Riigihangete vaidlustuskomisjon 1 0 . 0 5 .202 3 edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 2 63802 Vaidlustaja A S Atko Bussiliinid Registrikood 10926425 e-post:
[email protected] Hankija : Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80229484 E-post
[email protected] Hankija esindaja : vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES 2 63802 I Asjaolud Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus (edaspidi Hankija) viib läbi rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget viitenumbriga 2 6380 2 (edaspidi Riigihange). AS Atko Bussiliinid (edaspidi Vaidlustaja) on esitanud vaidlustuse Riigihanke alusdokumentidele. Hankija vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjustel. II Õiguslikud põhjendused Üldiselt hanketingimuste vaidlustamisest Üldmärkusena soovib Hankija rõhutada, et vaidlustamise aluseks saab olla hanketingimuse vastuolu RHS- ga ja vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine , mitte pakkuja soov vaidlustuse kaudu kaubelda endale välja soodsamaid hanketingimusi. Vaidlustaja ei ole vaidlustatud hanketingimuse osas suutnud põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib. Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi. Kui Vaidlustaja leiab, et hanketingimused (sh hankelepingu tingimused) ei ole temale vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Samuti on Vaidlustajal võimalik sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks hanketingimustes sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav. Hankija hinnangul ei peeta hanketingimuste kontekstis RHS § 3 punktide 1 ja 2 tähenduses proportsionaalsuse all silmas mitte seda, et hankes kehtestatud tingimused oleksid igal juhul vastuvõetavad pakkujale või et hankes kehtestatud tingimustel sõlmitavas hankelepingus oleksid hankija ning (ausa konkurentsi tingimustes edukaks osutunud) pakkuja õigused ja kohustused mistahes hinna juures omavahel tasakaalus. Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et hanke eseme ja muude hanketingimuste määratlemisel ei seaks hankija hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Teisisõnu, kui hankija poolt kehtestatud tingimused on sellised, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, siis võivad need küll olla ebaotstarbekad, ent need pole vastuolus õigusaktidega sel määral, et potentsiaalne pakkuja saaks iseenda subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil nende muutmist (õigusaktidega kooskõlla viimist) nõuda. Sel juhul riskib hankija sellega, et ühtki pakkumust ei esitata või on pakkumused sellise hinnaga, mis ületavad oluliselt hanke eeldatavat maksumust. Vastava seisukohaga on nõustunud nii Tallinna Halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus nt kohtuasjas 3-18-752. 2.2. ATL p 3.7.12 Vaidlustaja heidab vaidlustuse p 10 – 11 ette, et ATL p 3.7.12 ei sisalda ammendavat loetelu kõikidest õigusaktidest, mida Vedaja bussijuht ATL täitmisel täitma peab, mistõttu ei ole Vaidlustajale mõistetav milliseid õigusakte vedaja bussijuht ATL täitmisel järgima peab. Hankija ei ole Vaidlustaja etteheidetega nõus. Vedajal kui majandustegevuses tegutseval isikul lasub niikuinii kohustu s tagada, et ATL täitmisel rakendatavad bussijuhid täidaksid kõiki ametialases tegevuses kehtivate õigusaktide nõudeid ka siis, kui ATL-st p 3.7.12 üldse puuduks. Riigihankes sõlmitakse ATL 8 aastaks eeldusliku algusega 1.10.2024 ja eeldusliku lõpuga 30.09.2032 – pole mõistlikult mõeldav, et juba 2023 kevadel loetleb Hankija hanketingimustes ammendavalt üles õigusaktid, mille rikkumine on käsitatav ATL rikkumisena kasvõi juba seetõttu, et õigusaktid muutuvad ajas . Ei saa nõustuda Vaidlustaja etteheitega, et ATL p 3.7.12 on õigusvastane seetõttu, vedaja peab ammendavalt ette teadma, milliste õigusaktide rikkumisi käsitatakse lepingurikkumisena. Nagu Vaidlustaja ise vaidlustuse 10 märgib, rajanebki ATL p 8.1.1 sätestatud võimalus vedaja sanktsioneerimiseks hankija kaalutlusõigusel, mis pole aga õigusvastane – ATL p 8.1.1 ei pea õigusvastaseks ka mitte Vaidlustaja ise, sest seda punkti vaidlustatud pole. Kui Hankija peaks soovima ATL p 8.1.1 alusel sanktsioneerida olukorda, kus vedaja bussijuht on rikkunud mõnda ATL täitmisega seotud õigusaktist tulenevat kohustust, siis kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks peab Hankija ka põhjendama, milles rikkumine seisnes, kuidas rikkumine seondub ATL täitmisega ja milline on rikkumise mõju ATL täitmisele õigustamaks vedaja suhtes sanktsiooni rakendamist. Kui vedaja Hankija kaalutlustega ei nõustu (nt leides, et konkreetse õigusakti rikkumisel puudub mõju ATL täitmisele), siis on vedajal õigus Hankija kaalutlusotsus vaidlustada. Seega ei jää vedaja õigused kaitseta. Eelnevat arvestades leiab Hankija, et ATL p 3.7.12 oli ka vaidlustuse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis õiguspärane. Igasuguste kahtluste hajutamiseks on Hankija täpsustanud ATL p 3.7.12 sõnastust järgmiselt: „ Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest ATL täitmisega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid) “. 2.3. ATL p 3.10 Vaidlustaja heidab ette, et ATL p 3.10 sätestatud tähtaeg peaks olema 5 päeva asemel 5 tööpäeva. Hankija ei nõustu Vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et ATL p 3.10 oli õiguspärane ka vaidlustuse esitamise hetkel kehtinud redaktsioonis, kuid on valmis pikendama ATL p 3.10 sätestatud tähtaega 5 tööpäevani. 2.4. ATL p 6.4, 6.7 ja 6.6.7 Vaidlustuse p 18 kohaselt heidab Vaidlustaja ette seda, et bussijuht peab teostama õigusaktides sätestatud piirides sõiduõiguse kontrolli, küsima reisijatelt andmeid sihtkoha kohta ning sisestama need andmed valideerimissüsteemi olukorras, kus tellija juhise kohaselt ei pea kõik reisijad sisenema esiuksest. Vaidlustaja mõistab ATL p 6.7 regulatsiooni ebaõigesti. ATL p 6.7 sätestab järgmist: „ Bussijuht tagab, et sõidukaartide valideerimisel sõitjad sisenevad bussi esiuksest (v.a juhul kui Tellija on andnud teistsuguse juhise sõitjate sisenemise kohta konkreetsel liinil või kui sõitja soovib siseneda ratastooli või lapsekäruga või sõitjal esinevad muud analoogsed põhjused, mille tõttu sõitjal ei ole füüsiliselt võimalik siseneda esiuksest), ja kohustub küsima igalt sõitjalt andmeid sihtkoha peatuse kohta ning sisestama need andmed valideerimissüsteemi . “ ATL p 6.7 sõnastus reguleeribki bussijuhi kohustusi juhul, kui sõitja siseneb bussi esiuksest (nii nagu ATL p 6.7 esimene lauseosa sätestab), sest üksnes siis ongi võimalik bussijuhil küsida sõitja sisenemisel andmeid sihtkoha peatuse kohta ja sisestada need andmed valideerimissüsteemi. Igasuguste kahtluste vältimiseks muudab Hankija ATL p 6.7 sõnastust nii, et tõstab sulgudes oleva tekstiosa ATL p 6.7 sätte lõppu : „ Bussijuht tagab, et sõidukaartide valideerimisel sõitjad sisenevad bussi esiuksest ja kohustub küsima igalt sõitjalt andmeid sihtkoha peatuse kohta ning sisestama need andmed valideerimissüsteemi (v.a juhul kui Tellija on andnud teistsuguse juhise sõitjate sisenemise kohta konkreetsel liinil või kui sõitja soovib siseneda ratastooli või lapsekäruga või sõitjal esinevad muud analoogsed põhjused, mille tõttu sõitjal ei ole füüsiliselt võimalik siseneda esiuksest) .“ Vaidlustuse p 19 – 22 jääb siiski mulje, et Vaidlustaja etteheide on suunatud sellele, et ATL p 6.4 koostoimes punktiga 6.6.7 kohustab vedaja bussijuhti teostama reisija suhtes sõiduõiguse kontrolli õigusaktidega sätestatud piirides (ATL p 6.6.7 sätestab otsesõnu: veendutakse sõitjal sõiduõiguse olemasolus õigusaktidega kehtestatud piirides.). Vaidlustuse p 21 möönab tegelikult ka Vaidlustaja ise, et ATL-s ei ole vedajale kehtestatud kohustust teostada riikliku järelevalve korras sõiduõiguse kontrolli reisija suhtes (ega saakski sellist kohustust vedajale hankedokumentides panna), vaid ATL- ga on pandud vedajale lepinguline hoolsuskohustus teostada sõiduõiguse kontrolli õigusaktidega kehtestatud piirides nagu ATL p 6.6.7 otsesõnu sätestab. Sellise lepingulise hoolsuskohustuse panemine vedajale ei ole kuidagi õigusvastane. ÜTS § 67 lg 1 p 2 sätestab sõnaselgelt sõitja kohustuse esitada kontrollimiseks sõiduõigust tõendav dokument ka ühissõidukijuhile. Seega bussijuhi õigus nõuda sõitjalt sõiduõigust tõendava dokumendi esitamist tuleneb ÜTS-ist , kuid ATL-iga on Hankija soovinud panna vedajale ka hoolsuskohustuse kontrollida sõitjate sisenemisel ÜTS-iga lubatud piirides sõitjate sõiduõigust. Sellise hoolsuskohustuse panemine vedajale ei ole ebamõistlik ega ebaproportsionaalne. Õige on see, et sõiduõiguse omamine on sõitja kohustus, kuid ATL- ga ei olegi vedajale pandud kohustust garanteerida sõitjate sõiduõiguse olemasolu. Bussijuhi võimuses on täita hoolsuskohustust sisenevatel sõitjatel sõiduõiguse olemasolu kontrollimisel ilma et sellega kaasneks bussijuhil sõitja suhtes sanktsioonide rakendamise õigusi. Vaidlustuse p 22 leiab Vaidlustaja, et ATL peab sisaldama regulatsiooni puhuks, kui vaatamata vedaja hoolsuskohustuse täitmisele reisija ei esita sõiduõigust tõendavat dokumenti. Hankija ei ole Vaidlustaja etteheidetega nõus. Vedajale ei ole pandud garantiikohustust, et kõikidel reisijatel on sõiduõigus olemas, vaid vedaja kohustused piirduvad lepingulise hoolsuskohustusega teha õigusaktidega sätestatu piires lubatu selleks, et veenduda reisijal sõiduõiguse olemasolus – kui vedaja on endal lasuva hoolsuskohustuse täitnud (s.t. küsinud reisijalt sõiduõigust tõendavat dokumenti, palunud sõiduõiguse valideerida, küsinud andmeid sihtkoha kohta ja andmete saamisel sisestanud need valideerimissüsteemi), siis ongi vedaja endal lasuvad kohustused täitnud. Kui reisija vaatamata bussijuhi päringule sõiduõigust tõendavat dokumenti ei esita, siis vedaja selle eest ei vastuta. Bussijuhi poolt kogutavad andmed sihtkohtade kohta on vajalikud Hankijale ja Transpordiametile (kelle haldusülesannet Hankija täidab) liinivõrgu planeerimiseks ja seeläbi ühistransporditeenuse kui avaliku teenuse kvaliteedi tagamiseks. Samasuguse sisuga hanketingimustele on vaidlustuskomisjon ja kohtud juba hinnangu andnud, kinnitades hanketingimuse õiguspärasust. Nimelt vaidlustusasjas 97-20/222644 on VAKO oma otsuse punktis 8 sedastanud „ Vaidlustuskomisjon leiab, et ATL p-d 3.7.23 ja 6.5.3 ei ole ebaselged ja mitmeti mõistetavad. ÜTS § 67 lg 1 p-i 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama ühissõidukijuhi [---] esimesel nõudmisel pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.[---]. Selleks, et sõitjal tekiks kohustus sõiduõigust tõendavad dokumendid esitada, peab ühissõidukijuht esmalt nõudma sõitjalt nende dokumentide esitamist ja ATL-ist nähtuvalt soovib Hankija, et bussijuht nõuaks sõitjalt sõiduõiguse tõendamist (kontrollimist) sisenemisel. Seega Hankija on ATL-is kindlaks määranud üksnes ajahetke, millal peab ühissõidukijuht ÜTS § 67 lg 1 p-s 2 sätestatud esimese nõude pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi esitamiseks esitama ja ATL ei nõua, et bussijuht vastutaks sõitja kohustuste täitmise eest nagu väidab Vaidlustaja. Tulenevalt eespooltoodust ei ole ATL p-d 3.7.23 ja 6.5.3 vastuolus RHS §-ga 3. “ VAKO seisukohta kinnitas ka halduskohus samast vaidlustusasjast võrsunud kohtuasjas 3-20-1199 , märkides otsuse punktis 21 „ ÜTS § 67 lg 1 p 2 annab bussijuhile õiguse kontrollida isiku sõiduõiguse olemasolu ning reisija on kohustatud bussijuhi nõudmisel esitama pileti ning vajadusel sõidusoodustust tõendava dokumendi. Hankija soov kohustada bussijuhti kontrollima bussi sisenevate reisijate sõiduõigust on mõistetav ning proportsionaalne. Eesmärk on tagada, et teenust tarbivad isikud tasuksid tasulistel liinidel sõidu eest, mis moodustab osa vastustaja rahastusest. Süsteemse kontrolli puudumisel võib tekkida teatav hulk sõitjaid, kellel sõiduõigus puudub ning kes ei ole motiveeritud seda omandama .“ Hankija hinnangul puuduvad asjaolud, mis õigustaks käesolevas Riigihankes andma hanketingimuse õiguspärasusele teistsugust hinnangut kui eelnevalt vaidlustusasjas 97-20/222644 ja kohtuasjas 3-20-1199. 2.5. ATL p 7.11.3 Hankija on pikendanud ATL p 7.3.11 sätestatud tähtaega rikkega valvekaamera asendamiseks kuni 5 tööpäevani. Valvekaamera korrasoleku tagamine on oluline, et Hankijal oleks võimalik teostada efektiivset kontrolli ATL täitmise kvaliteedi üle. 2.6. ATL p 9.5 Vaidlustaja heidab ette, et ATL ülesütlemiseks vedaja poolt etteteatamistähtaeg 60 päeva on põhjendamatult pikk. Hankija ei ole nõus. Vaidlustus näib rajanevat ebaõigel eeldusel, et ATL p 9.5 kohustab vedajat teostama liinivedu 3 kuud tasuta. ATL p 9.5 ei kohusta vedajat teostama liinivedu kolme kuu vältel tasuta, kui vedaja otsustab ATL- u üles öelda põhjusel, et tellijal on vedaja ees võlgnevus summas, mis ületab vedaja ühe kuu tasu. Ükski ATL- u säte ei kohusta vedajat osutama teenust mingil perioodil tasuta. ATL p 4.1 kohaselt makstakse vedajale tasu reaalse liiniläbisõidu alusel, millest on tasaarvestuse teel maha arvatud ATL-i alusel rakendatud sanktsioonid (ATL p 4.4). Eelkõige reaalse liiniläbisõidualusel arvestatud tasust mahaarvatavate sanktsioonide tõttu on vedaja ja tellija lahkarvamused makstava tasu täpse suuruse üle väga sagedased. Kuna sõlmitava hankelepingu kestuseks on 8 aastat, siis on väga tõenäoline, et erinevatel kuudel kogunevad eriarvamused vedaja tasust tehtavate mahaarvamiste ja viiviste üle võivad moodustada kokku kuni vedaja ühe kuu tasu summa. Kuna ATL on suure avaliku huvi kaitsmiseks vajalik haldusleping, siis on põhjendatud sätestada vedaja poolt lepingu ülesütlemiseks pikem etteteatamise tähtaeg, vältimaks liiniveo katkemist. Ühelgi vedajal ei ole üldjuhul ootel 30 suurt reisijateveo bussi (tehnilise kirjelduse nõuded bussidele p 2.1.4) ega piisaval arvul koormuseta bussijuhte. Samuti peab tellija ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 2 kohaselt reeglina tagama vedajale avaliku liiniveo lepingu teenindamiseks ettevalmistusaja vähemalt 3 kuud. Aega võtab ka otselepingu konkursi korraldamine ja mida kiiremini on vedaja sunnitud lepingu täitmisele asuma, seda kõrgemaks kujuneks ilmselt otselepingu hind. Mõeldav ei ole, et hankija peaks n-ö igaks juhuks asuma otselepingu sõlmimist ette valmistama juba siis, kui vedajaga tekivad erimeelsused mistahes tasusummade üle. Otselepingu konkursi saab hankija korraldada vaid siis, kui esineb liiniveo katkemise oht ÜTS § 21 lg 3 p 2 tähenduses, millest saab tõsiseltvõetavalt rääkida siis, kui vedaja on ATL-i üles öelnud. 60-päevane etteteatamistähtaeg vedaja poolt ATL- u ülesütlemiseks on proportsionaalne, vastab hankepraktikale ega riku Vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Täpselt samasugusele hanketingimusele on tegelikult nii halduskohus kui ka ringkonnakohus juba andnud hinnangu kohtuasjas 3-20-1202 (Tallinna Halduskohtu otsuse p 12, Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 22-23) , kinnitades hanketingimuse õiguspärasust. Hankija tugineb kõikidele samadele argumentidele ning puuduvad asjaolud, mis õigustaks käesolevas asjas täpselt samasugusele hanketingimusele teistsuguse hinnangu andmist. 2.6. RHAD üldosa p 11.1 ja vorm 6 Hankija on muutnud RHAD üldosa p 11.1 ja vormi 6 nii, et sellel on näidatud konkreetne liinikilomeetrite arv, mis tuleb kõikidel pakkujatel pakkumuste hinnastamisel aluseks võtta. 2.7. RHAD üldosa p 7.5.1 Hankija on RHAD üldosast p 7.5.1 eemaldanud. III Menetluslikud küsimused Esindusõigus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil
[email protected] . Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Hank ija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhindudes eeltoodust palun: jätta vaidlustus rahuldamata mõista vaidlustusmenetlusega seotud hankija menetluskulud välja vaidlustajalt, vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus volitatud esindaja
RH AD Lisa 1 Tehniline kirjeldus: Lisa 1 Nõuded bussidele Nõuded bussidele Busside üldised nõuded Bussid peavad kogu avaliku liiniveo teenindamise lepingu (ATL või Leping) kehtivuse ajal vastama Hankija poolt esitatud nõuetele ning olema vähemalt samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega, välja arvatud RHAD „Juhised pakkumuse koostamiseks“ (edaspidi RHAD üldosa) punktis 7.5.1 sätestatud juhtudel. ATL täitmise perioodil võib busse vähemalt samaväärsetega asendada üksnes Tellija eelneval kirjalikul loal. Kokkuleppel Tellijaga on võimalik ATL teenindamiseks kasutada M2-kategooria busside asemel M1-kategooria busse . Hankija ei garanteeri pakkujale tankimisvõimalusi. Busside kütuse hankimise kokkulepped tuleb Vedajal sõlmida kütuse tarnijatega. Bussid peavad vastama vähemalt EURO 6 heitmenormi standardile ning omama Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust. Bussidel, mis kasutavad mootorikütusena maagaasi, sh metaangaasi, peavad gaasiballoonid olema vähemalt ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 110 lisa 3 kohased. Busside värv on valge (RAL 9016) või sellega samaväärne . Bussidele peab olema paigaldatud mõlemale küljele ning ees- ja tagaküljele Vedaja logo või kaubamärk, mille tähe kõrgus on minimaalselt nii suur kui nõutud õigusaktides. Kui Vedaja kasutab ATL täitmiseks kasutatavaid busse ka muudel, ATL mahtu mitte kuuluvatel vedudel teenuse osutamiseks, kohustub Vedaja ATL mahtu kuuluvate liinide liininumbri ja muud ATL kohasele liiniveole iseloomulikud bussi välistunnused, välja arvatud väliskujundus, sellise muu lepingu täitmise ajaks välja lülitama või eemaldama. Vedaja peab eemaldama Tellija antud kujunduse bussilt, kui Vedaja ei kasuta bussi enam ATL täitmiseks. ATL alusel liine teenindavatest bussidest ei tohi ükski buss olla ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel vanem kui 10 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast. Hankelepingu täitmiseks kasutatavad bussitüübid Sõitjate veoks võib kasutada M1, M2 või M3 kategooria sõidukeid, mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 tingimustele. Pakkumuses tuleb esitada andmed ATL teenindamiseks kasutatavate busside kohta lähtudes järgmisest: Buss 1 – M2 või M3 kategooria A klassi nõuetele vastav buss. Madala (ilma astmeteta Low Entry) sisenemisega vähemalt ühest uksest. Bussis 1 peab olema vähemalt 16 sõitja istekohta, kuid mitte rohkem kui 22 sõitja kohta. ATL teenindamiseks tuleb esitada pakkumuses andmed vähemalt 1 5 Buss 1 tüüpi bussi kohta . Buss 2 – M2 või M3 kategooria II klassi nõuetele vastav buss. Madala (ilma astmeteta Low Entry) sisenemisega vähemalt ühest uksest. Bussis 2 peab olema vähemalt 24 sõitja istekohta. ATL teenindamiseks tuleb esitada pakkumuses andmed vähemalt 11 Buss 2 tüüpi bussi kohta . Buss 3 – M3 kategooria II klassi nõuetele vastav buss. Madala (ilma astmeteta Low Entry ) sisenemisega vähemalt ühest uksest. Bussis 3 peab olema minimaalselt 60 sõitja kohta, millest minimaalselt 40 on sõitja istekohad. ATL teenindamiseks tuleb esitada pakkumuses andmed vähemalt 4 Buss 3 tüüpi bussi kohta . Pakkumuses tuleb seega esitada andmed vähemalt 30 bussi kohta, millest vähemalt 1 5 bussi on Buss 1 tüüpi bussid, 11 bussi on Buss 2 tüüpi bussid ja 4 bussi on B uss 3 tüüpi bussid. Pakkujal on lubatud pakkumuses soovi korral asendada Buss 2 tüüpi busse sama arvu Buss 3 tüüpi bussidega, kuid minimaalse arvu Buss 3 tüüpi busside asemel ei ole lubatud kasutada Buss 2 tüüpi busse. Kõikide bussitüüpide istekohtade arvud on antud sõitja istekohtadena, s.t need ei sisalda bussi juhi kohta. Sõitjate istekohtadeks loetakse klapptoole, mida pole võimalik kasutada, kui bussis on ratastool ja/või lapsevanker, üksnes juhul, kui need on varustatud turvavööga (juhul, kui pakkuja oma pakkumuses pakub 3-punkti turvavöösid, peavad need olema ka nende istmete puhul). M1 kategooria sõidukile esitatavad tingimused. Vedaja tagab: M1 kategooria sõidukeid kasutatakse liiniveol kokkuleppel Tellijaga väljumistel , kus on stabiilselt arvuliselt vähe sõitjaid, kes mahuksid M1 kategooria sõidukisse . M1 kategooria sõidukeid kasutatakse liiniveol peamiselt nõudepõhistel väljumistel. M1 kategooria sõidukites peab olema vähemalt 6 (kuus) istekohta (koos juhiga); M1 kategooria sõidukid ei ole ühelgi lepingu kehtivuse hetkel vanemad kui 10 (kümme) aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast; M1 kategooria sõidukid on vedaja omandis või tal on võimalus neid kasutada käesoleva lepingu täitmiseks; M1 kategooria sõidukeil on vedaja logo või nimi ja teenindatava liini number; M1 kategooria sõidukid on korrektse välimusega (roosteplekkideta, märgatavate värviparandusteta, tervete istmetega jms), on liini teenindades nii seest kui väljast puhtad; M1 kategooria sõidukid vastavad liiklusseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ; liiniveol kasutatavate M1 kategooria sõiduki juhtidele kehtivad hankedokumentides toodud tingimused; kui V edaja soovib M1 kategooria sõidukeid liiniveol kasutada peab ta esitama Tellijale sõiduki tehnilise passi koopia ning kandma piletimüügiseadme paigaldamisega seonduvad kulud M1 kategooria sõidukite kasutamisel lepitakse Vedaja ja Tellija vahel kokku sõiduki vastavus käesoleva lisa järgevatele tingimustele . 2.1.6. Vedaja peab teavitama vähemalt 60 päeva enne ATL alusel veoteenuse osutamise algust Tellijat millise vedaja pakkumuses märgitud bussiga planeerib Vedaja iga ATL alusel teenindamisele kuuluvat liini teenindada. Tellijal on õigus määrata ATL täitmise perioodil, millist p unktis 2.1 määratletud tüüpi bussi tuleb millisel ATL alusel teenindataval liinil kasutada sõltuvalt liini täituvusest, jäädes seejuures Vedaja pakkumuses märgitud busside arvu ja bussitüüpide piiresse. Tellija peab Vedajat teavitama vähemalt 30 kalendripäeva ette (sh ka pärast ATL sõlmimist, kuid enne ATL alusel teenindamise algust), kui Tellija soovib, et vedaja kasutaks ATL teenindamisel konkreetsel liinil teistsugust p unktis 2.1 määratletud bussitüüpi. Tellija juhis teistsuguse bussitüübi kasutamiseks konkreetse liini teenindamisel ei tohi Vedaja jaoks tuua kaasa vajadust soetada täiendavaid busse ega muuta Vedaja pakkumuses nimetatud busside koosseisu, s.t Tellija saab anda juhise vahetada mõnel liinil teenindamisel kasutatavad bussid omavahel sõltuvalt konkreetse liini täituvusest. Busside kasutusmugavus ja interjöör Bussid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud nende käivitumine ja töötamine välisõhu temperatuuril kuni -30 o C. Bussidel peab olema lisakütteseade külmal ajal mootori vajaliku töötemperatuuri saavutamiseks ja salongi kütmiseks. M3 kategooria sõidukitel peab olema teenindususte poolne külgkallutussüsteem ja kere kõrgus teepinnast peab olema juhi poolt vedrustuse kõrgusega reguleeritav , v.a juhul, kui konkreetse tootja bussimudeli puhul on selle teostamine võimatu . Bussidel peab olema vähemalt üks ilma astmeteta teenindusuks laiusega minimaalselt 85 cm, mis võimaldab bussi siseneda lapsevankri ja ratastooliga. Ratastooliga sõitja jaoks peab olema ramp või invatõstuk . Ratastooliga või lapsevankriga sisenemise võimalusega ukse juures peab asuma ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud vähemalt ühe ratastooli kinnitamise võimalusega või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamise võimalusega sõidukis Buss 1 ja Buss 2 ning vähemalt kaks kohta kas ratastoolis sõitja te või kokkupanemata lapsevankri te jaoks sõidukis Buss 3 . Bussides olevad ratastoolikohad ja erivajadustega inimeste istekohad, samuti ratastooli ja lapsevankriga sisenemist võimaldavad teenindusuksed peavad olema märgistatud vastavate kleebistega. Busside istmetel peavad olema pehmendusega istmepadjad ja kõrged seljatoed, mis on kaetud kergesti puhastatava materjaliga, soovitavalt tekstiiliga. Seljatugede tagakülg peab olema kergesti puhastatavast materjalist. Busside sisustus (istmed, küljepaneelid, põrand jm) peab olema puhas ja terve. Liin e teenindavad M2 ja M3 kategooria bussid on varustatud jalgrattahoidjaga. Üks jalgrattahoidja peab mahutama vähemalt neli ratast. Selliseid busse kohustub Vedaja rakendama üldjuhul perioodil 01.04-31.10, kuid Tellija võib perioodi pikkust pikendada või lühendada teavitades sellest Vedajat mõistliku aja ette . Busside aknad peavad olema puhtad ja läbipaistvad (välja arvatud ohutuskleebised, bussi kujunduselemendid ja sõitjatele vajalik info). Busside kõikide teenindususte juures peab olema vähemalt üks prügikast. Busside salongis peab olema sõitjatele vähemalt iga istmepaari juures USB-pistikupesa nutiseadmete laadimiseks. Busside istmete vahe eesmise istme seljatoe tagaküljest tagumise istme seljatoe esiküljeni on vähemalt 680 mm. Bussidel on salongivalgustus. Bussi salongis peab olema vähemalt ühe istmerea kohal pagasiriiul väiksema käsipagasi ja üleriiete vedamiseks. Busside teenindusuksed on kas pneumaatilise, hüdraulilise või elektrilise ajamiga avatavad ja suletavad, kusjuures uksi avab ja sulgeb bussijuht. Buss 2 ja Buss 3 tüüpi sõidukid peavad olema õhkvedrustusega. Buss 1 tüüpi ja Buss 2 tüüpi sõidukitel peab olema õhkvedrustus vähemalt tagasillal . M3 kategooria b ussidel peab olema kinnise tagaseinaga ja uksega ning turvaklaasiga juhiala , millel oleks tagatud bussijuhi sõitjatega suhtlemise ja piletimüügi võimalus. Bu ssijuhi iste peab olema ergonoomiline, võimalusel õhkvedrustusega ja reguleeritav, istmel peavad olema reguleeritavad käetoed peatugi peab olema reguleeritav , Buss 1 ja Buss 2 istmel peab olema üks reguleeritav käetugi ning Buss 3 istmel pea b olema kaks reguleeritava t käet uge . Bussidel, millel valmistajatehas on ette näinud kohad püsti seisvatele sõitjatele, peavad olema horisontaalsed käsipuud , millele on bussi salongi hajusalt paigaldatud kinnihoidmise aasad/käepidemed. Bussidel on automaatkäigukast. Bussides peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta vastavalt Ühistranspordiseaduse §45 l õikele 5, mis on mugavalt juurdepääsetavad. Busside turvavarustus Busside kõik reisijate istekohad peavad olema varustatud eelpingutitega 2-punkti turvavöödega, kui Vedaja pakkumuses ei sisaldunud 3-punkti turvavööde tingimust. Juhul, kui bussid on varustatud alkolukkudega, peavad alkolukud vastama CENELEC standarditele EN 50436-1 ja EN 50436-2 ning olema töökorras ja taadeldud. . Juhul, kui Vedaja varustab bussid talverehvidega, siis need peavad olema kasutusel vähemalt perioodil 01.12 - 01.03 (talviste teeolude korral soovituslikult ka pikemal perioodil) kogu lepinguperioodi vältel vastavalt alljärgnevatele tingimustele: 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C2 klassi rehvid kõikidel ratastel või 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C3 klassi rehvid veoratastel ning M+S märgistusega C3 klassi rehvid teistel ratastel või M+S märgistusega naastrehvid. Buss 3 tüüpi sõidukitel peab mootoriruumis olema tulekahju signalisatsioon. Bussid peavad olema varustatud valgustitega, mis tagavad pimedal ajal bussi kõikide teenindususte ümbruses bussi väliskülje valgustamise. Nende valgustite valgusvihk ei tohi bussijuhti pimestada. Buss 3 tüüpi sõidukitel peab olema süsteem, mis ei lase bussil mittetäielikult sulgunud ukse korral liikuda. Busside ustel peab olema süsteem, mis ei lase ustel sulguda, vaid avab need, kui uste vahel on takistus. Bussidel, millel punkti 3.3 kohaselt peab olema külgkallutuse süsteem, peab külgkallutuse süsteem taastama sõiduasendi automaatselt pärast viimase ukse sulgumist. Busside põrand peab olema kaetud libisemiskindla materjaliga. Busside ukseavades peab põranda äär olema märgistatud kollase või kollase-mustakirju ribaga. Bussid on varustatud tagurdamiskaameratega. Kõikide busside salongis peab olema piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid eraldusvõimega vähemalt 2,0 megapikslit ja minimaalse valgustundlikkusega 0,1 luksi, mis salvestaksid sagedusega vähemalt 5 kaadrit sekundis. Kaamerate vaateväli peab katma kogu sõitjate salongi ning uksed. Turvakaamera pilti peab saama vaadata juhi kabiinis olevalt monitorilt. Lubatud on salvestuste ülekirjutamine, kuid salvestusmaht peab võimaldama kõiki salvestusi arhiveerida ja laadida välisele andmekandjale vähemalt 340 tunni jooksul pärast salvestust. Kaamerate vaateväli peab katma bussi uksed , jalgrattahoidja ja kogu salongi, kaasa arvatud juhi kabiini. Lisaks peavad kaamerad salvestama liiklusolukorda sõidusuunas läbi bussi esiklaasi . Kaameratega seotud seadmed tuleb bussidesse paigaldada nii, et seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt on juurdepääs seadmetele, nende komponentide vahelistele ühendustele, seadmete juhtnuppudele ja elektritoiteahelale võimatu või võimalikult raskendatud. Kaameratega seotud seadmed peavad taluma tolmu, vibratsiooni, niiskust vastavalt Eestile omastele klimaatilistele tingimustele ja mitte lõpetama nende tegurite mõju tõttu tööd. Seadmed peavad olema sobilikud tõrgeteta kasutamiseks maakonnaliinide bussides. Tõrgeteta kasutamise all mõistab hankija seda, et seadmete töös ei tohi esineda süsteemseid häireid, mis võivad tuleneda nii seadmete sisemistest teguritest kui ka välistest mõjudest (temperatuur, vibratsioon, tolm). Näiteks ei tohi seadmed n-ö „kinni joosta“ ehk vajada manuaalset sekkumist nõudvat taaskäivitamist pärast seda, kui seadme elektritoide kaob ja seejärel taastub. Kaameratega seotud seadmed peavad olema vandaali- ja manipuleerimiskindlad. Seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt peavad kõik väliselt ligipääsetavad kruvid ja muud ärakäivad osad (s.o osad, mis ei ole kaetud lukustatava kattega) olema varustatud turvakleebistega. Seadme lülitid ja nupud, millega on võimalik seadmete tööd mõjutada ja manipuleerida, ei tohi olla väliselt ligipääsetavad. Kaameratega seotud seadmed peavad töötama tõrgeteta temperatuurivahemikus -30 0 C kuni +50 0 C. Kaameratega seotud seadmed peavad töötama bussiliinide teenuse osutamise ajal (kaasa arvatud aeg enne väljasõitu algpeatusest, mil alustatakse sõitjate pealevõttu) . K aameratel peab olema automaatselt kohanduv valgustundlikkus, mis on piisav kvaliteetse videopildi salvestamiseks pimedal ajal, kui bussil on sisse lülitatud salongivalgustus. Kvaliteetse videopildi all mõistab hankija olukorda, kus vähesest valgustusest hoolimata on võimalik üheselt tuvastada muu hulgas pileti ja raha liikumine sõitja, bussijuhi ja piletimüügiseadme vahel. Vedaja peab tagama vajaduse korral busside salongide turvakaamerate salvestiste edastamise Tellijale lepingulise järelevalve teostamiseks (piletimüügi ja/või teekonna järelevalve) , järelevalveõigust teostavale isikule või politseile. Sel eesmärgil kohustub Vedaja säilitama salvestisi vähemalt punktis 4.1 1 nimetatud aja jooksul. Juhul, kui seadmete salvestise vaatamiseks on vajalik spetsiaalne tarkvara, mida ei ole vabavarana saada, siis on Vedaja kohustatud tagama vajalikud tehnilised tingimused Tellijale, järelevalveõigust teostavale isikule või politseile salvestiste vaatamiseks. Vedaja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust. Vedaja peab tagama, et ettevõtte siseselt on salvestistele (andmetele) juurdepääs ainult põhjendatud ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Vedaja on kohustatud tagama, et tema ja tema töötajad ei riku tahtlikult seadmeid, ei piira ega varja kaamera vaatevälja ning ei muuda piletimüügiseadmete asukohta ilma Tellija nõusolekuta. Vedaja peab lubama Tellija sellekohasel nõudel teehooldekaamerate, andurite või muude tehniliste vahendite paigaldamist ja käitamist bussides. Kõik kulud seoses p unktis 4.2 3 nimetatud seadmetega kannab Tellija. Seadmete paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on nimetatud seadmete säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Busside teavituse alane varustus Bussidel peavad olema stopp-nupud sõitjate väljumissoovist bussijuhile teatamiseks. Stopp-nupud peavad olema sõitjate salongis uste juures olevate vertikaalpostide küljes ja mujal ustevahelisel alal piisaval arvul ja sobivates kohtades, sealhulgas erivajadustega inimestele sobivates kohtades neile mõeldud istekohtade ja ratastoolikohtade juures. Stopp-nupule vajutamisel peab süttima sõitjatele kergesti märgatav tuli vähemalt sõitjate salongi esiosas ning kostma helisignaal. Busside stopp-nupud ei tohi olla puutetundlikul tehnoloogial põhinevad, vaid peavad toimima neile vajutamisel. Bussidel peavad olema signaalnupud, millega ratastoolikasutaja saab anda bussijuhile märku rambi avamise soovist. Sellised nupud peavad asuma bussi sõitjate salongis ratastooli koha juures ja bussi välisküljel ratastooliga sisenemiseks mõeldud teenindusukse juures. Bussidel peab olema võimalus mikrofoni ja sõitjate salongis asuvate kõlarite kaudu bussijuhi poolt sõitjaid informeerida. Bussidel peab olema võimendi ja salongikõlarid, mille kaudu peab olema võimalik kasutada piletimüügiseadmetest kasutatavaid sisendeid. Bussidel peavad olema välistablood kujutise kõrgusega vähemalt 160 mm. M2 kategooria sõidukitel on erandina lubatud kujutise kõrgus vähemalt 100 mm. Busside välistablood peavad töötama täismaatriks LED-tehnoloogial, olema päikesevalguses loetavad ( sun visible ), oranži kujutistega ning võimaldama vahelduvat näitu ja/või jooksvat rida. Busside välistabloodel kuvatakse teenindatava liini number ning kuni kahel real liini alg- ja lõpp-peatuste nimed ning olulisemate vahepeatuste nimed. Marsruudisildid peavad asetsema bussi ees ja paremal küljel väljastpoolt nähtaval kohal. Bussi tagaküljel oleval välistablool kuvatakse ainult liini number. Bussidele paigaldatakse välistabloo esikülje ülemisse äärde ja paremale küljele esimesest uksest tahapoole ning sõiduki tagakülje ülemisse äärde. Bussidel peavad olema peatuste visuaalseks teavituseks sisetablood. Tablood peavad olema kas LED- või LCD-tehnoloogial põhinevad, piisavalt laia nähtavuse nurgaga, tähe kõrgusega vähemalt 60 mm. Buss 3 t ablool peab kuvama kolme järgmisena saabuvat peatust liinil, kusjuures ülemisel real tuleb kuvada esimesena saabuvat peatust, mis peab ülejäänud peatustest eristuma suurema kirjasuuruse või eristuva värvitooniga , ning t abloole peab lühendamata mahtuma 20 tähemärgi pikkune peatusenimi. Bussidele paigaldatavad sise- ja välistablood peavad olema ühildatavad bussides olevate piletimüügiseadmetega, võimaldamaks kasutada piletimüügi seadmete st tulevaid sisendeid. Välis- ja sisetablood peavad toetama IBIS protokolli üle ethernet liidese ekraanide juhtimiseks. Busside sõitjate salongis peavad olema Vedaja poolt paigaldatud infokleebised piletihindade, sõidusoodustuste, trahvimäärade, sõitjate kohustuste, keelatud tegevuste, Vedaja kontaktandmete kohta jm seadustest tulenev või sõitjatele vajalik info. Vastavad kleebised annab Tellija Vedajale tasuta hiljemalt 10 kalendripäeva enne teenuse osutamise algust. Bussides olevad ratastoolikohad ja erivajadustega inimeste istekohad, samuti ratastooli ja lapsevankriga sisenemist võimaldavad teenindusuksed peavad olema vastavalt märgistatud. Bussides olevad märgistused ja selgitavad tähised peavad olema eesti keeles või üheselt mõistetavate piktogrammidena ning võivad olla lisatud tõlked inglise keeles. Busside piletimüügi alane varustus ja jälgimisvarustus Bussidesse paigaldatavad piletimüügiseadmed ja tarkvara soetatakse/renditakse ja paigaldatakse Tellija poolt. Ühe bussi piletimüügiseadmete komplekti kuuluvad: bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline kinnitus selle külge; piletiprinter; elektroonilise kontaktivaba kaardi lugeja (validaator), mis on sidestatud kassaaparaadiga ja asub selle juures . Busside sisekliimat tagav varustus Bussidel peab olema Eesti kliimasse sobiv sõitjate salongi ja juhikabiini küttesüsteem. Kahetsooniline täisautomaatne konditsioneeriga kliimaseade peab tagama sõitjate salongi igas osas ja juhikabiinis liinil töötamise ajal ühtlase temperatuuri talvel vähemalt +15 o C ning suvel mitte üle +25 o C. Temperatuuri hoidmiseks tuleb vajadusel lisada ka uste avade vahetusse lähedusse soojapuhurid. Salongi kütmiseks peavad olema sinna paigaldatud soojenduse konvektorid. Bussidel peab olema salongi värske õhu sissepuhumise funktsioon, mis on bussijuhi poolt lülitatav ja reguleeritav. Bussidel peab olema soojustatud kere ning küljeakendel kahekordsed pakett-klaasid ja vähemalt esimesel teenindusuksel samuti kahekordsed pakettklaasid või soojendusega klaas. Bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk või neli avatavat külgakent. Reklaam Visuaalne reklaam busside sõitjate salongis on Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul lubatud, kuid mitte akendel. Audioreklaam busside sõitjate salongis on keelatud. Elektroonilisi tabloosid või ekraane võib busside sõitjate salongis reklaamiks kasutada ainult Tellija eelneval kirjalikul loal. Sellise tehnilise võimaluse olemasolul peab olema Tellijale tagatud võimalus kasutada tasuta reklaamiaega vähemalt üks minut igas reklaamiblokis. Tellijal on õigus bussides tasuta paigaldada reklaame või teavitusi, kuid need peavad vastama hankedokumentides ja Lepingus reklaamile sätestatud nõuetele. Busside välimistele külgedele paigaldatav reklaam peab olema Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. Busside külgedel ei tohi reklaam katta ühegi akna ega ukse klaaspinda rohkem kui 10% ulatuses ega tohi segada sõitjatel väljavaadet akendest ning välivaatluse korras bussi täituvuse määramist. Vedaja peab lubama Tellija sellekohasel nõudel audio- ja visuaalreklaami vahendite paigaldamist ja käitamist bussidele. Kõik kulud seoses sellega kannab Tellija. Audio- ja visuaalreklaami vahendite paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on audio- ja visuaalreklaami seadmete säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Audio- ja visuaalreklaami vahendite kasutusse andmise täpsemad tingimused määratletakse eraldi sõlmitavas lepingulisa s.
RHAD Lisa 1 Tehniline kirjeldus Hankemenetluse „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ tulemusena sõlmitav hankeleping, (avaliku teenindamise leping ehk ATL), hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses sõitjate vedu ATL alusel Jõgeva maakonna bussiliinidel hanke alusdokumentides ja selle lisades esitatud tingimustel, sh sõidupiletite müügi ja muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste ning nende üle järelevalve teostamise korraldust hanke alusdokumentides ja selle lisades ettenähtud tingimustel. ATL sõlmitakse tähtajaga 8 ( kaheksa ) aastat, millele eelneb ettevalmistusperiood kuni 1 2 5 kuud. ATL täitmise eelduslik algusaeg on 01.10.2024 ja eelduslik lõpptähtaeg on 3 0 .0 9 .20 32 . ATL kohane eeldatav aastane veomaht on 1 700 000 kilomeetrit . Täpne liinikilomeetrite maht sõltub iga teenindusaasta konkreetsete nädalapäevade arvust, riiklike pühade sattumisest konkreetsetele nädalapäevadele ja võimalikest sõiduplaanide muudatustest. Liinide sõiduplaanides on liini põhiosa kilomeetrid, mida teenindatakse regulaarselt. Lisaks sellele on paljudel liinidel nõudeliinilõigud, mille teenindamine oleneb nõudluse esinemisest ning tegelik läbisõit kujuneb teenuse osutamise käigus. Iga liini sõiduplaanis on välja toodud konkreetse liini maht. Nõudeliinilõiguga liinide puhul on eraldi välja toodud liini põhiosa maht (teenindatakse regulaarselt) ja nõudeosa maht (teenindatakse vastavalt nõudlusele). Hankijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes tehnilise kirjelduse punktis 3 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine. Pakkumuse koostamise aluseks on hanke alusdokumendid, sealhulgas sõiduplaanid liiniveo kohta (Tehniline kirjeldus Lisa 1: Nõuded bussidele; Tehniline kirjeldus Lisa 2: Sõiduplaanid). ATL täitmiseks peab olema pakkuja omandis, või tal peab olema võimalus muul õiguslikul alusel kasutada, tehnilise kirjelduse lisades nimetatud minimaalne kohustuslik arv busse, mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud nõuetele ning Hankija poolt nõutud tehnilistele tingimustele, sh sõitjakohtade arvule. Bussid, sh bussidele vedaja poolt paigaldatavad seadmed, peavad olema hankijale ülevaatuseks valmis Jõgeva maakonnas hiljemalt 20 päeva enne liiniveo algust. Pakkuja tagab, et hankelepingu täitmine toimub samade bussidega, mille kohta on pakkuja esitanud andmed pakkumuses. Kui ATL täitmise faasis soovib pakkuja asendada pakkumuses nimetatud bussid samaväärsetega või veomahtude muutumisel soovib vedaja rakendada lisabusse , kohustub pakkuja esitama hiljemalt 20 päeva enne vastava bussi rakendamist ATL teenindamiseks esitama asendusbussi või lisabussi kohta andmed vastavalt RHAD vormil 7 koos dokumentidega, mis tõendavad, et ATL täitmiseks planeeritud buss on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses ning samuti esitama bussi vähemalt 20 päeva enne ATL teenindamiseks rakendamist hankijale ülevaatuseks . Bussi rakendamine ATL teenindamiseks, sh pakkumuses nimetatud bussi asendamine või täiendava bussi lisamine ATL täitmiseks on lubatud üksnes Hankija eelneval kirjalikul nõusolekul.
RIIGIHANKE ALUSDOKUMENDID JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS RIIGIHANGE „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas” CPV kood 60112000-6 (maantee ühistransporditeenused) Riigihanke v iitenumber 263802 TEENUSE OSTMINE AVATUD e-HANKEMENETLUS 2023.a Riigihanke üldised tingimused MTÜ Jõgeva maa Ühistranspordikeskus, registrinumber 80229484 , aadress Silla 2 , Põltsamaa (edaspidi hankija) korraldab ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜtS ) § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 alusel avatud hankemenetlusega riigihanke nimetusega: “Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“, viitenumbriga 263802 , ning teeb ettepaneku esitada pakkumused vastavalt hanketeates (edaspidi HT) ja muudes riigihanke alusdokumentides (edaspidi kõik riigihanke alusdokumendid RHAD) sisalduvatele tingimustele. Hankija viib käesoleva hankemenetluse enda nimel läbi ja sõlmib riigihanke tulemusena avaliku teenindamise lepingu (edaspidi nimetatud ka ATL või Leping) eduka pakkumuse esitanud pakkujaga. Hankija korraldab ka eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitava ATL täitmist, sh edukale pakkujale lepingujärgse toetuse maksmist. Hankija nimi ja andmed: Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, registrikood 80229484 , Silla 2 , Põltsamaa , e-post:
[email protected] , telefon +372 5388 0540. Riigihanke eest vastutav isik: Kristjan Noormägi, e-post
[email protected] , telefon +372 5388 0540. Käesolev riigihange ei ole osadeks jaotatud, sest riigihanke esemeks olevatel liinidel teenuse osutamine peab olema terviklik ja koordineeritud ning riigihanke esemeks olevate liinide teenindamine sama vedaja poolt tagab hankija hinnangul ressursside optimaalse kasutuse. Iga viide RHAD-s riigihangete seaduse § 88 lg 2 alusele või § 88 lg 6 allikale loetakse täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Lepingu ese Lepingu esemeks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses avaliku teenindamise kohustuse täitmine vastavalt RHAD-s ja selle lisades sätestatud tingimustel, sh sõitjate vedu ATL-i alusel Jõgeva maakonna avalikel bussiliinidel eeldataval perioodil 01. 10 .2024 – 30 .0 9 .20 32 , sõidupiletite müük ja muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste ning nende üle järelevalve teostamise korraldus RHAD-s ja selle lisades ettenähtud tingimustel. Tehniline kirjeldus sisaldub R HAD L isas 1 ja selle lisades. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks ja sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb vedaja vastavatest kohustustest ilma et selleks tuleks ATL-t muuta. Nõutavad tagatised ja garantiid Pakkumuse tagatise suuruseks on 90 000 (üheksakümmend tuhat) eurot . Pakkuja esitab pakkumuse tagatise Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandjal või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisega hankija arvelduskontole EE261010220051437010 . Garantiikirja kohaselt on hankija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt punktis 3.1 nimetatud rahasumma väljamakse hankija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul. Garantiikiri ei tohi sisaldada hankija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Garantiikirja kehtivus ei tohi olla lühem kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Lepingu täitmistagatise suuruseks on 3 60 000 ( kolm sada kuuskümmend tuhat) eurot. Lepingu täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui Vedaja on Tellijale esitanud: maksekorralduse R H A D p unktis 3.2 nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE261010220051437010 või Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt RHAD punktis 3.2 nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused Hankija kontrollib pakkujal riigihangete seaduses sätestatud kohustuslike ja valikuliste kõrvaldamise aluste puudumist. Pakkuja esitab hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitused hankepassis . Kvalifitseerimistingimused Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded Pakkuja omab pakkumuse esitamise tähtpäeval kehtivat ühistranspordiseaduse §-s 39 lg 1 nimetatud ühenduse tegevusluba. Pakkuja kinnitab ühenduse tegevusloa olemasolu hankepassis, märkides hankepassis ühenduse tegevusloa numbri. Pakkuja esitab hankija nõudmisel kvalifitseerimis-tingimusele vastavuse tõendamiseks koopia ühenduse tegevusloast . Majanduslik - ja finantsseisund Pakkuja netokäive käesoleva hankemenetluse algatamise kuupäevale eelneva kolme majandus aasta jooksu l peab kokku olema vähemalt 3 000 000 eurot. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse netokäibe tingimustega vastavuses olemise kohta hankepassis, märkides hankepassis ära iga majandusaasta kohta netokäibe. Pakkuja esitab hankija nõudmisel viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta aruanded, kui need ei ole avaldatud Eesti Vabariigi äriregistris. Kui pakkuja ei ole oma asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud majandusaasta aruannet avalikustama, siis tõendab pakkuja hankija nõudmisel muul hankijale vastuvõetaval viisil kvalifitseerimistingimusele vastavust. Kui see on pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku vahendite alusel, kui ta tõendab hankija nõudmisel ja hankijale vastuvõetaval viisil, et sellel isikul on hankelepingu täitmiseks vajalikud ja hankelepingu esemele vastavad vahendid olemas ja pakkujal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada. Kooskõlas RHS § 103 l õikega 3, peab teine isik, kelle vahenditele ja näitajatele pakkuja tugineb majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimistingimuste täitmiseks, vastutama ATL täitmise eest solidaarselt pakkujaga, kinnitades valmisolekut solidaarseks vastutuseks RHAD vormil 3. Kui pakkuja tugineb teise isiku andmetele kvalifitseerimistingimuste täitmiseks, siis esitab pakkuja hankepassis andmed sellise teise isiku kohta ning esitab eraldi hankepassi ka selle isiku kohta, kelle andmetele ta tugineb (sellise teise isiku kohta esitatav hankepass peab olema allkirjastatud isiku poolt, kelle andmetele tuginetakse), seejuures tuleb hankepassis näidata, milline on sellise teise isiku roll ATL täitmisel. Lisaks esitatakse sellise teise isiku eraldi nõusolek R HAD vormil 3 . Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja poolt käesoleva hankemenetluse algatamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul teostatud liiniläbisõit sõitjate liiniveo valdkonnas ühistranspordiseaduse § 4 tähenduses peab olema kokku vähemalt 3 000 000 kilomeetrit. Pakkuja esitab kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks andmed hankepassis , milles on lisaks teostatud liiniläbisõidu kogumahule näidatud lepingute kaupa järgmised andmed: (1.) liiniveo teostaja nimi; (2.) liiniveo tellija nimi ja kontaktandmed; (3.) liiniveo teostamise aeg ja koht; (4.) liiniveo tellimisega seotud dokumentide rekvisiidid, mis võimaldavad hankijal vajaduse korral küsida liiniveo tellijalt täiendavat teavet liiniveo teostamise kohta (sh riigihanke viitenumber). Pakkuja peab olema nimetanud vähemalt ühe veokorraldaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklites 4, 6, 8 ja 9 sätestatud nõuetele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele (Eesti Vabariigis ühistranspordiseaduse § 44 ja § 43 lg 7). Pakkuja esitab informatsiooni veokorraldaja kohta (s.t. nimi ja kutsetunnistuse number ja väljastamise kuupäev) hankepassis . Hankija nõudmisel esitab pakkuja kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks järgmised dokumendid: (1.) koopia dokumentidest, millega veokorraldaja määrati , ja (2.) koopia dokumendist , mis kinnitab veokorraldaja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 3 (1) d) sätestatud ametialase pädevuse nõudele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele (Eesti Vabariigis ühistranspordiseaduse § 44), st kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt sätestatud tingimustele vastav veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav tunnistus või muus Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud pakkuja puhul pakkuja asukohamaa seaduste kohaselt väljastatud veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav tunnistus või sertifikaat ühes eestikeelse tõlkega. Kui see on pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada. Kui pakkuja tugineb teise isiku andmetele kvalifitseerimistingimuste täitmiseks, siis esitab pakkuja hankepassis andmed sellise teise isiku kohta ning esitab eraldi hankepassi ka selle isiku kohta, kelle andmetele ta tugineb (sellise teise isiku kohta esitatav hankepass peab olema allkirjastatud isiku poolt, kelle andmetele tuginetakse) seejuures tuleb hankepassis näidata, milline on sellise teise isiku roll ATL täitmisel. Lisaks esitatakse sellise teise isiku eraldi nõusolek R HAD vormil 3 . Nõuded pakkumuse dokumentide ning individuaalset seisundit iseloomustavate dokumentide ja kvalifitseerimisdokumentide vormistamisele ja esitamisele Käesolevas punktis sätestatud nõudeid ja tingimusi rakendatakse nii pakkumuse dokumentide, individuaalset seisundit iseloomustavate dokumentide kui ka kvalifitseerimisdokumentide suhtes, seda ka siis, kui viidatud on nt ainult pakkumuse dokumentidele, v.a. kui RHAD-st või HT-st ei tulene teisiti. Pakkuja peab esitama pakkumuses kirjaliku kinnituse kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta ( R HAD vorm 4). Pakkumus ei või olla mistahes viisil eksitav, pakkujal ei ole õigust esitada pakkumuses lisatingimusi või tingimuslikku pakkumust. Pakkumus esitatakse üksnes asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. Alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. Pakkumuse esitamine üksikutele liinidele ei ole lubatud. Pakkuja individuaalset seisundit ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, pakkumus ning muud hankemenetluses osalemiseks nõutud dokumendid (sh hankepass) esitatakse eesti keeles. Dokumentide puhul, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge, mis on lisatud vahetult võõrkeelse dokumendi järele. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna https://riigihanked.riik.ee kaudu riigihangete registris määratud pakkumuste esitamise tähtajaks . Pakkumus peab olema esitatud elektrooniliselt riigihangete registri kaudu. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu . pdf ( Portable Document Format ), . txt ( Text ), . rtf ( RichTextFormat ), . odt ( Open Office ning ka MS Office formaate. Esitatud failid ei tohi olla kaitstud kopeerimise, printimise või muu sarnase käsitlusfunktsiooni suhtes. Pakkumuse dokumentide mahu piirangud on soovitavalt 5MB ühe dokumendi kohta ja 20 MB pakkumuse kogumahu kohta. Ilma digiallkirjata saab esitada dokumente kogumahus kuni 100 MB. Pakkuja ei krüpteeri pakkumuse dokumente, kuna registris on tagatud pakkumuste konfidentsiaalsus. Pakkumused saab avada ning tutvuda nende sisuga alles pärast esitamise tähtaja möödumist. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-keskkonnas hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure , elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta e-keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. Kui riigihangete register ei ole pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne nimetatud tähtpäeva saabumist töökorras, peatub hankemenetlus automaatselt ja pakkumuste esitamise tähtpäev ei saabu. Sellisel juhul pikendab hankija riigihangete registri töö taastumise järgselt pakkumuste elektroonilise esitamise tähtaega vähemalt viie päeva võrra. Pakkuja kohustub kandma kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamise ning ATL sõlmimisega seotud kulud. ATL tingimused Hankija sõlmib riigihanke tulemusena RHAD L isas 2 toodud ATL-u eduka pakkumuse esitanud pakkujaga tähtajaga 8 aastat , seejuures eelduslikult tuleb ATL alusel avaliku teenindamise kohustuse täitmist alustada 01.10.2024 .a ja ATL eelduslik lõpptähtaeg on 30.09. 2032 .a. ATL tehnilised nõuded on kirjeldatud RHAD L isas 1 (ja selle lisades). Juhul kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt käesoleva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks ATL alusel avaliku teenindamise kohustuse täitmisega liiniveo teostamise alustamine RHAD punktis 7.1 sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks liinivedu hankija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükkub edasi ka RHAD punktis 7.1 sätestatud avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks liiniveo teostamise eelduslik lõppkuupäev perioodi võrra, mille osas liiniveo teostamise alustamine viibis. ATL alusel teostatav prognoositav liiniläbisõit ühes kalendriaastas on kokku eelduslikult 1 700 000 liinikilomeetrit . Hankijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes RHAD punktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 päeva liiniläbisõidu muutmisest veomahtude suurendamisel kuni 5% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust või veomahtude vähendamisel . Kui Tellija soovib korraga suurendada liiniläbisõitu 5%-9% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust, kohustub Tellija sellest Vedajat ette teavitama vähemalt 45 päeva enne muudatuse rakendamist, muudel juhtudel veomahu suurendamisel 10-20% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust vähemalt 90 päeva. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Vedaja peab arvestama, et Tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta juba enne Lepingu täitmise algusaega, teavitades sellest Vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks . Kui esineb vajadus suurendada ATL veomahte suuremas ulatuses kui RHAD punktis 7.5 sätestatud piirides või Tellija soovib ATL teenindamiseks kasutada suurema istekohtade või sõitjakohtade arvuga busse kui Vedaja pakkumuses toodud bussid , on nii veomahtude suurendamine kui suuremate busside kasutamine võimalik Tellija ja Vedaja vahelise kokkuleppega selliselt , et rakendatakse bussi või busse, mis ei vasta täiel määral RHAD nõuetele . Kõigi Vedaja ATL täitmisega seotud kohustuste täitmise eest makstakse toetust vastavalt Vedaja pakkumises esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s sätestatud täiendavaid tingimusi. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski, samuti asjaolude muutumise riski, välja arvatud ATL-s või seaduses sätestatud juhtudel. Vedaja toetuseks loetakse Vedajale igal kalendrikuul ATL-järgsete kohustuste täitmise eest makstavat toetust, mille Tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõidugraafikule tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale. Vedaja poolt pakkumises esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse erandlik suurendamine on võimalik ainult ATL-s või seaduses nimetatud alustel ja korras. ATL-st või ATL- ga seotud kohustuste täitmisel on Vedajal õigus üksnes liinikilomeetri hinna alusel makstavale toetusele, muid tasusid ning kulusid Vedajale ei hüvitata. ATL sõlmitakse eesti keeles. Vedaja kannab tellija ees täielikku vastutust teenuse osutamise kvaliteedi eest ka siis, kui kasutab lepingujärgse teenuse osutamisel alltöövõtjaid. Kui pakkuja on majanduslike näitajate kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tuginenud teise isiku näitajatele, siis kooskõlas hanketingimustega vastutab selline teine isik solidaarselt ATL täitmise eest ning ATL juurde sõlmitakse sellekohane lepingulisa solidaarselt vastutava teise isikuga. Pakkumuse minimaalne jõusoleku tähtaeg Pakkumus peab olema jõus vähemalt 4 kuu vältel alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Hankija võib pakkujatelt taotleda pakkumuste jõusoleku perioodi pikendamist koos pakkumuse tagatise tähtaja pikendamisega hankija poolt määratud lisaperioodi võrra vähemalt 10 (kümme) päeva enne pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemist. Vastav taotlus ning pakkuja vastus tuleb vormistada e-riigihangete keskkonnas. Pakkuja nõusolek pakkumuse (sh pakkumuse tagatise) jõusoleku tähtaja pikendamiseks tuleb pakkujal esitada hankijale kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. Pakkuja esindamine, ühispakkumused Pakkuja esitab koos pakkumusega selgituse pakkuja nimel pakkumuse allkirjastanud ning pakkujat hankemenetluses esindava füüsilise isiku esindusõiguse kohta , v.a. kui pakkujat hankemenetluses esindava füüsilise isiku esindusõiguse andmed nähtuvad Eesti Vabariigi äriregistrist. Juhul, kui pakkuja nimel allkirjastab pakkumuse ning esindab pakkujat hankemenetluses füüsiline isik, kelle esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, esitab pakkuja koos pakkumusega kas: pakkuja asukohamaa pädeva ametiasutuse poolt väljastatud dokumendi (nt pakkuja asukohamaa äriregistri väljavõte) koopia, mis tõendab isiku õigust pakkujat eelnimetatud toimingutes esindada vastavalt pakkuja asukohamaa seadusele (nt on juriidilise isiku juhatuse liige) või kui isiku õigus pakkujat esindada ei ole tõendatav RHAD p 9.2.1 kohaselt, esitatakse volikiri, mille on allkirjastanud isik, kelle õigus volikirja allkirjastada nähtub Eesti Vabariigi äriregistrist või on tõendatud RHAD p 9.2.1 kohaselt ning viidatud punktis nimetatud dokumendi koopia on pakkumuse juurde lisatud. Ühispakkumuse esitamise puhul peavad ühispakkujad nimetama endi hulgast (st üks ühispakkumust esitavatest isikutest) hankemenetlusega ning ATL sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja. Volitatud esindaja nimetamiseks hankemenetluses lisab iga ühispakkumuses osalev isik peale ühispakkujate poolt volitatava isiku pakkumuse juurde R HAD vorm 1 toodud volikirja. Juhul, kui ühispakkuja nimel RHAD p 9.3.1. nimetatud volikirja allkirjastava isiku esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, tõendab nimetatud isik oma volituste olemasolu RHAD p 9.2 sätestatud korras. Ühispakkujate hulgast nimetatud volitatud esindaja lisab pakkumuse juurde R HAD vormil 2 toodud nõusoleku ühispakkujate volitatud esindajaks olemise kohta. Kui pakkuja tugineb teise isiku andmetele kvalifitseerimistingimuste täitmiseks, siis esitab pakkuja hankepassis andmed tuginetava isiku kohta ning esitab eraldi hankepassi ka selle isiku kohta, kelle andmetele ta tugineb (seejuures peab vastav teise isiku kohta esitatud hankepass olema allkirjastatud vastava teise isiku poolt). Lisaks esitab selline teine isik oma nõusoleku R HAD vormil 3 , mille kohaselt on teine isik nõus enda näitajatele tuginemisega pakkuja poolt käesolevas hankes. Kui sellise teise isiku nimel allkirjastab vormil 3 oleva kinnituse ja/või hankepassi füüsiline isik, kelle esindusõigus ei nähtu Eesti Vabariigi äriregistrist, esitab pakkuja koos pakkumuse, hankepasside ja vormil 3 oleva kinnitusega RHAD p 9.2 sätestatud dokumendid. Vastavustingimused ja kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused Pakkumuse vastavustingimused Pakkuja kasutab ATL täitmiseks busse, mis on täies ulatuses kooskõlas RHAD ja õigusaktide tingimustega. Pakkuja esitab vastavalt RHAD määratlusele busside kohta andmed RHAD vormil 7, samuti esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele RHAD nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega s.t. hiljemalt 1 0 .0 9 .2024. Minimaalselt kohustuslik busside arv (sh reservbusside arv) on sätestatud RHAD L isas 1. Ka reservbussid peavad vastama kõikidele RHAD nõuetele Pakkuja esitab pakkumuse tagatise vastavalt RHAD tingimustele. Pakkuja esitab RHAD vormil 4 riigihankes osalemise avalduse. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse RHAD vormil 5. Pakkuja esitab vormil 5 esitatud pakkumuse maksumuse arvutuse vormil 6 , mille pinnalt on hankijal võimalik veenduda selles, et pakkuja on pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestanud kõikide kohustuslike hanketingimuste ja õigusaktidest tulenevate nõuetega. Pakkumuse maksumus peab katma vedaja poolt ATL täitmise kõik kulud. Pakkuja esitab RHAD vormil 8 bussijuhtide tööaja ja palga arvestuse, mille pinnalt on hankijal võimalik veenduda kui suure bruto kuupalgaga on pakkuja pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestanud. Hankijal on õigus lükata kõik pakkumused tagasi, kui: kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad ATL eeldatavat maksumust; hankemenetluse ajal selgub, et hankija kaotab planeeritud rahalised vahendid ATL täitmiseks; hankemenetluse toimumise ajal saavad hankijale teatavaks muud asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebamõistlikuks hankemenetluse lõpuleviimise HT-s ja RHAD-s sätestatud tingimustel; Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamisel on kinni peetud seadusandluses sätestatud nõuetest ja pakkumused on tagasi lükatud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta Pakkumuse maksumus esitatakse ühe liinikilomeetri hinnana käesoleva hankemenetluse tulemusena sõlmitava ATL esemeks oleva avaliku teenindamise kohustuse täitmise ks , lähtudes ATL täitmise esimesest eelduslikust aastast 1.10.2024 – 30.09.2025 nin g RHAD tingimustest kasutades eeldusliku perioodi 01.01.2023 - 30.06.2023 kohta teada olevaid majandusnäitajaid ja RHAD-s sisalduvaid sõiduplaane . Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes, täpsusega kaks komakohta ning käibemaksuta. Pakkuja täidab e-riigihanke keskkonnas käesoleva hanke maksumuse vormi. Lisaks e-riigihangete keskkonnas täidetavale pakkumuse maksumuse vormile esitab pakkuja RHAD vorm 5 „Pakkumus“ eurodes täpsusega kaks (2) kohta peale koma ja RHAD vorm 6 „Pakkumuse maksumuse arvutus – ühe liinikilomeetri hind“ eurodes täpsusega kolm (3) kohta peale koma ühe liinikilomeetri kohta. Vastuolude korral e-riigihangete keskkonnas esitatud maksumuse vormi, RHAD vormi 5 ja/või RHAD vormi 6 arvandmete vahel loetakse prioriteetseks RHAD vormil 6 esitatud ühikhinnad. Pakkumuse maksumuse esitamisel lähtub pakkuja RHAD-s ja selle lisades (sh ATL-s ) sätestatud tingimustest. Pakkumuse maksumus lahtris „Maksumus KM-ta“ peab sisaldama kõiki ATL täitmisega seonduvaid kulusid ning olema hankija jaoks lõplik ja pakkujale siduv. E-riigihanke keskkonnas täidetava maksumuse vormi lahtrisse „KM %“ (käibemaksu protsent) tuleb pakkujal märkida 20. Pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu Pakkumus ning pakkuja individuaalset seisundit ja ka kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid esitatakse eesti keeles ning alljärgnevalt nimetatud koosseisus ning struktuuri kohaselt: Pakkuja hankepass; Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuste täitmisel teise isiku näitajatele, siis sellise teise isiku kohta hankepass; RHAD vorm 4: Hankemenetluses osalemise avaldus; RHAD vorm 5: Pakkumus - ühe liinikilomeetri hind; RHAD vorm 6: Pakkumuse maksumuse arvutus; Pakkumuse tagatise andmist kinnitavad dokumendid; RHAD vorm 7: busside loetelu koos busside omandiõigust või muul õiguslikul alusel kasutamise õigust tõendavate dokumentidega; ühispakkujate puhul RHAD vorm 1: Volikiri ühispakkujate esindamiseks hankemenetluses; RHAD vorm 2: Nõusolek ühispakkujate esindamiseks; RHAD vorm 3: Nõusolek teise isiku näitajatele tuginemiseks; Andmed pakkujat esindavate isikute esindusõiguse kohta kooskõlas RHAD punktiga 9; Hankija nõudmisel pakkuja asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri tõend RHS § 95 lg 4 p 1 nimetatud asjaolude puudumise kohta ; Hankija nõudmisel pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse/ametiasutuste tõendi/tõendid riiklike maksude võlgnevuse puudumise kohta RHS § 95 lg 1 p 4 alusel; Hankija nõudmisel viimase kolme riigihanke alustamise ajaks lõppenud majandusaasta aruanded, kui need ei ole avaldatud Eesti Vabariigi äriregistris (vt HT p III.1.2); Hankija nõudmisel koopia ühenduse tegevusloast (vt HT p III.1.1); Hankija nõudmisel koopia dokumentidest, millega veokorraldaja määrati (vt HT p III.1.3); Hankija nõudmisel koopia dokumendist, mis kinnitab veokorraldaja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 3 (1) d) sätestatud ametialase pädevuse nõudele ning viidatud sätte rakendamiseks pakkuja asukohariigis kehtestatud nõuetele (vt HT p III.1.3) RHAD vorm 8: Bussijuhtide tööaja ja palga arvestus . Pakkumuste avamine Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas riigihangete registris märgitud tähtpäeval Pakkumuste hindamine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine, ATL sõlmimine Pakkumusi hinnatakse majandusliku soodsuse alusel lähtudes järgmistest hindamiskriteeriumitest: Pakkumuse maksumus – madalaima liinikilomeetri hinnaga pakkumusele omistatakse 65 hindepunkti, kõrgema liinikilomeetri hinnaga pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem hindepunkte; Nullheitega a lternatiivkütusel , milleks on elekter või vesinik , sõitvate busside osakaal - kui 4 või enam pakkumuses märgitud M2- või M3-kategooria A klassi bussi töötavad nullheitega alternatiivkütusel , omistatakse pakkumusele 2 hindepunkt i . Kui alternatiivkütusel elekter või vesinik sõitvaid busse ei ole pakkumuses märgitud, siis saab pakkumus 0 punkti . Iga sõiduki kütuseliigi andmed esitatakse vormil 7 ; Teistel a lternatiivkütus t el, milleks on maagaas, sh biometaan ; gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); veeldatud naftagaas; biokütused (st transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist ); või sünteetilised ja parafiinkütused (HVO ehk II generatsiooni HVO ) , mis ei ole segatud fossiilkütustega ja mida ei ole toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale ) , sõitvate busside osakaal - kui 1 3 või enam pakkumuses märgitud bussi töötavad teistel alternatiivkütus t el , omistatakse pakkumusele 1 5 hindepunkti; kui teistel alternatiivkütus t el sõitva i d buss e on pakkumuses 1 0 kuni 12 , siis omistatakse pakkumusele 1 2 hindepunkti; Kui teistel alternatiivkütus t el sõitvaid busse ei ole pakkumuses märgitud või on pakkumuses märgitud vähem kui 10 , siis saab pakkumus 0 punkti . Iga sõiduki kütuseliigi andmed esitatakse vormil 7 ; Alkoluku olemasolu - kui pakkuja on valmis kõik hankelepingu täitmiseks kasutatavad bussid varustama CENELEC standarditele EN 50436-1 ja EN 50436-2 vastavate alkolukkudega , siis omistatakse pakkumusele 3 punkti. Kõigi teiste lahenduste puhul saab pakkumus 0 punkti. Alkoluku olemasolu andmed esitatakse vormil 7; Hanketingimustele vastavate talverehvide kasutamine 1.12 – 1.03 - Kui pakkuja on valmis kõikidel hankelepingu täitmiseks kasutatavatel bussidel kasutama perioodil 01.12-01.03 (talviste teeolude korral soovituslikult ka pikemal perioodil) hankija poolt esitatud tingimustele vastavaid talverehve, siis omistatakse pakkumusele 3 punkti. Kõigi teiste lahenduste puhul saab pakkumus 0 punkti. Talverehvidega varustatud busside andmed esitatakse vormil 7; Kolmepunkti turvavööde kasutamine - Kui pakkuja on valmis kõik hankelepingu täitmiseks kasutatavad bussid varustama kolmepunkti turvavöödega, siis omistatakse pakkumusele 5 punkti. Kõigi teiste lahenduste puhul saab pakkumus 0 punkt. Kolmepunkti turvavöödega varustatud busside andmed esitatakse vormil 7. Bussijuhtide töötasu täistööajale taandatuna - Kui Pakkuja maksab kõikidele bussijuhtidele minimaalselt eelmise aasta II kvartali Eesti keskmisele töötasule lisaks vähemalt 100 eurot (bruto) kuus, siis omistatakse pakkumusele 5 punkti. Kui Pakkuja maksab kõikidele bussijuhtidele minimaalselt eelmise aasta II kvartali Eesti keskmisele töötasule lisaks 200 eurot või rohkem (bruto) kuus, siis omistatakse pakkumusele 7 punkti. Kõigi teiste lahenduste puhul saab pakkumus 0 punkti. Hindamine toimub vastavalt RHAD vormil 8 näidatud andmetele , kus arvestuse aluseks on 2022.aasta II kvartali keskmine töötasu Eestis 16 93 eurot . Punktide 14.1.1 - 14.1. 7 alusel pakkumusele omistatud hindepunktid liidetakse ja suurima hindepunktide arvuga pakkumus kuulutatakse edukaks. Hindamisel on aluseks alljärgnevad kriteeriumid: Kriteeriumid Maksimaalsed punktid 1. Maksumus 65 väärtuspunkti 2. Nullheitega a lternatiivkütuse kasutamine 2 väärtuspunkt i 3. Teiste alternatiivkütuste kasutamine 1 5 väärtuspunkti 4 . Alkolukkude olemasolu 3 väärtuspunkti 5 . Nõutud tingimustele vastavate talverehvide kasutamine perioodil 01.12-01.03 3 väärtuspunkti 6 . Kolmepunkti turvavööde olemasolu 5 väärtuspunkti 7 . Bussijuhtide töötasu täistööajale taandatuna 7 väärtuspunkti KOKKU: 100 väärtuspunkti Kui mõnel pakkumusel on võrdne väärtuspunktide koguarv, saab pingereas parema koha ja tunnistatakse edukaks pakkumus, mille maksumuse kriteeriumi väärtuspunktide arv on kõrgem. Kui eelmises lauses sätestatud juhul pakkumuste maksumuste eest omistatavad väärtuspunktid on võrdsed, saab pingereas parema koha ja tunnistatakse edukaks pakkumus, mille n ullheitega alternatiivkütuse kasutamise kriteeriumi väärtuspunktide arv on kõrgem. Kui eeltoodud metoodika alusel ei õnnestu välja selgitada kõrgeima väärtuspunktide arvuga edukat pakkumust , valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel. Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt Pakkujatele vähemalt 1 tööpäev ette. Pakkujate esindajatel on õigus liisuheitmisel kohal viibida või osaleda elektrooniliselt, kuid ühe või mõne pakkuja esindaja puudumine ei takista eelnevalt teavitatud liisuheitmise protseduuri läbiviimist. Hankija annab nõusoleku ATL sõlmimiseks, kui on möödunud riigihangete seaduses sätestatud kohustuslik ooteaeg. ATL loetakse hankija poolt ATL sõlmimise kohta nõustumuse andmise teate, mis on hankija poolt digitaalselt allkirjastatud, esitamisega sõlmituks. Koos sellise teate esitamisega võib (kuid ei pea) hankija teavitama pakkujale ATL eraldi dokumendina vormistamise (sh allkirjastamise) aja ja vormi. Kui hankija poolt määratud tähtajaks pakkuja ATL-t eraldi dokumendina allkirjastanud ei ole, käsitatakse seda riigihangete seaduse § 119 sätestatud olukorrana, mis annab hankijale õiguse ATL üles ütelda ja sõlmida ATL paremuselt järgmise pakkumuse teinud pakkujaga riigihangete seaduses sätestatud nõudeid järgides. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja on kohustatud andma hankijale lepingu täitmistagatise ATL-s sätestatud tingimustel hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimese päeva saabumist. Kui pakkuja ei ole tähtaegselt lepingu täitmise tagatist andnud, on hankijal õigus ATL-st taganeda ja nõuda pakkujalt leppetrahvi, mille summa võrdub lepingu täitmistagatise suurusega. Kui hankija esitab teate ATL sõlmimise kohta nõustumuse andmiseks muus vormis kui p 14.5, loetakse ATL sõlmituks alates ATL eraldi dokumendina allkirjastamisest mõlema poole poolt. Kui pakkuja keeldub hankija määratud ajaks ATL allkirjastamisest eraldi dokumendina, käsitatakse seda riigihangete seaduse § 119 sätestatud olukorrana, mis annab hankijale õiguse ATL üles ütelda ja sõlmida ATL paremuselt järgmise pakkumuse teinud pakkujaga riigihangete seaduses sätestatud nõudeid järgides. Hankija ei garanteeri pakkujale tankimisvõimalusi. Busside kütuse hankimise kokkulepped tuleb pakkujatel teha kütuse tarnijatega. RHAD v ormid: Vorm 1 Volikiri ühispakkujate esindamiseks hankemenetluses; Vorm 2 Nõusolek ühispakkujate esindamiseks; Vorm 3 Nõusolek teise isiku näitajatele tuginemiseks; Vorm 4 Hankemenetluses osalemise avaldus; Vorm 5 Pakkumuse maksumus; Vorm 6 Pakkumuse maksumuse arvutus – ühe liinikilomeetri maksumus; Vorm 7 Busside loetelu ; Vorm 8 Bussijuhtide tööaja ja palga arvestus . RHAD l isad: Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 1 Nõuded bussidele Lisa1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Sõiduplaanid (kahe Exceli dokumendina)
HD lisa 2 Jõgeva maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr … Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus , registrikoodiga 80229484, asukohaga Silla 2 , Põltsamaa linn , Jõgeva maakond (edaspidi Tellija), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kristjan Noormägi ja … … …, registrikoodiga … … …, asukohaga … … … (edaspidi Vedaja), mida esindab … … …, eraldi nimetatud Pool ja koos Pooled, arvestades, et Tellija täidab Transpordiameti haldusülesannet halduslepingu nr 17-00119/181 alusel; Tellija korraldas riigihanke “Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas”, viitenumber 263802 (edaspidi Riigihange); Vedaja on osutunud Riigihankel eduka pakkumuse esitanud pakkujaks sõlmisid avaliku teenindamise lepingu (edaspidi Leping või ATL) alljärgnevas: Üldsätted ATL dokumendid koosnevad ATL-st ja ATL lisadest ning hilisematest ATL muudatustest. ATL lahutamatuteks osadeks on samuti Riigihanke hanketeade, Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (edaspidi: RHAD) ning Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale ATL-le eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest. ATL-l on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1: Liinitöö näitajad liinide kaupa (igakuine) Lisa 2: Vedaja kulude kvartaalne aruanne Lisa 3: Ebaregulaarsete veootsade aruanne; Lisa 4: Puuduste fikseerimise aruanne (näidis); Lisa 5: Toetuse summa vähendamise aruanne (näidis); Lisa 6: Toetuse summa arvestuse aruanne (näidis); Lisa 7: Nõudeliinide kasutatavuse aruanne. Lisa 8: Teenuse tüüp t ingimused avalikul liiniveol Oma allkirjadega ATL-l kinnitavad Pooled, et nad on nende lisade olemasolust teadlikud ja nõustuvad lisade formaadi ja sisuga. Pooled võivad muuta lisades sätestatud aruande vorme kokkuleppel (sh neid lihtsustada). Pooltel ei ole kohustust kasutada ATL lisadena vormistatud formaadis lisasid, kui vastav lisa on esitatud näidisena (s.t. Lisad 4-6). Vastuolu puhul ATL-u ning ATL p-s 1.1 nimetatud muude ATL dokumentide vahel kohaldatakse neid järgnevas prioriteetsuse järjekorras: ATL; Riigihanke hanketeade; Riigihanke muud alusdokumendid; Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. ATL eesmärgiks on Vedaja poolt täita avaliku teenindamise kohustust, sh teostada reisijate avaliku liiniveo veoteenuseid ning täita ka veoteenuse osutamisega seonduvaid teisi kohustusi ATL-s täpsustatud tingimustel. Pooled juhinduvad ATL täitmisel lisaks ATL-le ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, kohustuslikest eeskirjadest ja standarditest. Kui ATL-s ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena ATL vastavale punktile, alapunktile või lisale. ATL-s on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata ATL sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. ATL-s, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. ATL täitmise keel on eesti keel. Lepingu jõustumine ATL loetakse sõlmituks kas Tellija poolt digitaalselt allkirjastatud vormis nõustumuse andmisega või Tellija poolt muus vormis nõustumuse andmisel ATL allkirjastamisel eraldi dokumendina mõlema poole poolt RHAD-s sätestatud tingimustel ja korras. Vedaja kohustused seoses avaliku teenindamisega Vedaja osutab ATL objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidevat veoteenust ATL-s sätestatud tingimuste kohaselt vastavalt Tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja Tellija määratud töömahtudele. Vedaja kohustub kogu ATL kehtivuse vältel tagama ATL täitmisel kasutatavate busside vastavuse RHAD ja pakkumuses sätestatud tingimustele. Vedaja kohustub ATL täitmiseks kasutatavad bussid esitama enne teenuse osutamise algust Tellijale ülevaatuseks vastavalt RHAD-s sätestatule. Vedaja võib ATL täitmisel kasutatavaid busse vahetada või muuta üksnes Tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul ja eeldusel, et ATL täitmiseks kasutatavad bussid vastavad igal ajahetkel RHAD ja pakkumuse tingimustele. Kui Vedaja on pakkumuses märkinud, et kavatseb ATL täitmisel kasutada alternatiivkütusel sõitvaid busse, ent ATL täitmisel soovib Vedaja kasutada väiksemas proportsioonis alternatiivkütusel sõitvaid busse, loetakse oluliseks lepingurikkumiseks iga pakkumusele mittevastava bussi kasutamise juhtumit eraldiseisvalt. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavate busside nõuetelevastavust ning Tellijal on õigus mitte lubada ATL täitmist bussidega, mis ei vasta täiel määral ATL ja/või õigusaktide nõuetele. Vedaja kohustub tagama, et päeva alguses veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest ATL-s ja õigusaktides ning RHAD -s esitatud nõuetele. Kogu päeva jooksul ei tohi liini alustava sõiduki salongis olla prahti (paberid, pudelid jne) ning istmed ja salong ei tohi määrida sõitjate riideid. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud või katkenud veootstest ja koheselt suunama liinile asendusbussi. Asendusbuss peab asendama ärajäänud veootsa või jätkama katkenud veootsa teenindamist nii, et asendusbussi väljumine asendusbussi asukohast Jõgevamaalt on tagatud maksimaalselt 25 minuti jooksul veootsa ärajäämisest või katkemisest. Asendusbuss peab vastama kõikidele RHAD nõuetele. Vedaja on Tellija nõudmisel kohustatud esitama täiendavaid andmeid ja dokumente, mille pinnalt on Tellijal võimalik veenduda , et asendusbuss vastas kõikidele RHAD nõuetele. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt ka kõigist osaliselt teenindatud veootstest ja üle 10-minutilistest hilinemistest. Lisaks on Vedaja kohustatud Tellijat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul vastavate asjaolude asetleidmisest järgmistel juhtumitel: ATL täitmisel asetleidnud liiklusõnnetused, ATL täitmisel rakendatud busside ja/või bussijuhtide suhtes läbiviidud korrakaitseorgani või ametiisikute kontrollimenetlused (sealhulgas haldusmenetlused, süüteomenetlused) ja kontrollimenetluste tulemid (sealhulgas rakendatud sanktsioonid ja tuvastatud asjaolud, näiteks sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart). Vedaja poolt omaalgatuslikult Tellija teavitamata jätmine käesolevas punktis loetletud asjaoludest loetakse ATL rikkumi seks . Vedaja kohustub tagama, et: kogu ATL kehtivuse ajal täidab Vedaja kõik ATL täitmisega seotud kohustused RHAD-s ette nähtud nõudeid järgides, samuti järgib ja täidab Vedaja kõiki muid õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi; omab ATL täitmiseks kõiki vajalikke lube, sh ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § -s 39 nimetatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat/koopiaid , sertifikaate või muud sarnast, mis on nõutavad ATL täitmisega seotud kohustuste täitmiseks. Kui Vedaja ühenduse tegevusloa kehtivus lõpeb enne ATL lõppemise tähtpäeva, kohustub Vedaja esitama Tellijale hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue ühenduse tegevusloa; tema poolt Riigihankes nimetatud veokorraldaja vastab kogu ATL täitmise perioodi kestel kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui Vedaja poolt Riigihankes nimetatud veokorrald usjuht mistahes hetkel ATL kehtivuse perioodil ei vasta enam õigusaktides sätestatud nõuetele, kohustub Vedaja Tellijat sellest viivitamatult teavitama ja viivitamatult määrama uue, nõuetele vastava veokorrald usjuhi ; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel kasutatavad isikud järgivad ATL-st tulenevaid kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, samuti omavad kohustuste täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube, sertifikaate või muid sarnaseid volitusi. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt ATL täitmisel osalevate bussijuhtide kohta andmeid, kontrollimaks isikute vastavust ATL ja õigusaktide nõuetele; ATL täitmisel kasutatavad muud seadmed ja vahendid vastavad ATL-s (sh RHAD-s) ja õigusaktides sätestatud nõuetele; ATL objektiks olevatel bussiliinidel osutatakse veoteenust Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade alusel. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks või sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb Vedaja vastavatest kohustustest ilma, et selleks tuleks ATL- i muuta; Vedaja bussijuhid oleksid teadlikud veoteenuse osutamise ATL tingimustest ja õigusaktidest. Vedaja vastutab bussijuhtide tegevuse eest veoteenuse osutamise aja l; liiniveo teenust osutatakse vastavalt Tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule /sõiduplaanile ja täies kooskõlas RHAD nõuetega; bussijuht küsib igalt bussi esiuksest sisenevalt sõitjalt sihtpeatuse ning sisestab alg- ja sihtpeatuse andmed piletimüügisüsteemi ja seejärel nõuab reisijalt sõidukaardiga sõidu valideerimist või väljastab paberpileti; hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja ATL täitmise ajal on Vedaja poolt ATL täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud autoveoseaduses (edaspidi AvS) ettenähtud ametikoolituse ning omavad AvS-s sätestatud Transpordiameti poolt väljastatud koolitustunnistust ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ; on olemas käedvaba side dispetšerite ja kõigi liine teenindavate bussijuhtide vahel kogu veoteenuse osutamise perioodil; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest ATL täitmisega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid); bussijuhid annavad sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani, piletihindade, sõiduplaanide muudatuste jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning paluvad sõitjatel kinnitada sõidu ajaks turvavöö või lülitab sisse vastava elektroonilise teabe edastamise ; bussijuht veendub enne veoteenuse osutamise alustamist piletimüügiseadmete, alkolukkude, turvakaamerate, tabloode ja muu sarnase korrasolekus ning teavitab viivitamatult riketest Vedajat; bussijuht valib enne ette antud veootsa teenindamise alustamist piletimüügiseadmest nõuetekohase reisi ja tagab, et bussi välis- ja sisetabloodel olev info on vastavuses piletimüügiseadmes oleva veootsa andmetega; bussi sõitjatesalongi sisetemperatuur talvel on vähemalt +15° Celsiuse järgi ning suvel mitte üle +25° Celsiuse järgi. Kui sõitjatesalongi sisetemperatuur on + 25° Celsiuse järgi või rohkem, on konditsioneeri /kliimaseadme sisse lülitamine kohustuslik; bussides on pimedal ajal sisse lülitatud sõitjate salongi valgustus; bussijuht ei häiri raadio ja muude meediakanalite kuulamisega sõitjaid , e i suitseta bussis ega väljaspool bussi avatud bussiuste läheduses; bussijuht abistab lapsevankriga ja piiratud liikumisvõimega isikute sisenemist ja väljumist bussist, kui isik avaldab selleks soovi; bussijuhil on veoteenuse osutamise ajal seljas korrektne Vedaja vormiriietus. Vedaja esitab minimaalselt 5 päeva enne teenuse osutamise algust Tellijale informatsiooniks vormiriietuse näidised; ATL täitmiseks ei kasutata bussijuhte, kelle puhul on 3 kuu jooksul Tellija või järelevalveametnik tuvastanud vähemalt 20 korda sõitja sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmist või kelle kohta on laekunud samal perioodil korduvalt põhjendatud pretensioone sõitjatelt ATL või õigusaktide rikkumise kohta; o n paigaldatud bussidesse Tellija poolt kehtestatud sõitjate veo tüüptingimused . Tüüptingimused paigaldatakse selliselt , et oleks sõitjal võimalik tingimuste sisuga tutvuda. Tüüptingimuste muutmise korral edastab Tellija Vedajale uued tüüptingimused, mis tuleb paigaldada bussidesse Tellija poolt ette antud tähtaja jooks ul ; sõiduplaanide muutumisel paigalda takse Vedaja poolt eelnevalt info vastavat liini sõitvasse bussi hiljemalt 3 (kolm) päeva enne muudatuse jõustumist; majandusarvestuse pidamisel järgitakse ÜTS §-s 23 sätestatud nõu deid ; ATL täitmise perioodil on ATL täitmisel osalevate bussijuhtide töötasu vähemalt vastavalt pakkumusele , sh pakkumuses sisalduvale Eesti keskmisele töötasule lisaks pakutud summad (nn lisasummad) , ja kohalduvale laiendatud kollektiivlepingule (Sõitjateveo üldtöökokkulepe) ning tagades töö- ja puhkeaja korralduse vastavuse õigusaktidele . ATL täitmise perioodil tõstetakse täistööajaga töötamise korral minimaalne töötasu jooksva aasta 1. jaanuarist eelmise aasta teise kvartali Eesti keskmise brutokuupalga tasemele Statistikaameti andmete alusel (lisades nn lisasumma d), kui eelmise aasta II kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (sh nn lisasummad) on suurem kui eelmisel aastal käesoleva ATL-i liine teenindanud bussijuhtidele makstud töötasu . Kui kohaldu v laiendatud kollektiivleping näeb ette suurema töötasu määra, siis lähtutakse kohalduvast laiendatud kollektiivlepingust ; talutakse teehooldekaamerate, andurite ja optilise tee haardeteguri mõõtjate paigaldamist ja nende tööd bussides või bussidele . Seadmed paigaldab Tellija või Transpordiamet, kes katab kogu paigaldusega seotud kulu. Vedaja kohustub mitte tegema takistusi Tellijale ning osalema ka ise ATL objektiks olevatel bussiliinidel sõitjatevoogude uurimises ja liini busside täituvuse kontrollimises vastavalt Tellija juhistele. Vedaja kohustus osaleda eelnimetatud uuringutes seisneb eelkõige, kuid mitte ainult, järgnevas: bussijuht teeb Vedaja esindajana koostööd loendajaga; bussijuht lubab loendajal tasuta sõita Tellija poolt väljastatud tõendi alusel; bussijuht annab loendajale abistavat informatsiooni teede ja peatuste ning igapäevase teenindamise käigus saadud teabe kohta . Vedaja te eb T ellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt ATL täitmise kontrollimiseks, ATL täitmisega seotud analüüside ja uuringute tegemiseks või Tellija majandustegevuse läbiviimiseks ja planeerimiseks. Vedaja on kohustatud paralleelselt ja üheaegselt organiseerima bussiliinide korrapärase dispetšerteenuse ja sõitjate teavitamise. Dispetšerteenus peab olema tagatud busside liiniloleku ajal. Kui dispetšer on hõivatud, peab automaatvastus sissehelistajat teavitama, et liin on hõivatud. Tellija nõudel peab Vedaja esitama 5 töö päeva jooksul ülevaate dispetšerteenuse st ühes asjaomase statistikaga. Dispetšerteenuse ülevaade sisaldab üldjuhul teavet: sõiduplaanidest kinnipidamise ja korraldatud ümberistumiste tagamise kohta; meetme te kohta, mida on rakendatud liiklushäirete korral regulaarse liikluse taastamiseks; sõitjateabe korraldamise ning ärajäänud, katkestatud ja asendatud või muul moel ebaregulaarsetest veootstest teatamise kohta; sõitjatelt laekunud kaebuste lahendamise kohta. Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on Vedaja koheselt kohustatud informeerima Tellijat ja võimalusel sõitjaid . Vedaja peab Tellijat informeerides põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavaid busse nende vastavuse tuvastamiseks ATL-s, RHAD-s, Vedaja pakkumuses ning kõikides kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele, Lepingule ning Vedaja poolt Lepingu nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab tagama dispetšerteenuses infotelefoni ja e-posti aadressi olemasolu, mille kaudu antakse sõitjatele informatsiooni sõiduplaanide ja busside tegeliku liinil oleku kohta ja mille kaudu on isikutel võimalik teavitada Vedajat veoteenusega seotud asjaoludest ja pretensioonidest. Vedaja tagab enda kodulehel sõiduinfo olulisematest ebaregulaarsetest sõiduotstest. Infotelefoni ja e-kirja kaudu peab Vedaja vastu võtma sõitjate tellimused bussi väljakutseks nõudmisel teenindatavatesse peatustesse vastavalt sõiduplaanides märgitule. Sõitjate tellimuste vastuvõtmist nõudmisel teenindatavatesse peatustesse alustab Vedaja vähemalt 7 päeva enne soovitud bussi väljumist ning tellimuse esitamise viimane tähtaeg on näidatud igas ettetellitavate peatustega liini sõiduplaanis. Infotelefon peab töötama ajal, kui toimub busside liikumine liinidel vastavalt sõiduplaanidele. Vedaja kohustub infotelefoni kaudu vastu võtma broneeringuid ka pagasi, sh jalgrataste veoks. 3.13.1 Sõitja võib pagasina vedada jalgratast liinidel, mille puhul on selline võimalus märgitud sõiduplaanis. Üldjuhul toimub jalgrataste vedu perioodil 01.0 4 .-31.10 , kuid Tellija võib perioodi pikkust pikendada või lühendada teavitades sellest Vedajat mõistliku aja ette Jalgratas paigutatakse selleks ettenähtud jalgrattahoidjasse, mis asub väljaspool bussi salongi bussi tagumisel küljel. Jalgratast paigutab jalgrattahoidjasse sõitja bussijuhi juhendamisel või bussijuht. Jalgratta ohutus kinnitamises veendub ja selle eest vastutab bussijuht. Vedaja ei vastuta jalgratta määrdumise eest, mis on tingitud tee- ja ilmastikuoludest. Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes RHAD „Juhised pakkumuse koostamiseks“ (edaspidi RHAD üldosa ) p unktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine , mille le vastavalt kinnitatakse uus sõiduplaan. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 päeva liiniläbisõidu muutmisest veomahtude suurendamisel kuni 5% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust või veomahtude vähendamisel . Kui Tellija soovib korraga suurendada liiniläbisõitu 5%-9% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust, kohustub Tellija sellest Vedajat ette teavitama vähemalt 45 päeva enne muudatuse rakendamist, muudel juhtudel veomahu suurendamisel 10-20% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust vähemalt 90 päeva. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Vedaja peab arvestama, et Tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta ning sealjuures juba enne Lepingu täitmise algusaega, teavitades sellest Vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste rakendamiseks . Kui esineb vajadus suurendada ATL veomahte suuremas ulatuses kui ATL p 3.14 sätestatud piirides või Tellija soovib ATL teenindamiseks kasutada suurema istekohtade või sõitjakohtade arvuga busse võrreldes Vedaja pakkumuses toodud bussidega , on nii veomahtude suurendamine kui suuremate busside kasutamine võimalik Tellija ja Vedaja vahelise kokkuleppega ja ka selliselt , et rakendatakse bussi või busse, mis ei vasta täiel määral RHAD nõuetele . Toetus avaliku teenindamise eest ATL täitmise eest makstakse Vedajale toetust vastavalt Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s ja RHAD-s sätestatud tingimusi. Vedajale makstava toetuse aluseks on reaalne liiniläbisõit lähtudes piletimüügisüsteemi andmetest, seejuures ei kanna Vedaja piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et Vedaja on piletimüügisüsteemi riketest piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud tasu- ja kuluriski, samuti asjaolude muutumise riski, välja arvatud ATL-s või seaduses sätestatud juhtudel. Vedajale makstakse igal kalendrikuul ATL kohustuste täitmise eest toetust, mille Tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale: ____ eur /km. Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse suurendamine ja vähendamine on võimalik ainult ATL-s või seaduses nimetatud alustel ja korras. Vedaja poolt teenuse osutamiseks vajalike seadmete kasutamisega kaasnevad teenusepakkujate kulud või tasud (tarkvaralitsentsid, turvasertifikaadid, riistvara rent, andmeside jne) sisalduvad liinikilomeetri hinnas ja Tellija neid Vedajale täiendavalt ei hüvita, välja arvatud kui hankedokumentides on sätestatud teisiti. Vedaja toetusest arvatakse maha „Toetussumma vähendamise aruande“ (ATL lisa 6) kohaselt toetusest maha arvatavad summad. Toetuse arvestamise aluseks olevat Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinda võib muuta ATL kehtivusaja vältel juhul, kui muutub kas tarbijahinnaindeks (THI) või Eesti keskmise töötasu indeks või diiselkütuse indeks Statistikaameti andmetel või gaasikütuse hinna indeks Statistikaameti või Transpordiameti andmete alusel või muutub muu kütuse hind või muutub mitu eelnimetatud näitajat, siis arvutatakse alltoodud valemi järgi liinikilomeetri hind ja ümardatakse 3 ( kolme ) koha ni peale koma: 4.5.1 T 1 = T RH AD x KSTI P 1 kus T 1 –liinikilomeetri hind I V kvartalis 2024 (euro/km); T RH AD –liinikilomeetri hind pakkumuses (euro/km); KSTI P 1 –ühistranspordi kütuseliikidega statistiline hinnaindeks perioodil P 1 KSTI P 1 = K S *(D P 1 *D O 1 + G P 1 *G O 1 + B P1 * B O 1 + X P 1 *X O 1 ) + P S *P P 1 + M S *M P 1 kus K S – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI (ühistranspordi statistiline hinnaindeks); D P 1 – diiselkütuse hinna muutu mi s e indeks perioodil P1 ( pakkumuse tegemise kvartal ile järgnev kvartal - 3 0 . september 202 4 ) võrreldes pakkumuse tegemise kvartal i diiselkütuse hinna indeksiga - aluseks on diiselkütuse hinna muutu mi se indeks id Statistikaametist; D O 1 – diiselkütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis o li d pakkumuses ATL täitmiseks, sh asendusbussid; G P 1 - CNG (maagaas + ) hinna muutu mise indeks perioodil P1 (pakkumuse tegemise kvartalile järgnev kvartal - 30.september 2024 ) võrreldes pakkumuse tegemise kvartali hinnaga - maagaasi hinna indeksi saamisel kasutatakse CNG keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti või Transpordiameti andmetel ; G O 1 – CNG kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis oli d pakkumuses ATL täitmiseks , sh asendusbussid; B P 1 - CBM (rohe g aas ) hinna muutu mise indeks perioodil P1 (pakkumuse tegemise kvartalile järgnev kvartal - 30.september 2024 ) võrreldes pakkumuse tegemise kvartali hinnaga - rohe gaasi hinna indeksi saamisel kasutatakse C BM keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti või Transpordiameti andmetel ; B O 1 – CBM kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis oli d pakkumuses ATL täitmiseks , sh asendusbussid; X P 1 – muu kütuse liigi hinna muutumise indeks perioodil P1 ( I II kvartal 202 4 ) võrreldes pakkumuse tegemise l arvestatud kütuse hinnaga - aluseks on Vedaja poolt kütuse eest tasutud arvete kaalutud keskmi ne hind perioodil P 1 ja Vedaja poolt pakkumuse tegemisel arvestatud kütuse hin d – juhul kui Vedaja ei ole ostnud vastavat kütust perioodil P1, siis selle kütuse hin d ei muutu võrreldes pakkumuse tegemisel arvestatud hinnaga ja näitaja X P 1 =1,0 ; X O 1 – muu d kütuse lii ki kasutavate busside osatähtsus bussidest, mis oli d pakkumuses ATL täitmiseks, sh asendusbussid; P S – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; P P1 – töötasu muutumise indeks perioodil P1 (pakkumuse tegemise kvartalile järgnev kvartal - 30.september 2024 ) võrreldes pakkumuse tegemise kvartali keskmise töötasu indeksiga - aluseks on Eesti keskmise töötasu indeks id Statistikaametist; M S – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; M P1 – THI muutumise indeks perioodil P1 (pakkumuse tegemise kvartalile järgnev kvartal - 30.september 2024 ) võrreldes pakkumuse tegemise kvartali THI- ga - aluseks on THI -d Statistikaametist. KSTI P 1 -d kasutatakse perioodile P1 järgneva kvartali ehk 2024.aasta I V kvartali liinikilomeetri hinna arvutamiseks , arvestades indeksite selgumiseni pakkumuses pakutud liinikilomeetri hinna ga ja tehes tasaarveldused alates kva r tali algusest. Kui liinide teenindamist alustatakse hiljem kui I V kvartal 2024, siis lükkub perioodi P1 lõpp ( 3 0 . september 202 4 ) edasi vastavate kvartalite võrra kuni teenindamise alustamisele eelneva kvartali lõpuni. 4.5. 2 T 2 = T 1 x KSTI P 2 T 2 – liinikilomeetri hind I kvartalis 202 5 (euro/km); T 1 – liinikilomeetri hind I V kvartalis 202 4 (euro/km); KSTI P2 – ühistranspordi kütuseliikidega statistiline hinnaindeks perioodil P2; KSTI P2 = K S *(D P2 *D O 2 +G P2 *G O 2 + B P2 * B O 2 +X P2 *X O 2 ) + P S *P P2 + M S *M P2 , kus K S – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis; D P2 – diiselkütuse hinna muutumise indeks perioodil P2 ehk I V kvartalis 202 4 võrreldes indeksiga I II kvartalis 202 4 ; D O 2 – diiselkütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks I V kvartalis 202 4 , sh asendusbussid; G P2 - CNG (maagaas+) hinna muutumise indeks perioodil P 2 ehk I V kvartalis 2024 võrreldes indeksiga I II kvartalis 202 4 - maagaasi hinnaindeksi saamisel kasutatakse CNG keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti või Transpordiameti andmetel ; G O 2 – CNG kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks I V kvartalis 202 4 , sh asendusbussid; B P2 - CBM (rohegaas) hinna muutumise indeks perioodil P 2 ehk I V kvartalis 2024 võrreldes indeksiga I II kvartalis 202 4 - rohegaasi hinnaindeksi saamisel kasutatakse CBM keskmist hinda vastavates kvartalites Statistikaameti või Transpordiameti andmetel; B O 2 – CBM kütusel töötavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks I V kvartalis 2024, sh asendusbussid; X P2 – muu kütuse liigi hinna muutu mise indeks perioodil P 2 ehk I V kvartalis 2024 võrreldes 202 4 I II kvartali keskmise hinnaga - aluseks on Vedaja poolt kütuse eest tasutud arvete kaalutud keskmine hind vastavatel perioodidel – juhul kui Vedaja ei ole ostnud vastavat kütust I II kvartalis 202 4 , siis selle kütuse hind ei muutu võrreldes pakkumuse tegemisel arvestatud hinnaga ja näitaja X P2 =1,0 . Edaspidi kasutatakse jooksva kvartali indeksi saamiseks sellele kvartali l e eelneva s kahe s teineteisele järgneva s kvartali s tasutud arvete alusel arvestatud kaalutud keskmiseid hindu; X O 2 – muu d kütuse lii ki kasutavate busside osatähtsus bussidest, mis olid kasutusel ATL täitmiseks I V kvartalis 202 4 , sh asendusbussid; P S – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis; P P2 – töötasu muutumise indeks perioodil P2 ehk I V kvartalis 202 4 võrreldes indeksiga 202 4 I II kvartalis; M S – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis; M P2 –THI muutumise indeks perioodil P2 ehk I V kvartalis 202 4 võrreldes indeksiga 202 4 I II kvartalis. 4.5.2.1 KSTI P2 kasutatakse I kvartali 202 5 liinikilomeetri hinna arvutamiseks. Kuni indeksite selgumiseni makstakse liiniveo teenindamise eest eelmise kvartali liinikilomeetri hinna alusel ja tehakse vastavad tasaarveldused 202 5 . aasta I kvartali jooksul. Kui liinide teenindamist alustatakse hiljem kui I V kvartal 2024, siis lükkub periood P2 ka edasi vastavate kvartalite võrra. 4.5.3 Järgmiste kvartalite kohta arvutatakse liinikilomeetri hinnad analoogselt punktis 4.5.2 tooduga, kasutades edaspidi vastavalt kahe teineteisele järgneva kvartali andmeid. (T3 – liinikilomeetri hind II kvartalis 202 5 ; T4 – liinikilomeetri hind I II kvartalis 202 5 jne.) 4.5.4 Statistikaamet koostab igaks aastaks kaalud ehk kulude osatähtsused valemisse, arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini (1. oktoobrist 30. septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul. 4.5. 5 Kui üks buss kasutab mitut kütuseliiki, siis arvutatakse iga sellise bussi kohta tegelikult ( näiteks 100 km läbimiseks ) kuluva kütuste summa st vastavate kütuste osatähtsused, mille alusel liidetakse vastava te bussid e andmed osadena valemitesse . Kui erinevad bussid kasutavad muid kütuseliike rohkem kui üks liik, siis tehakse arvutused busside osatähtsust arvesse võttes iga kütuseliigi kohta eraldi. Näidis: „202 3 .aastaks on YTSHI valemi tegelikud kaalud Statistikaametist ehk kütuse, palga ja muude kulude osatähtsused järgmised: 36 %; 46,6 % ja 17 ,4 %. Märkus: Arvestustes 2024.aastaks võetakse kasutusele vastavad kaalud 2024.aasta kohta jne . Pakkumuse LKM hind on näiteks 1, 5 0 euro/km. Kui võrreldes 202 3 I I kvartaliga on perioodil P 1 ehk II kv 2023 kuni I II kvartal 202 4 keskmine muutus kütuse hindades D P 1 =1,04; G P 1 =1,03; B P 1 =1,02; X P 1 = 1,0 (kas ei ole muutust või ei ole seda kütust kasutuses); ning busse on kasutuses vastavalt D O1 =10%, G O1 =50%, B O1 =40% ja X O1 =0 ; töötasus P P 1 = 1,05 ja tarbijahinnaindeksis THI P 1 = 1,01, siis KSTI P1 = 0, 36 *(1,04*0,10+1,03*0,50+1,02*0,40+1,0*0)+ 0, 466 *1,05+0,17 4 *1,01 = = 0, 36 *(0,104+0,515+0,408+0) + 0, 489 +0,1 76 = = 0, 36 *1,027 + 0,489+0,176 = = 0, 370 + 0,489+0,176 = indeks KSTI on 1,03 5 ehk muutus on +3, 5 % ja Tn = 1, 5 0*1,03 5 = 1, 55 3 euro/ km - on järgmise perioodi ehk I V kvartali 2024 aasta liinikilomeetri hind.“ Punktis 4.5. sätestatud viisil korrigeeritakse Vedaja toetuse aluseks olevat liinikilomeetri hinda 4 ( neli ) korda kalendriaastas. Vedaja tasu indekseerimise ajaline algushetk on liinide teenindamise alustamise kvartal . Üleplaanilise töö ehk sõiduplaanides mitte sisalduva veomahu eest toetust ei arvestata, välja arvatud eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja Vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral vastavalt ATL p 3.11 sätestatule on Vedajal õigus saada tasu vastavalt läbitud veomahule ka ilma Tellija eelneva kirjaliku kokkuleppeta. Nõudmisel teenindatavate peatustega liinide puhul on dokumendis RHAD Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2: Sõiduplaanid vastavate sõiduplaanide alaosas esitatud "Juhised nõudepeatuste toetuse arvestamiseks", kus on määratud töömahud nõudmisel teenindatavate liinilõikude kohta. Nõudmisel teenindatavate liinilõikude töömaht on arvutatud vastavalt nõudeliinilõigu teepikkusele, s.t vahemaa alates kohast, kust algab nõudeliinilõik kuni nõudesihtpeatuseni või kohani, kus jätkub põhiliinilõik. Nõudmisel teenindatavaid liinilõike teenindatakse ainult sõitjalt laekunud tellimuse, eelnevalt ostetud sõidupileti või valideeritud sõiduõiguse korral. Nõudeliinide teenindamiseks vajaliku valmisoleku tagamise kulud loetakse Vedaja kuluks ja need peavad sisalduma liinikilomeetri hinnas. ATL sätestatud kohustuste täitmise eest tasub Tellija vedajale hiljemalt veoteenuse osutamise kuu 10. kuupäevaks, erandina jaanuaris hiljemalt 30. kuupäevaks, ettemaksu summas 80 000 EUR ja tasub Vedaja toetuse ülejäänud osa vastaval kuul osutatud teenuse eest hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, kui on täpsustunud mahaarvamiste summa. Kvartali viimasel kuul tehakse tasaarveldused vastavalt indeksite muutumisele kvartali kõigi kuude kohta. Tellija kannab arvestatud toetuse Vedaja arvelduskontole nr eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale toetuse saamiseks nõuetekohase arve. Toetuse maksmise tähtaeg Vedajale lükkub edasi, kui Vedaja ei ole tähtaegselt esitanud ATL punktides 7.4.1. – 7.4.3. nimetatud aruandeid. ATL punktides 7.4.1 – 7.4.3 nimetatud aruannete esitamisega viivitamise korral maksab Tellija Vedajale toetuse välja 20 päeva jooksul alates Vedaja poolt kõigi ATL punktides 7.4.1 – 7.4.3 nimetatud nõuetekohaste aruannete esitamisest. Lepingu täitmistagatis ATL täitmistagatise suuruseks on 3 60 000 ( kolmsada kuuskümmend tuhat) eurot . Täitmistagatis tagab kõiki Tellija nõudeid Vedaja vastu, mis tulenevad ATL täitmisest, ülesütlemisest või rikkumisest, sh kuid mitte ainult Tellija leppetrahvinõudeid ja kahjuhüvitusnõudeid Vedaja vastu. ATL täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui Vedaja on Tellijale esitanud: maksekorralduse ATL punkti-s 5.1 . nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE261010220051437010 ,või; Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt ATL punkti-s 5.1. nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse Garantiikirja esitamata jätmisena. Lepingu sõlmimise järgselt antud esimene Garantiikiri peab kehtima vähemalt 1 (üks) aasta arvestatuna selle Vedaja poolt Tellijale üleandmise päevast. Pärast ATL sõlmimist Tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimest päeva. Kui Vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on Tellijal õigus ATL- s t taganeda ja nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele. Lepingu punktis 5.2.3 nimetatud Garantiikirjale järgnevalt on Vedaja kohustatud andma Tellijale uued Garantiikirjad hiljemalt 1 (üks) kuu enne eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemist ja kehtivusega arvestatuna eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 (üks) aasta. Lepingu lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav Garantiikiri peab kehtima vähemalt Lepingu lõppemise tähtpäevani +3 (kolm) kuud. Piletimüügiga seonduvad kohustused Bussidesse paigaldatavate piletimüügiseadmete soetamise/rentimise, tarkvara ja paigalduskulud kannab Tellija. Tellija kohustub tagama, et Vedajale antakse õigeaegselt üle ATL täitmiseks vajalik arv piletimüügiseadmeid . Liiniveomahu suurenemisel täiendavate busside rakendamise korral tagab Tellija Vedajale täiendavate piletimüügiseadmete kasutusse andmise. Vedaja initsiatiivil piletimüügiseadmete ümberpaigutamisega seotud kulud, piletiseadmete printeripaberi ostmise kulu ning Vedaja süül hävinud, kadunud või rikki läinud seadmete asendamise kulud katab Vedaja. Normaalse kasutamise käigus rikki läinud seadmete remondi- või asendamise kulud katab Tellija. Vedaja ei kanna piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et piletimüügisüsteemi rikked ei ole tekkinud Vedaja tegevuse tulemusena ja riketest on piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja peab lubama bussidesse piletimüügisüsteemi ja seadmete tööks vajaliku kaabelduse paigaldamist. Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki või valideerimist, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel. Vedaja kohustub osutama teenust üksnes bussidega, milles on toimivad piletimüügiseadmed. Vedaja kohustub toimetama bussi Tellija määratud ajaks Tellija määratud aadressile piletimüügiseadme paigaldamiseks, vahetuseks või parandamiseks. Tellija teavitab piletimüügiseadme paigaldamise, vahetuse või parandamise konkreetse aja Vedajale vähemalt 3 töö päeva ette. Kui Tellijast tulenevalt ei ole bussile piletimüügiseadme paigaldamine, vahetus või remont võimalik liini järgmiseks väljumisajaks ning RHAD-s nõutud arv asendusbusse on juba kasutuses ATL teenindamiseks, siis on Tellijal võimalik lubada ajutiselt teenuse osutamist ka bussiga, millel nõuetekohane piletimüügiseade puudub - sellisel juhul arvestatakse vastavas osas Vedaja tasu lähtudes Vedaja poolt Tellijale esitatud aruandes deklareeritud liiniläbisõidust. Juhul, kui piletimüügisüsteem lakkab töötamast liini teenindamise ajal või piletimüügiseadmes esineb rike, on lubatud liini teenindamise jätkamine lõpp-peatuseni. Lõpp-peatusesse jõudmise järel on Vedaja kohustatud toimetama rikkega piletimüügiseadmega bussi viivitamatult, kuid hiljemalt 6 tunni jooksul rikke ilmnemisest Tellija määratud asukohta piletimüügiseadmes esineva rikke kõrvaldamiseks, v.a p 6.5.2 sätestatud juhul. Juhul, kui piletimüügiseadmetes esineb tõrge asukohas, kus töötava piletimüügiseadmega asendusbussi tagamine mõistliku aja jooksul ei ole võimalik, jätkab Vedaja liiniveoteenuse osutamist, kuni asendusbussi saabumiseni ilma toimiva piletimüügiseadmeta. Punktides 6.5.1 ja 6.5.2 nimetatud olukordade tarbeks peavad bussides olema käsitsi täidetavad reservpiletid. Reservpiletite blankettide trükkimine ja soetamine on Vedaja kohustus. Reservpiletid peavad vastama õigusaktides sõidu pileti l e kehtestatud nõuetele ja olema isekopeeruvad (s.t. pealmine leht, millele kirjutab bussijuht andmed ja alumine leht koopia). Igas bussis peab olema liinile minnes vähemalt 100 reservpileti blanketti. Reservpiletid tuleb täita ka tasuta sõiduõigusega sõitjate registreerimiseks. Vedaja on kohustatud reservpiletite alusel lisama teenindatud sõitjate arvud liinide aruandlusesse. Tellija nõudmisel esitab Vedaja reservpiletite koopiad Tellijale. Punktides 6.5.1 ja 6.5.2 nimetatud olukordade tarbeks peavad bussides olema bussijuhile kättesaadavad liinide sõiduplaanid (näiteks paberkandjal) olukorraks, kus need ei ole juhile kättesaadavad piletimüügisüsteemi vahendusel. Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et: bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid vastavalt sõitja sõidusoovile ja kohustub väljastama sõitjale sõidupileti ja /või müüma sõidukaarte; bussijuht peab võimaldama sõitjal sõidupileti/sõidukaardi registreerimist või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutmist; bussides on Tellija poolt antud sõitjainfo; bussijuht laeb sularaha kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele; teeb koostööd Tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel, sealhulgas rakenda b T ellija soovitud meetmeid sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks; kasuta taks e piletimüügisüsteemi keskkonda; veendu takse sõitjal sõiduõiguse olemasolus õigusaktidega kehtestatud piirides. Bussijuht tagab, et sõidukaartide valideerimisel sõitjad sisenevad bussi esiuksest (v.a juhul kui Tellija on andnud teistsuguse juhise sõitjate sisenemise kohta konkreetsel liinil või kui sõitja soovib siseneda ratastooli või lapsekäruga või sõitjal esinevad muud analoogsed põhjused, mille tõttu sõitjal ei ole füüsiliselt võimalik siseneda esiuksest), ja kohustub küsima igalt sõitjalt andmeid sihtkoha peatuse kohta ning sisestama need andmed valideerimissüsteemi (v.a juhul kui Tellija on andnud teistsuguse juhise sõitjate sisenemise kohta konkreetsel liinil või kui sõitja soovib siseneda ratastooli või lapsekäruga või sõitjal esinevad muud analoogsed põhjused, mille tõttu sõitjal ei ole füüsiliselt võimalik siseneda esiuksest) . Tellija teavitab Vedajat sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste muutustest. Vedaja kohustub kasutama liinitöö reaalajas jälgimiseks dispetšerrakendust ning informeerima kõikidest tõrgetest liinitöös ja piletimüügiseadmete riketest, rikkumistest, kadumisest, lõhkumisest ja vargusest Tellijat hiljemalt sama tööpäeva jooksul juhtumi asetleidmisest, v.a. kui ATL on konkreetse juhtumi suhtes sätestatud teistsugune teavitustähtaeg. Tellija annab läbi piletimüügisüsteemi haldaja Vedajale ligipääsuõiguse(d) piletimüügisüsteemi keskkonnale. Tellijal ja seadusega määratud kolmandatel isikutel on õigus teostada kontrolli piletimüügiprotsessi üle ATL objektiks olevate bussiliinide bussides, mis seisneb peaasjalikult sõidupiletite müügikäibe jälgimises, kontrollostude sooritamises või kontrollis piletimüügiseadmete korrasolu üle. Vajadusel tagab Vedaja üksikpiletite müümise bussijuhi poolt vastavalt kehtestatud hinnale nii sularaha eest kui ka elektrooniliste , sh kontaktivabade , kaartide kasutamisel, kasutades Tellija poolt üle antud piletiseadmeid või reservpileteid p 6.5.3 sätestatud juhul. Piletimüügi eest Vedajale Tellija poolt täiendavat tasu ei maksta. Kui reisija käest pileti eest raha ei võeta, siis tagab Vedaja sõitjate registreerimise valideerimisega või paberpileti väljastamisega. Muud avaliku teenindamisega seonduvad õigused ja kohustused Lisaks muudele ATL-s sätestatud Vedaja kohustustele kohustub Vedaja korraldama ka bussijuhtidele, dispetšerite le ja Vedaja poolt nimetatavate le kontaktisikute le (veokorrald usjuht /logistik) koolitusi; Sealhulgas vähemalt 1 kuu enne teenuse osutamise algust tuleb Vedajal läbi viia ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorrald usjuht/ logistik) koolitus ATL nõuetekohase täitmise, teenuse turvalise osutamise ja klienditeeninduse kohta , sh bussisõitjaõigused . Koolitusplaani aluseks on mh bussidesse paigaldamisele kuuluvad Tellija juhistele vastavad sõitjateveo tüüptingimused (p 3.7.22), samuti on Tellijal õigus täiendada koolitusplaani ja koolitusmaterjale kooskõlas ATL sätete ja õigusaktidest tulenevate nõuetega. Vedaja peab tagama, et kõikidele ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorrald usjuht /logistik) viiakse läbi koolitus minimaalselt 1 kord aastas kogu lepinguperioodi vältel. Vedaja peab Tellija nõudmisel väljastama koolitustel osalejate nimekirjad koos koolitusel osalenute kinnitusega. Kõigist nimetatud koolitustest tuleb Tellijat informeerida ning Tellijal on õigus koolitustele saata enda esindaja. Kõik Tellija poolt antud koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse Lepingu tähenduses Tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab Vedaja tagama kõikide enda poolt Lepingu täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht osales koolitusel või mitte. Tellija kohustub ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenuse osutamisel: informeerima sõitjaid ATL objektiks olevate bussiliinide muutustest (välja arvatud ATL punktis 3.11. nimetatud muudatused) massiteabevahendite kaudu (muuhulgas võib Tellija informeerimiskohustuse täitmiseks kasutada piirkonna keskuse kodulehte, valla või linna kodulehte, infoteateid koolides, bussides ja peatustes); edastama Vedajale info piletihindade ja trahvide kohta piletita sõidu korral, mille alusel Vedaja paigaldab vastava teabe bussidesse ; teavitama Vedajat bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist; esitama Vedajale iga kuu 10. kuupäevaks ATL objektiks olevatel bussiliinidel eelmise kuu „Toetuse summa vähendamise aruande“ (ATL lisa 5), kuid antud kohustuse rikkumine ei välista Tellija õigust tugineda hilisemalt Vedaja toetuse vähendamise aluseks olevatele asjaoludele; koostama iga kuu 15. päevaks ATL objektiks olevate bussiliinide osasa eelmise kuu toetuse arvestuse aruande (ATL lisa 6); tasuma Vedajale osutatud teenuse eest ATL-s sätestatud korras. Tellijal on õigus määrata sõitjate teenindamiseks kasutatavate busside uste puhul sõitjate sisenemise ja väljumise kord ühepoolsete, Vedaja jaoks siduvate , juhistega. Vedaja : esitab Tellijale bussiliinide tegeliku töömahu aruanded liinide kaupa (ATL Lisa 1: Liinitöö näitajad liinide kaupa) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta; esitab Tellijale ebaregulaarsete veootsade aruande liinide kaupa (ATL Lisa 3: Ebaregulaarsete veootsade aruanne) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta ning ärajäänud ja lisatud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates või viidates Tellija kooskõlastusele; esitab Tellijale nõudeliinide kasutatavuse aruande (ATL Lisa 7: Nõudeliinide kasutatavuse aruanne) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta näidates ära nõudeliinilõikudega liinide vastavate lõikude tegeliku kasutuse kilomeetrites kuupäevade kaupa; edastab Tellijale kõik talle saabunud sõitjate kaebused ja ettepanekud, mis on seotud Vedaja poolt vedude korraldamisega vastava kaebuse või ettepaneku laekumisele järgnevaks tööpäevaks , sealjuures vastab kaebustele eelkõige Vedaja vastavalt asjaoludele ; edastab Tellijale kvartaalselt aruande osutatud teenuse kulude , tulude ja muude näitajate kohta , vastavalt ATL Lisa 2: Vedaja aruande ja taotluste vormid hiljemalt kvartali lõppemisele järgneva kuu 15 . kuupäevaks. Kvartali perioodideks on 01. jaanuar – 31. märts, 1.aprill – 30. juuni; 01. juuli – 30. september ning 01. oktoober – 31. detsember; esitab Tellija nõudmisel viimase määratud tähtpäevaks, vormis ja viisil täiendavad andmed ja aruandluse bussiliinide töö ja busside kohta, samuti muid Lepingu täitmisega seonduvaid andmeid, mida Tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks ; a ruandlus ja teated peavad olema eestikeelsed. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, samuti tulenevalt ÜTS-st ettevõtte raamatupidamisandmete kohta. Tellijal on õigus kontrollida ATL täitmist puudutavat Vedaja raamatupidamisalast algdokumentatsiooni, aruandeid ning muid dokumente vastavalt ÜTS §-le 23. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja ATL-le ning Vedaja poolt ATL nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab eelnimetatud kohustuste täitmise võimaldamiseks tegema kõik endast oleneva. Vedaja kohustub lubama Tellija poolt määratud isikutel kontrollida bussidele ja bussi juhtidele esitatavate ATL-s fikseeritud nõuete täitmist. Vedaja tagab, et ATL täitmisel järgitakse kinnitatud sõiduplaani. Bussijuhtidel on keelatud väljuda peatusest varem kui sõiduplaanis kinnitatud . Bussijuht ei tohi objektiivse põhjuseta väljuda peatusest hiljem kui sõiduplaanis kinnitatud . Vedaja kohustub ATL täitmise kõikidest puudustest ja kõrvalekalletest informeerima koheselt, s.t hiljemalt puuduse ilmnemisele järgneval tööpäeval Tellijat kirjalikult, v.a kui konkreetse rikkumise (nt hilinemine, piletimüügiseadmete rikked jne) suhtes ei tulene ATL-st teistsugust teavitamiskohustust. Vedaja teavitamiskohustused Käesolevas punktis sätestatud teavitamiskohustused rakenduvad lisaks Vedaja poolt igakuiselt esitatavale aruandele ebaregulaarsete veootste kohta (lisa 3). Vedaja teavitab T ellijat dispetšerrakenduse kaudu (p. 6.9) , mis on piletimüügikeskkonna osa, kus kogutakse ja kuvatakse piletimüügisüsteemist saadavaid andmeid busside liikumise kohta, rakenduses fikseeritakse sõidugraafikust ettejõudmised, hilinemised ja ärajäämised ning mille funktsionaalsus võimaldab reaalajas jälgida liinitöö täitmist. Rakenduse kaudu teavitab Vedaja esindaja liinitöö täitmisega seonduvatest probleemidest ja kõrvalekalletest, sh ka piletimüügiseadmete riketest. Hilinemised/ärajäämised Teavitada tuleb ainult ärajäämisi ja algpeatusest hilinemisi, mis on üle 10 minuti. Teavitada tuleb viivitamatult ehk 25 minuti jooksul algpeatusest määratud väljumisajast. Hiljem kui 2 tundi tehtud teavitused loetakse teavitamata sündmusteks. Hilinemise või ärajäämise korral tuleb teavitada iga veootsa kohta eraldi. Ärajäämise teavitus peab lisaks asendusbussi registreerimisnumbrile sisaldama infot, kas ja millal saadetakse asendusbuss, lisaks ka info, millal jõuab asendusbuss algpeatusesse või katkenud liini kohale sh välja tuua teenuse katkemise koht. Hilinemise teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist infot: sõiduplaanijärgsest ajast hilinemise aeg, hilinemise põhjus, kas hilinemine toob kaasa liini/veootsa ärajäämise. Kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele liiklustingimustele, siis lisatakse teatele tõendid olukorra kohta. Piletimüük ja fooride taga seismine linnaliikluses on arvestatud sõiduplaanis . Ummikuks loetakse eriolukorrast (Ilmastikuolud, suur avarii, teeremont) põhjustatud erakorralist liiklusseisakut. Hilinenud veoots on veoots, mis ei vasta regulaarse veootsa nõuetele, kuid ei ole ärajäänud veoots. Ärajäänud veoots on veoots: mida ei sooritatud või mille puhul sõiduk ei läbinud mingit osa liini marsruudist või kui buss ei peatunud mõnes liini peatuses sõitjate olemasolul või kui väljumine algpeatusest hilines enam kui 25 minutit või mille väljumine algpeatusest toimus sõidu plaani järgsest väljumisajast varem või väljumine ümberistumispeatusest toimus ümberistumisühendust sõiduplaanis määratud aja võrra ootamata. Piletimüügiseadme rikkest peab V edaja teavitama Tellijat 20 minuti jooksul rikke ilmnemisest. Seadme rikke teavitus peab sisaldama täpset informatsiooni rikke kohta, milline seade ei tööta, milliseid toiminguid ei saa seadmetega teha. Kui riket ei ole võimalik kaugtöö teel lahendada, tuleb teatada lähim võimalik aeg ja koht, kus Tellija tehnik saaks probleemi kohapeal üle vaadata (bussijuhi kontakt telefon). Vedaja kohustub enne liiniveo alustamist vastaval päeval veenduma, et bussis paiknevad turvakaamerad on töökorras (s.t Vedaja peab veenduma turvakaamera toimivuses vähemalt ühel korral igal päeval, mil bussi kasutatakse ATL teenindamiseks). Vedaja kohustub hiljemalt 60 minuti jooksul rikke ilmnemisest Tellijat teavitama turvakaamerate l esinevatest tõrgetest ja kõrvaldama puuduse või asendama mittenõuetekohase või mittetoimiva kaamera hiljemalt 5 töö sama päeva jooksul. 7.12 Tellija sõlmib bussijaamade kasutamise lepingud maakonnaliinide teenindamiseks ATL alusel teostatava liiniveo alguseks ja arveldab bussijaamadega. 7.13 Tellijaga kokkuleppel on Vedajal lubatud kasutada M2 ja M3 kategooria sõidukite asemel M1 kategooria sõidukeid /busse nõudepõhistel väljumistel ehk liinid el , 7.13.1 kus on terves ulatuses nõudepõhised väljumised ( liin on käigus ainult sellisel juhul ja ainult sellises mahus, kuhu on buss tellitud ), 7.13.2 nõudepõhis t e l väljumis t e l , millel puudub sõiduplaan ja vedu toimub ainult tellimuste alusel , 7.13.3 väljumis t el , kus on stabiilselt arvuliselt vähe sõitjaid, kes mahuksid M1 kategooria sõidukisse ja seda näitab vähemalt 1 kuu aruandlus . 7.14 Vedaja tagab Tellija poolt ette nähtud nõudepõhiste liinide tellimise võimaluse dispetšeri kaudu telefoni või e-posti teel vähemalt esmaspäevast pühapäevani kell 8. 00-1 6 :00 ja sõitja peab tellimuse esitama vähemalt 4 tundi enne soovitud sõitu. Tellija ja Vedaja vahelisel kokkuleppel teenindatakse täiendavalt ka nõudepõhiseid väljumisi ning nende osas peab s õitja tellimuse esitama vähemalt 12 tundi enne soovitud sõitu. Võimalusel võetakse tellimusi vastu ka lühema aja jooksul. Tellimusi ei võeta vastu pikema perioodi kohta kui 2 nädalat. Kui logistiliste järjekordade koostamisel selgub, et sõitja poolt soovitud aeg ei sobi logistikasse, võtab dispetšer sõit jaga ühendust ja lepib temaga võimalusel kokku uue sõiduga alustamise ja sihtkohta saabumise aja. Tellimust on võimalik tühistada dispetšeri kaudu nõudepõhise liini tellimisel hiljemalt 2 tundi enne soovitud sõi d u alustamise aega ja nõudepõhise väljumise tellimisel hiljemalt 12 tundi enne soovitud sõidu alustamise aega. Juhul, kui sõitja tellimust ettenähtud aja jooksul ei tühista ja samal ajal sõidukisse peale võtmise kohta tellitud ajaks ei ilmu ning see on juhtunud vähemalt k olm korda, on dispetšeril õigus keelduda selle kliendi edaspidisest teenindamisest. 7.15 Nõudepõhise liini ja nõudepõhise väljumise (edaspidi koos nõudeliin) teenindamisel arvestatakse vedaja liiniveoks liinikilomeetreid bussi asukohast väljumisest kuni bussi alalisse asukohta või järgmise liini teenindamise alguspeatusesse saabumiseni. Nõudeliinide teenindamine toimub ATL p 4.2 sätestatud liinikilomeetri hinna alusel. Vedaja kohustub teavitama Tellijale ATL täitmise alguseks nõudeliinide teenindamiseks kasutatavate busside asukoha Jõgevamaa piires, mille alusel nõudeliinide teenindamisel Vedaja tasu arvestatakse. Kokkuleppel Tellijaga võib ATL täitmisel nõudeliinide teenindamiseks kasutatavate busside asukoh t a Jõgevamaa piires muuta. 8 . Sanktsioonid Lepinguliste kohustuste rikkumiste puhul rakendatavatele sanktsioonidele kohaldatakse Eestis kehtivale seadusandlusele lisaks ATL-s sätestatu t . Väheolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: mistahes bussidele või bussijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmine, välja arvatud ATL punktis 8.3.1 – 8.3.1 4 nimetatud rikkumised; Vedaja ei teavita piletimüügisüsteem i dispetšerrakenduse kaudu Tellijat ja piletimüügisüsteem i haldajat piletimüügiseadmete riketest ja/või tõrgetest liinitöös (ärajäämised/hilinemised) või muudest asjaoludest (sh kaamera tõrgetest), mille suhtes Vedajal lasub ATL kohaselt teavitamiskohustus; Vedaja poolt ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine; ATL-st või õigusaktidest tuleneva V edaja kohustuse rikkumi n e Vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide poolt, mille kohta on Tellijale laekunud põhjendatud kaebus ; Vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine või neis tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine, v.a. kui konkreetse teavituskohustuse rikkumine on ATL järgi käsitatav olulise lepingurikkumisena; teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamise ja käitamise mittelubamine bussidele; mistahes muu ATL-s sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu nimetatud olulise lepingurikkumisena; Olulised lepingurikkumised on: mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.11 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud; piletimüügiga seonduvate kohustuste (sealhulgas piletimüügiseadmete kasutamisega või selles esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvate kohustuste) mistahes moel rikkumine , välja arvatud punkt 8.2.2 nimetatud rikkumine ; Vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud Tellijale uut ühenduse tegevusluba; Vedaja ei täida kohustust nõuetekohase Garantiikirja esitamise kohta; Vedaja ei tee vajalikku koostööd selleks, et paigalda bussidesse piletimüügiseadmeid või kõrvaldada piletimüügiseadmetes esinevaid vigu; kuus või enam ATL täitmisega seotud väheolulist rikkumist 3 kuu jooksul; Vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud Tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul; Vedaja, alltöövõtja või nende poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht ei täida ametialases tegevuses õigusaktidega kehtestatud nõudeid või Tellija poolt antud siduvaid juhised korduvalt ; V edaja rikub korduvalt kohustusi seoses bussidesse paigaldatavate turvakaameratega, sh kohustusi tagada juurdepääs kaamerate salvestistele; Vedaja kasutab ATL täitmisel busse, mille kasutamist ei ole Vedaja Tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta RHAD nõuetele (sh kui Vedaja ei esita pakkumuses nimetatud busse Tellijale ülevaatuseks hiljemalt RHAD -s sätestatud tähtajaks enne ATL teenindamise algust) ja/või ei ole Vedaja pakkumuses nimetatud bussidega vähemalt samaväärsed ja/või mille suhtes on korrakaitseorgan rakendanud sõidukeeldu; V edaja rakendab ATL täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole Vedaja eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastanud; Vedaja on märkinud oma pakkumuses, et kasutab bussidena alternatiivkütusel sõitvaid busse, kuid ATL teenindamiseks ei kasuta pakkumuses märgitud proportsioonile vastaval määral nimetatud kütuseliigiga sõitvaid busse ; Vedaja rikub p 3.7.2 5 sätestatud kohustusi; muu Vedaja rikkumine, mis on ATL või RHAD tingimuste kohaselt käsitatav olulise lepingurikkumisena . Iga väheolulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 150 euro võrra. Iga olulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 1500 euro võrra. Kui ATL-s on konkreetse rikkumise puhuks sätestatud erinev leppetrahv, on Tellijal õigus nõuda käesolevas punktis nimetatud leppetrahvide asemel konkreetse rikkumise suhtes sätestatud leppetrahvi. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega. Vedaja ATL-st tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused ja rikkumised fikseeritakse Tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel. Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse puuduse või rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse Vedajale tähtaeg puuduse või rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse või rikkumise olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teavitab Vedajat ATL nõuete rikkumisest või puudustest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest või puudustest teadasaamisest. Täiendava tähtaja andmine ei välista leppetrahvi. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole rikkumise või puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab Tellija Vedajat toimunud rikkumistest või puudusest , saates Vedaja poolt ATL-s märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused ja rikkumised loetakse fikseerituks ja Vedaja puuduste ja rikkumiste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks Tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui Vedaja ei pea Tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on Vedajal õigus esitada Tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul Tellija poolt vastava teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui Vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse Vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ning puuduse või rikkumise olemasolu tunnistanuks . Vedaja toetuse vähendamine vormistatakse ATL lisas 5 toodud vormil või Tellija valikul muus kirjalikus vormis, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakt e-posti aadressil iga kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira Tellija õigust rakendada leppetrahve ja toetuse vähendamist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 6 kuud enne toetuse vähendamist. Kõik ATL-s sätestatud sanktsioonid arvatakse maha Vedaja toetusest ning need kajastatakse aruandes, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakti e-posti aadressil iga kuu 15. kuupäevaks. Vedaja toetus loetakse Tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks Tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 5 vormi saatmisega Vedaja e-postile. Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava Vedaja toetuse vähendamise kajastamisest ATL Lisa 6 formaadis aruandes sõltumata Töövõtja poolt aruande allkirjastamisest. Pooled vabanevad vastutusest ATL mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, millised antud olukorras on vältimatud ja Poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mis kujutavad endast vääramatut jõudu. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket. ATL-s sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest. Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest. Lepingu kehtivus, lõpetamine ja muutmine Teenuse osutamise eelduslik algus on 01. 1 0 .2024 ning ATL kehtib 8 aastat alates teenuse osutamise algusest. Juhul, kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sealhulgas tulenevalt ATL sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest ei osutu võimalikuks ATL alusel teenuse osutamise alustamine eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse teenuse osutamist Tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist, seejuures peab Tellija Vedaja nõudel tagama, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise alguse vahele jääks vähemalt 12 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga. Teenuse osutamise algusest sõltub teenuse osutamise lõppkuupäev , mis muutub tagamaks vastavalt 8 aastase teenuse osutamise perioodi. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral ATL lõpeb ennetähtaegselt, Tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata. Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 30 päeva, kui: esineb vähemalt 2 Vedaja-poolset ATL p 8.3 nimetatud olulist lepingurikkumist 12 kalendrikuu jooksul; Vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ÜTS § 48 lõik e s 1 nimetatud asjaoludest; Vedaja-poolsed ATL rikkumised on tinginud Vedaja toetuse vähendamise ühes kuus vähemalt 10% ulatuses selles kuus Vedajale ilma rikkumisteta maksmisele kuulunud toetusest ja seda vähemalt 2 (kahel) kuul ülesütlemisele eelneva 15 kuu jooksul; Vedaja ei ole RHAD -s sätestatud tähtaegadeks esitanud Tellijale ülevaatuseks kõiki Vedaja pakkumuses nimetatud busse või busside ülevaatuse tulemusena tuvastatakse busside mittevastavused RHAD, õigusaktide või Vedaja pakkumuse tingimustele (sh juhul, kui Vedaja ei esita pakkumuses märgitud proportsioonis alternatiivkütusel sõitvaid busse) ning Vedaja ei ole rikkumist kõrvaldanud hiljemalt 10 päeva jooksul RHAD-s sätestatud tähtaja saabumisest, mil pakkumuses nimetatud bussid tuli hankijale ülevaatuseks esitada; Vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine; Vedaja majandustegevus on vähemalt kahel järjestikusel majandusaastal olnud kahjumlik või Vedaja ei ole esitanud Tellijale andmeid oma majandustegevuse kasumlikkuse kohta kooskõlas ATL nõuetega. ATL erakorralisel ülesütlemisel Tellija poolt Vedajast tingitud asjaoludel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni ATL täitmistagatise summa ulatuses. Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates Tellija poolt Vedajale ATL ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda ATL ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist. Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL- i ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda . ATL lõpetamisel ennetähtaegselt Tellija poolt Vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub Vedaja jätkama ATL täitmist maksimaalselt 6 kuu kestel alates ATL ülesütlemisest, kui Tellija seda nõuab või seni, kuni Tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist, vastavalt sellele kumb tähtaeg või sündmus saabub varem. Tellijal on õigus määrata ATL ülesütlemis e teates lühem periood, mille vältel Vedaja on kohustatud ATL täitmist jätkama. ATL ennetähtaegsel lõpetamisel punktis 9.5 sätestatud alustel tagastatakse Vedajale ATL täitmistagatis, arvestades sellest maha Vedaja võlgnevused Tellija ees. ATL muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõppsätted Kõik ATL-st tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. Kõik ATL ja selle lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Pooled on kokku leppinud, et käesolev ATL on haldusleping. Poolte andmed TELLIJA VEDAJA MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80229484 Registrikoo d Aadress Silla 2, Põltsamaa linn Aadress Telefon: +372 5388 0540 Telefon: e-post:
[email protected] e-post: arvelduskonto nr EE261010220051437010 arvelduskonto nr Kontaktisik: Kontaktisik: Kristjan Noormägi Juhatuse liige telefon: 5388 0540 Telefon: e-post:
[email protected] e-post: