Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 50-23/261343 Otsuse kuupäev 09.05.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Osaühing Ferrander vaidlustus Enefit Power AS-i lihthankemenetluses „Raudteede kapitaalremondi teenuse ostmine“ (viitenumber 261343) Osaühing Ferrander kvalifitseerimata jätmise ja Skinest Technology OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Osaühing Ferrander, esindaja juhatuse liige Dmitri Võssotski Hankija, Enefit Power AS, esindaja Jevgeni Sander Sepp Kolmas isik Skinest Technology OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 197 lg 1 p 4 alusel jätta Osaühing Ferrander vaidlustus rahuldamata. 2. RHS § 198 lg 3 alusel: - jätta Osaühing Ferrander kulud tema enda kanda; - mõista Osaühingult Ferrander Enefit Power AS-i kasuks välja esindaja kulud 800 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 23.02.2023 avaldas Enefit Power AS (edaspidi Hankija) riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Raudteede kapitaalremondi teenuse ostmine“ (viitenumber 261343) hanketeate. 1 Riigihangete seadus 2. 20.04.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Osaühing Ferrander (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 17.04.2023 otsusetele jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistada edukaks Skinest Technology OÜ pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.04.2023 kirjaga nr 12.2-10/50 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 02.05.2023 ja neile vastamiseks 05.05.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja Osaühing Ferrander põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Vaidlustaja on jäetud kvalifitseerimata. Hankija seda põhjendanud vastuoluga RHS §-ga 103. 30.03.2023 palus Hankija mh esitada hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul Osaühingu Ferrander poolt teostatud hanke esemega sarnaste (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus ja/või remonttööde lepingute loetelu (vähemalt 2), millest nähtuvad: a) töö tellija, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon; b) töö nimetus, lühikirjeldus; c) remonttööde maksumus ja kestvus. 04.04.2023 esitas Vaidlustaja küsitud andmed.. 4.2. Oma pakkumuses tugines Vaidlustaja teise ettevõtja vahenditele, kuna endal puudus nõutud maht (500 000 eurot sarnaste (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus ja/või remonttööde lepingud). Kuna riigihange alusdokumentides puudusid täpsed teise ettevõtja vahenditele tuginemise dokumendid, siis esitas Vaidlustaja teise ettevõte kinnituskirja (vaidlustuse lisa 2), millest muuhulgas nähtub, et ta vastab kvalifitseerimistingimustele. Pakkumuse esitamise hetkel esines meil omavaheline kokkulepe, et ettevõtja, kelle vahenditele tuginesime, osaleb ise hangelepingus (vaidlustuse lisa 3). 4.3. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.3.1. RHS ei sätesta, mis ulatuses peab teine ettevõte, mille kogemusele tugineb pakkuja osaleda ise hankelepingu täitmisel. 4.3.2. Vaidlustaja tõendas Hankijale vastuvõetaval viisil, et teine ettevõte on nõus hankelepingu täitmisel osalema isiklikult. 5. Hankija Enefit Power AS vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Hankija on kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus): „Pakkuja peab hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul olema teostanud vähemalt 2 hanke esemega sarnast (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või 2 (8) kapitaalremonditööde lepingut kokku vähemalt 500 000 EUR eest.“ Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) osaks on juhised pakkujatele (edaspidi Juhised). Juhiste kohaselt (p 5.5) tuli pakkujal, kes soovis oma pakkumuse esitamisel tugineda teise ettevõtja vahenditele, lähtuda RHS §-s 103 sätestatud põhimõtetest2. 5.2. Vaidlustaja oma pakkumuses tugines teise isiku, Läti ettevõtja SIA „Rail Balt“ (edaspidi Tuginetav ettevõtja) vahenditele ning esitas Tingimusele vastavuse tõendamiseks kaks referentslepingut, mida Hankijale teadaolevalt täitis täies ulatuses Tuginetav ettevõtja. Pakkumuse osaks oli ka Tuginetava ettevõtja kinnitus (vaidlustuse lisa 2), milles Tuginetav ettevõtja konstateeris, et: a. tal ei ilmne kohustuslikke kõrvaldamise aluseid; b. ta kinnitab, et ta vastab kvalifitseerimise ja/või vastavustingimustele, mille osas Vaidlustaja tema näitajatele tugineb; c. ta on teadlik ja nõus sellega, et Vaidlustaja tõendab vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele tuginedes tuginetava ettevõtja kahele referentsile. Vaidlustaja pakkumusest ei selgu seda, kas ja mis ulatuses on Tuginetav ettevõtja nõus oma vahenditele tuginemisega või mis rolli tuginetav ettevõtja hankelepingu täitmisel täidaks. Hankija teavitas 30.03.2023 Vaidlustajat riigihangete registri vahendusel viimase esitatud pakkumuse puudustest. Ühtlasi palus Hankija Vaidlustajal esitada oma enda referentsid sarnaste raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingute kohta veendumaks selles, kas Vaidlustaja olnuks võimeline kvalifitseeruma ilma Tuginetava ettevõtja referentsideta või mitte. Vastusena Hankijale andis Vaidlustaja teada, et: „Ettevõtja kelle vahenditele me tuginesime eeldatavasti tarnib suurem osa uusi materjale nimelt rööpaid (meie hinnavormis moodustab see 344000 eurot)“. Ühtlasi esitas Vaidlustaja täiendavad referentslepingud, mis ei olnud piisavad Vaidlustaja kvalifitseerimiseks. Eelnevast lähtuvalt tegi Hankija otsuse Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks. 5.3. Teise isiku vahenditele tuginemiseks ning kvalifitseerumiseks on nõutav, et tuginetav ettevõtja täidaks hankelepingut või selle osa isiklikult. Muidu kaotaks teise isiku vahenditele tuginemine igasuguse sisulise mõtte. Ka Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et tuginetava ettevõtte (või tema kasutatavate vahendite) roll hankelepingu täitmisel peab olema tegelik ning vahetu, ega tohi piirduda üksnes formaalse kinnitusega3. Isikul, kelle vahenditele tuginetakse, tuleb esitada oma kinnitus mitte ainult vajaminevate vahendite olemasolu kohta, aga ka selle kohta, et ta täidab hankelepingut (või selle osa) isiklikult. 2 Lisaks Hankija juhistes toodud selgitustele esitas 17.03.2023 Osaühing Ferrander Hankijale küsimuse teise isiku tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele tuginemise kohta. Hankija konstateeris Vaidlustajale vastates, et juhul, kui pakkuja tugineb lihthankes kvalifitseerumiseks teise ettevõtja vahenditele, lähtub Hankija RHS §-s 103 kehtestatud regulatsioonist. 3 Vt Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-94/12 Swm Costruzioni 2 SpA, Mannocchi Luigino DI vs. Provincia di Fermo, p. 33. 3 (8) Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumentidest selgub vaid, et Vaidlustaja tugineb Tingimuse täitmiseks Tuginetava ettevõtja ressurssidele ning, et Tuginetav ettevõtja on nõus endale ja loetletud referentsidele viitamisega selleks, et Vaidlustaja saaks kvalifitseeruda. Dokumendid ei anna vähimatki kinnitust sellest kas ja mis ulatuses Tuginetava ettevõtte vahendeid hankelepingu täitmisel kasutataks. Vaidlustaja pakkumusega koos esitatud dokumentidest ei saa Hankija kuidagi ka eeldada, et Tuginetav ettevõtja kuidagi hankelepingu täitmisest vahetult osa võtaks. Sellekohaseid viiteid pakkumusest ei leia. Vaidlustaja ja Tuginetava ettevõtja poolt antud hilisemad seisukohad/kinnitused on seadnud Tuginetava ettevõtja rolli suurema kahtluse alla. Vaidlustaja selgitab, et Tuginetav ettevõtja eeldatavasti tarnib suurema osa uusi materjale. Vaidlustuse lisas 3 selgitab Tuginetav ettevõtja sarnaselt tinglikus kõneviisis, et ta võib osaleda hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles Vaidlustaja tugineb tema näitajatele. Viidatust ei saa välja lugeda seda, mis ulatuses Tuginetav ettevõtja hankelepingu täitmisesse panustaks. Iseäranis on Vaidlustaja ja Tuginetava isiku selgitused siin koguni vastuolulised. Vaidlustaja viitab Tuginetava ettevõtja osalusele materjalide tarnimisel, samas kui Tuginetav ettevõtja viitab oma osalusele lepingu vahetul täitmisel ulatuses, mil tema näitajatele tuginetakse (so tööde teostamisel). Teise isiku kinnitus või nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ei tohi olla tingimuslik, ega võimaldada nõusolekut tagasi võtta4. Vaidlustajal puudus nii pakkumuse esitamise hetkeseisuga, kui ka vaidlustuse esitamisel Tuginetava ettevõtjaga selge kokkulepe selle kohta kas ja kuidas rakendatakse Tuginetava ettevõtja vahendeid hankelepingu täitmisel. 5.4. Vaidlustuses väidab Vaidlustaja, et ta oli pakkumuse esitamise hetkeseisuga kokku leppinud, et Tuginetav ettevõtja „osaleb ise hankelepingus“. Selle kohta on Vaidlustaja esitanud vaidlustuskomisjonile ka kinnituskirja Tuginetavalt ettevõtjalt. Tegu on ebapiisava dokumendiga, et tõendada RHS § 103 lg-te 1 ja 2 nõuete täitmist. Esiteks ei selgu dokumendist, et see oleks koostatud Vaidlustaja pakkumuse esitamise hetkeseisuga või enne seda. Dokumendile ei ole märgitud kuupäeva ning selle sõlmimise/andmise hetke ei ole ka muud moodi võimalik tuvastada dokumendist endast. Seega võib dokument olla koostatud ka üksnes vaidlustuse esitamise hetkeseisuga. Näib ilmne, et kui vaidlustuse lisas 3 esitatud kinnituskiri eksisteerinuks ka pakkumuse esitamise hetkeseisuga, oleks Vaidlustaja selle oma pakkumusega kaasa pannud. Teiseks ei selgu Vaidlustaja poolt esitatud tõenditest seda, et Tuginetav ettevõtja osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel. Tuginetav ettevõtja on kinnitanud üksnes seda, et ta võib osaleda hankelepingu vahetul täitmisel. Arvestades esitatud väidete ja tõendite umbkaudsust ja vasturääkivust, ei saa lugeda täidetuks RHS § 103 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. Kolmandaks, tegemist on dokumendiga, mille Vaidlustaja on esitanud tagantjärele, pärast vaidlustatavas hankes pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Kuigi RHS § 46 lg-st 4 on tuletatav võimalus pakkumust pärast selle esitamist teatavas ulatuses selgitada, ei tohiks seda lugeda lubatavaks vaidlusalusel juhul. Keelatud on selline dokumentide selgitamine, mille 4 Parind, M., Simovart, M.A. Riigihangete Seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. vt. § 103, kommentaar nr 22. 4 (8) tulemusena muutuks hankes mitte-kvalifitseeruv pakkuja kvalifitseeruvaks. Hankija hinnangul on sarnase olukorraga tegemist ka vaidlusalusel juhul. Hankemenetlust puudutavatest materjalidest nähtub üsna selgelt, et pakkumuse esitamise hetkeseisuga ei olnud Vaidlustaja ja Tuginetava ettevõtja vahel selget kokkulepet selle kohta, et Tuginetava ettevõtja vahendeid kasutataks hankelepingu täitmiseks. 6. Kolmas isik Skinest Technology OÜ oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Seda riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul pidi Hankija määrama riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-s 125 sätestatud nõudeid (RHS § 125 lg 2). Hankijal on kohustus järgida viidatud paragrahvis loetletud RHS- i sätteid, mis on sätestatud kohustuslikena, sh riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 125 lg 5), kuid ülejäänud RHS-i sätteid oli Hankija kohustatud järgima niivõrd, kuivõrd nendest on Hankija hankemenetluse korra, antud juhul Juhised pakkujatele (edaspidi Juhised), määramisel lähtunud või nende kohaldamise välistanud. Juhised p-i 5.5. kohaselt juhul kui pakkuja tugineb lihthankes kvalifitseerimiseks teise ettevõtja vahenditele, lähtub hankija RHS §103 kehtestatud regulatsioonist. Seega kohaldub selles menetluses RHS § 103. 8. Vaidlustaja Osaühingu Ferrander kvalifitseerimata jätmise otsus Hankija on kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus): „Pakkuja peab hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul olema teostanud vähemalt 2 hanke esemega sarnast (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingut kokku vähemalt 500 000 EUR eest.“ Tingimusele vastavuse tõendamiseks pidi pakkuja esitama hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul teostatud hanke esemega sarnaste (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus ja või remonttööde lepingute loetelu (vähemalt 2), millest nähtuvad: a) töö tellija, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon; b) töö nimetus, lühikirjeldus; c) remonttööde maksumus ja kestvus. 17.03.2023 on Vaidlustaja esitanud Tingimuse kohta Hankijale selgitustaotluse: „Kui pakkuja tugineb tehnilise ja kutsealase suutlikkuse „REFERENTSLEPINGUD“ osas teisele isikule, kas hankija nõuab, et ettevõtja, kelle pädevusele pakkuja tugineb, osaleks isiklikult hankelepingu täitmisel? Ja kui jah, siis mis ulatuses?“ Hankiija on 17.03.2023 vastanud järgmiselt: „Juhul kui pakkuja tugineb lihthankes kvalifitseerimiseks teise ettevõtja vahenditele, lähtub hankija RHS § 103 kehtestatud regulatsioonist.“ Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija viide RHS §-le 103 on küll õige, kuid selgituses oleks Hankija võinud kinnitada ka seda, et teise ettevõtja kogemusele toetudes peab see teine ettevõtja hankelepingu täitmisel osalema. 8.1. Pakkumuses esitas Vaidlustaja teise ettevõtja SIA „Rail Balt“ kinnituse vastamise kohta kvalifitseerimise ja/või vastavustingimustele, mille näitajatele tuginetakse, nõustumise 5 (8) sellega, et pakkuja Osaühing Ferrander tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele SIA „Rail Balt“ näitajate alusel. Esitati andmed kahe lepingu kohta. Vaidlust pole nende kahe lepingu vastavuses Tingimusele. 8.2. 30.03.2023 on Hankija pöördunud Vaidlustaja poole: „Ferrander OÜ on tuginenud kvalifikatsiooninõude REFERENTSLEPINGUD täitmiseks tuginenud teise ettevõtja vahenditele. RHS § 103 lõige (2) on kirjas: Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 6 sätestatud hariduse ja kutsekvalifikatsiooni ning punktis 1 või 2 sätestatud kogemuse puhul on teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatud üksnes juhul, kui hankelepingu või selle osa täitmiseks on vajalik sellise hariduse, kutsekvalifikatsiooni või kogemuse olemasolu ning ettevõtjad, kelle vahenditele tuginetakse, täidavad vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult. Antud juhul jääb selgusetuks kas hankelepingut või millist selle osa täidab ettevõtja kelle vahenditele pakkuja tugineb. Kvalifitseerimisetingimuses on kirjas: Pakkuja peab hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul olema teostanud vähemalt 2 hanke esemega sarnast (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingut kokku vähemalt 500 000 EUR eest. Hankija selgitab siinkohal, et kõikide lepingute maksumus kokku peab olema vähemalt 500 000 EUR, mitte iga esitatud lepingu maksumus. Hankija palub pakkujal esitada hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul Ferrander OÜ poolt teostatud hanke esemega sarnaste (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus ja/või remonttööde lepingute loetelu (vähemalt 2), millest nähtuvad: a) töö tellija, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon; b) töö nimetus, lühikirjeldus; c) remonttööde maksumus ja kestvus.“ 04.04.2023 on Vaidlustaja vastanud järgmiselt: „Ettevõtja kelle vahenditele me tuginesime eeldatavasti tarnib suurem osa uusi materjale nimelt rööpaid (meie hinnavormis moodustab see 344000 eurot) 2. Pakkuja lepingute loetelu on lisatud eraldi failina“ Lisas on toodud andmed 10 Vaidlustaja enda poolt täidetud lepingu kohta. 8.3. Hankija on põhjendanud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist järgmiselt: 1) Vaidlustaja on vastuolus RHS § 103 lg-ga 2 tuginenud Tingimuse täitmiseks teise ettevõtja vahenditele, sest pakkumusest ei selgu, et ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täidab sõlmitavat hankelepingut või selle osa isiklikult; 2) Vaidlustaja enda poolt esitatud referentslepingud ei täida Tingimust, sest ei sisalda pakkuja poolt hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul olema teostatud vähemalt 2 hanke esemega sarnast (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingut kokku vähemalt 500 000 euro eest. 8.3.1. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustajal oli põhimõtteline õigus Tingimusele vastavuse tõendamiseks tugineda teise isiku vahenditele (RHS § 103 lg 1). Teise isiku vahenditele tuginemine ei ole mitte formaalne viis kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks juhul, kui pakkujal endal nõutavad vahendid, sh kogemused, puuduvad, vaid RHS-ist tulenevalt peab see teine isik, juhul, kui nõutavad vahendid ei ole pakkujale hankelepingu täitmiseks üle antavad, ka reaalselt olema nõus tema pädevust nõudvas osas hankelepingut täitma (vt Euroopa Kohtu 07.04.2016 otsus C-324/14 p-d 33 ja 41). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimuses nõutud sarnaste (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingute teostamise kogemus kokku vähemalt 500 000 euro eest ei ole Vaidlustajale üle antav. 6 (8) 8.3.2. Kui kogemus ei ole pakkujale üle antav (nagu käesoleval juhul), peab isik, kelle kogemusele kvalifikatsiooni tõendamisel tuginetakse, osalema hankelepingu täitmisel vahetult ja isiklikult just nimelt nende tööde teostamisel, millise kogemusliku panuse ta andis pakkuja kvalifikatsioonile kvalifitseerimiseks. Vahetu täitmise nõue ei ole täidetud, kui isik on küll hankelepingu täitmisesse kuidagi kaasatud, kuid mitte kvalifitseerimiseks esitatud tööde teostamiseks. Seega juhul, kui pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel selgub, et isik, kelle vahenditele pakkuja soovib oma kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda, pakkuja kvalifitseerimiseks antud kogemuslikku panust hankelepingu täitmisesse ei anna või anda ei kavatse, tuleb pakkuja jätta kvalifitseerimata. Vaidlustuskomisjon rõhutab veel kord, et Vaidlustaja ei saa asuda ise teostama hankelepingu täitmiseks töid, milliste teostamiseks tal kvalifitseerimise hetkel Tingimuses nõutav kvalifikatsioon(kogemus) puudus. 8.3.3. Tingimuse täitmiseks pidi pakkuja olema teostanud vähemalt 2 hanke esemega sarnast (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingut kokku vähemalt 500 000 euro eest. Vaidlustuse lahendab antud juhul jah/ei vastus küsimusele, kas SIA „Rail Balt“ asub hankelepingut Tingimuses toodud tööde osas täitma. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vastus on ei. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumuses info SIA „Rail Balt“ poolt hankelepingu täitmises osalemise kohta puudus. Vaidlustaja 04.04.2023 vastusest Hankijale tuleneb, et SIA „Rail Balt“ eeldatavasti tarnib suurem osa uusi materjale nimelt rööpaid. Seega üksnes tarnijana. Kui SIA „Rail Balt“ panus Tingimusele vastavuse tõendamiseks esitatud lepingutes oleks piirdunud vaid materjalide tarnimisega, ei oleks nende lepingute täitmisel omandatud kogemus täitnud Tingimust. Tingimus ei ole täidetud, kui isiku panus nõuetekohaste lepingute täitmisesse piirdunuks üksnes materjalide tarnimisega. 8.3.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga selles, et vaidlustuse lisana esitatud SIA „Rail Balt“ kinnitust ei saa enam arvesse võtta. Eelkõige seepärast, et kinnitusest ei tulene üheselt, et SIA „Rail Balt“ sõlmitava hankelepingu täitmises reaalselt osaleb ja lisaks pole teada ka see, millal selline kinnitus on antud. 8.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna Hankija on piisavalt kontrollinud, et SIA „Rail Balt“ ei hakka hankelepingu täitmiseks teostama neid ehitustöid, mille tõttu olid Tingimusele vastavust tõendavate lepingute käigus teostatud ehitustööd hankelepingu esemega sarnased ehitustööd, on Vaidlustaja jäetud õigesti kvalifitseerimata. 9. Skinest Technology OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud üksnes seetõttu, et Vaidlustaja arvates on õigusvastane tema kvalifitseerimata jätmise otsus. Kuna vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus on õiguspärane, siis puudub alus tunnistada kehtetuks Skinest Technology OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel vaidlustuse rahuldamata jätmisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3 - vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis [---] 4 sätestatud alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija 7 (8) poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vaidlustaja tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud jäävad vaidlustaja kanda, [---]. 10.1. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. 10.2. Hankija on esitanud taotluse esindaja kulude välja mõistmiseks summas 800 eurot (käibemaksuta), 5 tunni õigusabi osutamise eest, töötunni maksumusega 160 (käibemaksuta),eurot. Vaidlustuskomisjon peab Hankija esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab need Vaidlusajalt välja. 10.3. Kolmas isik pole kulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 8 (8)