Eesti seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 10.05.2023 nr 11-3.1/3285-1 [email protected] Eesti seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 9 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“ eelnõu juurde SISSEJUHATUS Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumine toimub Brüsselis. Eurorühm koguneb mais kolmes formaadis. Esmalt saavad eurorühma ministrid traditsioonilises koosseisus ülevaate Euroopa Komisjoni kevadisest majandusprognoosist. Eriteema arutelude sarjast käsitletakse seekord geopoliitilistest pingetest tingitud struktuurseid väljakutseid ettevõtetele. Ministrid saavad ülevaate arenenud riikide G7 ühenduse rahandusministrite ja keskpankade juhtide maikuu kohtumisest. Pangandusliidu formaadis1 annavad ühtse pangandusjärelevalve (SSM) järelevalvenõukogu ja ühtse kriisilahendusnõukogu (SRB) juhid ministritele korralise ülevaate finantssektorist. Eurorühma laiendatud koosseisu koosolekul jätkuvad arutelud digieuro üle, käsitledes seekord aspekte, mis puudutavad digieuro ülepiirilist kasutust. Lisaks arutavad ministrid kapitaliturgude liidu laiemaid strateegilisemaid küsimusi muuhulgas komisjoni järgmise koosseisu töökava planeerimise valguses. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel on eesistuja eesmärk saavutada üldise lähenemise kokkulepe krüptovarade maksustamisalast halduskoostööd reguleeriva direktiivi eelnõu suhtes. Komisjon tutvustab ettepanekut ELis pankade kriisiohjamise- ja hoiusekindlustuse raamistiku tugevdamiseks. Venemaa Ukraina vastu suunatud agressiooni majandusmõjusid käsitlevas arutelus saavad ministrid ülevaate Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rakendamisest ja arutlevad sanktsioonidest mööda hiilimise teemal. Värske ülevaate saavad ministrid ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab kohtumisel rahandusminister Mart Võrklaev. 1 ilma euroala väliste riikideta, aga koos Bulgaariaga 1 1. EURORÜHMA KOHTUMINE 1.1 Arengud euroala majanduses Euroopa Komisjon tutvustab ministritele samal päeval (15.05) avaldatavat Euroopa Komisjoni värsket majandusprognoosi. Eeldatavalt on väljavaade talveprognoosiga võrreldes mõnevõrra optimistlikum tänu energiahindade langusele, kuid riskid on geopoliitilistest pingetest ja jätkuvast ebakindlusest tingituna endiselt languse suunas. Energia kokkuhoiumeetmete lõdvenedes ja naasmisel kriisieelse tarbimiskäitumise juurde võivad probleemid taas naasta. Võtame värske majandusprognoosi info teadmiseks. Esimeses kvartalis kasvas euroala majandus 0,1%. Inflatsioon on läinud aasta oktoobri tipust (10,6%) eelkõige tänu energiakandjate hindade alanemisele küll aeglustunud, kuid püsib jätkuvalt kaugelt üle keskpanga sihiks seatud 2% taseme. Aprillis kiirenes euroala inflatsioon 7 protsendile märtsi 6,9 protsendilt. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud rohkem kõikuvad energia ja toidu hinnad, aeglustus 5,7 protsendilt 5,6 protsendile. Euroopa Keskpank jätkas mais intressimäärade tõstmist – viimane tõus oli 25 baaspunkti, millega enim jälgitud baasintressimäär (hoiustamise püsivõimaluse intressimäär) kerkis 3,25%-le. Intressitõusu tempo aeglustus, kuid keskpank andis mõista, et intressimääradel on veel tõusuruumi kuni inflatsioon on selgelt piisaval langustrendil. Tööpuudus euroalal püsib rekordiliselt madal, ulatudes märtsis Eurostati andmeil 6,5%-le ning euroala suurimas majandusruumis Saksamaal 2,8%-le. Selline pingeline seis tööturul tugevdab palgasurvet, mis raskendab keskpangal inflatsiooni ohjeldamist. Laenuraha kallinemisest kahanes laenunõudlus euroalal aasta esimeses kvartalis kiireimas tempos 2008/2009. a finantskriisist. Pangad jätkasid laenutingimuste karmistamist. Eesti SKP langes Statistikaameti kiirhinnangul esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 4%, eelnenud kvartaliga võrreldes jäi SKP samale tasemele. Inflatsioon aeglustus aprillis märtsi 15,3 protsendilt 13,16 protsendile. 1.2 Eriteema: geopoliitilistest pingetest tingitud struktuursed väljakutsed ettevõtetele Ministrid arutlevad selle üle, millised on energiakriisist tingitud püsivamad väljakutsed Euroopa ettevõtetele ning milliste poliitikameetmetega oleks kõige mõistlikum reageerida nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et mitte kahjustada ühisturgu ning säilitada samas stiimul säästlikumaks tarbimiseks ja üleminekuks alternatiivsetele kliimasõbralikematele lahendustele. Arutelu keskmes on just ettevõtete võimalik toetamine, seni on leevendusmeetmed olnud valdavalt suunatud majapidamistele. Euroopa Komisjon on koostanud diskussiooni aluseks arutelupaberi, milles kirjeldatakse probleemi, mis on eeldatavasti eriti terav energiamahukates sektorites, kus ettevõtted pole saanud kõiki kasvanud kulusid toote lõpphinda üle kanda ja millega võib kasvada pankrotioht. Samuti kirjeldatakse komisjoni erinevaid suuniseid pandeemia- ja energiakriisi leevendusmeetmete kujundamiseks, toetustega tegelikult kujunenud olukorda ning erinevaid poliitikameetmeid, mida võiks edaspidi rakendada. Läbiv soovitus on, et igasugused toetusmeetmed peavad olema senisest paremini sihitud, et mitte ülemäära koormata 2 riigieelarvet, ning ajutised. Samuti tuleb abi suunata eelkõige elujõulistele ettevõtetele, arvestades, et osad ärimudelid võivad muutunud oludes olla aegunud, ning soodustada struktuursetes muutustes majanduses ressursside, sh tööjõu, ümber jaotamist. Eesti on läbivalt rõhutanud, et toetusmeetmed ei või kahjustada ELi ühisturgu ning peavad olema sihitud ja ajutised ning säilitama stiimuli uute oludega kohanemiseks. Lähtume aruteludes Eesti seisukohtadest komisjoni suunistele erinevate toetusmeetmete kujundamiseks, mis on võetud muuhulgas Euroopa tööstuse arendamise kava kohta veebruaris. Nendes nõustume riigiabi reeglite muutustega, mis on piiritletud rohepöörde ning energiasõltumatuse saavutamisega seotud valdkondadega ning millega lihtsustatakse ja kiirendatakse riigiabi lubade menetlemise protsessi. Euroopa Liidu poolse ühisrahastuse puhul on vajalik kiiresti realiseerida esmalt juba planeeritud investeeringud ning kus võimalik seda fookust veelgi parandada. Uue instrumendi loomise eelduseks on põhjalik vajaduste ja rahastamisvõimaluste analüüs ja selle rahastamine ei tohi halvendada liikmesriikide juba olemasolevat rohe- ja energiapöörde realiseerimise investeerimisvõimekust. - Vabariigi Valitsuse 2.veebruari 2023 istungil kinnitatud „Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“. 1.3 Ülevaade olukorrast pangandusliidus Ühtse pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu juht Andrea Enria ja ühtse kriisilahendusnõukogu juht Dominique Laboureix annavad ministritele korralise ülevaate viimastest arengutest finantssektoris ja Euroopa pangandussüsteemis tehtud sammudest kriisikindluse tugevdamiseks. Euroopa pangandus on USA keskmise suurusega pankade ümber tekkinud turbulentsis hästi vastu pidanud, milles on ilmne roll Euroopas kõikidele pankadele (mitte üksnes suurtele nagu USAs) kehtestatud rangetes reeglites ning pidevas järelevalves. Samuti on ärimudelid erinevad. Siiski on USAs toimuvas ka Euroopa jaoks kasulikke õppetunde ning uusi arenguid, millega arvestada. Näiteks kogemus, kui kiiresti digi- ja sotsiaalmeedia ajastul hoiused pangast välja võivad voolata. Lisaks vajab pangandusliit töö jätkamist puudu olevate elementidega – jätkuvalt on hea lahenduseta piisava likviidsuse tagamine kriisilahenduses. Muuhulgas pole kõik riigid ikka veel ratifitseerinud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi, millega luuakse pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile kaitsemeede. Võtame informatsiooni olukorrast teadmiseks ning soovime, et ESMi reform lõpule viidaks ja veel viimane riik lepingu muudatused ratifitseeriks. 1.4 Keskpankade digiraha – ülepiirilise kasutuse aspektid Teine pikem arutelteema, mida käsitletakse eurorühma laiendatud koosseis, on digieuro ja selle võimalik ülepiiriline kasutus - maailmas tegeleb oma valuuta digivariandi loomisega üle 100 keskpanga. Siin on mitmeid nüansse ja otsustuskohti – näiteks, kas rahvusvaheline kasutus võiks olla pigem projekti kaugem eesmärk, mis ei peaks takistama digieuro kasutuselevõttu esimeses faasis ja emaksete jaoks euroala siseselt, või peaks see kohe olema kesksel kohal, kuna on oluline aspekt euro rahvusvahelise rolli ja euroala rahapoliitika suveräänsuse kindlustamisel. Teisalt on Euroopa Liidus ka selliseid euroala väliseid riike, mis ei plaani oma digitaalset keskpangaraha 3 kasutusele võtta – tekib küsimus, kuidas digieurot sellistes riikides kasutada. Samuti milline peaks digieuro kasutus olema väljaspool Euroopa Liitu, et sellest ei tekiks riske finantsstabiilsusele. Või kuidas üldse tagada, et digieuro oleks ühilduv teiste keskpankade digirahadega? Leiame, et digieuro tuleks luua rahvusvaheliselt kasutatavana ja suhtlevana teiste keskpankade digirahadega. Selle kasutamine piiriülestes jaemaksetes tugevdaks euro rahvusvahelist rolli – võimalikud riskid saab maandada disainilahenduste ja kaitsemeetmetega. ELi sees võiks digieuro kasutamine olla avatud ka euroala välistele riikidele, luues selleks ELi sisesteks jaemakseteks ühtse mitmeid vääringuid ühendava digitaalse keskpangaraha süsteemi. Samal ajal peab töö jätkuma ka hulgimaksete kontseptsiooniga. 1.5 Kapitaliturgude liit Eurorühma juhi plaan on käivitada arutelu, kuidas viia ellu märtsis toimunud euroala tippkohtumisel taas kord kõlanud üleskutse kapitaliturgude liidu loomisega kiiremini edeneda. Vaja on seda Euroopa ettevõtete rahastamisvõimaluste avardamiseks muuhulgas rohe- ja digipöörde ellu viimiseks, innovatsiooni rahastamiseks, majanduskasvu kiirendamiseks ning euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks. Edenemist pidurdab kapitaliturgude liidu koosnemine väga paljudest üksteisega seotud ja tihti tehnilistest elementidest, mis võivad takerduda kitsastesse erihuvidesse. Nii on Euroopa kapitaliturud jätkuvalt killustunud ja kaugel oma potentsiaalist. Eurorühma juhi plaan on käivitada avaram strateegiline poliitiline diskussioon, kuidas reaalselt edasi liikuda. See toimuks paralleelselt, kuid eraldi kapitaliturgude liidu nende elementide aruteludest, mille kohta eelnõud on juba esitatud. Siht on markeerida prioriteedid ja visandada võimalik töökava komisjoni järgmise koosseisu jaoks. Kuna lihtsamad elemendid on juba töös, on järg keerulisemate ja vastuolulisemate teemade juures, mis puudutavad muuhulgas järelevalve, maksu- ja maksejõuetuse protsessi harmoneerimist. Eurorühma juht plaanib teemat regulaarselt päevakorras hoida ja on pakkunud välja vastava töökava, millele küsitakse ministrite arvamust ja võimalikke täiendusi. Plaan on aruteludesse kaasata ka erinevaid mõttekodasid ja turuosaliste esindajaid. Eesmärk on välja selgitada valdkonnad, kus lähemas või keskpikas vaates on kõige tõenäolisem poliitiliselt edu saavutada. Eesti toetab kapitaliturgude liidu loomist, et mitmekesistada ettevõtete, sealhulgas keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete ning innovaatiliste ettevõtete rahastamisvõimalusi ja lihtsustada kapitali kättesaadavust. Teisalt pakuks see tulusamaid ja mitmekesisemaid investeerimisvõimalusi ka Euroopa jae- ja institutsionaalsetele investoritele. Kapitali kaasamist võiks veelgi soodustada läbi alternatiivsete rahastamisviiside – ühisrahastus, plokiahel. Komisjoni viimaseid algatusi kapitaliturgude liidu edasi arendamiseks olid 7. detsembril 2022. a avaldatud ettepanekud, mille kohta rahandusministeeriumis ette valmistatud Eesti seisukohad on esitatud valitsusele kinnitamiseks. Ettepanekud on kahel teemal: kliirimine ja börsile ettevõtetele noteerimine. Lahendatakse seda, et ettevõtted pääseksid paremini kapitaliturgudele ning kliirimisteenus ELis oleks atraktiivsem ja väheneks sõltuvus kolmandatest riikidest. Mitmeid protseduure tehakse lihtsamaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks. Eesti seisukohad on üldiselt komisjoni eesmärke ja ettepanekuid toetavad. Seisukoht: - Eesti toetab eurorühma juhi algatust selgitada välja valdkonnad, kus on lähemas ja keskpikas vaates kõige tõenäolisem kapitaliturgude liidu loomisega edasi liikuda. 4 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOHTUMINE 2.1 Direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta krüptovaradega seonduvalt - Üldise lähenemise kokku leppimine Direktiivi muudatusega laiendatakse maksuhaldurite teabevahetust virtuaalvääringutele ning tehakse muid maksualast halduskoostööd tõhustavaid täiendusi. Direktiiv pakub liikmesriikidele lahendusi maksustamisel ette tulevate raskuste ületamiseks, mida on oluliselt keerulisem või võimatu saavutada üksnes riigisiseste meetmetega. Alates 2027. a peavad virtuaalvääringu teenuseid pakkuvad isikud esitama Maksu- ja Tolliametile iga-aastaselt teavet oma klientide kohta, kes vahetavad krüptovara või teevad krüptovara ülekandeid. Teiste liikmesriikide residentide kohta kogutud teavet jagatakse asjaomaste riikide maksuhalduritega. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 4. mai 2023. a istungil kinnitatud Eesti seisukohtadele toetame kõiki selle ettepaneku maksualast halduskoostööd tõhustavaid muudatusi. Kõige olulisemad on krüptovara alase aruandluse sisseviimine, finantskontode alase aruandluse tõhustamine ning muudatused, mis laiendavad maksuhalduritel olemas oleva teabe jagamise võimalusi. Muudatuste rakendamine aitab võidelda maksudest kõrvalehoidumiste vastu ning luua võrdsema ettevõtluskeskkonna. Krüptovara andmed võimaldavad krüptokauplejatelt senisest efektiivsemalt maksu koguda, kes praegu tegutsevad paljuski maksuhaldurite eest varjatult. Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek nägi ette direktiivist tulenevate aruandluskohustuste eest määratavate karistuste ühtlustamist. Eesti leiab, et sanktsioonipoliitika peab jääma iga liikmesriigi enda otsustada. Läbirääkimiste käigus sai karistuste ühtlustamist puudutav osa liikmesriikide nõudmisel direktiiviettepanekust eemaldatud ja heakskiitmiseks esitatavas lõpliku teksti kohaselt jääb sanktsioonipoliitika iga liikmesriigi enda otsustada. Eesistuja riigi ettepanek on Eesti seisukohtadega kooskõlas ja saame eesistuja riigi ettepanekuga nõustuda. Seisukoht: - Eesti toetab eesistuja riigi poolt esitatud eelnõu teksti, mis on kooskõlas Eesti seisukohtadega krüptovarade maksustamisalase halduskoostöö direktiivi eelnõu kohta kujundatud seisukohtadega. Leiame, et muudatuste rakendamine aitab tulemuslikumalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja aitab kaasa võrdsema ettevõtluskeskkonna loomisele. 2.2 Pankade kriisilahendus ja hoiusekindlustuse raamistik - Arutelu Euroopa Komisjon esitas 18. aprillil 2023. a reformiettepaneku ELis pankade kriisiohjamise- ja hoiusekindlustuse raamistiku tugevdamiseks. Komisjon tutvustab ministritele eelnõu ettepanekut, mille järel on ministritel võimalus esimeseks ühiseks mõttevahetuseks. Tänu ühtsetele reeglitele on ELi pangandussektor muutunud vastupidavamaks - finantseerimisasutused on hästi kapitaliseeritud, likviidsed ja nende üle tehakse hoolikat 5 järelevalvet. Kogemused on siiski näidanud, et raskustesse sattunud keskmise suurusega ja väiksemate pankade probleemide korral ei ole järgitud kokku lepitud kriisilahendusraamistiku lahendusi. Mõnedel juhtudel on panga vahendite või pangandussektori rahastatavate eraturvavõrkude (hoiuste tagamise skeemide ja kriisilahendusfondide) asemel kasutatud maksumaksjate raha. Komisjoni ettepanek võimaldab järelevalve- ja kriisilahendusasutustel korraldada mis tahes suuruse ja ärimudeliga maksejõuetu panga nõuetekohase turult väljumise. Eelkõige on tänu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori enda poolt rahastatavaid turvavõrke hoiustajate kaitsmiseks, näiteks viia need maksejõuetust pangast üle elujõulisesse panka. Selline turvavõrkude kasutamine täiendab pankade endi kahjumikatmisvõimet, mis jääb probleemide korral endiselt esimeseks kaitseliiniks. Kokkuvõtlikult aitab reformiettepanek tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust ja selle konkurentsivõimet. Ettepanekul on kolm suuremat eesmärki: 1. Hoida finantsstabiilsust ja kaitsta pankade probleemide korral maksumaksjate raha; 2. Kaitsta reaalmajandust panga maksejõuetuse tagajärgede eest; 3. Anda hoiustajatele veelgi tugevam kindlustunne. Nende eesmärkide saavutamiseks on komisjon välja pakkunud kriisiolukordades hoiuste tagamise skeemide kasutamise hõlbustamise (hoiuste väljamakse alternatiivina), et kaitsta hoiustajaid (füüsilisi isikuid, ettevõtteid, avaliku sektori asutusi jne) kahjumi eest, millega omakorda hoitakse ära tagajärgede ülekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne mõju ühiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvavõrkudele (hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid), kaitseb ettepanek paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole sellisel juhul vaja kasutada finantsstabiilsuse säilitamiseks. Lisaks pakub komisjon välja võlanõuete hierarhia muutmise maksejõuetusmenetluses. Hoiuste tagamise skeeme saaks ettepaneku järgi kriisilahenduse eesmärgil kasutada ainult pärast pankade kahjumikatmisvõime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul oli kavas kasutada kriisilahendust. Hoiuste tagamise vahendeid saaks kasutada suure hoiuste osakaaluga pankade hoiuste puhul, mis kuuluks kriisilahenduse korral allahindamisele (8 % panga kõigist kohustustest) ja kantakse üle teise panka. Kriisilahendus on peamine kriisiohjamise vahend, mida kriisilahendusasutused saaksid tulevikus probleemide korral kasutada. Erinevalt panga likvideerimisest võib kriisilahendus olla ühiskonnale vähem koormav, sest pangakliendil jääb juurdepääs oma kontodele alles, näiteks kui konto (vahendid) kantakse üle teise panka. Lisaks säilivad kriisilahenduse korral panga kriitilise tähtsusega funktsioonid, mille jätkumine säilitab kasu majandusele ja ühiskonnale üldisemalt. Hetkel tuleb ELis tagada 100 000 eurot hoiustaja kohta igas pangas, kus ta hoiust omab. Ettepanekuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele (st haiglatele, koolidele, omavalitsustele) ning rahale, mille pangakliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse (st investeerimisühingutesse, makseasutustesse, e-raha asutustesse). Ettepanek sisaldab ka ühtlasemat hoiustajate kaitset ajutiselt 100 000 eurot ületavate hoiuste puhul, mis on seotud konkreetsete elusündmustega (nt elamukinnisvara müük, pärand või kindlustushüvitised). Lisaks 100 000 eurole hoiustaja kohta tuleks tulevikus tagada sellisel juhul kuni 500 000 euro suurused ajutiselt suured hoiused. Hetkel kehtib selline lisakaitse Eestis kuni 100 000 euro suuruses summas. 6 Võlanõuete hierarhia muutmisel antakse kõikidele hoiustele (tagatud hoiused ja hoiuste tagamise skeemide nõuded, kodumajapidamiste ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tagamata hoiused ja muud tagamata hoiused) muude võlanõuete suhtes eeliskaitse. Nii soovib komisjon tõhustada ja ühtlustada hoiustajate kaitset, eristades selgelt hoiuseid muudest võlanõuetest, mille arvelt kantakse panga maksejõuetuse korral kahju. See muudatus vähendab tõenäoliselt oluliselt pankade võlausaldajate (eelkõige võlakirjaomanike) motivatsiooni ja õigusi, mis mõjutab omakorda negatiivselt kriisilahenduse tarbeks emiteeritavate võlakirjade emissioone. Põhjalikumad läbirääkimised eelnõu üle algavad Euroopa Liidu nõukogu töögrupi tasemel 24. mail 2023. a. Eesti täpsemad seisukohad reformi kohta esitame Vabariigi Valitsusele eraldi. Esmase analüüsi põhjal on Eesti üldised seisukohad järgmised: Seisukohad: - Eesti toetab Euroopa Liidus pankade kriisiohjamise- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamist, et vältida probleeme pangandussektoris ja säilitada finantsstabiilsust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust, kui pangandussektoris peaks siiski probleeme tekkima. - Toetame hästi toimivat ja tugevat kriisilahendusraamistikku, milles kokkulepitud põhimõtteid järgitakse ka pankade probleemide korral ja kriisiolukorras. Võlausaldajate hierarhia muutmisel ja hoiusekindlustuse vahendite lubamisel kriisi lahendamiseks tuleb leida mõistlik tasakaal, et hoiustajate usaldus püsiks kõrge, samas kui maksumaksja raha oleks kaitstud ja panga erinevate võlausaldajate ootused kooskõlas reaalsusega kriisiolukorras. - Koormus hoiusetagamisefondile ja riigivahenditele peab ka pärast reformi, eelkõige kriisiolukordades hoiuste tagamise skeemide kasutamise hõlbustamise tulemusel ja ajutiselt kõrgemate hoiuste tagamisel, jääma kontrollitavaks ja mõistlikuks. - Raamistiku reformi käigus tuleb arvestada globaalselt pangandussektoris tekkinud - probleemide ja kriisilahenduse õppetunde, näiteks digiühiskonna mõju probleemide levikul ja sellest tulenevaid väljakutseid. 2.4 Venemaa Ukraina vastu suunatud agressiooni mõjud majandusele ja rahandusele - Arvamuste vahetus Komisjon annab ministritele ülevaate Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rakendamisest. Seekord on fookuses impordi- ja ekspordimeetmetega seotud sanktsioonidest hoidumine tolli vaatest. Ministritel on võimalus arvamuste vahetuseks. Seniste sanktsioonipakettide oluliseks osaks on olnud piiravad meetmed erinevatele kaubagruppidele nii impordile Venemaalt kui ka ekspordile Venemaale. Piiravate meetmete rakendamisel on äärmiselt oluline nende ühetaoline käsitlus ning tihe koostöö ja infovahetus tolliasutuste vahel. Eesti on kogu protsessi vältel pidanud vajalikuks sanktsioonide rakendamisel minimeerida erandeid, sh ka üleminekuperioode. Erisused võivad anda alust nii erinevateks tõlgendusteks rakendamisel kui ka lihtsalt võimalust leida sanktsioonidest kõrvalehiilimise võimalusi. 7 2.5 Euroopa majanduse taastumine Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine - Arvamuste vahetus Komisjon annab ministritele ülevaate taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seisust. Väljamakseid on tehtud 253 miljardi euro ulatuses, kuid mitmete viivituste tõttu võib tekkida raskusi ette nähtu aja jooksul vahendite ära kasutamisega. Mitmed riigid, sealhulgas Eesti, on esitanud taotluse taastekava kohandamiseks. Liikmesriigid on aktiivsemalt taotlenud ka taasterahastu raames võimaldatud sooduslaene – taotlustega katmata on veel 80 mld eurot. Ministritel on võimalus jagada mõtteid taaste- ja vastupidavusrahastu raames võimaldatud soodsatel tingimustel laenude vajaduse ning rahastu tulemuspõhise struktuuri üle. 2.6 Muud küsimused Muude teemade all annab eesistuja ülevaate finantsteenustega seotud eelnõude menetlemise seisust. Komisjon ja eesistuja annavad ministritele ülevaate G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumisest ning Rahvusvahelise Valuutafondi 10.04-16.04 Washingtonis toimunud kevadkoosolekust. Olulisemateks teemadeks olid globaalse majanduskasvu riskid, kõrge inflatsioon, suurenenud finantsstabiilsuse väljakutsed ja arenevate riikide kasvav võlakoormus. Ministrite hommikusöögil annab komisjon ülevaate oma värskest majandusprognoosist ning eelmisel päeval toimunud eurorühma kohtumisel käsitletud teemadest. Samuti arutatakse ja plaanitakse kokku leppida järgmise Euroopa Investeerimispanga (EIB) presidendi valimise protseduur (ajavahemikuks 2024-2029). Praeguse presidendi W.Hoyeri mandaat saab läbi 2024. aastal. Kohtumise raames toimub ka ELi iga-aastane majanduspoliitika arutelu Lääne-Balkani riikide2 ja Türgiga (EL kandidaatriigid). Arutelu aluseks on nimetatud riikide poolt esitatud 2023–2025. a majandusprogrammid. Regulaarsed kohtumised aitavad neid riike lähemale ELi majandustele ja valmistavad ette nende osalemist Euroopa poolaasta protsessis. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on oluliselt mõjutanud ka Lääne-Balkanit ja Türgit pidurdades majanduskasvu, suurendanud inflatsiooni ja finantsstabiilsuse riske. See on halvendanud riigirahanduse olukorda ning seadnud ohtu toiduainete ja energiaga varustatuse. Arvestades suurt ebakindlust sõjaga kaasnevate edasiste mõjude suhtes peaksid nimetatud riigid olema edaspidigi valmis majanduskasvu-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas sihipäraste ja ajutiste meetmete võtmiseks. Range eelarvepoliitika aitab alandada inflatsiooni ja tagada riigirahanduse jätkusuutlikkuse. Majanduse vastupidavuse suurendamiseks pikemas vaates peaksid kõik riigid kiirendama rohe- ja digiüleminekut (täitma emissioonide vähendamise, energiatõhususe suurendamise kohustusi ja taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke 2023. aastaks). Samuti peaks rakendama hea juhtimistava ja õigusriigi põhimõtteid. EL kutsub riike üles täitma nende majandusprogrammides toodud makromajanduse ja struktuuripoliitikate eesmärke.Dialoog nimetatud riikidega jätkub 2024. aastal ning laieneb siis Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale, kes on saanud samuti EL kandidaat- või liitumiperspektiiviga riigi staatuse. 2 Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (viimane on potentsiaalne kandidaatriik). 8  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad 15. mai 2023. a eurorühma kohtumisel ja 16. mai 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil: Kapitaliturgude liit - Eesti toetab eurorühma juhi algatust selgitada välja valdkonnad, kus on lähemas ja keskpikas vaates kõige tõenäolisem kapitaliturgude liidu loomisega edasi liikuda. Direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta krüptovaradega seonduvalt - Eesti toetab eesistuja riigi poolt esitatud eelnõu teksti, mis on kooskõlas Eesti seisukohtadega krüptovarade maksustamisalase halduskoostöö direktiivi eelnõu kohta kujundatud seisukohtadega. Leiame, et muudatuste rakendamine aitab tulemuslikumalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja aitab kaasa võrdsema ettevõtluskeskkonna loomisele. Pankade kriisilahendus ja hoiusekindlustuse raamistik - Eesti toetab Euroopa Liidus pankade kriisiohjamise- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamist, et vältida probleeme pangandussektoris ja säilitada finantsstabiilsust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust, kui pangandussektoris peaks siiski probleeme tekkima. - Toetame hästi toimivat ja tugevat kriisilahendusraamistikku, milles kokkulepitud põhimõtteid järgitakse ka pankade probleemide korral ja kriisiolukorras. Võlausaldajate hierarhia muutmisel ja hoiusekindlustuse vahendite lubamisel kriisi lahendamiseks tuleb leida mõistlik tasakaal, et hoiustajate usaldus püsiks kõrge, samas kui maksumaksja raha oleks kaitstud ja panga erinevate võlausaldajate ootused kooskõlas reaalsusega kriisiolukorras. - Koormus hoiusetagamisefondile ja riigivahenditele peab ka pärast reformi, eelkõige kriisiolukordades hoiuste tagamise skeemide kasutamise hõlbustamise tulemusel ja ajutiselt kõrgemate hoiuste tagamisel, jääma kontrollitavaks ja mõistlikuks.  - Raamistiku reformi käigus tuleb arvestada globaalselt pangandussektoris tekkinud probleemide ja kriisilahenduse õppetunde, näiteks digiühiskonna mõju probleemide levikul ja sellest tulenevaid väljakutseid. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär