Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: KUVA KINNISVARA OÜ Töö nr. 22 - 26
Registrikood: 11115686
N. von Glehni tn 24a, Nõmme linnaosa 11614 Detailplaneeringu algatamise korraldus:
Tallinn, Harju maakond 16. märts 2022. a. nr. 147
Esindaja: Ain Kurvits, juhatuse liige Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus:
+372 5020704 ........................................ 2023. a. nr. ..........
[email protected] Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:
........................................ 2023. a. nr. ..........
VALIPE KÜLAS ASUVA NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Nurga maaüksusele.
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärdla, märts 2023. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 6
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7
1.5 Planeeringu järgsete kruntide tabel .................................................................................................................. 8
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 8
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 9
1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 9
1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11
1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11
1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12
1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 13
1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14
1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 15
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 18
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 19
2.3 Kruntimise plaan ................................................................. M 1 : 2000 ........................................................... 20
2.4 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 21
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 23
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 25
3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 16. märts 2022. a. nr. 147 „Nurga detailplaneeringu koostamise
algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 26
Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Nurga detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. ..... 27
Lisa „Valipe külas asuva Nurga kinnistu lähteseisukohad.“ ............................................................................ 28
3.4 Keskkonnaameti kiri 01. märts 2022. a. nr. 6-2/22/3567-2 „Nurga kinnistu detailplaneeringu algatamisest.“ 33
3.5 Transpordiameti kiri 03. märts 2022. a. nr. 7.2-2/22/3908-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa vallas
Nurga kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ............................................................................................ 35
3.7 Hiiumaa Vallavalitsuse 25. märts 2022. a. kodulehe väljavõte „Valipe külas Nurga kinnistu
detailplaneeringu algatamine.“ ........................................................................................................................ 38
3.8 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 28. märts 2022. a. nr. 8-4./30-5 „Teade detailplaneeringu
algatamise kohta (Nurga, Valipe k).“ ................................................................................................................ 39
3.9 Elektrilevi OÜ 29. märts 2022. a. „Liitumisleping nr 405655“ väljavõte. .......................................................... 40
3.10 Elektrilevi OÜ 29. märts 2022. a. „Tehnilised tingimused 405655.“ ................................................................ 41
3.11 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ väljavõte 29. aprill 2022. a. .................................................................................... 43
3.12 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse e-kiri 08. veebruar 2023. a. „Nurga DP eskiislahendus (Valipe k.
Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ ....................................................................................................................................... 44
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
3
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 45
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 45
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 47
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 48
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Valipe külas asuvat Nurga maaüksust, katastritunnusega
63901:001:1157, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3.76 ha ja registriosa nr. 2845350.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on Nurga kinnistu jagamine kuni kaheks elamumaaks ja üheks ehitusõiguseta maaüksuseks,
kruntidele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine elamu ja abihoone rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.).
5. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
6. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.
detsember 2008. a. otsusega nr. 334).
7. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 16. märts 2022. a. nr. 147 „Nurga detailplaneeringu koostamise algatamine.“
Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Nurga detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde.
Lisa „Valipe külas asuva Nurga kinnistu lähteseisukohad.“
8. Keskkonnaameti kiri 01. märts 2022. a. nr. 6-2/22/3567-2 „Nurga kinnistu detailplaneeringu algatamisest.“
9. Transpordiameti kiri 03. märts 2022. a. nr. 7.2-2/22/3908-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa vallas Nurga
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“
10. Elektrilevi OÜ 29. märts 2022. a. „Liitumisleping nr 405655“ väljavõte.
11. Elektrilevi OÜ 29. märts 2022. a. „Tehnilised tingimused 405655.“
12. Hadwest OÜ poolt 31. märts 2022. a. koostatud "Nurga kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaan M 1 : 1000,
töö nr. T-22-122.
13. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, jaanuar 2023)
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
5
Nurga maaüksus asub Valipe külas riigimaantee 83 Suuremõisa - Käina - Emmaste ja kohaliku maantee Valipe tee 6390049
kõrval, metsaga kaetud maa-alal.
Maaüksus piirneb kagust Kivimäe maaüksusega (tunnus 63902:001:0649, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6728
m²), lõunast Peetri maaüksusega (tunnus 63902:001:0648, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13455 m²), läänest
Paasiku maaüksusega (tunnus 63902:001:0280, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9.93 ha), loodest Männa
maaüksusega (tunnus 63902:001:0701, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11.77 ha), põhjast 12103 Suuremõisa
tee (tunnus 63902:001:4030, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 5.25 ha) ja idast Valipe tee maaüksusega (tunnus
63901:001:1508, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 13543 m²).
Maa-ameti andmetel on Nurga maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 0.37 ha,
metsamaa 3.31 ha ja muu maa 0.08 ha.
Nurga maaüksus on hoonestamata, lõunast piirnev Peetri maaüksus ja loodest piirnev Männa maaüksus on hoonestatud.
Samuti on hoonestatud idast teisel pool kohalikku maanteed asuv Teeristi maaüksus (tunnus 63902:001:2251, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 4222 m²).
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Nurga maaüksusel kitsendusi: Elektriõhuliin alla 1 kV ja elektripaigaldise
kaitsevöönd (ID: M198807343), elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (ID: MKL198807343), avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd (ID: 83 Suuremõisa-Käina-Emmaste), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (ID: 12102 Hilleste-
Hellamaa), geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), sideehitis maismaal ja
sideehitise kaitsevöönd (ID: ELA082), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)
(ID: KLO9310606), Orchis militaris (hall käpp) (ID: KLO9309852), Epipactis palustris (soo-neiuvaip) (ID: KLO9338280),
Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (ID: KLO9338281), Hornungia petraea (kaljukress) (ID: KLO9309770), Gymnadenia
conopsea (harilik käoraamat) (ID: KLO9309823), Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) (ID: KLO9309787) ja Scabiosa
columbaria (tui-tähtpea) (ID: KLO9309809). Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate
ametiasutustega.
Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitseala (Väinamere
hoiuala (Hiiu), registikood KLO2000340) asub ca 0,85 km kaugusel kagu suunal, mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale
puudub. Samuti ei asu planeeringuala ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti
kaitsevööndis. Keskkonnaregistri andmetel on Nurga maaüksus kogu ulatuses kaetud II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate
taimeliikide elupaikadega.
Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslikul. Planeeringuala ei asu Hiiu
maakonnaplaneeringu 2030+ kohase rohevõrgustiku alal.
Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna üldplaneeringu järgi pole planeeringualal juhtotstarvet määratud.
Maaüksus asub hajusalt asustatud detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkonnas, tiheasutusega Suuremõisa külast
0,47 km kaugusel. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub
vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Uuringu ala: Hiiumaa geoloogiline kaardistamine (tunnus: U1073);
- II kategooria kaitsealused liigid elupaik;
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (tunnus: KLO9310606);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus: KLO9309852);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Epipactis palustris (soo-neiuvaip) (tunnus: KLO9338280);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus: KLO9338281);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Hornungia petraea (kaljukress) (tunnus: KLO9309770);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus: KLO9309823);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) (tunnus: KLO9309787);
- III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Scabiosa columbaria (tui-tähtpea) (tunnus: KLO9309809).
- 83 Suuremõisa-Käina-Emmaste tee kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
- 12102 Hilleste-Hellamaa tee kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
- Valipe tee 6390049 tee kaitsevöönd, laius sõiduraja teljest on 20 m;
- 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge);
- Sidekanalisatsioon, ELA SA sidetrass (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni).
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu ja sidevõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus,
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
6
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile on Positsioon 2 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus
rekonstrueeritavat pinnasteed kasutava Positsioon 1 krundi kasuks.
5. Juurdepääsuks Paasiku ja Peetri maaüksustele on Positsioon 1 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise
vajadus olemasolevat juurdepääsuteed kasutava Paasiku ja Peetri maaüksuste kasuks.
6. Väärtuslikul maastikualal kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised
kasutustingimused ja hooldussoovitused.
7. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
8. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
9. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS
Vallaosa üldplaneering on aluseks ehituseks lubatud aladel detailplaneeringute koostamiseks. “Planeerimisseaduse” järgi
toimub kruntide moodustamine detailplaneeringu kohustusega ja ranna piirangualadel ainult detailplaneeringute alusel.
Nendel aladel ei saa ehitustegevus alata enne detailplaneeringu kehtestamist.
Enamuses alal ei planeerita otsest ehitustegevust. Säilib rannaäärne rohumaa, põllu- või karjamaa, metsamaa ja
lookooslused, kus saavad pesitseda linnud, elada metsloomad ja taastub või säilib putukate kooslus.
Planeering ei keela üksikute hoonete rajamist praeguse asustuse ümbruses või mujal hajaasustusega alal, kus seda
võimaldavad kehtivad piirangud.
Uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate kinnistute ebakohast tükeldamist ja ühtlasi
piirama liiga tihedat hoonestust.
Detailplaneeringute koostamisel tuleks arvestada järgmisi kanalisatsioonirajatiste põhimõtteid:
- hajusa ehituse korral võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ööpäevas kuni 10 m³ vähemalt
bioloogiliselt puhastatud heitvett (nõutav vee erikasutusluba), alla 5 m³ ööpäevas on lubatud peale mehhaanilist
puhastust (vee erikasutusluba pole vaja);
- immutussüsteem peab olema veehaarde sanitaarkaitseala välispiirist 50 meetri kaugusel, kui veehaardeks on puurkaev,
salvkaevu välispiirist 80 meetri kaugusel;
- heitvee pinnasesse juhtimise tingimused täpsustatakse vajadusel vee-erikasutusloas;
- heitvee immutussügavus peab olema vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgemat taset;
- heitvee immutamisel pinnasesse tuleb arvestada ka salv või puurkaevu hooldusalasid;
- reostustundlikud veekogud on kõik jõed ja meri, kraavid pole reostustundlikud, kui sinna juhitakse ühepereelamust oma
kinnistu piires septikus puhastatud vett.
Alajaamad rahuldavad kõikjal praegust tarbimist. Elamuehituse aktiviseerumisel vastavalt planeeringule või turismi-
puhketegevuse laienemisel tuleb alajaamu uuendada ja rajada uusi alajaamu vastavalt tekkivale tarbimise kasvule.
Planeeringus on ettenähtud rajada uued kaabel- ja õhuliinid koos 50 kV alajaamadega.
Olemasolevad madalpingeliinid vajavad korrastamist, uute hoonete ja rajatiste ehitamisel ka uuendamist.
Vallaosa üldplaneeringu eesmärgiks on näidata antud vallaosa tulevast maakasutust ja kavandada detailplaneeringute
alusel ehitustegevust.
Detailplaneeringud koostatakse üldplaneeringu ala väiksema osa kohta ja see on lähiaastatel ehitustegevuse aluseks.
Detailplaneeringute eesmärgid on antud Planeerimisseaduse § 9.
Detailplaneering koostatakse saavutamaks üldplaneeringu elluviimist. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride
muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel
ehitusseaduses sätestatud korras. Seega ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist.
- Sadamates ja lautrikohtadel võib detailplaneeringute alusel rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja
rajatisi. Lautrikohtades ei ole lubatud ehitada maapealseid ehitisi veepiirile lähemale kui 20 m.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
7
- Puhkepiirkondades võib detailplaneeringute alusel rajada puhkemaju ja suvilaid, kuid rannale mitte lähemale kui
näidatud ehituskeeluvöönd võimaldab.
- Rannajoonel kehtib alati 10 m laiune kallasrada (Veeseadus § 10).
- Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad
on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja
tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile (Looduskaitseseadus § 15 lg 1)
Planeering ei keela üksikute hoonete rajamist praeguse asustuse ümbruses ja väljaspool perspektiivseid ehitusalasid.
Detailplaneeringu kohustusega aladel ja ka aladel, mis jäävad väljapoole detailplaneeringu kohustust tuleb jälgida järgmisi
ehitusprintsiipe ning kohustusi:
- Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (st. mitte alla) detailplaneeringu kohustusega alal 0,5 ha, kohustuseta
alal 1 ha (va Suuremõisa detailplaneeringu ala, kus määrab krundi suuruse detailplaneering);
- Merega piirnevatel kruntidel peab olema ehitusõiguse taotlemiseks rannal vähemalt 70 m krundi laiust;
- Lubatud eramaja kõrgus planeeritaval alal on kuni 8,5 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);
- Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada;
- Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale;
- Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna
ehituslikest traditsioonidest.
Hajaasustuse alal ehitamisel tuleb lähtuda kõikidest kehtivatest seadustest ja neist tulenevatest piirangutest. Samuti tuleb
lähtuda piirangutest, mis on sätestanud Eesti Vabariigis kehtivad normatiivdokumendid ja Pühalepa valla ehitusmäärus.
Valged piiranguteta alad üldplaneeringu joonistel näitavad alasid, kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering
ettekirjutusi seni ei tee.
Planeeringualal ei soovitata kasutada ehitusaladena praegusi häid ja perspektiivseid põllumaid ning metsamaid. Ei soovitata
ehitamist ka liigniisketel rannaaladel, niitudel ja teistel kõrge väärtusega looduskooslustel.
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel,
millele Planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.
Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest ehitiste projekteerimisnormidest ja tuleohutusnõuetest.
Hoonestus vallas kuulub enamuses tulepüsivuse seisukohalt klassi tähistusega TP2 ja TP3. Hooned uutel elamuehitusaladel
saavad olema ühe- ja kahekorruselised, kõrgusega alla 8,5 m.
Üks väikeelamu või suvemaja kompleks moodustab tuletõkkesektsiooni, mille suurus on alla 1200 m². Hoonete komplekside
vaheline kuja on vähemalt 15 m.
Kõigil ehitistel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustatus.
Tuletõrje-veehoidlad ja mahutid ehitatakse kohtadesse, kuhu need projekteerimisnormidega on lubatud. Tuletõrje
veevarude loomisel tuleb määrata antud hooneid teenindavate veehoidlate summaarne mahtarvutus vooluhulkade alusel.
Hajaasustusega piirkonna elamute talumajapidamiste ja ettevõtete tuletõrjevee saamiseks võib kasutada looduslike
veekogusid, kuid vee kogus neis peab igal aastaajal tagama tulekustutuseks vajaliku arvutusliku vooluhulga.
Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse üldplaneeringuga planeeritud kruntide hoonestusalad ja määratakse
ehitusõigused hoonete rajamiseks ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nimetatud tingimustega
on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed
tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei
muudeta valla üldplaneeringut.
1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud:
Nurga maaüksusega piirnevaid ega lähialal asuvaid kehtivaid detailplaneeringuid ei ole.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval
maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
8
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (palk ja värvitud
laud), kivi ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada
maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt Põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud
kõrgus on kuni 8,5 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m.
Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale,
kohalikke ehitusviise ja tavasid.
Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Positsioon 1 0,94 Üksikelamu maa, EP 100%, Elamumaa 100%
2. Positsioon 2 0,89 Üksikelamu maa, EP 100%, Elamumaa 100%
3. Positsioon 3 1,93 Looduslik maa, HL 100% Maatulundusmaa 100%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja
põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem
hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal.
Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille
ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete
teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise
asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutus kujadest.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 915 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,5 m üksikelamul
- 6,0 m abihoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul
35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°)
0⁰ - 45⁰ abihoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog.
Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse
integreeritud päikesepaneelid.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
9
tüüp - üksikelamul - viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus
abihoonel- viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat
Piirdeaiad - kiviaed, puitaed
1.6.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 915 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,5 m üksikelamul
- 6,0 m abihoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul
35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°)
0⁰ - 45⁰ abihoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog.
Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse
integreeritud päikesepaneelid.
tüüp - üksikelamul - viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus
abihoonel- viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat
Piirdeaiad - kiviaed, puitaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 3,76 ha
2. Planeeritud maaüksuse suurus - 3,76 ha
3. Ehitisealune pind kokku - 1000 m2
4. Planeeritud maaüksusi - 1
5. Planeeritud krunte - 3
1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.8.1 Veevarustus
Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud igale krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille
ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
1
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus “.
1.8.2 Reoveekanalisatsioon
Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala
hoonestusalad põhjaveega kaitstuselt kaitsmata alal ning planeeringuala edelapoolne nurk nõrgalt kaitsud alal.
Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
1
piirväärtused “ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi
Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei
ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6
sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
10
puhastamist.
Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti
imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit
pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on
vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist.
1.8.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgurajatised: 0,4 kV õhuliin.
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 29. märts 2022. a. koostatud „Tehnilised tingimused 405655“.
Planeeringuala madalpinge liitumiseks, paigaldab Elektrilevi OÜ maaüksusel asuvale mastile M13 3x25A peakaitsme
nimivooluga ja kaugloetava 3-faasilise otsemõõtesüsteemiga komplekteeritud 2-kohalise liitumiskilbi. Teine koht kilbis jääb
reservi. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates
liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana.
Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone
elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse
aadress.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
11
1.8.5 Sidevarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad sideliinirajatised: ELA SA-le kuuluv sidekanalisatsioon.
Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse
mobiilsete seadmetega.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoonete projekteerimise
staadiumis. Krundisiseste perspektiivsete (pea-)sidetrasside võimalikud asukohad on näidatud põhijoonisel.
1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus
või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoonete
lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +9.6 m ja Positsoon 2 krundi hoonete lähiümbruse maapinna
kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +10.6 m.
Planeeritud kruntide sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonetest eemale krundi haljasalale.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -
rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või
nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit.
10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel
seadmest.
Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.10 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,5 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF).
Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta
hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse,
et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.
Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 83 Suuremõisa - Käina - Emmaste tee
riigiteelt mahasõiduga Valipe tee 6390049 kohalikule maanteele ja sealt planeeringualal planeeritud rekonstrueeritavat
juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja
juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius
vähemalt 3,5 m.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
12
Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist
ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on
päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema
ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha
kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.
Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga
hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,
kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.
Kuna Nurga maaüksusele planeeritud kruntide hooned ja nendega piirnevate maaüksuste hooned on üksteisest kaugemal
kui 40 m, kasutatakse lähimat nõuetele vastavat 100 m³ veevõtukohta Suuremõisa külas Uus tn 2a maaüksusel (tunnus
20501:001:0785) ca 1,14 km kaugusel, kus veevooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul.
Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteed 83 Suuremõisa - Käina - Emmaste tee ja kohalikku maanteed Uus
tänav 6390061. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.
Keskkonnaregistri andmetel on Nurga kinnistu kogu ulatuses kaetud II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide
elupaikadega.
II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Nurga kinnistul on peaaegu kogu ulatuses märgitud II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum)
elupaik. Madala kadakkaera kasvuala on keskkonnaregistrisse kantud kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel ja tähendab
seda, et liigi isendeid võib kasvada sellel alal sobivatel ja säilinud niidulaikudel või hõredates metsaosades. Tihedam
metsaala ei ole sellele liigile sobilik ja tõenäoliselt teda seal ei leidu.
II kaitsekategooria taimeliikide harilik muguljuur (Herminium monorchis), punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja
kärbesõis (Ophrys insectifera) elupaigad Nurga kinnistul on kaardistatud 2016. aastal. Nimetatud taimeliigid vajavad avatud
maastikku ja kasvavad veel säilinud niidualadel.
Arvestades Looduskaitseseaduse § 55 lõikes 7 sätestatut, ei tohi detailplaneeringuga kavandada hoonestusalasid või
mistahes ehitisi hariliku muguljuure, punase tolmpea ja kärbesõie teadaolevatesse leiukohtadesse. Neid alasid ei tohi
mõjutada ka ehitustegevuse käigus, näiteks materjali ladustamisega, kaevamistöödega, imbväljakutest tuleneva
kasvukeskkonna muutusega või muul viisil. Nimetatud II kaitsekategooria liikide leiukohtades on lubatud üksnes liikide
kaitseks teostatavad tööd (puu- ja põõsarinde harvendamine ning üks kord aastas niitmine).
Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus kaheksa III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis
coccinea), hall käpp (Orchis militaris), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha),
kaljukress (Hornungia petraea), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens),
tui-tähtpea (Scabiosa columbaria) esinemiseks. Looduskaitseseaduse kohaselt on III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas
(Looduskaitseseadus § 55 lõige 8).
Kuna Nurga kinnistul esinevate III kaitsekategooria taimeliikide levikuala on märgatavalt suurem kui konkreetne maaüksus,
siis ei ohusta ehitustegevus nende liikide säilimist selles elupaigas.
Planeeritud hoonestusalad ei asu II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate taimede levikualal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
13
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kagu-Hiiumaa” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning
seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised
hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Ala üldiselt sobib suvilaehituseks, kuid vältida tuleks rannaäärsete metsade tükeldamist kruntideks.
Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni
ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit. Vältida
teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele ning tuulegeneraatorite püstitamist.
- Hooldussoovitused: Oluline on hoida kasutusel kõiki säilinud põllu- ja rohumaid, erilist tähelepanu pöörates looduslike
niitude (loo-, ranna- ja puisniidud) traditsioonilisele hooldusele. Juhul kui leidub huvi, võiks taastada paremini säilinud
endisi puisniite. Loopealsete ja rannaniitude noori männikuid tuleks harvendada ja võimalusel majandada
puiskarjamaana. Avamaastikul asuvate arheoloogiamälestiste ümbrust tuleks hooldada (niitmine, võsaraie).
Planeeringuala asub valdavalt kaitsmata põhjaveega piirkonnas ja edelapoolne nurk nõrgalt kaitsud alal.. Krundil
lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole
vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober
2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“).
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall,
mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule.
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeringuala külgneb riigiteega nr. 83 Suuremõisa-Käina-Emmaste km 0,03-0,26. Riigitee keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 517 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Juurdepääsuna on kavandatud riigitee km 0,033 olemasolevalt ristumiskohalt Valipe tee (kohalik tee nr 6390049) kaudu.
Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt ei ole planeerida. Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhiplaanil.
Planeeringuala paikneb nii riigitee ki kohaliku maantee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m ja kohaliku maantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool sõiduraja telge 20 m.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh. on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti
nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lg 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud.
Sellest tulenevalt on planeeritud hoonestusalad ja üksikelamud väljapoole riigitee kaitsevööndit.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
14
Parkimine on lahendatud planeeringualal kruntide siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või
eraldi teeprojekti koosseisus.
Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 7 x 190 m (7 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi
paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm. rajatise likvideerimine
(Ehitusseadustik § 72 lg 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi
kasvada kõrgemaks kui 0,4 m.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad planeeritud tehnovõrgud ning muu
asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele planeeritud. Kui
peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa
(näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku
horisontaalse suundpuurimise teel.
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab Arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma
kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele
nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas
Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Samuti tuleb kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi kohaliku maantee
kaitsevööndis, tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks.
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja
prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja
finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend.
Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile on Positsioon 2 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus
rekonstrueeritavat pinnasteed kasutava Positsioon 1 krundi kasuks.
Juurdepääsuks Paasiku ja Peetri maaüksustele on Positsioon 1 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus
läänepoolse piiriga paralleelselt kulgeva olemasolevat juurdepääsuteed kasutava Paasiku ja Peetri maaüksuste kasuks.
Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises
servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava
kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete
alusel.
1.13 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
15
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:
Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule
uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuse jagamine.
Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse
katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.
2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava
krundi/maaüksuse kasuks.
3. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude
koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.
4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:
Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide
kooskõlastamine.
Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine
toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate
projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel.
Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku
finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini
ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse.
Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku
finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini
ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja
finantseerimisel.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.
Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.
Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.
5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):
Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatavad krundid Positsioon 1 ja Positsioon 2.
Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste
väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.
Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,
töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
16
Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete
püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.
Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
17
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
M 1 : 1 000 000
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA
KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR
KÜLADE PIIR
RANNAJOON, TAVALINE VEEPIIR
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI LAIUS
EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
MAANTEE KAITSVÖÖND, 50 m
KATASTRIÜKSUSE PIIR
VÄÄRTUSLIKU MILJÖÖGA PIIRKOND
ALA KUS VÄHIM EHITUSÕIGUSLIKU
KRUNDI SUURUS ON 1500 m²
KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR
DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA PIIR
EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
aj
EV PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA
KORTERELAMU MAA
EK 3 (number täpsustab korruste arvu)
1 21 0
0
AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA
23633 VÄINAMERE HOIUALA (HIIU)
23623
23624 23632 23625
23625 23645 SIHTKAITSEVÖÖND
23622
23626 23636
23627 400 kV RIIGIMETS
23628
47
23630
23646
100.0 23629 HM HALJASALA JA PARKMETSA MAA
23635
OT TEHNOEHITISE MAA
TUGIMAANTEE
KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE
VALLATEE
KÕRGEPINGE LIINID
ALAJAAM
Suuremõisa TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
50 kV ARHITEKTUURIMÄLESTIS
bps BIOPUHASTI
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
23644
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Dagopen OÜ poolt oktoober 2005.a. koostatud "Pühalepa valla Sarve-Heltermaa -Salinõmme
piirkonna osaüldplaneering" põhijoonist (leht nr. 5) M 1:1 0 000, töö nr. 05-121.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslikul maastikualal .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
KUVA KINNISVARA OÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 26
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VALIPE KÜLAS ASUVA
NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Pühalepa vald, Hiiumaa
TEET ELSTEIN
.0
50
JOONIS
KUUPÄEV 15.03.2023. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10000 FORMAAT A3
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
HOONE
MUSTKATTEGA TEE
KRUUSAKATTEGA TEE
PINNASTEE
TEERADA
LIIKLUSMÄRK
KIVIAED
METS
HARVIK
PÕÕSASTIK, VÕSA
ROHUMAA
OKASPUU, MÄND
TÕNGERMAA
0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
0,4 KV MAAKAABELLIIN
ELEKTRIKILP
SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS
VALL, NÕLV
MÕÕDISTAMISVÕRGU GEODEETILINE KÕRGUSMÄRK
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 31. märts 2022. a. koostatud "Nurga kü topo-geodeetiline uuring"
asendiplaani M 1 : 1000, töö nr. T-22-122.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslikul maastikul.
4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
KUVA KINNISVARA OÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 26
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VALIPE KÜLAS ASUVA
NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 15.03.2023. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine
nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve
(katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik)
maa suurused (ha)
1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 0,94 63901:001:1157 3,76 Maatulundusmaa 100%
2,82
2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 0,89 63901:001:1157 3,76 Maatulundusmaa 100%
2,87
3 Positsioon 3 Maatulundusmaa 100% 1,93 63901:001:1157 3,76 Maatulundusmaa 100%
1,83
Kokku: 3,76
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
DETAILPLANEERING KATASTER
EP üksikelamu maa E elamumaa
HL looduslik maa M maatulundusmaa
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD
POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE
NR. AADRESS SUURUS (ha) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%)
1 POSITSIOON 1 0,94 EP E 100
2 POSITSIOON 2 0,89 EP E 100
3 POSITSIOON 3 1,93 HL M 100
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
METS
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR
HARVIK
1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
PÕÕSASTIK, VÕSA
KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER
HOONE ROHUMAA
MUSTKATTEGA TEE OKASPUU, MÄND
KRUUSAKATTEGA TEE
TÕNGERMAA
PINNASTEE
TEERADA 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
0,4 KV MAAKAABELLIIN
LIIKLUSMÄRK
ELEKTRIKILP
KIVIAED
SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 31. märts 2022. a. koostatud "Nurga kü topo-geodeetiline uuring"
asendiplaani M 1 : 1000, töö nr. T-22-122.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslikul maastikul.
4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
KUVA KINNISVARA OÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 26
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VALIPE KÜLAS ASUVA
NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 15.03.2023. a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A3
KR UNTIDE EHITUSÕIGUS PÕ HIL ISE D ARH ITEKTUURINÕ UDED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv
Krundi Hoonete lubatud maa-
Olemasoleva alune pind (m )
2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m )
2 Tulepüsiv Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa-
krundi aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp us - klass
(m²) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan-
krundil /osakaal % kokku
pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
Nurga 1 9.414 500 0 4 EP / 100 Üksikelamu 2/0 Üksikelamul 915 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
8,5 (19,3), 0°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m;
kõrvalhoone abihoonel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
6,0 (16,8). 0°-45°. - Side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
V iilkatus - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Paasiku ja Peetri maaüksuste kasuks;
(sh. kelpkatus), - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslik maastik.
lamekatus,
pultkatus.
Nurga 2 8.874 500 0 4 EP / 100 Üksikelamu 2/0 Üksikelamul 915 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
8,5 (19,7), 0°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m;
kõrvalhoone abihoonel - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m;
6,0 (17,2). 0°-45°. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
V iilkatus - Kohaliku maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m;
(sh. kelpkatus), - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Positsioon 1 krundi kasuks;
lamekatus, - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslik maastik.
pultkatus.
Nurga 3 19.283 Ei määrata HL / 100 Ei määrata - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m;
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
- Kohaliku maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslik maastik.
Kokku 37.571 1.000 0 8 1.830 1.000 6 6
100% HL TINGMÄRGID
Ei määrata PLANEERINGUALA VÄLISPIIR
Ei määrata Ei määrata
Ei määrata KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
19283 m² Ei määrata
PLANEERITUD HOONESTUSALA
"POSITSIOON 3"
OLEMASOLEV NAABER MAAÜKSUSE HOONE
2LK
1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT
2 PLANEERITUD KÕRVALHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
RIIGI MAANTEE
NÄ
KOHALIK MAANTEE
HT
AV
OLEMASOLEV TEE
US
KO
PLANEERITUD (OSALISELT REKONSTRUEERITAV) JUURDEPÄÄSUTEE
.00
LM
30
NU
NÄ p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE
RK
HT
KÜ AV
7x
LG US PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
NÄ KO
19
HT LM
0m
AV NU
US RK OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
16 7
m x1
TE 90
ES m
ER OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA
VA
ST
PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT
R =1 0m (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)
Planeeritud 0,4 kV maakaabelliini trassivalik PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT
valida vastavalt looduslikele tingimustele PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
NÄ (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)
HT
AV OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
US
KO (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)
LM
3 NU
RK OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN
7x (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel)
19
0m
75
PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV MAAKAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
8 5.
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel)
OLEMASOLEV MÕÕTKILP
2LK PLANEERITUD 2. ARVESTIGA MÕÕTKILBI ASUKOHT
OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS
(kaitsevöönd 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni)
PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT
(kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni)
20.00
TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
5 .00
100% EP PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
8,5 m 4 tk. 6 0.27
VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA
500 m² R=
10 (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)
2 m
RIIGI MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
3 3.75
5 .00 1
3 4.75
R=
9414 m² 3 1 0m 3 3.40 2 (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
KOHALIKU MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
5 5.53
(laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m)
"POSITSIOON 1"
Hoonestusalad kokku ca 2139 m² MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR
p 3 SA
1 2 (projektkiirusel 80 km/h tee servast 16 m)
3 8.36
2
4 0.89
.63 49.57
5 .0
1 0.00
10
0
2 7x190m PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK
1 2
2 5 0.27
PK PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT
3 9.60
1 0.00
1 0.00
1 0.00
p 3 SA
2
1 6.50
5 1.15
7 .69
VALIPE KÜLAS ASUVA NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22 - 26
2 4.12
KOOSKÕLASTUSED:
1. 2.
PLANEERITUD
JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 KRUNDI EHITUSÕIGUS
100% EP
Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga
EP ÜKSIKELAMU MAA
MÄRKUSED:
8,5 m HL LOODUSLIK MAA 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
500 m² 4 tk. 2. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 31. märts 2022. a. koostatud "Nurga kü topo-geodeetiline uuring"
2 tugipeenar sõidutee tugipeenar asendiplaani M 1 : 1000, töö nr. T-22-122.
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
8874 m² 3 2.5% 5%
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Kagu-Hiiumaa (I klass) väärtuslikul maastikul.
5% 1:2 KÕRGUS EHITISE- 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .
1 :2 MEETRITES HOONETE
"POSITSIOON 2" ALUNE ARV KRUNDIL
SUURIM PIND TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
Hoonestusala ca 2294 m² KORRUSELISUS KUVA KINNISVARA OÜ MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 26
PARKIMIS-
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
KOHTADE
tee telg
KRUNDI SUURUS ARV ÕUES
JUHATAJA OBJEKT
0,5 3,0 - 3,5 0,5 0,5
"KRUNDI NIMETUS" ARHITEKT JAAN KUUSEMETS VALIPE KÜLAS ASUVA
HOONESTUSALA SUURUS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 15.03.2023. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
22
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23
FOTO 1: Vaade Nurga maaüksusele riigiteelt põhjapoolsest nurgast kagu suunal.
FOTO 2: Vaade Nurga maaüksusele ida küljelt vallateelt olemasolevale pinnasteele lääne suunal.
FOTO 3: Vaade Nurga maaüksuse planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusalale lõuna küljelt põhja suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 24
FOTO 4: Vaade Nurga maaüksuse planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalale lõuna küljelt põhja suunal.
FOTO 5: Vaade Nurga maaüksusele lääne küljelt erateelt olemasolevale pinnasteele ida suunal.
FOTO 6: Vaade Nurga maaüksuse keskpaigast suurem kivi juurest põhja suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 25
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
Liili Eller Teie 21.02.2022 nr 8-4./30-1
Pühalepa Osavalla Valitsus
[email protected] Meie 01.03.2022 nr 6-2/22/3567-2
Nurga kinnistu detailplaneeringu algatamisest
Esitasite Keskkonnaametile seisukohtade esitamiseks Hiiumaa vallas Valipe külas asuva Nurga
kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.
Planeeringuala hõlmab Nurga kinnistut1. Planeeringu eesmärgiks on Nurga kinnistu jagamine
kuni kaheks elamukrundiks ja üheks ehitusõiguseta maaüksuseks, kruntidele ehitusõiguse ja
ehitustingimuste määramine elamu ja abihoone rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.
Nurga kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis. Keskkonnaregistri andmetel on Nurga kinnistu kogu ulatuses
kaetud II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide elupaikadega.
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas2.
Kuna Nurga kinnistul esinevate III kaitsekategooria taimeliikide levikuala on märgatavalt
suurem kui konkreetne maaüksus, siis ei ohusta ehitustegevus nende liikide säilimist selles
elupaigas.
II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on
keelatud.3
Nurga kinnistul on peaaegu kogu ulatuses märgitud II kaitsekategooria taimeliigi madal
kadakkaer (Cerastium pumilum) elupaik. Madala kadakkaera kasvuala on keskkonnaregistrisse
kantud kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel ja tähendab seda, et liigi isendeid võib kasvada
sellel alal sobivatel ja säilinud niidulaikudel või hõredates metsaosades. Tihedam metsaala ei
ole sellele liigile sobilik ja tõenäoliselt teda seal ei leidu.
II kaitsekategooria taimeliikide harilik muguljuur (Herminium monorchis), punane tolmpea
(Cephalanthera rubra) ja kärbesõis (Ophrys insectifera) elupaigad Nurga kinnistul on
kaardistatud 2016. aastal. Nimetatud taimeliigid vajavad avatud maastikku ja kasvavad veel
säilinud niidualadel.
1
Katastritunnus 63901:001:1157, pindala 3,76 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 55 lg 8
3
LKS § 55 lg 7
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Arvestades looduskaitseseaduse § 55 lõikes 7 sätestatut, ei tohi detailplaneeringuga kavandada
hoonestusalasid või mistahes ehitisi hariliku muguljuure, punase tolmpea ja kärbesõie
teadaolevatesse leiukohtadesse. Neid alasid ei tohi mõjutada ka ehitustegevuse käigus, nt
materjali ladustamisega, kaevamistöödega, imbväljakutest tuleneva kasvukeskkonna
muutusega või muul viisil. Nimetatud II kaitsekategooria liikide leiukohtades on lubatud üksnes
liikide kaitseks teostatavad tööd (puu- ja põõsarinde harvendamine ning üks kord aastas
niitmine).
Lähtudes olemasolevast informatsioonist II kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide
elupaikade kohta Nurga kinnistul, teeme järgmised ettepanekud:
1. praegu osaliselt idapoolse elamumaa krundi koosseisu jääv hariliku muguljuure, punase
tolmpea ja kärbesõie elupaik tuleks planeerida kavandatava ehitusõiguseta maatulundusmaa
sihtotstarbega maaüksuse koosseisu;
2. idapoolne elamumaa krunt ja selle hoonestusala tuleks planeerida võimalikult lõuna või
kagu poole, vajadusel laiendades katastriüksust kuni Valipe teeni4;
3. läänepoolse elamumaa krundi hoonestusala tuleks samuti planeerida võimalikult kaugele
olemasolevatest niidulaikudest, kuna ka need niidualad võivad olla sobilikud kaitsealustele
liikidele.
Kahe hoonestusala vahele jäävatel niidulaikudel ja läänepoolse krundi edelaosas tuleks
kaitsealuste liikide esinemist täpsustada, kuid planeerides õuealad võimalikult eemale
niidulaikudest minimeeritakse kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kahjustamist.
Keskkonnaamet, olles tutvunud Nurga kinnistu detailplaneeringu algatamise
dokumentidega, nõustub detailplaneeringu lähteseisukohtadega, kuid palub planeeringu
koostamisel arvestada käesolevas kirjas toodud tingimuste ja ettepanekutega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Meeli Kesküla 5345 4246
[email protected]
Rita Miller 5301 1496
[email protected]
4
Katastritunnus 63901:001:1508
2 (2)
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 21.02.2022 nr 8-4./30-2
[email protected]
Meie 03.03.2022 nr 7.2-2/22/3908-2
Seisukohtade väljastamine Hiiumaa vallas
Nurga kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Valipe külas Nurga
kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 63901:001:1157, edaspidi planeering) koostamiseks.
Planeeringut ei ole algatatud.
Planeeringuga soovitakse luua eeldused kahe elamu rajamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 83 Suuremõisa-Käina-Emmaste km 0,03-0,26. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 517 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs kavandada riigitee km 0,033 olemasolevalt ristumiskohalt Valipe tee (kohalik
tee nr 6390049) kaudu. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte planeerida.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon. Nõustume hoonestusalade paiknemisega vastavalt
eelnõule lisatud asendiskeemile.
4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise
likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
8. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
9. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
12. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
13. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr
71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning
vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja
lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: Krundid ja hoonestusalad 1300m2 suurelt_0
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud 28.03.2022 nr 8-4./30-5
ja asutused
Teade detailplaneeringu algatamise kohta
(Nurga, Valipe k)
Hiiumaa Vallavalitsuse 16.03.2022 korraldusega nr 147 otsustati algatada Valipe külas Nurga
(katastritunnus 63901:001:1157, pindala 3,76 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu
detailplaneering, mille eesmärgiks on Nurga kinnistu jagamine kuni kaheks elamukrundiks ja
üheks ehitusõiguseta maaüksuseks, kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine elamu ja
abihoone rajamiseks.
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,
Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla
92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja
Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
LIITUMISLEPING nr 405655
1. OSAPOOLED
1.1 Liituja
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
KUVA KINNISVARA OÜ 11115686
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Tallinn, Nikolai von Glehni tn, 24a 11614 Harju maakond
Telefon e-post
502 0704
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Ain Kurvits
Telefon e-post
502 0704
[email protected]
1.2 Võrguettevõtja
Nimi Registrikood
Elektrilevi OÜ 11050857
Klienditeeninduse aadress Klienditeeninduse e-post Klienditeeninduse telefon
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected] 7 771 545
2. LIITUMINE
2.1 Tarbimiskoha andmed, mille võrguühendust liitumisleping käsitleb
Tarbimiskoha aadress
Nurga Valipe küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoha nimetus Katastriüksuse number
Suvila 63901:001:1157
2.2 Loodava võrguühenduse andmed
Pingeklass Faaside arv Amprite arv
Madalpinge 3 25 A
Liitumispunkti asukoht
28: Ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbis, mis asub võrguettevõtja mastil.
Liituja (esindaja) Võrguettevõtja esindaja
Allkiri Allkiri
1/ 3
TEHNILISED TINGIMUSED 405655
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
KUVA KINNISVARA OÜ 11115686
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Tallinn, Nikolai von Glehni tn, 24a 11614 Harju maakond
Telefon e-post
502 0704
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Ain Kurvits
Telefon e-post
502 0704
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Nurga Valipe küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
Suvila 63901:001:1157
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
KÄINA 35/10 HELTERMAA:KNA Kiriku:(Hiiu)
TOOTEVALIK
Liitumine väljaspool kindlaksmääratud piirkonda
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Nurga kinnistu madalpinge liitumiseks, paigaldab Elektrilevi OÜ kinnistul asuvale mastile M13 3x25A
peakaitsme nimivooluga ja kaugloetava 3-faasilise otsemõõtesüsteemiga komplekteeritud 2-kohalise
liitumiskilbi. Teine koht kilbis jääb reservi.
Liitumispunkt Elektrilevi OÜ/Enefit Connect OÜ-ga asub: Tarbija toitekaabli kingadel liitumiskilbis, mis asub
võrguettevõtja mastil.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 405655
KLIENDI TEGEVUSED
Liitumiskilbist elektripaigaldisse projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini.
Elektritoide liitumispunktist objekti peajaotuskilpi näha ette maakaabliga.
Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele.
Kaitseviisid tarbija elektripaigaldises projekteerida vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Tarbija elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsme kasutamine
ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid.
Tarbijaseadmete paigaldamine liitumiskilpi pole lubatud.
Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Pärast lepingu sõlmimist ja teenustasu esimese osamakse tasumist, teostab Elektrilevi OÜ/Enefit Connect
OÜ vajaminevad tööd.
Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu ehitaja teatis või auditi esitamist Elektrilevi
OÜ/Enefit Connect OÜ-le.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Germo Matt Koostatud: 29.03.2022
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 29.03.2023
+37253422625 |
[email protected]
2/2
2 • HIIUMAA TEATAJA Mai 2022
Vallavalitsuse istungitelt
gessaare osavalla katlamaja- vananeva elanikkonnaga piir- asja (pindala 3,14 ha, maatu-
dele“. kondades“. lundusmaa) jagamiseks: Seere-
◌ Korraldati riigihange Palade ◌ Võeti vastu Eesti Puuetega Sandri, Seere-Hendriku ja Seere-
spordihoone energiatõhusaks Inimeste Fondi koostööpakku- Antsu, kõik maatulundusmaa.
muutmiseks. mine 2022. aasta toetuse jagami- ◌ Anti nõusolek Hilleste kü-
◌ Tehti ettepanek lisada rii- jekt vallavolikogule, misjärel Ristna Looduskeskus; asendus- ◌ Korraldati riigihange inves- seks Hiiumaa puuetega inimes- las Kreedu kinnisasja (üldpind
gi eelarvestrateegiasse tegevu- toimuvad arutelud volikogu liige Karin Poola, Palade Loodus- teerimislaenu võtmiseks. te organisatsioonidele. 18,07 ha, maatulundusmaa) ja-
sed ja investeeringud: Hiiumaa komisjonides ja osavallako- hariduskeskus; õpilaste esinda- ◌ Korraldatakse osadeks jao- ◌ Sõlmitakse kolmepoolne tah- gamiseks: Kreedu ja Uue-Kree-
kultuuri- ja konverentsikesku- gudes ning eelnõu menetle- ja Liisel Lillemägi; asendusliige tatud hankemenetlusena rah- teavalduse leping OÜ-ga HYS- du, mõlemad maatulundusmaa.
se arhitektuurikonkurss, pro- mine vallavolikogus 18. au- Carmen-Cassandra Kärtner; vusvaheline riigihange Kärdla TO ning AS-iga GTIP Hiiumaa ◌ Anti nõusolek Paluküla Ra-
jekteerimine ja ehitamine; lae- gustil, 15. septembril ja vaja- Hiiumaa vallavolikogu esinda- põhikooli sisustuse ostmiseks. rohelise vesiniku projekti alga- ja kinnisasja (üldpind 19,92 ha,
vaühendus suursaartega maan- dusel 20. oktoobril. jad Aivar Viidik ja Tuuli Tammla. ◌ Korraldatakse avatud han- tamiseks. maatulundusmaa) jagamiseks:
teepikenduse põhimõttel; ela- ◌ Moodustati projektitoetus- ◌ Kinnitati Hiiumaa spordi- kemenetlusega riigihange Hiiu- ◌ Anti otsustuskorras viieks Rajamäe, Rajanurme ja Raja,
mispindade rajamine üle Ees- te komisjon mittetulundusli- kooli hoolekogu koosseis: Hiiu- maa Spordikeskuse siseruumi- aastaks tasuta kasutusse mitte- kõik maatulundusmaa.
ti, kaitseväe taristu arendami- ku tegevuse toetuste arutami- maa vallavolikogu esindaja Tõ- de ja väliterritooriumi hooldus- tulundusühingule Haridusselts ◌ Määrati Kabuna külas Ute-
ne Hiiumaal. seks: vallavalitsuse esindaja Lii- nis Villmäe, vallavalitsuse esin- koristuseks aastatel 2022–2024. EDU Puski kalmistu väravate re- metsa kinnisasja (pindala 2,30
◌ Otsustati võtta tööle ajutine si Mäeumbaed, arenguosakon- daja Martina Martinson, Kärd- ◌ Hiiumaa vallale kuuluva noveerimise projekti ellu viimi- ha, maatulundusmaa) uueks
lepinguline töötaja, kes koor- na esindaja Üllar Laid, Hiiu- la osavallakogu esindaja Mar- Kõpu majaka kinnistu koos seal seks Puski külas Puski kalmis- sihtotstarbeks ärimaa.
dineerib Ukraina põgenikega maa arenduskeskuse esinda- tin Kagadze, õppenõukogu esin- asuvate ehitiste ja rajatistega tu kinnistul asuv kinnistu osa ◌ Võeti vastu Pühalepa küla
seonduvat tegevust. ja Kaja Sõrmus, haridus- ja kul- dajad Georg Linkov ja Ülari Kai- ning Hiiumaa valla valitsemise- pindalaga 10 m². Pühalepa kõrtsi katastriüksuse
◌ Moodustati Hiiumaa valla tuuriosakonna esindaja Eve El- bald, lastevanemate esindajad le antud Kõpu tuletorni ja Rist- ◌ Anti otsustuskorras viieks detailplaneering: Plushouse OÜ
arengukava muutmise komis- lermäe, valdkonna asjatundjad Tanel Esta ja Liljan Lips, õppuri- na tuletorni ning Ristna tuletor- aastaks tasuta kasutusse DPD töö nr PH0127. Detailplaneerin-
jon: Üllar Laid – komisjoni esi- Saare Arenduskeskuse vaba- te esindaja Holger Sepma. ni juurde kuuluvate abihoonete Eesti ASile pakiautomaadi pai- gu avalik väljapanek toimub 15.–
mees ja protsessi üldjuhtimi- ühenduste konsultant Hanna ◌ Kinnitada Rudolf Tobiase kasutusse andmiseks läbi viidud galdamiseks Emmaste külas 29. aprillil Pühalepa vallamajas
ne, Liili Eller – vastutusvald- Saar, Saaremaa vallavalitsuse nimelise Kärdla muusikakoo- pakkumise võitjaks kinnitati pe- Vallamaja kinnistul asuva puu- ja Hiiumaa valla veebilehel.
kond inimareng, Omar Jõpiselg spordinõunik Aivi Auga, Hiid- li hoolekogu koosseis: Hiiu- rioodiks 28. märtsist 2022 kuni kuuri ja selle lähiümbrus u 4–5 ◌ Võeti vastu Prähnu küla Ran-
– vastutusvaldkond majandus- laste Koostöökogu vabaühen- maa vallavolikogu esindaja Ants 23. märtsini 2025 OÜ Meie Köök. m² vastavalt lisatud asukoha naõue kinnistu detailplanee-
areng; Niels-Peter Rattiste – vas- duste esindaja Helin Juhe. Vahtras, vallavalitsuse esindaja ◌ Kuna Rannapargi kinnis- skeemile. ring: AB Artes Terrae OÜ töö nr
tutusvaldkond keskkonnahoid ◌ Moodustati hajaasustuse Liisi Mäeumbaed, Kärdla osa- tu kasutusse andmise esime- ◌ Rahuldati kogukondliku tur- 21110DP3. Detailplaneeringu
ja teadlikkus; Tiit Reha – vastu- programmi taotluste hinda- vallakogu esindaja Ave Vohu, õp- ne enampakkumine tunnista- valisuse Hiiumaa toetusvooru avalik väljapanek toimub 25.
tusvaldkond taristud ja ühen- miskomisjon: komisjoni esimees penõukogu esindajad Raili Kai- ti nurjunuks, siis korraldati uus 7. märtsiks esitatud taotlused: aprillist 9. maini Emmaste val-
dused; Liisa Randmaa – vastu- Käina osavalla valitsuse esindaja bald ja Svea Pilvik, lastevanema- eelläbirääkimistega pakkumi- • MTÜ Hiiumaa Jahimees- lamajas ja Hiiumaa valla veebi-
tusvaldkond külastuskeskkon- Veronika Kaevandes, Emmaste te esindaja Jaanika Kuusk, õp- ne Rannapargi kinnistu 1643 te Seltsi projekt paigaldada lehel.
na areng; Ilmi Aksli – vastutus- osavalla valitsuse esindaja Pilvi purite esindaja Arabella Mürk. m² suuruse maa-ala kasutusse maanteedele uluki valgus- ◌ Kehtestati Hirmuste küla Ada
valdkond maakonnastrateegia. Post, Kõrgessaare osavalla valit- ◌ Kinnitati Hiiumaa sotsiaal- andmiseks. tõrjereflektorid summas 2710 maaüksuse detailplaneering:
◌ Kinnitati arengukava muut- suse esindaja Maiken Lukas, Pü- keskuse hoolekogu koosseis: ◌ Sõlmitakse leping OÜga eurot, Dagopen OÜ töö nr 21-06.
mise menetlemise ajakava: halepa osavalla valitsuse esinda- Hiiumaa vallavolikogu esinda- Avrem Naistlaiu sadama piirde- • MTÜ Hiiumaa Vabatahtlik ◌ Kehtestati Puliste küla Simu-
• 17. märtsil arengukava ja Reet Nisumaa. ja Anu Pielberg, vallavalitsuse aia rajamiseks summas 7235 eu- Merepääste Selts projekt pääs- na kinnistu detailplaneering:
muutmise algatamine voli- ◌ Moodustati Hiiumaa valla- sotsiaalosakonna esindaja Kai- rot koos käibemaksuga. telaev “Wiima” elektrisüstee- Dagopen OÜ töö nr 21-29.
kogus ning seejärel 30. märt- valitsuse ajutine komisjon 2022. ri Priit, vallavalitsuse haridus- ja ◌ Sõlmitakse leping OÜga P.P. mi osaliseks uuendamiseks ◌ Anti projekteerimistingimu-
sil komisjoni moodustamine aastal ainesektsioonide ja õpi- kultuuriosakonna esindaja Ka- Ehitusjärelevalve Villalao katuse summas 3500 eurot, sed Tärkma küla Sopiotsa kin-
ja ajakava kinnitamine valla- lasürituste korraldamiseks eral- rin Kokla, sotsiaalkeskuse Kõr- ehitustööde omanikujäreleval- • MTÜ Tärkma Sadama Selt- nistule (maatulundusmaa) So-
valitsuses. datud riigieelarvelise toetuse gessaare töötajate esindaja Eve ve teenuse osutamiseks summas si projekt Tärkma sadama ava- pi kinnistu tarbeks rajatava 15
• Märtsis tellis arenduskes- jaotamiseks Hiiu maakonnas: Voogla, sotsiaalkeskuse Kärd- 6 750 eurot, lisandub käibemaks. liku ruumi turvalisuse taga- kW võimsusega päikesepargi
kus maakonna arengustra- komisjoni esimees haridus- ja la töötajate esindaja Tiia Laa- ◌ Kehtestati alates 1. aprillist miseks summas 1517 eurot. projekteerimiseks.
teegia uuendamise ning toi- kultuuriosakonna juhataja Ka- nejõe, klientide esindajad Rii- asutuse Hiiumaa Sport teenus- ◌ Kinnitati alaeelarvete detail- ◌ Seati sundvaldus ASi Telia
mus komisjoni töökoosolek, rin Kokla, haridusspetsialist Ivi na Kütt, Maima Tammeveski ja te hinnad. ne jaotus. Eesti kasuks uue sidekanalisat-
kus lepiti kokku töökorraldus Remmelg, koolijuhtide ainesekt- Tiiu Vannas. ◌ Kehtestati munitsipaalasu- ◌ Kehtestati isikliku sõiduau- siooni ja sidekaevu ning multito-
ja vaadati üle lähtematerjal. siooni esindaja Urve Pärnamaa. ◌ Kinnitati Kõrgessaare raa- tuse EMKO teenuste hinnakiri: to ametisõitudeks kasutami- rustiku rajamiseks ja majanda-
• Aprillis arutavad valdkond- ◌ Kinnitati Kärdla põhikooli matukogu nõukogu koosseis: • Traktor MTZ-82 koos ope- se kord. miseks Linnumäe küla kinnis-
likud töörühmad läbi laeku- hoolekogu koosseis: õpetajate lugejate esindaja Ene Mänd, raatoriga: 35 eurot/tund ◌ Tagatakse eluruum ühele isi- tutele Linnumäe põik (pindala
nud arengukava muudatus- esindaja Reet Sauer, asenduslii- lasteaia esindaja Sirje Garama- • Laadur-ekskavaator JCB kule Emmaste osavallas. 2058 m², transpordimaa), Ter-
ettepanekud ning uuenda- ge Tiina Viisut; õpetajate esinda- ga, kooli esindaja Siiri Pielberg, koos operaatoriga: 50 eurot/ ◌ Kiideti heaks üks hajaasustu- viseraja (pindala 5,61 ha, üldka-
vad oma valdkonna stratee- ja Tiia Palmiste, asendusliige Lili Hiiumaa vallavolikogu esindaja tund se programmi projekti aruanne. sutatav maa), Linnu tee (pindala
gilised eesmärgid, alaeesmär- Käär; tugispetsialistide esindaja Riho Rahuoja, osavallakogu • Tõstekorvi rent: 20 eurot/ ◌ Tehti ettepanek Kõpu küla 3385 m², transpordimaa).
gid, peamised tegevussuunad Tiiu Malk, asendusliige Tiia Lii- esindaja Ludmilla Träder. ööpäev katastriüksuse 20501:001:1530 ◌ Algatati Suureranna küla
ja mõõdikud. bert; I kooliastme lapsevanema- ◌ Kinnitati Kärdla linnaraa- • Järelhaagise rent: 25 eu- Hiiumaa valla omandisse and- Vanakordoni kinnisasjal asu-
• Mais toimub uuendatud te esindaja Liljan Lips, asendus- matukogu nõukogu koosseis: rot/ööpäev miseks ning määrati selle lähi- va Suureranna lautritee avali-
arengukava eelnõu projekti liige Kätlin Kiisk; II kooliastme Hiiumaa vallavolikogu esin- • Tilga kruusakarjääri kruus: aadress ja sihtotstarve: Serva, kuks kasutamiseks määramise
koostamine ning vallavalitsus lapsevanemate esindaja Tanel daja Inge Talts, Kärdla osaval- 7 eurot/tonn üldkasutatav maa. menetlus ja seati Hiiumaa valla
otsustab arengudokumendi Esta; III kooliaste lapsevanema- la valitsuse esindaja Karin Kok- • Muru niitmine ja trimmer- ◌ Määrati Mänspe külas asuva- kasuks isiklik kasutusõigus kin-
eelnõu avalikustamisele saat- te esindaja Tiia Laanejõe, asen- la, Kärdla osavallakogu esinda- damine: 30 eurot tund/töötaja le reformimata katastriüksuse- nisasjal avaliku kasutamise ta-
mise. Seejärel toimub arengu- dusliige Aet Sõmer; HEV õpilaste ja Elis Tisler, lugejate esindajad • Heakorratööd: 15 eurot le 20501:001:1536 lähiaadress ja gamiseks.
dokumendi eelnõu avalikus- vanemate esindaja Elmo Harjak, Katrin Kivivuori, Tiina Kaev ja tund/töötaja. sihtotstarve: Lagendiku, maa- ◌ Algatati Suureranna küla
tamine ja on võimalus esitada asendusliige Carol Aleksejev; vi- Kauri Kiivramees. ◌ Kärdla mikrotorustiku müü- tulundusmaa. Ranna kinnisasjal asuva Suu-
kirjalikke ettepanekuid. listlaste esindaja Ave Vohu, asen- ◌ Korraldati riigihange anger- misel on saanud takistuseks ◌ Anti nõusolek Lepiku küla reranna lautritee avalikuks ka-
• 25. juulil toimub avalik dusliige Merike Randma; koo- jamaimude asustamiseks Hiiu- vaidlus omandi üle, seada tu- Marguse (pindala 3963 m², ela- sutamiseks määramise menet-
koosolek kirjalike ettepaneku- li toetava organisatsiooni esin- maa rannikumerre. leks sundvaldus. Otsustati lei- mumaa) ja Kasteheina (pindala lus. Seada Hiiumaa valla kasuks
te arutamiseks ja seejärel ku- daja Helle-Triin Nisumaa, Kärd- ◌ Lõpetati riigihanke „Vedel- da koos AS-iga Kärdla Veevärk 593 m², elamumaa) kinnisas- isiklik kasutusõigus kinnisasjale
jundab vallavalitsus seisuko- la Politseijaoskond; asenduslii- gaasi ostmine Kõrgessaare lahendus müügiprotsessi lõpu- jade liitmiseks Kasteheina kin- avaliku kasutamise tagamiseks.
ha ettepanekute kohta. ge Jaanika Kuusk, SA Hiiumaa osavalla katlamajadele“ han- ni viimiseks. nistuks.
• 3. augustil esitatakse lõp- Muuseum; kooli toetava organi- kemenetlus ja korraldati uus ◌ Anti toetuskiri teadusprojek- ◌ Anti nõusolek Hiiumaa valla
lik arengukava eelnõu pro- satsiooni esindaja Evelyn Pähn, hange „Vedelgaasi ostmine Kõr- tile „Targa maalisuse koosloome Õngu küla Engsopõllu kinnis-
Detailplaneeringud
Mare õu kinnistu kogu 20.12.2005 otsusega nr 33 mise kuni 4 hoone (1 üksikela- sihtotstarve maatulundusmaa) ga saab tutvuda tööajal Püha- krundiks (olemasolev hoones-
detailplaneering kehtestatud Pühalepa valla osa mu ja 3 abihoonet) püstitami- kinnistu detailplaneering, mil- lepa Osavalla Valitsuses aad- tatud krunt 0,5 ha ja hoonesta-
Hiiumaa Va l lava litsuse Hagaste-Heltermaa piirkonna seks maksimaalse ehitisealu- le eesmärk on Nurga kinnistu ressiga Vallamaja Tempa küla tav krunt 1,6 ha), millest hoo-
09.03.2022 korraldusega nr 139 üldplaneeringuga. Korraldu- se pinnaga 500 m² koos oluli- jagamine kuni kaheks elamu- Hiiumaa vald ja Hiiumaa val- nestamata krundile määratak-
kehtestati Hiiumaa vallas Vaht- sega saab tutvuda Hiiumaa val- semate arhitektuurinõuetega krundiks ja üheks ehitusõigu- la veebilehel. se hoonestusala ja ehitusõigus
repa külas asuva Mare õu kin- la veebilehel https://vald.hiiu- ja tehnovõrkude lahendusega. seta maaüksuseks, kruntidele ühe elamu ja kuni kolme abi-
nistu detailplaneering (Nasa maa.ee/. Kavandatud ruumilised muu- ehitusõiguse ja hoonestusala Rannaõue detailplaneeringu hoone püstitamiseks koos nen-
OÜ töö). Koostatud detailpla- datused on kooskõlas Püha- määramine elamu ja abihoone vastuvõtmine ja avaliku de juurde kuuluvate tehnosüs-
neeringuga on kavandatud Ma- Metsumbaia kinnistu lepa Vallavolikogu 27.04.2010 ot- rajamiseks. väljapaneku korraldamine teemidega. Korraldusega ei al-
re õu katastriüksuse (katastri- detailplaneering susega nr 60 kehtestatud Püha- Algatamisel teadaoleva in- Hiiumaa Va l lava litsuse gatata keskkonnamõju stratee-
tunnus 63902:001:1550) jaga- Hiiumaa Va l lava litsuse lepa valla keskosa üldplaneerin- fo põhjal täiendavate uuringu- 30.03.2022 korraldusega nr gilist hindamist. Täiendavaid
mise kolmeks 0,67 ha suuruseks 09.03.2022 korraldusega nr 140 guga. Korraldusega saab tutvu- te läbiviimise vajadus puudub. 180 võeti vastu Prähnu kü- uuringuid ei ole vaja teostada.
üksikelamu maa krundiks, iga- kehtestati Hiiumaa vallas Palu- da Hiiumaa valla veebilehel htt- Detailplaneeringu koostamise las asuva Rannaõue kinnistu Planeering ei muuda Emmaste
le elamukrundile ehitusõiguse külas asuva Metsumbaia kin- ps://vald.hiiumaa.ee/. eesmärk on kooskõlas Pühalepa (17501:002:0059) detailplanee- valla üldplaneeringut. Planee-
ja hoonestusala määramise ku- nistu detailplaneering (DA- valla keskosa üldplaneeringuga. ring (Artes Terrae OÜ töö nr ringu avalik väljapanek toimub
ni 5 hoone püstitamiseks mak- GOpen OÜ töö nr 21-12). Koos- Nurga kinnistu Detailplaneeringu koosta- 21110DP3). Sama korralduse- 25.04.–09.05.2022 tööajal Em-
simaalse ehitisealuse pinnaga tatud detailplaneeringuga on detailplaneering mise korraldaja on Pühalepa ga tunnistati kehtetuks Hiiu- maste Osavalla Valitsuses aad-
500 m² koos olulisemate arhi- kavandatud Metsumbaia ka- Hiiumaa Va l lava litsuse Osavalla Valitsus (aadress Tem- maa Vallavalitsuse 09.03.2022 ressil Hiiu maakond Hiiumaa
tektuurinõuetega ja tehnovõr- tastriüksuse (katastritunnus 16.03.2022 korraldusega nr pa küla, Hiiumaa vald 92348) korraldus nr 129. Planeeringu- vald Emmaste küla Vallama-
kude lahendusega. Kavanda- 63901:001:0551) sihtotstarbeks 147 otsustati algatada Valipe ja kehtestaja on Hiiumaa Val- alana mõistetakse kogu kinnis- ja ja Hiiumaa valla veebilehel.
tud ruumilised muudatused on elamumaa, krundile ehitusõi- külas Nurga (katastritunnus lavalitsus (aadress Keskväljak tut. Detailplaneeringu eesmär-
kooskõlas Pühalepa Vallavoli- guse ja hoonestusala määra- 63901:001:1157, pindala 3,76 ha, 5a, Kärdla 92413). Korralduse- giks on kinnistu jagada kaheks
Teema: RE: Nurga DP eskiislahendus (Valipe k. Hiiumaa v. Hiiu mk)
Saatja: Mai Julge <
[email protected]>
Kuupäev: 08/02/2023, 11:52
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>, Pühalepa osavald
<
[email protected]>
Koopia: Ain Kurvits <
[email protected]>
Tere!
Vaatasin esitatud detailplaneeringu eskiisi üle ja tekkisid mõned märkused:
Punkt 1.2.3.1
- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: 12103 Suuremõisa tee (laius äärmise
sõiduraja välimisest servast 30 m); - peaks olema tee nr 83 Suuremõisa - Käina
– Emmaste
Punkt 1.2.3.2.
Alapunkt 5 5. Juurdepääsuks Paasiku ja Peetri maaüksustele on Positsioon 1
krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus olemasolevat
juurdepääsuteed kasutava Paasiku ja Peetri maaüksuste kasuks.
Kaardil on näidatud servituudi vajadus ka Positsioon 1 krunti läbivana
(Positsiooni 2 ja Paasiku vahel), tekstis seda servituudivajadust ei kirjeldata.
Sama ka leheküljel 14
PUNKT 1.3
Punkti esimene lõik tekitab seose käesoleva planeeringualaga. Puudub viide
sellele, et kogu ülejäänud selle punkti tekst on väljavõtted üldplaneeringust
ja kajastavad kogu üldplaneeringuala tingimusi, mitte konkreetset
detailplaneeringuala.
Tervitades
Mai Julge
Pühalepa Osavalla Valitsus; maaspetsialist
463 6845
-----Original Message-----
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Wednesday, February 8, 2023 7:47 AM
To: Pühalepa osavald <
[email protected]>
Cc: Mai Julge <
[email protected]>; Ain Kurvits <
[email protected]>
Subject: Nurga DP eskiislahendus (Valipe k. Hiiumaa v. Hiiu mk)
Tere,
Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele ülevaatamiseks "Valipe külas asuva Nurga
kinnistu detailplaneering" kausta portfoolio eskiislahenduse pdf formaadis.
Kaustast puuduv Lisamaterjal komplekteeritakse peale eskiislahenduse
ülevaatamist.
Teadmiseks: maaüksuse omanik.
Parimat,
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
+372 5034055
45
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10 000
- Tugiplaan M 1 : 1000
- Kruntimise plaan M 1 : 2000
- Põhiplaan M 1 : 1000
- Elektrivarustuse skeem M 1 : 4000
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
DK202_Nurga_Valipe_DP_digitaal-
sed_kihid.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud positsiooni
numbriga, mis asuvad kihil
DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut Tärkandmed seotud positsiooni
numbriga, mis asuvad kihil
DP_juurdep
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud positsiooni
numbriga, mis asuvad kihil
DP_krunt
Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni
numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala
DP_transp Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud positsiooni
numbriga, mis asuvad kihil
DP_transp
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
46
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 26
Märts 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
Märts 2023
1 2 3 4 5 6
1.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2.
3.
4.
5.
6.
Töö nr. 22 – 26
47
VALIPE KÜLAS NURGA KINNISTU DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Puudutatud isikud 21.03.2023 nr 8-4./30-12
Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine
(Nurga, Valipe k)
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Valipe külas
asuva Nurga kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust.
Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja
Tempa küla Hiiumaa vald.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud
detailplaneeringu kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: Valipe külas asuva Nurga kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 22-26)
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542