Hankija vastus

1/6 – Riigihangete vaidlustuskomisjon 05.05.2023 Endla tn 13, 10122 Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 258338 Hankija: Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla Registrikood 10822068 Ravi tn 18, Tallinn 10138 E-post: [email protected] Hankija esindaja: Andres Õige Ravi tn 18, Tallinn 10138 Tel: +372 50 37 283 E-post: [email protected] Vaidlustaja: Anastasios OÜ Registrikood 14433895 Viige tn 27, Tallinn 13516 E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE 1. TAOTLUSED 1.1. Jätta Anastasios OÜ vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 1.2. Jätta kõik menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel Anastasios OÜ kanda.  2/6 – 2. ASJAOLUD 2.1. Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka hankija) viis kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena läbi riigihanke „Surnute transporditeenus“ (viitenumber 258338; edaspidi ka hange). 2.2. Peale pakkumuse esitamise tähtaja möödumist tuvastas hankija riigihangete alusdokumentides (edaspidi RHAD) puudused, mille tõttu ei olnud võimalik hankemenetlust jätkata. 2.3. Hankija edastas 19.04.2023 riigihangete registri (edaspidi RHR) kaudu pakkujatele riigihanke „Surnute transporditeenus“ viitenumbriga 258338 kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsuse. 2.4. Anastasios OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) esitas 01.05.2023 vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) hankija poolt tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 3. KOKKUVÕTE 3.1. Hankija poolt koostatud riigihanke „Surnute transporditeenus“ viitenumbriga 258338 kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsus on kooskõlas RHS-s ja RHAD-s sätestatuga ning kohtupraktikas leituga. 3.2. Vaidlustuse rahuldamiseks puudub õiguslik alus. 4. HANKIJA SEISUKOHT OTSUSE ÕIGUSPÄRASUSE KOHTA 4.1. Selguse huvides selgitab hankija esmalt (A) riigihankes „Surnute transporditeenus“ viitenumbriga 258338 kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsuse õiguspärasust ning seejärel (B) esitab menetluslikud taotlused. A 4.2. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 116 lg 1 p 2 kohaselt võib hankija teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankija on objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel kõigi pakkumuste tagasilükkamise näinud ette riigihanke alusdokumentides ja see alus on olemas. 4.3. Lisaks RHS § 116 lg 1 p 2 sätestatule kehtestas hankija riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD), „Juhis pakkujale“ (p 9), järgmise õiguse: „9.1.4. Hankijal on õigus kõik pakkumused erimenetluses tagasi lükata, kui tekib vajadus kontsessioonilepingu eset olulisel määral muuta“. 4.4. Peale pakkumuste esitamise tähtaja möödumist tuvastas hankija, et riigihanke alusdokumendides (edaspidi RHAD) sisalduvad andmed kasutusse antavate ruumide pindala kohta on ebaõiged, see tähendab, et RHAD-s toodud 11 ruumi, pindalaga 208 m² asemel antakse kasutusse 10 ruumi ning kasutusse antavate ruumide pindala väheneb 20,6 m².  3/6 – 4.5. RHAD „Tehnilise kirjelduse“ punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt koosnevad eduka pakkuja kasutusse antavad ruumid üheteistkümnest (11) ruumist, mille pindala on kokku 208m²: külmutusruum nr.129, 69,3m², koridor nr.114, 18,9m², laoruum nr.128, 8,2m², koristaja ruum nr.115, 6,1m², koridor nr.116, 6,7m², koridor nr.133, 20,6m², kontoriruum nr. 132, 8,7m², abiruum nr.112, 21,6m², laoruum nr.111, 6,6m², kontoriruum nr.110, 39,1m² ning tamburiruum nr.110a, 2,2m² (lisa 1). Hankija annab aga eduka pakkuja kasutusse 10 ruumi pindalaga 187,4 m² (lisa 2), millele on ka hankija oma 19.04.2023 otsuses selgelt viidanud. Algselt hanke eseme koosseisu kuulunud koridor nr 133, pindalaga 20,6 m² üüripinna koosseisu ei kuulu. Üüripinna koosseisu mittekuuluv ala on lisas 2 toodud mustas kastis. Koridori, mis koosneb ruumidest 131 ja 133 ei kuulu üüripinna koosseisu ning nimetatud ruumide eest ei pea üürnik tasuma nii üüritasu kui ka kommunaalmakseid. 4.6. Hankija leidis oma 19.04.2023 aasta otsuses, et olemasolevas RHAD-s väljatoodud kasutusse antavate ruumide pindala ning tegelikkuses kasutusse antavate ruumide pindala loob õiguslikult olukorra, kus edukas pakkuja peab tasu maksma ka ruumide eest, mis tema kasutusse pole antud ehk mis ei kuulu kasutusse antud ruumide koosseisu. 4.7. Hankija on seisukohal, et kasutusse antavate ruumide tegelik suurus on äärmiselt oluline, kuna see mõjutab üheselt nii üüritasu kui ka kõrvalkulude suurust. Seega riigihanke tühistamata jätmise ning hanketingimuste muutmata jätmise korral muutuvad üürilepingu olulised tingimused ebaõigeks ning selle tulemusena poleks võimalik nõuetekohast lepingut sõlmida. 4.8. RHAD „Lisa 3 ruumide ja külmikute üüritingimuste“ punkti 3.1 kohaselt kohustub kontsessionäär alates Ruumide ja Külmikute üleandmise hetkest tasuma Tellijale Ruumide kasutamise eest üüri ………… eurot/m2 kuus, kokku ………….eurot ning Külmikute eest üüri …. eurot/m2 kuus. Võttes arvesse nii RHAD „Juhis pakkujale“ kui ka „Lisa 3 ruumide ja külmikute üüritingimuste“ tingimusi on nimetatud lepingu tingimuse rakendamise eelduseks ruumide ruutmeetrite arv (208 m²). Olukorras, kus kasutusse antavate ruumide pindala väheneb 20,6 m² ning pakkumus on esitatud 208 m² pinna arvestusega, muutub ebaõigeks üürilepingu punktide 3.1 - 3.3 sisustamine. Juhul, kui hankija võtab üürilepingu punkti 3.1 sisustamisel aluseks pakkumuses esitatud üüritasu suuruse ning arvestab selle ümber ühe ruutmeetri maksumuseks, mille alusel määrab kindlaks tegeliku ruumide eest makstava tasu, tekib olukord, kus pakkujate poolt esitatud pakkumused ei ole kooskõlas üürilepingu tingimustega. Samuti muutuvad esitatud pakkumused võrreldamatuks ehk tagatud pole pakkujate võrdne kohtlemine. Näiteks vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse kohaselt on ruumide pindalaga 208 m² kasutamise eest makstav üürihind ühes kalendrikuus 7 400 eurot. Seega ühe ruutmeetri maksumus on 35,57 eurot (7400/208) kalendrikuus. Võttes aluseks ühe ruutmeetri maksumuse ning tegelikkuses kasutusse antava üüripinna suuruse on üürnik kohustatud igakuiselt tasuma 6 665,81 eurot (35,57 *187,4). Kui võtta aga üürilepingu sõlmimisel aluseks ruumid pindalaga 208 m² ning tegelikkuses antakse kasutusse ruumid pindalaga 187,4 m² maksaks üürnik üürileandjale  4/6 – igakuiselt 732,74 eurot enam. Selline olukord loob aga õiguslikult olukorra, kus üürileandja rikastub iga kuiselt üürniku arvelt 732,74 euro ulatuses, mis on aga lubamatu. Hankija soovib juhtida VAKO tähelepanu ka asjaolule, et olukorras, kus üürnik tasuks kasutusse antud ruumide eest 6 665,81 eurot ning pakkumus on esitatud summale 7400 eurot (kasutusse antud ruumide eest), ei oleks esitatud pakkumus ja lepingu sisu kooskõlas. Lisaks üüritasule mõjutab üüripinna vähenemine otseselt ka kõrvalkulude kandmist vastavalt lisa 3 ruumide ja külmikute üüritingimuste punktis 3.3 toodule. Punkti 3.3. kohaselt kohustub kontsessionäär tasuma kõrvalkulude eest lähtuvalt Ruumide ruutmeetritest ning vastavalt Tellija poolt esitatud arvele. 4.9. Hankija juhib siinkohal VAKO tähelepanu vaidlustaja vaidlustuse punktile 1.3.2, mille kohaselt tuvastas hankija väidetavalt üksnes kahe ruumi andmise ühiskasutusse. Nimetatud väide pole korrektne, kuna hankija on oma 19.04.2023 otsuses toonud põhjusena välja ruumide arvu ja ruutmeetrite vähenemise. Mingil põhjusel on aga vaidlustaja jätnud olulise osa vaidlustuses välja toomata. 4.10. Tänu ebakorrektsusele üüripinna suuruse väljendamisel tuvastas hankija, et vajalik on täpsustada ka kasutusse antavate ruumide koosseisus olevate ühiskasutuses olevate ruumide kasutuse eest makstavate tasude ja kõrvalkulude kandmise kohustust vältimaks olukorda, kus üürnik kannab ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulusid 100 %-lt. 4.11. Võttes arvesse, et RHAD-s on hankija ebakorrektselt väljendanud hankeeseme suurust ja kasutusse antavate ruumide eest makstavate tasude põhimõtteid ei ole hankija hinnangul võimalik hanke eesmärki nõuetekohaselt saavutada. 4.12. Lisaks eelpool toodule leiab hankija, et kõikide pakkumuste tagasilükkamist toetab ka RHS § 123 lg 2 tulenevad piirangud. Juhul kui hankija poleks pakkumusi tagasi lükanud, poleks hankijal olnud võimalik kasutusse antavate ruumide arvu ja pindala poolte kokkuleppel vähendada, mida aga hankija soovib. 4.13. Õigusteoorias on leitud, et RHS § 123 lg 2 p 1 kohaselt on tegemist hankelepingu olulise muudatusega, kui muudatus toob hankelepingusse selliseid tingimusi, mille (hüpoteetiline) avaldamine RHAD tingimuste hulgas oleks potentsiaalselt mõjutanud riigihankes osalevate isikute ringi või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvusega oleks ilmselgelt vastuolus see, kui hankelepingu täitmine toimuks oluliselt erinevalt nendest tingimustest, mille kohta esmalt avalikult pakkumisi küsiti1. 1 Simovart, M.A, Parind, M, Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, paragrahv 123 kom. 55;  5/6 – Hankija hinnangul olukorras, kus kontsessiooni eset muudetakse lepingu sõlmimisel selliselt, et väheneb kasutusse antavate ruumide pindala suurus, loob õiguslikult olukorra kus muudetud RHAD tingimuste avaldamine oleks potentsiaalselt mõjutanud riigihankes osalevate isikute ringi või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Seega kõikide pakkujate võrdseks kohtlemiseks ning hanke läbipaistvuse tagamiseks on hankija hinnangul ainuvõimalik hange tühistada ning viia läbi uus hange. 4.14. Hankija leiab, et hankemenetluses kõikide pakkumuste tagasilükkamisega pole mitte ühelgi viisil vaidlustaja õigusi rikutud, hankija otsus on kooskõlas RHS-st tulenevate põhimõtetega, kehtetuks tunnistamise kaalutlused ei ole meelevaldset ning on kontrollitavad. 4.15. VAKO on oma varasemas praktikas leidnud, et pakkumuste tagasilükkamise kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed, st võimalike valikuvariantide korral ei tohi pakkumuste tagasilükkamine olla teistest variantidest ilmselgelt halvem, hankija põhjendused peavad olema reaalsed, kontrollitavad ja võimaldama mõista otsuse sisu. Kaalutlused ei tohi ka olla ebareaalsed ega vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega2. 4.16. Hankija möönab, et riigihanke „Surnute transporditeenus“ viitenumbriga 258338 kõikide pakkumuste tagasilükkamise otsus võinuks sisaldada pikemaid õiguslikke põhjendusi pakkumuste tagasilükkamise osas, kuid samas on kõik vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud otsuses lahti kirjutatud viisil, mis võimaldab keskmisel isikul mõista hankija kaalutlusi pakkumuste tagasilükkamiseks. Hankija on oma otsuses selgelt viidanud, et pakkumuste tagasilükkamise vajaduse on tinginud kasutusse antavate ruumide suuruse muutmine, mis mõjutab otseselt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. 4.17. Võttes arvesse nii RHS § 116 lg 1 p 2 kui ka RHAD „Juhis pakkujale“ punktis 9.1.4. toodut, pidi pakkujale olema ettenähtav hankemenetluse ajal kõikide pakkumuste tagasilükkamise võimalus, mis tähendab, et vaidlustaja väited tema õiguste rikkumise ja kahjustamise osas on ebakorrektsed. Hankija poolt koostatud riigihankes „Surnute transporditeenus“ viitenumbriga 258338 esitatud kõikide pakkumuste tagasilükkamise otsus on kooskõlas RHS-s ja RHAD-s sätestatuga ning kohtupraktikas leituga, mistõttu puudub hankija poolt tehtud otsuse tühistamiseks õiguslik alus. B 5. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 5.1. RHS § 194 lg 5 järgi peab hankija vastus olema laekunud 3 tööpäeva jooksul alates vaidlustuse kättesaamisest. Vastavalt VAKO poolt esitatud vaidlustuse teatele peab hankija esitama oma seisukoha vaidlustusele hiljemalt 05.05.2023. 5.2. Tuginedes eelpool toodule palub hankija jätta Anastasios OÜ vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 2 VAKO 04.07.2018 otsus nr 120-18/196662, p 8, 24.04.2018 otsus nr 54-18/191319 p 12;  6/6 – 5.3. Hankija palub jätta kõik menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel Anastasios OÜ kanda. 5.4. Hankija ei pea vajalikuks asja läbivaatamist avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul ja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hankija leiab, et käesoleva vaidluse lahendamine on võimalik vaidlustaja ja hankija poolt esitatud selgituste ja tõendite alusel. Kui VAKO otsustab RHS § 195 lg 2 alusel asja avalikul istungil siiski läbi vaadata, osaleb hankija sellel oma esindajate kaudu. 5.5. Esindajate esindusõiguse tõendamiseks on lisatud volikiri (lisa 3). Lisad: Lisa 1 – hankes avaldatud üüripinna suurus; Lisa 2 – uus kasutusse antav üüripinna suurus; Lisa 3 – Volikiri. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Õige  Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13 10122 Tallinn 04.05.2023 nr 13.1-3/594-23 [email protected] VOLIKIRI Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068, aadress Ravi tn 18, Tallinn 10138, mida esindavad juhatuse liikmed Ene Halling ja Kätlin Pallo, volitab Andres Õige´t (isikukood 38105254713) esindama Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla riigihangete vaidlustuskomisjo nis seoses riigihankega „Surnute transporditeenus” (viitenumber 258338) seotud vaidlustuste läbivaatamisel, esitama riigihangete vaidlustuskomisjonile vastuseid, seisukohti, taotlusi, avaldusi või muid menetlusdokumente. Käesolev volikiri kehtib kuni 30.06.2023. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ene Halling Kätlin Pallo juhatuse liige juhatuse liige AS Ida-Tallinna Keskhaigla Tel 620 7000 Ravi 18, 10138 Tallinn Faks 620 7002 Rg-kood 10822068 E-post [email protected] Arvelduskonto EE771010220022885015  K korpus I korrus Herne tn. 33 137 15,6m2 TREPIKODA 138 136 19,8m2 14,1m2 KORIDOR SOOJASÕLM 134 7,9m2 LADU 125 130 135 131 18,6m2 41,6m2 8,3m2 36m2 KORIDOR LADU LADU KORIDOR 124 125 126 18,1m2 21,5m2 22,6m2 LADU LAHANGUSAAL KORIDOR 122 127 129 25,7m2 59,6m2 69,3m2 KOOSOLEKUTE LAHANGUSAAL-1 KÜLMUTUSRUUM RUUM D U LA U G AN H 120 LA 114 133 2,9m2 18,9m2 20,6m2 WC KORIDOR KORIDOR D U (RENTNIK) LA 121 U G 132 AN H 12,6m2 LA 128 8,7m2 LAHANGU- 119 118 116a RENTNIK ABILINE 6m2 2,6m2 8,2m2 6,7m2 MEESTE DUSH 117 LADU KORIDOR GARDEROOB 7,1m2 (RENTNIK) KILBIRUUM 113a 102 101 3,5m2 13,9m2 115 2,1m2 112 111 WC ABIRUUM TREPIKODA 6,1m2 21,6m2 6,6m2 116 KORISTAJA- 113 RENTNIK RENTNIK 45m2 RUUM 2,5m2 KORIDOR (RENTNIK) WC EESRUUM 107 110 11,7m2 39,1m2 FUAJEE RENTNIK 103 104 105 106 108 109 2m2 1,7m2 18,6m2 17,2m2 30,2m2 18,6m2 TUULE- MATER. 110a JUHATAJA RESIDENDID TSÜTOSKRIINING SEKRETÄR KODA RUUM 2,2m2 TUULE- KODA