Eelnõu esitamine

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Meie 05.05.2023 nr 1.1-10.1/3228-1 Rahandusministeerium Justiitsministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud ministrid ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu büroo direktor Esitame kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu palume vastust hiljemalt 9. mai kella 17.00-ks. Eelnõud ja seletuskirjad on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Sulev Liivik 58851471 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  05.05.2023 Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatakse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 3%-i ja vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension, 18 lõikes 13 nimetatud dividend ja vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,78%-i. Muudatusega suureneb vähem tulukate KOVide tulumaksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate KOVide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist. Kokku hakkab KOV-dele muudatuse tulemusena tulumaksust laekuma vähem 11,1 mln eurot, mille võrra suurendatakse vähem tulukamate KOVide tasandusfondi laekumist. Muudatus aitab vähendada regionaalset mahajäämust. KOVide tulubaasi ümberkorraldus on vajalik, sest regionaalne ebavõrdsus on liiga suur ning erinevate kriiside tulemusena on keerulisse olukorda sattunud vähem tulukamad KOVid. Negatiivse mõjuna lisandub veel käibemaksu määra tõstmine 20%-lt 22%-le 2024. aastal. Riigieelarve väga kehva olukorra tõttu ei ole võimalik 2024. aasta riigieelarve üldiste tulude arvelt tasandusfondi mahtusid suurendada nõrgema tulubaasiga KOVide finantsolukorra leevendamiseks. Järelhindamise säte lisatakse tulumaksuseaduse alates 01.01.2024 kehtivasse versiooni, avaldamise märkusega RT I, 17.03.2023, 78. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ([email protected]; 611 3417) ja sama osakonna nõunik Andrus Jõgi ([email protected]; 611 3434). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; 6113549). 1.3. Märkused Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga, sest see on seotud kavandatava käibemaksuseaduse muudatusega, mis näeb ette käibemaksu määra tõstmise. Kuna riigieelarve on pingeline ja 2024. a ei ole võimalik riigieelarve üldiste tulude arvelt suurendada vähem tulukate KOVide toetamiseks tasandusfondi mahtu, muudetakse käesoleva eelnõuga KOVide vahelist tulumaksu jaotust. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kuna eelnõuga kavandatavad varaseimad maksumuudatused 1 peaksid jõustuma 2024. aasta alguses, on vajalik seadus vastu võtta hiljemalt 2023. aasta 30. juunil. Muudatused on kooskõlas Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu koalitsioonileppega aastateks 2023–2027. Nimetatud koalitsioonileppes1 nähakse ette omavalitsuste tulubaasi tasakaalustamine (punkt 7.1.2), et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist Ühtlasi muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadust, kuivõrd olukorras, kui osutub vajalikuks tühistada mõni veel jõustumata muudatus või see enne jõustumist muuta, muudetakse seadust, milles jõustumata muudatus sisaldub tuleb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ kohaselt muuta veel jõustumata sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2022, 3) sätet. 2. Seaduse eesmärk Muudutus on vajalik, et suurendada vähem tulukamate KOVide tulubaasi ja hakkama saamist ning vähendada KOVide vahelisi tulukuse vahesid. Regionaalne ebavõrdsus on liiga suur ning erinevate kriiside tulemusena on eriti keerulisse olukorda sattunud vähem tulukamad vallad (vt joonis 1). Kavandatava käibemaksu määra suurendamine 20%-lt 22%-le suurendab KOVide kulusid 2024. a ligi 16 mln eurot võrreldes olukorraga kui 2024. a käibemaksu määr ei muutuks. Paljud vähem tulukad KOVid on pidanud juba 2023. aastal kulusid optimeerima ja asutusi sulgema. Seega käibemaksu määra tõus raskendab nende KOVide finantsolukorda veel enam kui tulukate KOVide oma. Joonis 1 Finantsolukorra indeks KOV tulukuse grupiti2 Tasandusfondis arvestatakse välja KOV-de ühtlustatud kuluvajadus, võttes arvesse tema demograafilist koosseisu, hajaasustust ning muid tegureid. Võrreldes KOV tulusid (tulumaks, 1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 2 https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks 2 maamaks, tasandusfond) kuluvajadusega, arvestatakse välja tasandusfondi suurus, kuid see võimaldab ühtlasi hinnata tulukuse erinevusi. Joonis 2. Tasandusfondi arvestuslikud tulud ja tasandusfond võrreldes kuluvajadusega 2024. aastal enne ja pärast eelnõuga ette nähtud muudatusi. Tulenevalt COVID-19 kriisist suurenes 2020. aastal valitsussektori eelarvedefitsiit järsult - 5,5%ni SKPst. Valitsussektor on püsinud puudujäägis ka 2021 ja 2022 aastatel energiahindade ja Ukraina sõjapõgenike kriisi tõttu. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt järgneval neljal aastal ehk aastani 2027 jääb eelarvepuudujääk igal aastal ligi -4%st SKPst. Kriiside tingimustes lõdvendati Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtestatud valitsussektori eelarve puudujäägi reeglit -3% SKP-st, mis võimaldas suurendada püsikulusid ilma, et kulusid kasvatavate otsustega oleks kaasnenud samaaegseid otsused vajalike püsivate kateallikate leidmiseks. Euroopa Komisjon on andnud teada, et eelarvereeglite rakendamine Euroopas taastub, mis muudab taas kohustuslikuks ka riigieelarve seaduses toodud eelarvepositsiooni parandamise sätted. Seetõttu on riigieelarve defitsiidi vähendamisele suunatud sammud ja otsused paratamatult vajalikud. Seega ei ole 2024. aastal võimalik käibemaksu kulude kasvu mõjude leevendamiseks eelkõige nõrgema tulubaasiga KOVide jaoks riigieelarves nt tasandusfondi mahtu suurendada riigieelarve üldiste tulude arvelt. Kui nõrgema tulubaasiga KOVide finantsolukorra lahendamiseks 2024. aastal mitte midagi teha, võivad finantsraskuste süvenedes nimetatud KOVide teenused ja elukeskkond olulisel määral halveneda. Kohalike teenuse kättesaadavus ei saa olla üle Eesti väga oluliselt erinev, et see sunniks elanikke teatud KOVidest üldse lahkuma kvaliteetsete teenuse puudumise tõttu. Tulubaasi võimaluste ühtlustamine ei halvenda oluliselt tulukate omavalitsuste finantsseisu, samas parandab vähem tulukamate KOV-de hakkama saamist. Eelnõu eesmärk on regionaalse tasakaalustatuse parandamine. Ligi 20 aastaga on väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elanike arv vähenenud ligi 20%. Väljaspool Tartu ja Harjumaad on jäänud vähemaks lapsi ja tööealisi 26% (150 tuhat inimest), kuid samal ajal on kasvanud üle 65-aastaste arv 14% (17 tuhat). Teenuste optimeerimine ei saa toimuda sama kiiresti kui elanike arvu vähenemine ning piirkonda elama jäänud inimesed vajavad samaväärselt häid kohalikke 3 teenuseid kui Harjumaale kolinud inimesed. Seega regionaalse tasakaalustatuse parandamiseks on eesmärgipärane tulukamate KOVide tuleviku tulumaksu kasvu mõnevõrra vähendamine ja selle raha suunamine kahaneva elanikkonnaga vähem tulukatele KOVide teenuste rahastamiseks. OECD riikides kasutatakse KOVide tulude tasandamiseks nii vertikaalset lähenemist (finantseerimine toimub riigieelarvest) kui ka horisontaalset lähenemist (jõukamad KVid panustavad oma eelarvega tasandussüsteemi). Horisontaalne tasandussüsteem on levinud Põhjamaades.3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 tehtava muudatuse eesmärk on muuta tulumaksuseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud KOVide tulumaksu jaotust. 2024. a 1. jaanuarist kehtima hakkava TuMS redaktsiooni kohaselt on KOVide tulumaksu jaotus järgmine: residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse järgmiselt: 1) 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionilt; 2) 12,06% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulult, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasu. Seaduse muudatus näeb ette, et § 5 lõike 5 punktis 1 pensionitulult laekuvat tulumaksu osa tõstetakse 3%-le ja punktis 2 nimetatud muult maksustatavalt tulult (va kogumispension, dividendid ja kasu vara võõrandamisest) laekuva tulumaksu osa suurust vähendatakse 11,78%- le. Pensionitulult laekuva KOVide tulumaksu osa suurendamine ülejäänud tuludelt laekuva tulumaksu osa vähendades on tulubaasi ühtlustava mõjuga. Esiteks seetõttu, et keskmine pension on KOV-iti ühtlasem4. Teiseks aga liigub pensionitulu proportsionaalselt piirkondadesse, kus on eakaid rohkem ning seal on üldjuhul vähem tulukamad KOVid. Muudatuse tulemusel toimub KOVide vahel 11,1 mln euro suurune tulumaksu ümberjaotus, vähendades eelkõige jõukamate Harju maakonna KOVide tulumaksu kasvu 2024. aastal. Muudatuse raames suurendatakse KOV-de tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 30 mln eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 41 mln eurot ning vahe summas 11,1 mln eurot suunatakse tasandusfondi. Eelnõu kooskõla põhiseadusega Riigikohus on otsuse nr 3-4-1-7-09 punktis nr 33 nentinud, et KOVid on Euroopa Liidu õiguse ELTL protokolli nr 12 artikli 2 kohaselt fiskaalses mõttes osa valitsussektorist. KOVid tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust 3 Evaluating Fiscal Equalisation: Finding the Right Balance – OECD working papers 2021 4 Keskmine pensioni väljamakse erines 2022. aastal näiteks Viimsi ja Narva vahel 1,2 korda, samas muud tulud (peamiselt töötasu) 1,9 korda. 4 sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, samuti avaliku sektori eelarvesüsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit Põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 lõikest 1 tulenev õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks nõuab, et riik looks regulatsiooni, mis kindlustaks KOVidele raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus, s.t võimaldaks täita minimaalselt vajalikke kohalikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Seega peab omavalitsuslike ülesannete rahastamise tase olema vastavuses KOVil pandud ülesannete mahuga ((vt ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 lg 2). Seadusandjal on riigi majandus- ja maksupoliitika kujundajana suur otsustamisvabadus kujundada KOVide finantseerimise põhimõtted. Tähtis kriteerium kohalike ülesannete minimaalse rahastamisvajaduse kindlaksmääramiseks konkreetse KOVi puhul on see, et tema osutatavate omavalitsuslike avalike teenuste tase ei langeks rahapuuduse tõttu oluliselt madalamale sarnaste teenuste üldisest tasemest Eesti teistes omavalitsusüksustes. Nii näiteks ei ole PS § 28 mõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavus johtub ulatuslikult sellest, milline on isiku elu- või asukohajärgse KOVi majanduslik suutlikkus. Seega on riigi kohustus KOVide rahastamise süsteemi kujundamisel arvestada erinevustega KOV-de sotsiaalses, demograafilises ja majanduslikus olukorras5. Tänane rahastamise süsteem tekitab järjest suuremaid lõhesid hajaasustuse piirkonna KOVide ja kahe suurema linna(piirkonna) KOVide vahel ning eelnõu aitab seda olukorda muuta. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb samuti ette, et finantsiliselt nõrgemate KOVide kaitseks on vajalik rakendada rahalise tasakaalustamise mehhanisme või samalaadseid meetmeid, et ühtlustada võimalike finantsallikate ja kulutuste jagunemist nende vastutusalas (harta artikkel 9 lõige 5). Õigus piisavatele rahalistele vahenditele ei kaitse KOVi olemasoleva rahastamissüsteemi ebasoodsamaks muutmise eest, kui selle tagajärjel ei muutu konkreetse KOVi rahastatus ebapiisavaks talle pandud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Õigus piisavatele rahalistele vahenditele KOV ülesannete täitmiseks ei hõlma õigust sellele, et kord juba saavutatud kohalike ülesannete rahastamise taset mitte kunagi ei vähendataks. On võimalik, et mingil perioodil rahastatakse omavalitsuslikke ülesandeid suuremas ulatuses, kui see piisava rahastuse tagamiseks minimaalselt nõutav oleks. Tegemist on otsustusega, mille ajaliste piirideta püsimajäämine ei ole põhiseaduslikult tagatud. Riigil peab säilima võimalus kujundada omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem vastavaks üldisele majandusolukorrale ja riigi majandus- ning rahanduspoliitilistele eesmärkidele. Harta artikli 9 lg 1 asetab kohaliku omavalitsuse õiguse piisavatele rahalistele vahenditele riikliku majanduspoliitika raamidesse6. Otsuse 3-4-1-8-09 punktis 68 nentis Riigikohus, et õigus piisavatele rahalistele vahenditele ei keela riigil omavalitsuslike ülesannete rahastamist vähendada tingimusel, et ka pärast seda säiliks KOV-l võimalus täita omavalitsuslikke ülesandeid minimaalselt vajalikus mahus. Lisaks nentis Riigikohus lahendi nr 3-4-1-8-09 punktis 81, et rahastamissüsteemi stabiilsus ei saa tingida seda, et mingil hetkel kehtiv regulatsiooni ja koos sellega ka sel ajal tagatud rahastamise tase püsib sellisena igaveseks. KOV-d ei saa loota, et nende rahastamist reguleerivaid õigusakte mitte kunagi ei muudeta. Riigil on õigus rahastamist reguleerivaid õigusakte vajadusel ümber kujundada. See võib kaasa tuua ka KOV-dele eraldatavate rahaliste vahendite vähendamise või kahjustada muul viisil nende rahastamise korrapära. 5 Riigikohtu 16. märts 2010. a otsus nr 3-4-1-8-09 6 sama 5 Kavandatavate muudatustega ei rikuta ka õiguspärase ootuse põhimõtet. Õigustloova aktiga kehtestatud normide puhul võib isikutel küll tekkida normide kehtima jäämise suhtes õiguspärane ootus. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb õiguspärase ootuse olemasolu väljaselgitamiseks kontrollida, kas üheaegselt on täidetud kaks tingimust: inimesel on subjektiivne õigus kõnealusele hüvele ning inimene on asunud seda õigust kasutama ajal, kui õigusakti muudeti (RKPJK, 3-4-1-27-13, p 50; RKÜK, 3-4-1-1-14, p 90). Riigikogus 2022. a 7. detsembril vastu võetud tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 muudatusega nähti ette, et KOV eelarvesse hakkab senise 11,96% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust alates 2024. a 1. jaanuarist laekuma 12,06%. Nimetatud kõrgendatud tulumaksu laekumismäär ei ole veel jõustunud, KOVid ei ole veel saanud seda õigust kasutama asuda, mistõttu ei saa lugeda õiguspärase ootuse tingimusi täidetuks. Eelnõuga kavandatava tulumaksu muudatuse tõttu väheneb tabelis 1 toodud KOVide tulumaksu prognoositav laekumine 2024. aastal võrreldes olukorraga kui midagi ei muutuks. See vähendab nende kogu tulumaksu laekumise kasvu, mitte tulubaasi absoluutmahtudes. KOV-de keskmiseks tulumaksu kasvuks on 2023.a Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosis arvestatud 9,4%, sh 5,6 protsendipunkti sellest on tulumaksu üldine kasv ning ülejäänud asendus- ja järelhoolduse, matusetoetuse ning pikaajalise hoolduse vahendite nende tulubaasi ümber tõstmisest. Tabel 1. Tulumaksu- ja tasandusfondi muutus 2024. aastal negatiivse mõjuga KOV-des Muutus % vs olukorraga Muutus kui midagi KOV7 mln eurot ei muutu Harku vald -0,46 -1,5% Jõelähtme vald -0,12 -1,1% Keila linn -0,16 -1,0% Kiili vald -0,19 -1,6% Maardu linn -0,05 -0,3% Rae vald -0,79 -1,8% Saku vald -0,26 -1,4% Saue vald -0,53 -1,3% Tallinna linn -6,88 -1,0% Viimsi vald -0,59 -1,4% Tartu linn -0,66 -0,5% Muudatuse järgselt jääb tulumaks, maamaks ja tasandusfond elaniku kohta neil KOVidel endiselt kõrgemaks riigi keskmisest. See tähendab, et tulumaksu muudatusest tingitud tulude vähenemine ei sea ohtu, et nende teenuste kättesaadavus või kvaliteet väheneks madalamaks kui Eestis keskmiselt. KOVide tulubaasi muudatus on kiireloomuline, sest KOVidele peavad muudatused olema ette teada ligi 6 kuud, et nendega saaks arvestada KOVide eelarvestrateegiate koostamisel ning tulevkus investeeringute katteks laenude kavandamisel. Eelnõu § 1 punktiga 3 nähakse ette muudatuse mõju järelhindamine. 7 Tabelis on näidatud KOV-d, kus negatiivne mõju on üle 50 tuhande euro. 6 Järelhindamise kohustus tuleneb Riigikogu otsusest „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“, milles nähakse olulise mõju esinemisel VTK koostamata jätmisel mõjude järelhindamine. Muudatuste järgse järelhindamise kohustuse võtmise eesmärk on hinnata konkreetsete eelarvemuudatuste mõju, välistades muudatustesse mittepuutuvad tegurid - saamaks selguse osas, kas konkreetsed muudatused on täitnud oma eesmärgi ja millised olid sihtrühmadele avalduvad tegelikud mõjud. Hinnatakse ka seda, kas muudatused vastasid seletuskirjas eeldatud mõjudele või on vajalik tehtud muudatused siiski ümber vaadata ja varasemaid otsuseid muuta saavutamaks algselt seatud eesmärgid. Analüüsi ajaraam on kolm aastat muudatuste jõustumisest. Eelnõu koostamise hetkel kuulub eelnõuga seotud mõjude hindamine regionaalministri vastutusvaldkonda. Eelnõu § 2 kohaselt jäetakse sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusest (RT I, 22.12.2022, 3) välja § 2 punkt 1. Samuti tehakse sellega seonduvalt muudatus seaduse jõustumise sättes, sest käesoleva eelnõu §-ga 1 muudetakse KOVide tulumaksu jaotust. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise, milleks on 2024. aasta 1. jaanuar. KOVide tulubaasi muudatused peavad jõustuma aasta algusest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puutumust Euroopa Liidu õigusega ei ole. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus: KOVidele pensionitelt laekuva tulumaksu osa suurendamine ja muudelt tuludelt (va kogumispension, dividendid ja kasu vara võõrandamisest) laekuva tulumaksu osa vähendamine. 6.1 Mõju valdkond: mõju KOV asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusega suureneb vähem tulukate KOVide ja tasandusfondi tulumaksu laekumine ning samal ajal väheneb jõukamate KOVide tulumaksu laekumine. Ümberjaotatava summa suurus on ligi 11,1 mln eurot. Tulumaksu jaotuspõhimõtete muudatusega suureneb vähem tulukate KOVide tulubaas, võrreldes olukorraga kui muudatust ei tehtaks. See võimaldab leevendada majandusolukorrast tingitud mõju nende teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. 6.1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 79-le KOVile. Mõju ulatus on väike. Muudatuse mõjul väheneb osade KOVide tulumaksu 2024. aasta laekumine 0,5–2% võrreldes tulumaksu ja tasandusfondi kogusummaga. Muudatus suurendab 7 vähem tulukamate KOVide tulumaksu ja tasandusfondi kasvu 1–3% võrreldes olukorraga kui jaotuspõhimõtted ei muutuks. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus avaldab püsivat mõju KOVide eelarvete suurusele. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tulukamate KOVide tulumaksu laekumise aastane kasv väheneb mõnevõrra, aga see ei mõjuta märkimisväärselt nende osutatud teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Tulukamate KOVide tulumaksu laekumise aastane kasv on olnud reeglina üle Eesti keskmise. Muudatusest täiendavat tulu saavate KOVide jaoks on mõju positiivne. 6.1.3 Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju pigem ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on eeldatavasti väiksed. 6.2 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule 6.2.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusega suureneb väljaspool Harjumaad KOVide tulumaksu ja tasandusfondi laekumine kokku 9,5 mln eurot Harjumaa arvelt. Muudatus suurendab väljaspool Harjumaad KOVide finantsvõimekust ja leevendab sellega majanduskeskkonnast tingitud mõjusid nende teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. 6.2.2 Mõju olulisus: Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju kõikidele Eesti maakondadele või regioonidele. Mõju ulatus on väike. Muudatuse mõjul väheneb Harjumaa KOVide laekuv tulumaks 9,5 mln eurot, moodustades Harjumaa KOVide tulumaksu ja tasandusfondi laekumistest 0,5–2%. Samal ajal suureneb ülejäänud maakondade KOVidele laekuv tulumaks ja tasandusfond samas mahus, moodustades nende KOVide tulumaksu ja tasandusfondi laekumistest 1–3%-i. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus avaldab püsivat mõju KOVide eelarvete suurusele. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju Harjumaal kohalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on marginaalne. Mujal ebasoovitav mõju puudub. 6.2.3 Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju pigem keskmise mõjuga, kuna mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on eeldatavasti väiksed. Mõju regionaalarengule võib lugeda positiivseks. 6.3 Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.3.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus mõjutab kohalike elanike jaoks omavalitsuslike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Vähem tulukamatel KOVidel tekib võimalus teenuste arendamisse rohkem raha panustada ning katta muuhulgas käibemaksu tõusuga kaasnevaid lisakulusid. Tulukamate KOVide tulumaksu laekumise kasv jääb eeldatavasti KOVide keskmisest kasvust ka pärast muudatust kõrgemaks, kuid muudatus vähendab nende võimalusi kulusid suurendada kiirendatud tempos. 8 6.3.2 Mõju olulisus: Sihtrühm on keskmine. Muudatus avaldab mõju eelkõige vähem tulukate KOVide teenuste tarbijatele, mõjutades koolide, lasteaedade ja kultuuriasutuste tegevust. Mõju ulatus on väike. KOVide tulubaas on ülesannete täitmiseks piisav. Suurema osa KOV asutusi ei ole sulgemise ohus vaatamata KOVide finantsolukorrale. Seega vähem tulukamate KOVide tulubaasi mõningane suurendamine võrreldes kehtiva tulumaksu jaotusega ei avalda märgatavat mõju kohalike teenuste saajatele. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus avaldab püsivat mõju KOVide asutuste tegevusele, vähendades vajalike asutuste sulgemise riski nt KOVi kehva finantsvõimekuse tõttu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju Harjumaal kohalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on marginaalne. Mujal ebasoovitav mõju puudub. 6.3.3 Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju pigem ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on eeldatavasti väiksed. Mõju majandusele on kaudne, sest asutuste sulgemata jätmise tõttu säilivad nt maapiirkondades KOVide töökohad. Samas nende kadumine mõjutaks piirkonna tööhõivet eeldatavasti minimaalselt. Tulukamate KOVide majanduskeskkonnale on mõju marginaalne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid riigieelarvele. Muudatuse raames suurendatakse KOV- de tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 30 mln eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 41 mln eurot ning vahe summas 11,1 mln eurot suunatakse tasandusfondi. Eelnõu mõjutab 2024. a riigieelarvet, milles tuleb suurendada KOVide tasandusfondi kogusummat 11,1 mln eurot. Muudatus rakendub 2024. aasta jaanuari väljamaksetelt veebruari kuu KOVide tulumaksu eraldamises. 8. Rakendusaktid Ühtegi rakendusakti seaduse jõustumisel ei muudeta ega anta uut rakendusakti. 9. Seaduse jõustumine Seaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Muudatust rakendatakse jaanuari väljamaksetelt veebruari algusest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 9  EELNÕU 05.05.2023 Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „1,88“ arvuga „3,0“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „12,06“ arvuga „11,78“; 3) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2027. aastal 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 muudatusega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.“. § 2. Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 22.12.2022, 3) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 1 jäetakse välja; 2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktid 1 ja 2 jõustuvad“ tekstiosaga „punkt 2 jõustub“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussaar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ „…………………“ 2023. a. _ _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. 1