke võistleva dialoogina, mis hõlmas endas ka arhitektuurikonkursi osa, kuivõrd dialoogi käigus pidid kõik taotlejad välja töötama silla arhitektuurse lahenduse vastavalt Riigihankes kehtestatud alusdokumendi „Projekteerimise lähteülesanne“ nõuetele. Kuna Riigihange ületas rahvusvahelist piirmäära, siis oli ühtlasi tegemist rahvusvahelise arhitektuurikonkursiga. Riigihanke läbiviimisel dialoogi etapis oli kaasatud EAL-i liikmeks olev arhitekt T. S. Samuti oli dialoogi etapis kaasatud Pärnu linna arhitekt S. O. Seega on Riigihange viidud läbi kooskõlas DP p-ga 1.6.5. 7.2.4. Vaidlustajale oli Riigihanke läbiviimisel teada, et dialoogi etapis välja töötatavad lahendused peavad vastama HD lisas 2 sätestatud nõuetele. Vaidlustaja ei ole esile toonud ühtegi Riigihankes kehtestatud hanketingimust, millele Kolmanda isiku lahendus tema hinnangul ei vasta. RHAD-is puudus nõue, et lahendus peab olema sarnane võistlustööga „Luik“. Vaidlustaja esitas ka ise dialoogi etapis kaks arhitektuurilist lahendust, millest üks oli nö „Luige“ edasiarendus ja teine hoopis kolme jõesambaga lahendus, millel puudus igasugune sarnasus tööga „Luik“. 7.2.5. Kolmanda isiku pakutud lahendus vastab kõikidele HD lisa 2 tingimustele ja on kooskõlas DP p-i 1.6.5 eesmärkidega ehk sobitub keskkonda ja väärtustab linnaruumi, on kaasaegse ja kõrgetasemelise arhitektuuriga ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Samuti on Riigihanke läbiviimisel dialoogi etapis lahendustele hinnangu andnud EAL-i liikmeks olev arhitekt ja Pärnu linna arhitekt. 7.2.6. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmete pinnalt ei ole Kolmanda isiku lahenduse elluviimiseks keskkonnamõju hindamine vajalik. Keskkonnamõju hindamise vajadus lahenduse elluviimisel sõltub süvendatavate ja uputatavate mahtude suurusest. Kõik taotlejad, sh Kolmas isik, esitasid dialoogi II voorus lahenduse koosseisus mh ka andmed süvendatavate ja uputatavate mahtude kohta. Vastavad andmed on leitavad Kolmanda isiku ja Hankija poolt allkirjastatud lahenduse dokumendis failinimetusega „Uputatavate mahtude arvutamine. Nähtuvalt dokumendis olevatest tabelitest on selge, et nii süvendatavate kui ka uputatavate mahtude osas jääb Kolmanda isiku lahendus KeHJS § 6 lg 1 p-des 17 ja 171 sätestatud olulise keskkonnamõju piirmäärade sisse ja seetõttu keskkonnamõju hindamise vajadust ei esine. Hankija on põhjalikult kontrollinud Kolmanda isiku poolt esitatud arvandmeid ka juuresolevalt jooniselt ja teinud kontrollarvutused ning veendunud, et arvestades Kolmanda isiku lahenduse ehitustehnilisi eripärasid on Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmed süvendatavate ja uputatavate mahtude kohta realistlikud. 7.2.7. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud hankelepingu täitmise tähtaeg 22 kuud on realistlik. 7.2.7.1. Kuivõrd keskkonnamõju hindamist ei pea kaasnema, on ümber lükatud Vaidlustaja peamine etteheide Kolmanda isiku pakkumuses esitatud hankelepingu täitmise tähtaja realistlikkusele. 7.2.7.2. Hankija ei ole nõus Vaidlustaja väitega, et hankelepingu täitmine 22 kuuga ei ole realistlik isegi siis, kui Kolmanda isiku lahenduse elluviimine keskkonnamõju hindamist ei 8 (18) eelda. Vaidlustaja on märkinud suvalised tähtajad ehitusetappidele. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et suur osa projekteerimistöödest on dialoogi etapis juba tehtud lahenduse väljatöötamise käigus ja erinevate ehitusetappide elluviimine saab toimuda paralleelselt. Hankija on veendunud, et 22 kuu jooksul on Kolmanda isiku lahenduse elluviimine võimalik. 7.2.7.3. Kolmas isik on võtnud kohustuse tagada hankelepingu täitmine 22 kuu jooksul lepingu sõlmimisest ja selle kohustuse rikkumise korral järgnevad hankelepingu projektis sätestatud rahalised sanktsioonid. Hanketingimustes ei ole seatud vastavustingimust hankelepingu täitmise minimaalse tähtaja kohta, vaid üksnes hankelepingu täitmise maksimaalse tähtaja kohta, mistõttu ei oleks põhjendatud pakkumuse tagasilükkamine liiga lühikese täitmistähtaja tõttu. 7.3. Hankija täiendavad seisukohad 7.3.1. Vaidlustaja on avaldanud kahtlust, kas Kolmanda isiku lahenduses uputatavad mahud ikka sisaldavad mahtude koosseisu moodustavaid rajatisi, sh kas see sisaldab allpool veepiiri kaldakindlustuse rajamise komponenti. Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku lahendust nii jooniste kui arvnäitajate pinnalt, mis kinnitavad, et uputatavad mahud sisaldavad ka nõuetele vastava kaldakindlustuse mahtu. 7.3.2. Keskkonnamõju hindamise vajadus ei ole seotud silla sammaste arvuga. Keskkonnamõju hindamise vajadus sõltub uputatavate ja süvendatavate mahtude suurusest, milliste piirmäärad on sätestatud KeHJS § 6 lg 1 p-des 17 ja 171. 7.3.3. Kuigi Vaidlustajal on õigus selles, et ka Kolmanda isiku lahenduse puhul tuleb keskkonnamõju eelhinnang läbi viia, peab sama järeldus paika ka mistahes muu silla lahenduse, sh ka Vaidlustaja lahenduse puhul. Mitte ühegi lahenduse puhul ei saa olla garantiid selles, et eelhinnangu tulemusena 100% kindlusega keskkonnamõju hindamise menetlust ei algatata. 7.3.4. Hankijal puudub alus arvata või eeldada, et Kolmanda isiku lahenduse suhtes läbi viidav keskkonnamõju eelhinnang tingimata päädib keskkonnamõju hindamise menetluse täismahus läbiviimisega, sest Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmed sellisele riskile ei viita. Vaidlustaja arvates peab selline risk lähtuma Kolmanda isiku lahenduses esitatud uputatavatest ja süvendatavatest mahtudest, kuid Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmed kinnitavad, et uputatavad ja süvendatavad mahud jäävad KeHJS § 6 lg 1 p-de 17 ja 171 piirmäärade piiresse. Kuivõrd puuduvad põhjendatud kahtlused, puudub Hankijal alus Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 115 lg 9 alusel. 7.3.5. Põhjendamatult madala maksumuse kontroll Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus on alapakkumus juhul kui, Kolmanda isiku lahenduse osas ilmneb vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõju hinnang ja juhul kui, Kolmanda isiku lahenduse elluviimiseks ehitusloa väljastamine eeldab eelnevalt DP muutmist. Pakkumus ei saa olla alapakkumus tingimuslikult, vaid pakkumuse tagasilükkamine põhjendamatult madala maksumuse tõttu saab põhjendatud olla vaid siis, kui pakkumuse maksumus ei saa katta lepingu täitmise kulusid nähtuvalt pakkumuses endas esitatud andmetest ja Hankija otsuse tegemise ajal teadaolevatest asjaoludest. Kolmanda isiku pakkumuse aluseks oleva lahenduse pinnalt ei ole põhjust eeldada, et keskkonnamõju eelhinnangu järeldusena tuleb keskkonnamõju hindamine täismahus läbi viia. Kolmanda isiku lahendus ei ole vastuolus detailplaneeringuga. RHS ei keela Hankijal küsida Kolmandalt isikult selgitusi korduvalt. 7.3.6. Kolmanda isiku lahendus on hanketingimustele vastav 9 (18) 7.3.6.1. Vaidlustaja argumenteerib, et vaidlusalune Riigihange ei ole kooskõlas EAL-i eestseisuse poolt koostatud Juhendiga. Vaidlustaja argumendid tuleb jätta tähelepanuta, sest need on esitatud hilinenult (RHS § 191 lg 1). Vaidlustaja püüab vaidlustada Riigihanke tingimusi. Vaidlustaja leiab, et Riigihanget poleks tohtinud läbi viia võistleva dialoogina, sest see poleks kooskõlas Juhendiga. Sellised etteheited oleks Vaidlustaja pidanud esitama Riigihanke alusdokumentide vaidlustamise kaudu. Hanketingimused on kehtivad olemasoleval kujul ja Hankija on kehtivatest tingimustest otsuste tegemisel ka lähtunud. 7.3.6.2. Vaidlustaja näib arvavat, et DP-st tuleneb vastavustingimus, et Riigihankes esitatud pakkumused peavad vastama Riigihanke läbiviimisele eelnevalt, ent DP kehtestamise järel läbi viidud riigihankes nr 217156 võitjaks valitud lahendusele „Luik“. Vaidlustaja eeldab põhjendamatult, et DP-st tuleneb kohustuslik tingimus selle kohta, et ehitusloa väljastamine on võimalik üksnes riigihanke nr 217156 võitja või sellega sarnasele lahendusele. DP ei nimeta konkreetselt mitte ühtegi konkurssi ega lahendust ega saagi seda teha, sest DP kehtestati 2019, kuid lahenduse „Luik“ võiduga päädinud riigihange nr 217156 viidi läbi alles 2020. 7.3.6.3. DP kohaselt peab silla lahendus olema leitud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena koostöös EAL-ga ning kõik need tingimused on Riigihanke puhul täidetud. 7.3.7. Hankija ei ole Kolmandat isikut ebavõrdselt kohelnud 7.3.7.1. Hankijal puudus soov või motivatsioon mõjutada pakkujaid esitama kallimaid lahendusi. 7.3.7.2. Kui Vaidlustaja väidab end teadvat, et RHAD-is esitatud andmed jõepõhja sügavuse kohta on valed, siis pidanuks ta need hanketingimused vaidlustama. Vaidlustaja seda ei teinud. Samuti ei ole Vaidlustaja andmete väidetavat ebaõigsust avaldanud dialoogi vältel ega oma väiteid tõendanud. 7.3.8. Kolmanda isiku pakutud hankelepingu täitmise tähtaeg on reaalne 7.3.8.1. Vaidlustaja viitab ebaõigesti sellele, et Hankija on vastuses vaidlustusele esitanud Kolmanda isiku ajagraafiku. Vaidlustaja peab ilmselt silmas Hankija vastuse lisa, mis on pealkirjastatud „Hankija hinnang 22-kuulise täitmistähtaja realistlikkusele”. Tegemist on Hankija kaalutlustega, millele tuginevalt pidas Hankija realistlikuks Kolmanda isiku pakutud hankelepingu täitmise tähtaega 22 kuud. 7.3.8.2. Hankija kaalutluste õiguspärasust tuleb hinnata otsuse tegemise ajal teadaolevaid asjaolusid arvestades, mitte lähtudes teoreetilistest stsenaariumitest selle kohta, kas ja kui palju hankelepingu sõlmimine võimalike vaidluste tõttu võib viibida. 7.3.8.3. Hankija leiab, et sulundseinte eemaldamine on realistlik teha augustis 2024, sest kõik tööd silla avaehitusel on selleks ajaks teostatud, nende tööde teostamine tehakse paralleelselt muude töödega ning kõnealuste tööde mahud on väiksed, mistõttu ei ole need tööd eraldi esile toodud Hankija kaalutlustes. 7.3.8.4. Hankija kogemuse kohaselt võtab keskkonnamõju eelhindamine aega keskmiselt 4 nädalat ning arvestades seda, et varasemalt on lahendusega „Luik“ seoses keskkonnamõju eelhindamist korduvalt juba tehtud ja seetõttu asukohta juba põhjalikult uuritud, siis võib pigem eeldada, et keskkonnamõju eelhindamisele kuluv aeg on isegi lühem. Olemasolevate andmete pinnalt pole mingit põhjust arvata, et keskkonnamõju eelhindamise tulemusena tekib vajadus läbi viia täieulatuslik keskkonnamõju hindamise menetlus. Projektide ekspertiisile kuluva aja 10 (18) arvestas Hankija projekteerimise ajajoone sisse ega ole pidanud vajalikuks eraldi ekspertiisi ajakulu välja tuua. Kalade rändega seoses ei saa graafik põhimõtteliselt edasi nihkuda 4-5 kuud, vaid maksimaalselt 3 kuud. 8. Kolmas isik ühispakkujad INF INFRA OÜ ja AS EG Ehitus vaidlevad vaidlustusele vastu. 8.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud 8.1.1. Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku pakkumus alapakkumus, sest selle hind on oluliselt madalam nii riigihanke eeldatavast maksumusest kui teiste pakkumuste maksumustest. Väide on asjakohatu, paljasõnaline ja põhineb Vaidlustaja spekulatsioonil. 8.1.2. Vaidlustaja protsentarvutused on valed: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole hinnalt järgmise pakkumuse maksumusest mitte 43,38% vaid 30,31% madalam, see ei ole vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest maksumusest mitte 70% vaid 41,17% madalam ja see ei ole Riigihanke eeldatavast maksumusest mitte 80% vaid 44,45% madalam. 8.1.3. Hankija oli RHS § 115 lg 2 alusel sunnitud küsima Kolmandalt isikult RHS § 115 lg-s 1 nimetatud selgitusi. Hankija läbi viidud kontrollimenetlus oli Eesti tavapärast hankepraktikat arvestades eriti põhjalik. Hankija nõudis Kolmandalt isikult selgitusi lausa kahel korral ning Kolmas isik vastas Hankijale kokku ca 20 leheküljel, tõendades oma pakkumuse tehnilise lahenduse teostatavust ja ärilise struktuuri tõsiseltvõetavust ning põhjendatust. Hankija on neid selgitusi hinnanud ja jõudnud järeldusele, et pakkumuse maksumus on põhjendatud ja katab hankelepingu täitmise kulud. Vaidlustajal puudub nõudeõigus Hankija teostatud kontrolli täiemahuliseks ülekontrollimiseks vaidlustuskomisjoni või ka Vaidlustaja enda poolt. 8.2. Kolmanda isiku pakutud lahendus on DP-ga kooskõlas 8.2.1. Vaidlustust tuleks käsitada katsena vaidlustada mittetähtaegselt RHAD-i. 8.2.2. Riigihankes esitatud pakkumuse, samuti võistleva dialoogi käigus pakutud lahenduse, puhul peab Hankija hindama selle vastavust riigihanke alusdokumentides otsesõnu sätestatud imperatiivsete tingimuste põhjal. Riigihankes ei olnud esitatud nõuet, et pakkumus peaks põhinema võistlustööl „Luik“ või selle edasiarendusel. 8.2.3. RHAD-is ei ole sätestatud nõuet, et pakutud lahendus peaks olema elluviidav täna kehtiva ehitusloa alusel. 8.2.4. Esimese arhitektuurivõistluse tulemuse elluviimise asemel on Hankija võistleva dialoogi näol ja raames viinud läbi DP p-i 1.6.5 nõuetele vastava uue arhitektuurivõistluse. Arhitektuurivõistlus ei ole määratletud õigusmõiste ja puudub õiguslik takistus korraldada seda Hankija valitud vormis, sh selleks olemuslikult sobiva hankemenetluse osana. 8.2.5. Objektiivselt ei ole võimalik tuvastada Kolmanda isiku pakutud lahenduse vastuolu DP- ga või selle elluviimise takistust detailplaneeringu alusel. Lisaks sellele, et DP ei nimeta ega saagi nimetada konkreetset võistlustööd „Luik“, ei tulene DP-st ka imperatiivset nõuet, et silla ehituseks väljastatav ehitusluba peab tingimata olema väljastatud arhitektuurivõistluse võidutöö alusel. Ette on küll nähtud võistluse korraldamine parima lahenduse leidmiseks pärast planeeringu esimese etapi kehtestamist, kuid kehtestatud ei ole piirangut, mille kohaselt puuduks Hankijal diskretsioon muule lahendusele ehitusloa väljastamiseks. 8.3. Kolmanda isiku sillalahendus on teostatav 22 kuuga 11 (18) 8.3.1. Kolmas isik ei saa avaldada Vaidlustajale oma sillalahenduse tehnilisi detaile, sh sammaste hulka või süvendamise või tahkete ainete uputamise mahtude täpset struktuuri, kuid saab kinnitada, et nii süvendamise kui uputamise mahud jäävad selgelt alla keskkonnamõju eelhinnangutes esitatud keskkonnamõju hindamise vajadust tingivate piirmäärade. Kolmas isik on selles veendumiseks lasknud oma lahendust keskkonnaekspertidel eraldi kontrollida ja saanud vastuse, et süvendamise ja uputamise mahtude arvutuskäigud vastavad nõuetele ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 8.3.2. Lisaks väidab Vaidlustaja, et Kolmanda isiku lahendus ei ole teostatav 22 kuuga ka ilma keskkonnamõju hindamiseta, esitades selle kohta oma ettekujutuse hankelepingu täitmise ajakavast. Vaidlustaja ajakava on eksitav ja tegelikkuses on tööprotsesse võimalik sellega võrreldes optimeerida. Samuti ei ole Kolmandal isikul seadusest tulenevalt alust arvestada pikema kui 30-päevase tähtajaga kasutusloa menetluseks. Kuna Vaidlustaja ei tea Kolmanda isiku ehitustehnoloogiat ega kavandatud silla konstruktsiooni, siis eksib Vaidlustaja Kolmanda isiku silla rajamise tehnoloogia kirjeldamisel ja ajakulu hindamisel. 8.4. Pakkumuse hindamine 8.4.1. Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku pakkumusele omistatud hankelepingu tähtaega käsitleva hindamiskriteeriumi järgi hindepunkte valesti. Kolmas isik pakkus hindamiskategoorias Hankelepingu täitmise lõpptähtaeg kuudes arvates hankelepingu sõlmimisest väärtuseks 22 kuud. RHAD-is avaldatud hindamismetoodika näeb ette, et kõige lühema lõpptähtaja pakkunud pakkumus saab 20 hindepunkti. Kolmanda isiku pakutud 22 kuud oli kõige lühem periood, mistõttu on see saanud selles hindamiskategoorias maksimaalsed 20 punkti. 8.4.2. Pakkumust tuleb hinnata sellisena, nagu ta on. Hankijal ei ole alust hinnata pakkumusi sedasi, et ta leiab mõne aspekti selles olevat „ebaõige“ või „ebarealistliku“ ning sellest lähtuvalt annab tegelikult pakutule teise sisu. 8.5. Kolmanda isiku täiendavad seisukohad 8.5.1. Kolmas isik kinnitab, et esitatud mahud arvestavad kõigi silla nõuetekohaseks valmimiseks vajalikke tahkete ainete uputamise mahtudega, sh nii ajutiste kui püsivate konstruktsioonide rajamisega allpool veepiiri, mille hulka kuulub ka kaldakindlustus. Suurem osa Kolmanda isiku planeeritud kaldakindlustusest asub ülalpool veepiiri ning ei kujuta endast KeHJS § 6 lg 1 mõttes olulise keskkonnamõjuga tegevust. 8.5.2. Kolmas isik ei kinnita ega lükka ümber väidet, nagu põhineks pakutud silla lahendus kolmel jõesambal. Silla sammaste arv ei saa olla seaduse alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kriteeriumiks. KeHJS § 6 lg 1 p-des 17 ja 171 on olulise keskkonnamõju eeldus seotud pinnase süvendamise ja uputatavate tahkete ainete mahtudega kuupmeetrites, mis on sõltuvalt sammaste pikkusest ja läbimõõdust võimalik nii ületada kui mitte ületada nii ühe, kolme kui kuue sambaga konstruktsiooni puhul. Ebaseaduslikku tegu Kolmas isik toime panemas ei ole. 8.5.3. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatus Vaidlustaja ei mõista, et ta võrdleb omavahel võrreldamatuid asju. Riigihanke eripärasid arvestades ei olegi pakkumuste maksumused omavahel võrreldavad, sest kõik pakkujad esitasid hinnapakkumuse erineva tehnilise lahenduse alusel. 8.5.4. Kolmanda isiku pakkumuse vastavus detailplaneeringule Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades taaskord väitnud, et kuivõrd riigihankes pakutud 12 (18) lahendus pidi vastama kehtivale DP-le, siis sai RHAD-ile vastata üksnes lahendus „Luik“ või selle edasiarendus, mis on kooskõlas DP nõuetega leitud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusena. Selline väide on põhjendamatu 8.5.4.1. Vaidlustaja väide, nagu tuleks DP seletuskirjas kasutatud mõistet „rahvusvaheline arhitektuurivõistlus“ sisustada Juhendi alusel, on meelevaldne. Mõisted „arhitektuurivõistlus“ ega „rahvusvaheline arhitektuurivõistlus“ ei ole õigusterminid ja nende kasutamine eraõigusliku mittetulundusühingu koostatud Juhendis ei saa anda neile ei õigustermini staatust ega ühest definitsiooni. Hankija on esitanud põhjaliku selgituse, miks Riigihanke puhul olid täidetud mh kõik DP-s arhitektuurivõistluse kohta sätestatud nõuded. 8.5.4.2. Varasema ideekonkursi käigus väljavalitud lahendust ei saa lugeda DP osaks. Riigihanke tulemusena on DP p-de 1.6.3 ja 1.6.5 mõttes parim arhitektuurne lahendus välja valitud. 8.5.4.3. Hankija, kes on ühtlasi ehitusloa väljastamiseks pädev asutus ehitusseadustiku § 39 lg 1 mõttes, on Riigihanget korraldades ilmselgelt leidnud, et tema diskretsioon Riigihanke raames toimunud arhitektuurivõistlusel väljavalitud lahenduse põhjal ehitusloa andmiseks ei ole välistatud ega piiratud. 8.5.4.4. Pakkujad said võistleva dialoogi käigus esitatud ja selle tulemuste alusel pakutud lahenduste kujundamisel arvestada tingimustega, mida neil oli võimalik RHAD-i alusel mõista. Varasem ideekonkurss ega selle tulemus ei olnud Riigihankega äratuntaval moel seotud ja esitatud pakkumus ei saa olla RHS §-i 114 mõttes mittevastav tingimusele, mida Hankija hanketingimusena kehtestanud ei olnud. Kui lahendus „Luik“ oleks DP-st tulenevalt pidanud olema Riigihanke lähtetingimuseks, oleks pidanud vaidlustatama RHAD-i. 8.5.5. Kolmanda isiku pakkumuse hindamine Vaidlustaja kõik väited 22 kuu pikkuse hankelepingu perioodi väidetava ebarealistlikkuse kohta põhinevad eksimusel Hankija 16.04.2023 vastuse lisa 8 tegeliku sisu, eesmärgi ja mõtte osas. 8.5.6. Pakkujate väidetav ebavõrdne kohtlemine 8.5.6.1. Vaidlus puudutab üksnes küsimust, kas Kolmanda isiku pakkumus on õigesti vastavaks ja edukaks tunnistatud. Selles vaidlustusmenetluses ei ole kõne all see, kuidas Hankija on Riigihanke läbiviimisel üldiselt käitunud või kas mõne vaidlustusmenetluse välise isiku suhtes on käitutud ebakorrektselt. Vaidlustaja esitatud materjalid ei näita, et Hankija oleks osasid pakkujaid survestanud pakkuma „halvemaid“ lahendusi kui seda tegi Kolmas isik. 8.5.6.2. Vaidlustaja väidab, et nad on tuvastanud, et Pärnu jõe põhja sügavus Laia tn poolses küljes on tegelikult 1 m võrra sügavam kui Hankija andmetel. Kuidas see fakt – isegi kui see peaks vastama tõele – saab tõendada pakkujate ebavõrdset kohtlemist, jääb jälgimatuks. Kui Vaidlustaja ei ole rahul Hankija esitatud algandmetega, siis tulnuks vaidlustada RHAD. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 9. RHS §-i 2192 kohaselt riigihanke menetlused, mida alustati enne 2022. aasta 1. juunit, viiakse lõpuni, lähtudes riigihangete seaduse 2022. aasta 31. maini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest. Kuna Riigihange on alustatud 27.05.2022, siis vaidlustatud Hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimisel lähtub vaidlustuskomisjon RHS-i redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.05.2022. 13 (18) 10. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus 10.1. Vaidlustuse kohaselt on Kolmanda isiku pakkumus vastuolus DP-ga, kuna selleks pole läbi viidud arhitektuurivõistlust koostöös EAL-iga ja Kolmanda isiku pakutud lahendus [ei järgi] arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ arhitektuurset lahendust mistahes äratuntaval moel [---], võistlev dialoog ei ole võrdsustatav DP-s sätestatud EAL-iga koostöös läbiviidava rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ja täielikult on täitmata Juhendis arhitektuurivõistlusele esitatud nõuded. Vaidlustaja väitel ei vasta Kolmanda isiku pakkumus DP p-le 1.6.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga. 10.1.1. RHS § 66 lg 3 kohaselt hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust hankelepingu eseme kirjeldusele ja nõuetele, mille ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud, ning hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas peatükis sätestatud korras. Kohaldades ka võistleva dialoogina läbiviidavas riigihankes vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise otsuste tegemisele RHS §-i 114, siis RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel pakkumuse tagasilükkamiseks peab Hankija tuvastama Kolmanda isiku pakkumuses selge ja sisulise mittevastavuse RHAD-ile (hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele [---]). Ainus RHAD-i punkt, mida Vaidlustaja nimetab, on HD lisa 2 p 2.2, mis viitab olemasoleva olukorra kirjeldamiseks muuhulgas DP-le. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et HD lisa 2 p 2.2 ei kehtesta nõuet, et pakkumus peab vastama kõikidele DP-s, sh DP p-s 1.6.5, esitatud tingimustele, rääkimata sellest, et pakkumus peaks vastama tingimustele, mille täitmine on Hankija, mitte pakkuja ülesanne: vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui kellelegi on sätestatud DP p-s 1.6.5 kohustus läbi viia rahvusvaheline arhitektuurivõistlus koostöös EAL-iga, siis on see Hankija, mitte pakkuja. 10.1.2. Vaidlustaja poolt nimetatud DP p 1.6.5 sätestab vaidlusaluses osas, et [---] pärast planeeringu esimese etapi kehtestamist viiakse koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus eesmärgiga saada parim arhitektuurne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele. Vaidlustuskomisjon märgib, et DP p 1.6.5 sisaldab rohkem lauseid, kuid Vaidlustaja ei väida, et Kolmanda isiku lahendus ei sobitu keskkonda, ei väärtusta ümbritsevat linnaruumi, ei ole kaasaaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav jne, rääkimata põhjendamisest, miks ta seda arvab. Kõik vaidlustusest nähtavad põhjendused seoses Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusega DP p-le 1.6.5 on seotud Vaidlustaja väitega, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta rahvusvahelise arhitektuurivõistluse läbiviimise nõudele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmas isik ei vastuta selle eest, kas Hankija viib (viis) parima lahenduse väljaselgitamiseks läbi nõuetekohase arhitektuurivõistluse või mitte. Kõik Vaidlustaja väited sellest, milline peaks olema rahvusvaheline arhitektuurivõistlus ja kuidas peaks välja nägema koostöö EAL-iga (sh kooskõla Juhendiga) ja nende väidetega seotud etteheited puudutavad Hankija võimalikku tegevust/tegevusetust, mitte Kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD-ile. Antud juhul ei ole Hankija Riigihankes kehtestatud RHAD-is viidanud ühelegi koostöös EAL-iga läbi viidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse lahendusele, millele Riigihankes pakutav lahendus peaks vastama. Vaidlustuskomisjon märgib, et üks arhitektuurivõistlus on Hankija poolt läbi viidud, kuid saadud lahenduse („Luik“) teostamiseks (projekteerimiseks ja ehitamiseks) korraldatud riigihanked on ebaõnnestunud ja sellele lahendusele ei ole Hankija RHAD-is viidanud ega nõudnud pakutavate lahenduste vastavust ega isegi mitte sarnasust „Luigele“. Seega kuna Hankija ei ole nõudnud RHAD-is pakutava lahenduse vastavust ühelegi (olemasolevale) arhitektuurilisele lahendusele ning Hankija ei saanud Kolmanda isiku pakkumust tagasi lükata põhjusel, et see ei vasta DP p-le 1.6.5 ja/või ei sarnane „Luigele“. 10.1.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks 14 (18) tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole vaja analüüsida seda, kas Hankija võis Riigihanke läbi viia võistleva dialoogina saavutamaks DP p-s 1.6.5 sätestatud nõuete täitmiseks parim arhitektuurne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele. Vaidlustuskomisjon rõhutab veel kord, et Hankija ei ole RHAD-is viidanud ühelegi arhitektuursele lahendusele, millega taotlejad/pakkujad oleksid pidanud pakkumuse esitamisel arvestama, vastupidi – HD p-st 1.2 (Riigihanke iseloomustus) on algusest peale nähtav Hankija tahe [---] välja selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsuse poolest kõige enam hankija vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust ja HD p-i 7.3.1 kohaselt räägitakse dialoogi voorudes läbi konkreetse taotleja pakutud lahendused jne. Kui Vaidlustaja arvates ei olnud Riigihanke läbiviimine selliselt võimalik ja Hankija oleks pidanud DP p-le 1.6.5 vastavuse saavutama mingil muul moel kui Riigihanke korraldamisega, oleks tulnud RHAD kõikides punktides, milles see sätestab lahendusest „Luik“ erinevate lahenduste pakkumise lubatavuse, RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. Vaidlustaja ei ole seda teinud. 10.1.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et ta ei pidanud RHAD-i vaidlustama vaid võis esitada EAL-iga koostöös läbi viidud lahendust järgiva lahenduse ning vaidlustada kõiki neid pakkumusi. Vaidlustuskomisjon asus juba eespool sisukohale, RHAD ei kehtestanud nõudeid pakkumuse vastavusele lahendusele „Luik“, mistõttu ei saanud Vaidlustajal olla arvamust, et kõik lahendused, mis ei vasta lahendusele „Luik“, tuleb mittevastavuse tõttu RHAD-ile tagasi lükata. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et tutvus kõikide esitatud lahendustega ja on seisukohal, et ka Vaidlustaja ise ei ole pakkunud lahendusena „Luike“ - Vaidlustaja pakutud lahendus, mis on „Luigega“ sarnane (Hankija kaasatud arhitekt T. S.-i hinnangul [---] arhitektuurivõistluse võidutöö veidi lihtsustatud versioon) või mis tugineb arhitektuurikonkursi võitnud ideelahendusel „Luik“ (Vaidlustaja esitatud Pärnu silla seletuskiri), ei ole „Luik“. Seega Vaidlustaja ilmselgelt ka ei arvanud, et Hankija on kuulutanud välja järjekordse riigihanke hankimaks lahenduse „Luik“ teostamist. 10.2. Vaidlustuse kohaselt ei arvesta Kolmanda isiku pakutud tööde maksumus ja tööde teostamise periood keskkonnamõju hindamisele kuluva ajaga. Vaidlustus põhineb eeldusel, et Kolmas isik on pakkunud 3 jõesambaga lahendust, mille puhul on vaja kindlasti läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuid millisel juhul ei ole Kolmas isik planeerinud keskkonnamõju hindamise ajaks (min 1,5 aastat) kulusid, samuti ei ole võimalik sellisel juhul teostada töid 22 kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. 10.2.1. Vaidlustaja viitab, et selline pakkumus ei vasta HD lisa 2 p-le 3.6, mille kohaselt: Vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule (HD lisa lisa 4) on soovitav rajada vaid 1 jõesammas, max 3 (arvestades piirangutega vette uputatavate mahtude kohta), ja HD p-le 4.2, mille kohaselt peaksid sõlmitava hankelepingu esemeks olevad kõik tööd olema valminud ja Hankijale üle antud hiljemalt 46 kalendrikuu jooksul hankelepingu sõlmimisest ning lõplik vastuvõtuakt allkirjastatud (s.t. üleandmisel avastatud võimalikud puudused kõrvaldatud ja vaegtööd teostatud, kasutusluba väljastatud) hiljemalt 48 kalendrikuu täitumisel hankelepingu sõlmimisest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kumbki Vaidlustaja viidatud RHAD-i punktidest ei kehtesta mis tahes kohustuslikke nõudeid esitatava pakkumuse maksumusele, mistõttu isegi juhul, kui Kolmanda isiku pakutav lahendus nõuaks keskkonnamõju hindamist (mida vaidlustuskomisjon siinkohal ei väida), puudub RHAD-is tingimus, millele Kolmanda isiku pakkumus (pakkumuse maksumus), mis ei sisalda kulusid keskkonnamõju hindamise ajaks, ei vastaks. Asjaolu, kas pakkumuse maksumus võib seetõttu olla põhjendamatult madal, ei kuulu hindamisele pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis (ka kõigile RHAD-i tingimustele vastava pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal RHS §-i 115 mõttes). Puudub vaidlus, et juhul, kui keskkonnamõju hindamine Kolmanda isiku poolt pakkumust arvestades on vajalik, ei ole võimalik töid teostada HD p-s 4.2 sätestatud tähtaja jooksul. 15 (18) 10.2.2. Vaidlustaja peab vajalikuks vaidlustuskomisjoni poolset kontrolli selle üle, millistel põhjendustel on Kolmas isik arvamusel, et tema pakutud lahendus ei too kaasa keskkonnamõju hindamist ning miks on Hankija sellise arvamusega nõustunud. 10.2.2.1. Kolmanda isiku ja Hankija väitel puudub vajadus keskkonnamõju hindamise järele, kuna Kolmanda isiku pakutud lahendus arvestab piirangutega vette uputatavate mahtude kohta. Puudub vaidlus, et KeHJS § 3 lg 1 p-i 1 ja § 6 lg 1 p-de 17 ja 17¹ koosmõjus on keskkonnamõju hindamine kohustuslik juhul, kui silla ehituse käigus süvendatakse Pärnu jõge alates pinnase mahust 500 m3 või uputatakse jõkke tahkeid aineid alates mahust 2000 m3. Kolmanda isiku kinnitusel ja esitatud pakkumusest nähtuvalt nimetatud mahte ei ületata. Seega põhjus, miks Kolmas isik arvab, et tema lahendus ei too kaasa keskkonnamõju hindamist, on üheselt mõistetav. 10.2.2.2. Kolmanda isiku lahendusega ei kaasne keskkonnamõju hindamine üksnes põhjusel, et Vaidlustaja arvates ei saanud Kolmas isik pakkuda teistest pakkujatest oluliselt väiksema raha eest ja lühema tähtajaga teostatavat lahendust, millega keskkonnamõju hindamist ei kaasneks. Antud juhul ei ole Hankija jätnud Kolmanda isiku lahendust uputatavate ja süvendatavate mahtude osas kontrollimata. Hankija kontrollarvutused on jälgitavad vaidlustuskomisjonile esitatud tabelitest süvendatavate mahtude arvutus ja uputatavate mahtude arvutus koos märkustega, sh hinnanguga valitud lahenduse ökonoomsusele. Esitatud dokumentide põhjal ei ole alust arvata, et Hankija kontrollimenetlus süvendatavate ja uputatavate mahtude osas oleks olnud ilmselgelt vale, tuginenud ebaõigetele andmetele või olnud ebapiisav. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et süvendatavate ja uputatavate mahtude osas ei ole vajalik ega ka võimalik teha võrdlusi erinevate lahenduste vahel, kuna Riigihankes pakutud silla lahendused, sh Vaidlustaja ja Kolmanda isiku lahendused, on selles osas põhimõtteliselt võrreldamatult erinevad. 10.2.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et HD lisa 2 p-le 3.6 vastavad 1-3 jõesambaga lahendused, kui on arvestatud piirangutega vette uputatavate mahtude kohta, mistõttu asja lahendamiseks ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, kas Kolmas isik pakkus 1, 2 või 3 jõesambaga lahendust (Vaidlustaja ei väida, et Kolmanda isiku pakkumus oleks mittevastav seetõttu, et pakutud oleks enam kui 3 sambaga lahendust). 10.2.4. Vaidlustaja väitel asetseb ligikaudselt 1 m paksuselt jõe põhjas jõetaimestiku lagunenud ja põhja ladestunud sete, mille ülapiiri on Hankija ekslikult näidanud kui kandvat jõe põhja (Tippgeo OÜ Töö nr 2020TG303), ja juhul, kui Kolmas isik on teinud enda arvutused Hankija poolt avaldatud andmetest lähtudes, on need väärad ja Kolmanda isiku pakutud lahenduse korral on keskkonnamõjude hindamine vältimatu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavus RHAD-ile ei sõltu üksnes Vaidlustajale teadaolevate andmetega arvestamisest, seda eriti olukorras, kus Hankija on RHAD-is andnud lahenduse esitamiseks teistsugused alusandmed. 10.3. Vaidlustuse kohaselt ei ole hankelepingu täitmine 22 kuu jooksul võimalik isegi juhul, kui keskkonnamõju hindamist poleks vaja teha. Vaidlustaja põhjendab oma väidet loeteluga töödest ja nende kestvusest, mis peavad nimetatud perioodi mahtuma, kuid ei saa sinna mahtuda. 10.3.1. Hankija ja Kolmas isik on Vaidlustaja loetelule vastu vaielnud väites, et suur osa projekteerimistöid on juba praeguseks hetkeks tehtud, ehitusloa taotlus on võimalik sisse anda kohe pärast hankelepingu sõlmimist, ehitusluba taotletakse eelprojekti alusel, millel pole ekspertiisi kohustust ja erinevate ehitusetappide elluviimine saab toimuda paralleelselt. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ja Kolmanda isiku seisukohad on usutavad, sh ei pidanud Kolmas isik arvestama ehitus- ja kasutusloa saamiseks pikemate tähtaegadega kui 16 (18) EhS-s sätestatud 30 päeva. Hankija on eraldi kontrollinud Kolmanda isiku pakutud tööde teostamise tähtaja, 22 kuud, realistlikkust. 10.3.2. Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna puudub vaidlus, et olukorras, kus keskkonnamõju hindamist teha vaja ei ole, on HD p-s 4.2 sätestatud tähtaja järgimine võimalik, siis jääb vaidlustusest arusaamatutuks, millisele RHAD-i tingimusele Kolmanda isiku pakkumus sellisel juhul ei vastaks (millisele RHAD-i tingimusele mittevastavuse tõttu tuleks Kolmanda isiku pakkumus 22 kuulise tähtaja pakkumise tõttu tagasi lükata). Etteruttavalt märgib vaidlustuskomisjon, et juhul, kui Vaidlustaja tegelik eesmärk oli saavutada Kolmanda isiku pakkumuse hindamiseks teistsugune sisend (22 kuu asemel nt 40 või maksimaalsed võimalikud 46 kuud), millist eesmärki järeldab vaidlustuskomisjon Vaidlustaja väitest, et Kolmanda isiku pakkumusele on tähtaja hindamiskriteeriumi alusel omistatud hindepunkte valesti, ei oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud hindamisel Kolmanda isiku pakkumuse ees edukaks. 10.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-ile ja selle tagasilükkamiseks alused puuduvad. 11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus Vaidlustuse kohaselt on nimetatud otsus vaidlustatud kolmel põhjusel: 1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja pakkumus tulnuks tagasi lükata (RHS § 115 lg 8); 2) Kolmanda isiku pakkumus ei vasta DP-le ja tulnuks tagasi lükata (RHS § 114 lg 2 esimene lause); 3) Kolmanda isiku pakkumusele on omistatud valesti hindepunkte hankelepingu tähtaja hindamiskriteeriumi alusel (RHS § 117 lg 1). 11.1. Vaidlustaja väide – Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. 11.1.1. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, kas Hankijal pidi või ei pidanud tekkima kahtlus selles, kas Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, kuna Hankijal on vastav kahtlus tekkinud ja ta on RHS §-i 115 kohase kontrollimenetluse alustanud. Hankija on Kolmandalt isikult küsinud selgitusi kahel korral (14.02.2023 ja 08.03.2023, vastused vastavalt 21.02.2023 ja 15.03.2023). RHS § 115 ei keela Hankijal küsida selgitusi korduvalt. Pakkuja selgitused peavad olema lõpptulemusel piisavad, et Hankija saaks veenduda selles, et pakkuja kavatsebki sellise hinnaga teenust osutada ja puudub teenuse katkemise risk. 11.1.2. Hankija tegevus kontrolli läbiviimisel koos järeldustega on kontrollitav Hankija riigihankekomisjoni 27.03.2023 koosoleku protokolli nr 3-6.5/13 lisast 2a, sh on kokkuvõtlik järeldus järgmine: pakkumuse madalam maksumus on saavutatav eeskätt seeläbi, et pakkumus on esitatud dialoogi käigus välja töötatud sellise lahenduse alusel, mis on kasutatavate materjalide mahtudelt optimaalse konstruktiivse lahendusega ja säästliku ehitustehnoloogiaga (RHS § 115 lg 7 punktid 1 ja 2) ning teiseks, silla pealisehituse uuendusliku konstruktsiooniga, mida ei ole pakkunud teised pakkujad oma lahendustes [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija kontroll Kolmanda isiku pakutud maksumuse põhjendatuse osas on olnud põhjalik ja sisuline, sh on Hankija küsimused olnud sihitud erinevate töölõikude kaupa, Kolmanda isiku selgitused ei ole lakoonilised vaid on sisulised ja põhjalikud, Hankija on esitatud selgitusi ja tõendeid hinnanud, võrrelnud pakkumust varasemates riigihangetes esitatud pakkumustega ning teinud kalkulatsioonid kokkuhoiukohtadest (metallimahud, vaiad, betoon, mullatööd, katendid, maastikukujundustööd jne). Vaidlustuskomisjoni hinnangul on pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll olnud tavapärasest põhjalikum, sh on Hankija kontrollinud kõiki olulisi kuluartikleid, ning Hankija ei ole teinud sealjuures ilmseid kaalutlusvigu. 11.1.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olemasolevate 17 (18) selgituste põhjal oli Hankijal võimalik rahuldaval määral kõrvaldada olulist kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning Hankijal ei olnud kohustust Kolmanda isiku pakkumust kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumust RHS § 115 lg-de 8 või 9 alusel tagasi lükata. 11.2. Vaidlustaja väide – Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata Vaidlustuskomisjon hindas Kolmanda isiku pakkumuse vastavusega RHAD-ile seotud asjaolusid p-s 10 (ja selle alapunktides) ning on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks alused puuduvad. 11.3. Vaidlustaja väide – Kolmanda isiku pakkumusele on omistatud valesti hindepunkte Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et RHS § 117 lg 1 kohustab Hankijat hindama vastavaks tunnistatud pakkumusi sellisena (selliste näitajatega) nagu need on vastavaks tunnistatud. Antud juhul on vastavaks tunnistatud Kolmanda isiku pakkumus, milles on hankelepingu täitmise tähtajaks märgitud 22 kuud. Hankija on pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt hinnanud kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 õigesti pakutud hankelepingu täitmise tähtaega 22 kuud ja andnud sellele kui lühimale tähtajale vastavalt RHAD-is sätestatud hindamise kriteeriumile maksimaalsed hindepunktid. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (hindamise kriteeriumide kohaldamise) kaudu ei saa Vaidlustaja uuesti avada vaidlustust selle üle, kas pakutud 22 kuuga on hankelepingu täitmine võimalik või mitte. 11.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei kuulu kehtetuks tunnistamisele hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtuvalt (põhjusel, et pakkumust, mis tulnuks tagasi lükata, ei saa edukaks tunnistada) ning Hankija on hinnanud Kolmanda isiku pakkumust kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja RHAD-is sätestatud hindamise kriteeriumidega, mistõttu Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 12. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 12.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused kulude väljamõistmist kogusummas 5776 eurot käibemaksuta, 36,1 töötunni eest tunnihinnaga 160 eurot. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused kulude väljamõistmist kogusummas 6480 eurot käibemaksuta, 36 töötunni eest tunnihinnaga 180 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et vaatamata asjaolule, et vaidlustusasi oli keskmisest keerukam ja mahukam, on lepinguliste esindajate kulud ülepaisutatud. Hankija ja Kolmanda isiku poolt esitatud kulud on vajalikud ja põhjendatud 28 töötunni ulatuses vastavalt 4480 eurot ja 5040 eurot käibemaksuta ning nimetatud kulud tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 12.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 18 (18)