Vikerkaare tn 2 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

VILJANDI LINNAVALITSUS Vikerkaare tn 2 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Koostaja: Villem Kutti keskkonnaspetsialist Viljandi Linnavalitsus Viljandi 2023 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................2 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus.......3 2. Seotus teiste planeerimisdokumentidega.................................................................4 2.1 Viljandi linnas asuva katastriüksuse Vikerkaare tn 2 detailplaneering....................4 2.2 Viljandi linna üldplaneering.....................................................................................4 2.3 Viljandi maakonnaplaneering 2030+........................................................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus..............................................................................5 3.1 Maa kasutus, vee kasutus, muude loodusvarade kasutus, elanikkond......................5 3.2 Looduskeskkonna kirjeldus......................................................................................6 3.2.1 Pinnas ja taimkate, loomastik, veestik......................................................................6 3.2.2 Kultuurpärand, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000.......................................7 3.3 Heited.......................................................................................................................7 3.3.1 Õhusaaste, müra ja vibratsioon.................................................................................7 3.3.2 Jäätmed.....................................................................................................................7 3.3.3 Reovesi ja sademevesi..............................................................................................8 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju......................................................................8 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.......................................................................................................8 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus........................................................................................................................8 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus ning eeldatavalt mõjutatav elanikkond........8 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus................................................9 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale............9 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju...................................................................................................................9 5. Asjaomaste asutuste seisukohad.............................................................................10 Kokkuvõte........................................................................................................................10 1 Sissejuhatus Viljandi Linnavalitsus (registrikood 75005222) esitas ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Vikerkaare tn 2 (katastritunnus 89703:002:0022, pindala 191 585 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, kinnistusregistriosa nr 3401539). Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Viljandi linna huvist jagada kinnistu Vikerkaare tn 2 kruntideks ja muuta uute tekkivate kinnistute sihtotstarved hariduse- ja lasteasutuse maaks, ärimaaks, tootmismaaks, üksikelamumaaks ning tee ja tänava maaks. Soov on rajada moodustatud lasteasutuse maale maastikurada. Taotletava Vikerkaare tn 2 katastriüksuse detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval maa- alal krundi kasutamise sihtotstarbe muutmine peamiselt hariduse- ja lasteasutuse maa, ärimaa, tootmismaa, üksikelamu maa ning tee ja tänava maaks ning nende alade ehitusõiguse määramine. Eesmärk on rajada hariduse- ja lasteasutuse maale maastikurada, et võimaldada erinevaid tegevusi antud alal (huvihariduse motoringrada, maastikujalgratta rada). Viljandi linna üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Linnavolikogu 25.08.2022 otsusega nr 74, kehtestatud üldplaneeringu kohaselt asub taotletav planeeringuala üldkasutatava juhtotstarbega maa-alal, mistõttu tuleb kavandatavat detailplaneeringut pidada üldplaneeringut muutvaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 kohaselt p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine). Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva detailplaneeringu puhul on tegemist hariduse- ja lasteasutuse maa, ärimaa, tootmismaa ja üksikelamu maa arendamisega ning ühtlasi ka tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, 2 teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, kui arendatakse KeHJS § 6 lg-s 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Strateegiline planeerimisdokument KeHJS tähenduses on antud juhul detailplaneering - üldplaneeringu elluviimiseks ja ruumilise terviklahenduse tagamiseks koostatav ehitustegevuse alusdokument. Põhjendatud juhtudel võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Taotletav detailplaneering on üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise tõttu üldkasutatavast maast hariduse- ja lasteasutuse maa, ärimaa, tootmismaa, üksikelamu maa ning tee ja tänava maa. Planeeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 1 kuni 9, 11 kuni 13 ja 17 sätestatud ülesanded ja vajalik on maa-ala geodeetiline mõõdistamine. Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2023. aasta jooksul. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus. Lubatud krundi kasutamise sihtotstarve kavandatava ärimaa (Ä), tootmismaa (T), üksikelamu maa (EP), ja tee ja tänava maa (LT), maastikuraja rajamiseks lubatud hariduse- ja lasteasutuse ehitamise maa (ÜL). Olemasoleva hoonestuse juurde määratakse krundi kasutamise taotletav sihtotstarve detailplaneeringuga. Elamumaa kruntidel on ehitiste suurim lubatud arv 2, mille ehitusalune pind hoonetel on 33% krundi pindalast. Ehitiste maksimaalne kõrgus ja suurim lubatud sügavus määratakse detailplaneeringuga. Tehnilise taristu lahendus tuleb anda detailplaneeringuga, sealjuures arvestades kohustusega kavandada elamupiirkonna liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. 3 Planeeringu koostamisse kaasatakse tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumisühendust kavandatakse või muudetakse ja teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise käigus. 2. Seotus teiste planeerimisdokumentidega 2.1 Viljandi linnas asuva katastriüksuse Vikerkaare tn 2 detailplaneering Krundi Vikerkaare tn.2 (Viljandi linn, kv. nr.186 kr. nr.16) detailplaneeringu koostamise alusteks on Viljandi Linnavalitsuse 19.02.2007 korraldus nr.140, “Detailplaneeringu algatamine”, maa-ala geodeetiline alusmõõdistus ja kehtivate seaduste ning muude õigusaktide nõuded. Käesoleva planeeringuga on olemasolev krunt jagatud ja on moodustatud kaks krunti:  Kvartal nr.186 krunt nr.16, Vikerkaare tn.2, pindala ca 191591 m², krundi kasutamise sihtotstarve Ü (sotsiaalmaa).  Kvartal nr.186 krunt nr.17, pindala ca 1686 m², krundi kasutamise sihtotstarve Ü (sotsiaalmaa). Krundid on planeeritud eeldusega, et need jäävad avalikku kasutusse. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldustele 19.02.2007 nr 140 on planeeringu koostamise eesmärgiks Vikerkaare tn 2 kinnistul „ jagada krunt Vikerkaare tn.2, et moodustada avalikuks kasutuseks parkimisala krunt koos juurdepääsuga Leola tänavalt“. Käesoleva detailplaneeringuga on krunt Vikerkaare tn.2 jagatud kaheks ja planeeritud Valuoja oru roheala kasutajatele ning ümbruskonna hoonete kasutajatele Leola tänavalt juurdesõidutee ja autoparkla rajamine. 2.2 Koostatav Viljandi linna üldplaneering Viljandi linna üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Linnavolikogu 25.08.2022 otsusega nr 74. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole see kehtivaks õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas. Koostatav üldplaneering näeb antud ala ette hariduse- ja lasteasutuse maana, ärimaana, tootmismaana, üksikelamu maana ning tee ja tänava maana. Hetkel kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub taotletav planeeringuala üldkasutatava juhtotstarbega maa-alal, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad 4 paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. 2.3 Viljandi maakonnaplaneering 2030+ Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt täpsustatakse väärtuslike maastike piirid ja maakasutustingimised üldplaneeringuga. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1 Maa kasutus, vee kasutus, muude loodusvarade kasutus, elanikkond Planeeritav maa-ala asub Viljandi linna põhjaosas ja haarab linna piiridesse jääva, Valuoja orus asuva kvartal nr.186 krundi nr.16, aadressiga Vikerkaare tn.2 ning Leola tänavalt krundilepääsu ulatuses Leola tänava maa-ala. Planeeritav maa-ala on ebatasase reljeefiga, langusega Valuoja oru suunas. Käsitletav maa-ala asub hetkel kehtiva üldplaneeringu järgi Valuoja oru rohekoridoris. Tänasel päeval ei ole võimalik Valuoja oru rohekoridori enam metsloomadel oma rändeks kasutada, kuna seda koridori ei eksisteeri enam sellisel funktsioneerival kujul. Taotletav Vikerkaare tn 2 detailplaneeringuala asub Viljandi linna põhjaosas munitsipaalomandisse kuuluval kinnistul, mille sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%. Detailplaneeringu pindala 19 ha, millest moodustab haritav maa on 2,63 ha, looduslik rohumaa 6,16 ha, metsamaa 4,33 ha, muu maa 5,9 ha ning õuemaa 1151 m2. Taotletav detailplaneeringuala piirneb Viljamäe kinnistuga (62901:003:0022, maatulundusmaa 100%), Ojaveere kinnistuga (89901:001:0489, maatulundusmaa 100%), Leola tn 57 kinnistuga( 89701:001:0427, üldkasutatav maa 100%), Leola tn 69 kinnistuga (89703:002:0017, tootmismaa 100%), Leola tn 65 kinnistuga (89703:002:0006, tootmismaa 100%), Leola tn 63 kinnistuga (89703:002:0005, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Leola tn 61 kinnistuga (89703:002:0004, ärimaa 100%), Leola tn 53 kinnistuga (89703:002:0021, ärimaa 100%), Leola tn 51 kinnistuga (89703:002:0020, ärimaa 45%, tootmismaa 45% ja elamumaa 10%), Leola tn 49 kinnistuga (89703:002:0540, tootmismaa 50%, ärimaa 50%), Leola tn 47 5 kinnistuga (89703:002:0390, ärimaa 100%), Leola tn 45 kinnistuga (89703:002:0580, elamumaa 100%). Otsapidi piirneb taotletav detailplaneeringuala veel Paala järve(ga) kinnistuga (89703:001:0007, üldkasutatav maa 100%) ning Valuoja pst 14/1 kinnistuga (89703:002:0460, elamumaa 100%). Läänest piirneb Valuoja pst 22 kinnistuga (89703:002:0470, elamumaa 100%), Valuoja pst 26 kinnistuga (89703:002:0570, elamumaa 100%), Valuoja pst 24 (89703:002:0590, elamumaa 100%), Vikerkaare tn 17/6 kinnistuga (89701:001:0130, elamumaa 100%), Kauge tn 28 kinnistuga (89701:001:0260, elamumaa 100%), Kauge tn 30 kinnistuga (89701:001:0290, elamumaa 100%), Kauge tn 32 kinnistuga (89701:001:0280, elamumaa 100%), Kauge tn 34 kinnistuga (89701:001:0320, elamumaa 100%), Kauge tn 36 kinnistuga (89701:001:0310, elamumaa 100%), Suur-Kaate tn 71a kinnistuga (89701:001:0088, transpordimaa 100%), Suur-Kaare tn 69 kinnistuga (89701:001:0440, tootmismaa 80%, ärimaa 20%), Suur-Kaare tn 63 kinnistuga (89701:001:0560, elamumaa 100%), Loode tn 10 kinnistuga (89701:001:0570, elamumaa 100%) ja Loode tn 12 (89701:001:0410, tootmismaa 100%). Lähimad elamumaad asuvad Leola tn 51, Leola tn 45, Valuoja pst 14/1, Valuoja pst 22, Valuoja pst 26, Valuoja pst 24, Vikerkaare tn 17/6, Kauge tn 30, Kauge tn 32, Kauge tn 34, Kauge tn 36, Suur-Kaare 63 ja Loode tn 10. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringuala maardla alal ja alal ei ole ette nähtud loodusvarade kaevadamist. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti veebikaardi andmetel ei asu planeerinualas põllumassiive. Planeeringualal on järgmised piirangud maakasutusele (allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart): 1. Ranna või kalda piirangud 2. Elektripaigaldise kaitsevöönd 3. Geodeetilise märgi kaitsevöönd 3.2 Looduskeskkonna kirjeldus 3.2.1 Pinnas ja taimkate, loomastik, veestik Kuna Planeeringuala jääb Viljandi linna, siis Maa- ameti mullastiku kaardirakendusel andmed puuduvad. Teada on kõrval kinnistul olevate madalsoomullad (M) ning leostunud ja leetjad mullad (KI). 6 Planeeringuala täies ulatuses kindlasti loomastikku ei esine, kuna alates Leola tn 65 kinnistust on ala inimtegevusest tugevasti mõjutatud. Viljamäe, Ojaveere, Leola tn 57 ning Leola tn 69 kinnistuga piirnev alal on kõrghaljastus. Peamised puuliigid on:, Sookask (Betula pubescens), Hall lepp (Alnus incana), Sanglepp (Alnus glutinosa), Pajud (Salix)ja vähesel määral Harilk mänd (Pinus sylvestris) ja Harilik kuusk ( Picea abies). Maa-ameti andmetel asub planeeringuala suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringualal on osaline veevarustatus (liitumine loodud Vikerkaare 2 kinnisu ainukesel registreeritud kõrval- või tootmishoonel) ning alalt voolab läbi Valuoja oja laiusega 4-6 meetrit ning kuivenduskraav, laiusega 2-4 meetrit. Planeeringualal on loodud liitmine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Planeeringuala asub osaliselt ÜVK arengualal. 3.2.2 Kultuurpärand, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 Planeeringuala ei piirne ja alal ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Detailplaneeringuala ei asu ja ei jää Natura 2000 ala lähedusse. Detailplaneeringuala ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis. 3.3 Heited 3.3.1 Õhusaaste, müra ja vibratsioon Detailplaneeringuga kavandatu ei too kaasa olulist õhusaastet, müra või vibratsiooni. Mõningane õhusaaste, müra ning vibratsioon võib tekkida muudetud sihtotstarbega hariduse- ja lasteasutuse maale, kuna sinna maa-alale plaanitakse rajada maastikurada, et võimaldada erinevaid tegevusi antud alal (huvihariduse motoringrada, maastikujalgratta rada). Ajutine õhusaaste, müra ning vibratsioon võib tekitada tulevikus, kui muudetud sihtotstarbega maa-aladele nagu ärimaa, tootmismaa, üksikelamu hakatakse rajama hooneid ning taristut. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja taanduvad pärast ehitustööde lõppemist. 3.3.2 Jäätmed Hariduse- ja lasteasutuse sihtotstarbega maa-alal võib tõenäoliselt tekkida ehitusperioodil pinnast. See on eeldusel, et antud alal kujundatakse ja muudetakse maastikuraja jaoks olevat maastiku. Käesoleval hetkel ei ole teada, kas pinnast kooritakse või kaevatakse. Tulevikus sõltub tekkivate jäätmete liigitus kavandatavatest tegevustest. Käesoleva planeeringu algatamise faasis ei ole teada, millised jäätmeliigid ja kui suures koguses tekivad. Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb korraldada ehitusjäätmete liigiti kogumine 7 tekkekohal. Jäätmete liigitus ja nende hinnanguline kogus tuleb näidata ehitusprojektis. Sealjuures peab ehitusprojektis olema andmed pinnasetööde mahtude kohta, selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ning jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja – kohad. Elamumaade ja olemasolevate hoonete kasutusele võtmisel on kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga ja anda jäätmed üle vedajale sagedusega vähemalt 1 x 4 nädala tagant. 3.3.3 Reovesi ja sademevesi Detailplaneeringuga nähakse ette üksikelamumaade, ärimaade ja tootmismaade liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mistõttu detailplaneeringualal ei teki ohtu reovee käitlemisest põhjustatud pinnase, pinna- või põhjavee saastumisele. Loodava hariduse- ja lasteasutusega maa-alale on juba loodud liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Käesoleval hetkel ei ole teada, kuidas lahendatakse detailplaneeringualal sademevee käitlemine, kuid tõenäoliselt eelistatakse võimalusi sademeveest vabanemiseks tekkekohal (loomulik maasse imbumine). Võimaliku tööstuse rajamisel olemasolevasse hoonesse tuleb arvestada, et kui toimub sademevee juhtimine kraavi või pinnasesse, on vajalik taotleda selleks veeluba. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Detailplaneeringu elluviimisega seotud asjakohased keskkonnamõjud on peamiselt seotud maastikuraja kujundamisega, osalise õhusaaste, müra ja vibratsiooni tekkimisega. Ulatusliku õhusaastet, müra ja vibratsiooni eeldatavalt ei teki. Heited võivad tekkida võimaliku maastikuraja, tulevikus ärihoonete, tootmishoonete ja üksikelamuhoonete rajamisega, kuid antud tegevused ei tekita sellist keskkonnamõju, mis ületaks keskkonna taluvusvõime, kujutaks ohtu või häiriks oluliselt ümbruskaudseid elanikke. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis seaks otseselt ohtu inimese tervise või vara. Õnnetuste esinemise võimalus esineb minimaalselt aga ei saa välistada inimfaktoril/inimtekkelist ohtu kasutades maastikurada. Detailplaneeringuga alale ei planeerita ohtlikke ehitisi või rajatisi. Mõningane õnnetuste esinemise on võimalik ehitusperioodil, kuid on välditav tööohutusnõuete täitmisega. 8 Planeeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid keskkonna või inimese taluvusvõimet ületavaid keskkonnahäiringud (nagu müra, vibratsioon, õhusaaste, jäätmed), mistõttu võib ohtu keskkonnale pidada minimaalseks. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus ning eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju ja ruumiline ulatus ei ole suur. Ehitusperioodil võib tekkida mõningane kinnistupiiriülene müra ja õhusaaste, kuid tekkivat häiringut võib pidada väikeseks. Samuti võib esineda ajutist ning lühiajalist müra ning osalist vibratsiooni loodavalt maastikurajalt. Maastikuraja ruumiline ulatus ning eeldatav mõju elanikkonnale saab olla minimaalne, kuna lähim 100% sihtotstarbega elamumaa, asub loodavast maastikurajast 200 meetri kaugusel. Jäätmekäitlusega seonduv mõju ei ole olemuselt suure ruumilise ulatusega. Jäätmeid tekib koguseliselt kõige rohkem ehitusaegsel perioodil. Ehitusjäätmed tuleb utiliseerida nõuetele vastavalt. Pinnas kasutada võimalusel maksimaalselt ala tasandamisel. Ohtlikest jäätmetest hakkavad detailplaneeringu elluviimisel tekkima peamiselt kodumajapidamistest tekkivad ohtkikud jäätmed). Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete üleandmise lähimad võimalused on Viljandi jäätmejaamas. Viljandi linna elanikele on ohtlike ja aia- ja haljastusjäätmete jäätmete üleandmine Viljandi jäätmejaama tasuta. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Detailplaneeringuala ei asu väärtuslikul maastikul, väärtuslikul põllumajandusmaal. Käsitletav maa-ala asub hetkel kehtiva üldplaneeringu järgi Valuoja oru rohekoridoris, mida aga reaalselt enam ei eksisteeri, kuna rohekoridor lõppeb Vikerkaare 2 kinnistule rajatud isetekkelise kogukonna aiaga. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Planeeringuala ei asu Natura 2000 alal ja samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse mõjupiirkonda, mistõttu ei ole Natura-eelhindamise läbiviimine vajalik. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringu elluviimise negatiivse mõju suurenemine keskkonnale või inimestele (sh töötajatele) avaldub ehitusaegsel perioodil. Ehitusaegne mõju on lühiajaline. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõjusid, mis tooks kaasa pöördumatuid negatiivseid keskkonnamõjusid. Rajatava maastikuraja mõju võimalikkus, kestvus, sagedus ja pöörduvus ning eeldatav mõju 9 elanikkonnale saab olla minimaalne. Arvestades mõju lühiajalisust, distantsi lähimatest elumajadest(lähim linnulennult 200 meetrit) ning võttes arvesse, et Vikerkaare tn 2 kinnistu on ümbritsetud ärimaast, tootmismaast, maatulundusmaadest ning üldkasutatavast maast. Kumulatiivne mõju tekib eeldatavalt transpordist ja osaliselt maastikuraja kasutamisest, kuna suureneb liikluskoormus. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH algatamine või algatamata jätmine otsustatakse detailplaneeringu algatamisel. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos KSH eelhinnanguga saadetakse seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Rahandusministeeriumile. Kokkuvõte Vikerkaare tn 2 detailplaneeringu KSH eelhinnangu eesmärk oli jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH eelhinnangu käigus analüüsiti teadaoleva info põhjal tegevuse asjakohaseid keskkonnamõjusid. Eelhindamise tulemusel jõuti järgmiste järeldusteni: 1. Detailplaneeringu elluviimisega seotud asjakohased keskkonnamõjud on peamiselt seotud rajatava maastikurajaga ning tulevikus kui muudetud sihtotstarbega maa- aladele nagu ärimaa, tootmismaa, üksikelamu hakatakse rajama hooneid ning sinna kuuluvat taristut. 2. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei saa välistada mõningat liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, kuid tegemist ei ole ülenormatiivsete tasemetega; 3. Detailplaneeringuga ei kaasne olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele. 10  4. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. 6. Puudub kumulatiivne ja piiriülene mõju. 7. Ehitusperioodil tekivad ehitusjäätmeid. Ehitusjäätmed tuleb tekkekohal koguda liigiti ja anda üle jäätmeluba omavale jäätmekätlejale. 8. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja taanduvad. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva eelhinnangu koostaja seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik, kuna kavandatav tegevus ei too kaasa mõjusid, mis ületaksid keskkonnataluvust. KSH algatamise lõpliku otsuse langetab Viljandi Linnavolikogu. (allkirjastatud digitaalselt) Villem Kutti keskkonnaspetsialist Lisad: 1. Vikerkaare tn 2 lähteülesanne 2. Vikerkaare2_DP_krundijaotus 11  Vikerkaare tn 2 lähteülesanne Viljandi linnas asuva kinnistu Vikerkaare tn 2 (katastritunnus 89703:002:0022, pindala 191 585 m 2 , sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, kinnistusregistriosa nr 3401539) detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Viljand i linna huvist jagada kinnistu Vikerkaare tn 2 kruntideks ja muuta uute tekkivate kinnistu te sihtotstarved hariduse- ja lasteasutuse maaks, ärimaaks, tootmismaaks, üksikelamumaaks ning tee ja tänava maaks. Viljandi linna üldplaneeringu järgi on maa-ala juhtotstarve veekogude maa ja haljasalade maa. Planeerimisseaduse §142 punkti 1 lõike 1 kohaselt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringus muutub kinnistu maa-ala juhtfunktsioon hariduse- ja lasteasutuse maaks, ärimaaks, tootmismaaks, üksikelamumaaks ning tee ja tänava maaks. Olemasolevalt on kinnistu katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100%. Detailplaneeringu elluviimisel muudetakse kinnistu katastriüksuse sihtotstarve hariduse- ja lasteasutuse maaks, ärimaaks, tootmismaaks, üksikelamumaaks ning tee ja tänava maaks. 89703:002:0018 Leola tn 69a 89703:002:0017 89703:002:0009 Leola tn 69 Leola tn 71 89703:002:0007 Leola tn 67 89703:002:0006 Leola tn 65 89703:002:0005 Leola tn 63 ,0 20 Pos 8 ca 6065 m² LT - tee ja tänava maa 89703:002:0004 Leola tn 61 0 9, 5 9, 1 9, 276 änav 15, 0 Pos 1 250 , ca 14098 m² 89703:002:0023 Leola tn 55 1:0270 ÜL - haridus- ja e tn 13a lasteasutuse maa 89703:002:0021 9701:001:0330 Leola tn 53 Vikerkaare tn 13 8 5, 89701:001:0120 16 Vikerkaare tn 7 89703:002:0022 Vikerkaare tn 2 Pos 2 ca 5420 m² Ä - ärimaa (ÄK, ÄV, ÄB); T - tootmismaa (TT, TL, TH) 89701:001:0180 89701:001:0461 89703:002:0020 Vikerkaare tn 5 Kauge tn 10a Leola tn 51 89701:001:0100 Kauge tn 10 89701:001:0070 Vikerkaare tn 3 89701:001:0340 Kauge tn 8 89701:001:0080 Vikerkaare tn 1 89701:001:0060 Pos 3 Kauge tn 4 ca 10997 m² Ä - ärimaa (ÄK, ÄV, ÄB); 89701:001:0090 Kauge tn 2 T - tootmismaa (TT, TL, TH) 89703:002:0540 Leola tn 49 0002 a 89701:003:0770 89701:003:0560 Kauge tnKauge tn 9/3 9/4 89701:003:0550 5 26, 89701:003:0500 Kauge tn 9/2 89703:002:0480 Kauge tn 9/1 Valuoja pst 24a 89701:003:0440 01 Valuoja pst 53 Pos 7 ca 7542 m² LT - tee ja tänava maa 28, 1 89701:003:0530 Suur-Kaare tn 105 89703:002:0590 Valuoja pst 24 89701:003:0470 89703:002:0570 Valuoja pst 51a 89701:003:0610 Valuoja pst 26 0 25, Valuoja pst 51 89701:003:0540 89703:002:0400 Suur-Kaare tn 107 Pos 4 Leola tn 47a ca 2123 m² Pos 6 Ä - ärimaa (ÄK, ÄV, ÄB) ca 3026 m² 89701:003:0740 Valuoja pst 49a ER - ridaelamu maa 89703:002:0390 Leola tn 47 89701:003:0600 Valuoja pst 49 89703:002:0470 Valuoja pst 22 89701:003:0460 Suur-Kaare tn 109 89703:002:0460 Valuoja pst 14/1 89703:002:0640 89701:003:0660 Valuoja pst 20 Valuoja pst 47 89703:002:0510 Valuoja pst 14/2 89703:002:0500 Pos 5 Valuoja pst 14/3 ca 3074 m² 89703:002:0650 ER - ridaelamu maa Valuoja pst 14/4 89703:002:0350 89703:002:0580 Valuoja pst 12/1 Leola tn 45 89703:002:0340 Valuoja pst 12/2 89703:002:0330 Valuoja pst 12/3 89703:002:0420 89701:003:0110 Valuoja pst 12/4 Suur-Kaare tn 122 89703:002:0360 Valuoja pst 10/1 89701:003:0010 89703:002:0450 89704:001:03 Suur-Kaare tn 120 Valuoja pst 10/2 Nurme tn 16 89703:002:0610 89703:002:0620 Valuoja pst 16 Valuoja pst 18 89703:002:0380 Valuoja pst 10/3 89701:001:0333 Nurme tänav T3 89703:002:0370 Valuoja pst 10/4