Seisukoht tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Joonis 1. Elu- ja töökohtade erinevus (graafikul toodud kõik positiivse ning kümme kõige negatiivsema saldoga KOVi) Tallinna linn 56 869 Tartu linn 20 443 Rae vald 9 471 Pärnu linn 6 226 Jõhvi vald 3 768 Teadmata 2 469 Rakvere linn 2 329 Rakvere vald 1 816 Paide linn 1 380 Narva-Jõesuu linn 1 273 Viljandi linn 1 212 Jõelähtme vald 952 Saku vald 805 Alutaguse vald 629 Võru linn 204 Toila vald -2 997 Vinni vald -3 097 Saue vald -3 118 Valga vald -3 257 Võru vald -3 444 Viljandi vald -4 001 Türi vald -4 338 Narva linn -4 434 Tartu vald -5 143 Tori vald -6 322 Viimsi vald -11 691  Joonis 2. Ühistranspordikorralduse kulud elaniku kohta 2022 (eurodes)1 Tallinna L 378,2 Tartu L 150,8 Hiiumaa 94,1 Saaremaa 80,1 Pärnu L 79,9 Viimsi 73,5 Saue 50,8 Rakvere L 40,1 Luunja 32,0 Tartu vald 27,6 Narva L 26,4 Kambja 25,2 Kohtla-Järve L 24,7 Lääne-Harju 23,0 Tori 21,8 Valga 16,4 Sillamäe L 15,6 Põhja-… 12,5 Alutaguse 12,0 Häädemeeste 11,4 Mustvee 10,9 Jõhvi 10,4 Põltsamaa 7,7 Keila L 7,5 Lüganuse 6,8 Haapsalu L 6,8 Saku 6,5 Kihnu 6,3 Otepää 4,6 Tapa 4,6 Kastre 4,5 Narva-Jõesuu L 4,4 Räpina 4,2 Harku 3,7 Saarde 3,3 Elva 2,9 Märjamaa 2,9 Viljandi L 2,7 Lääne-Nigula 2,4 Maardu L 2,4 Järva 1,9 Rõuge 1,3 Antsla 1,3 Loksa L 1,2 Anija 1,2 Kiili 1,1 Rapla 0,7 Põhja-Sakala 0,6 Viljandi 0,5 Võru 0,4 Türi 0,4 1 Joonisel on esitatud ühistranspordi kulud elaniku kohta, kus ühistranspordi kulude suuruseks on Rahandusministeeriumi avaldatud KOV-ide eelarve täitmine ühistranspordi tegevusalal.  . TARTU LINNAVALITSUS Madis Kallas Teie 05.05.2023 Regionaalminister Meie 10.05.2023 nr 21.3-1.2/07274 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10129 TALLINN Seisukoht tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tartu linn ei kooskõlasta tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõud. Kohalike omavalitsuste (KOV) rahastamissüsteemis on põhimõttelised puudused, mida eelnõus kavandatud seadusemuudatused ei lahenda. Kuigi KOV-idele tuleneb põhiseadusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast finantsgarantii, on ekspertide poolt avaldatud kahtlust, kas praktikas on KOV-ide rahastamine nende õiguse allikate mõttes piisav. Eesti KOV-ide finantsvõimekus on liiga madal. Tulumaksu- jm seaduste muudatused peaksid keskenduma fiskaaltsentrismi vähendamisele, kuid eelnõuga ei anta KOV- idele finantsvahendeid juurde, vaid ainult jagatakse ümber. Seejuures vähenevad mõne niigi tugeva rahanappuse käes oleva KOV-i finantsid. KOVi olemasoleva rahastussüsteemi ebasoodsamaks muutmise tagajärjel muutub Tartu linna rahastus ebapiisavaks talle pandud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Käibemaksu protsendi kahe protsendipunktine tõstmine suurendab juba KOV-ide kulusid. Nt Tartu linnale toob see kaasa igal aastal üle 1,2 miljoni euro täiendavaid kulusid. Kooskõlastamiseks esitatud tulumaksuseaduse muudatus tooks täiendavalt kaasa 1 miljoni euro ulatuses tulude vähenemise. Kõrge inflatsiooni tõttu tugevalt langev põhitegevuse tulem halveneks Tartus jm KOV-ides märgatavalt veelgi. Juhime tähelepanu, et asendushoolduse toetuse tulubaasi tõstmine oli kõige ebasoodsam Tartu linnale ning ka tulumaksuseaduse muudatusest oleks Tartu peamiste kaotajate seas. Sellega kaasneb erinevate negatiivsete tagajärgede kumuleerumine. Tartu linna ning EIB ja NIB laenulepingutes on klausel, et linna põhitegevuse tulem peab võrduma vähemalt pooleteise kordse laenuteeninduse kuludega. Ettenägematute seadusemuudatuste tõttu vähenev põhitegevuse tulem muudab võimatuks klausli täitmise ning võib tuua kaasa finantseerimise kulude olulise tõusu. Selleks, et Tartu linn saaks tulumaksuseaduse muudatused kooskõlastada, on meie hinnangul vajalik tasandusfondi valemis täiendavate muudatuste sisseviimine: 1. Lisada tuleks valglinnastumise parameeter. See võimaldaks paremini hinnata arvestuslikke kulusid, kuna arvestab mitte ainult inimeste sissekirjutust, vaid ka töökohta. On hästi teada, et KOVid pakuvad avalikke hüviseid mitte ainult sinna registreeritud inimestele, vaid ka mujalt tulnutele (nt kohalikud teed, haljasalad, tänavavalgustus, ühistransport jpm). On leitud, et kokku kulub mitteelukohapõhistele KOV teenustele ligi 120 mln eurot, millest suurim osa on seotud töökohtade põhise tarbimisega. On peaaegu 100 000 inimest, kes viibivad ligi poole tööpäevadest ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ mõne KOVi territooriumil, kuid keda praegu Raekoja plats 1a ei arvestata KOVide arvestusliku kulu arvestuses. tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] mõne KOVi territooriumil, kuid keda praegu ei arvestata KOVide arvestusliku kulu arvestuses. Seejuures on paljudes KOV-ides töökohti oluliselt rohkem kui registreeritud elukohti ning paljudes KOV-ides vastupidi (vt lisatud joonis 1). Valglinnastumise komponendi lisamine võimaldab senisest täpsemalt hinnata KOVide (arvestuslike) kulude suurust, võttes arvesse ka inimesi, kes viibivad olulise ajast KOV territooriumil, kuid pole sinna sisse kirjutatud. Täpsem arvestuslike kulude arvestamine toob kaasa õiglasema tasandusfondi eraldise. 2. Lisada tuleks ühistranspordi parameeter. Ühistranspordi kulud on KOV-ide kaupa väga erinevad (vt lisatud joonis 2), kuid KOV-ide tasandusfondi arvestuslikes kuludes see erinevus üldse ei kajastu. Samal ajal on osades KOV-ides tegemist rahaliselt ühe suurima majandamiskuluga. Ülal nimetatud põhjustel leiame, et esitatud muudatusettepanekud ei lahenda Eesti KOV-ide rahastamise juurprobleeme. Ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas toodud eeldusega, et seadusemuudatuste fiskaalne mõju on ebaoluline. Muudatuste mõjude hindamisel ei ole õige teha otsuseid pealiskaudsete eelduste alusel. Vajalik on põhjalik analüüs, hindamaks muudatuste tegelikke mõjusid, võttes arvesse KOV-ide tänast keerulist finantsolukorda. Isegi pealtnäha väikesed negatiivsed rahastuse muutused koosmõjus täiendavate ülesannete lisandumisega (mille jaoks piisavas mahus lisatulusid ei kaasne), võivad põhjustada põhitegevuse tulemi muutumist negatiivseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas linnapea Koopia: Eesti Linnade ja Valdade Liit