Seisukoht tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule

Regionaalminister Madis Kallas Rahandusministeerium [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit Teie: 05.05.2023 nr 1.1-10.1/3228-1 [email protected] Meie: 09.05.2023 nr 14-5/385-2 Seisukoht tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule 1. Olulised asjaolud 1.1 05.05.2023 allkirjastas regionaalminister Madis Kallas kirja, milles sooviti hiljemalt 9. mail kella 17.00-ks Eesti Linnade ja Valdade Liidult seisukohta tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule, mis on kahetsusväärselt ebamõistlikult ja põhjendamatult (üksnes sõna „kiireloomuline“ ei ole piisav põhjendus) lühike aeg, kuna kooskõlastuseks anti aega vaid 2 tööpäeva. 1.2 Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid järgmiselt: suurendatakse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 3%-i, vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension, § 18 lõikes 1³ nimetatud dividend ja vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,78%-i. 2025-2027 muudetakse määrasid veelgi: KOV tulumaksu kehtiv määr versus uus määr aastateks 2024-2027 Füüsilise isiku tulumaksu uued 2024 2025 2026 2027 määrad % kehtiv uus kehtiv uus kehtiv uus kehtiv uus määr määr määr määr määr määr määr määr Riiklik pensionitulu 1.88% 3.00% 1.88% 3.50% 1.88% 4.00% 1.88% 4.50% Muu tulu ( nn palgatulu) 12.06% 11.78% 12.06% 11.15% 12.06% 11.04% 12.06% 10.94% Juriidilise isiku 10% 10% 10% tulumaksu määr 1.3 Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse muudatust, mille tulemusel suureneb vähem tulukate KOVide tulumaksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate KOVide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist, sellega, et see aitab vähendada regionaalset mahajäämust (kokku hakkab KOV-dele muudatuse tulemusena tulumaksust laekuma vähem 11,1 mln eurot, mille võrra suurendatakse vähem tulukamate KOVide tasandusfondi laekumist). Keskväljak 11 T: +372 679 0700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422 76608 Keila [email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101 Estonia Keila linna tulubaasi muutus tulenevalt määrade muudatusest aastatel 2024-2027 (kehtiv määr vs uus määr) Keila linn 2024 2025 2026 2027 Kokku Kehtiva määraga 15 561 019 16 385 324 17 080 849 17 776 623 66 803 815 Uue määraga 15 398 872 15 935 429 16 581 113 17 228 093 65 143 507 Muutus -162 147 -449 895 -499 736 -548 530 -1 660 308 2. Planeeritavate muudatuste tagajärjed Keila linn on prognooside kohaselt pea kõige suurem „kaotaja“ ja Keila linnale toovad maksumuudatused praegu planeeritaval kujul rakendamisel kaasa järgmisi, vaid negatiivseid tagajärgi (vt ka tabel punktis 1.3): 2.1 Riiklik pensionitulu peab katma pikaajalise hooldusreformi kulud (alates 01.07.2023), lisaks liiguvad toetusfondist tulubaasi ka asendus- ja järelhoolduse ning matusetoetuse kulud; 2.2 Käibemaksu määra muutus 20% pealt 22% peale suurendab KOV-i põhitegevuse kulusid ja investeeringute kulusid; 2.3 Keila linna 2022. aasta finantsolukorra indeks (2,71) on alla Eesti keskmise (3,29). Uuel eelarvestrateegia perioodil 2024-2027 on Rahandusministeerium prognoosinud Keila linnale 1 660 000 euro suurust tulubaasi vähenemist, sh 2024. aastaks 162 000 euro suurust tulubaasi vähenemist. Tulumaksu protsendi iga-aastane vähendamine muudelt tuludelt tekitab aastate lõikes progresseeruva miinuse. 2.4 Piirkonna keskuseks, sh hariduskeskuseks oleva Keila linna elanikkond suureneb eelkõige lasteaia- ja kooliealiste laste osas, samuti on proportsionaalselt palju pensioniealisi. Elukohavaliku tegemisel on suur osakaal Keila elukeskkonna kompaktsusel, kuna linnas on kõik vajalik n.-ö. käe-jala juures, samuti kättesaadavatel heal tasemel haridus- ja sotsiaalteenustel. 01.01.2023 seisuga oli Keila 10449 elaniku hulgas 0-6-aastaseid lapsi 966 ja 7-18-aastaseid noori 1764. Samuti on märkimisväärne teistest valdadest Keila Koolis käivate laste arv (334 õpilast), mis ühtlasi tähendab linnale täiendavat rahalist koormust (õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse hüvitamine riigi poolt on käesoleval aasta 99 eurot kuus, samas Keila Kooli õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus on 149 eurot, s.o. igale väljastpoolt Keilat Keila Koolis käivale lapsele maksab Keila linn ca 50 eurot kuus peale). Mõõdukalt kasvava elanikkonnaga Keila linnal tuleb järgida kehtestatud arengukavasid ja viia ellu eelarvestrateegias kavandatud vajalikke investeeringuid, mille teostamine on juba täna majanduslikus olukorras linnale väga keeruline: 2.4.1 Täna on Keila linnas rajamisel maakondliku tähtsusega objektiks olev Keila lauluväljak, mida valdavas ulatuses rahastatakse linnaeelarvest (KIK ja RTK toetused kokku 1 344 293,17 eurot, KOV rahastus 4 138 917,16 eurot, sh 3 930 000 eurot pangalaenu arvelt). 2.4.2 Linnale oluline rekonstrueerimisobjekt on käesoleval ajal Eesti suurima üldharidusõppeasutuse - Keila Kooli algkooliklasside jaoks vajalik hoone, mis on Eesti ainus koolimaja, mis on ühtlasi Vabadussõja mälestusmärk. (kogumaksumus ca 1 630 000 eurot, millest RTK toetus 783 000 eurot ja linnapoolne omafinantseering 847 000 eurot); 2.4.3 Samuti vajavad seaduses ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks rekonstrueerimist 19 rühmaga linna lasteaed Vikerkaar hooned, milleks tuleb leida vahendid (eelduslikult sadades tuhandetes eurodes). 2.5 Arvestades viimaste aastate üldist inflatsioonitaset ja laenuintresside kiiret kasvu tekitab tulubaasi kiirkorras ümberjaotamine alates 2024. aastast Keila linna eelarve tasakaalule tõsist survet, suurendades raskusi võetud kohustusi täita ja pangalaene teenindada, sest prognoositud tulubaasi vähenemisele vaatamata suurenevad KOV-idel pangalaenu teenindamise kulud, investeeringute kulud ja põhitegevuse kulud. 2.6 Koalitsioonileppes aastateks 2023-2027 on punktis 3.3.3 välja toodud järgmine: …„laiendame riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi“ ja punktis 3.3.11 on sätestatud: ...“anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse.“… Maamaksuseaduse muudatuse (10% maksutõusu piirist loobumine ja kodualuse maamaksu vabastusest loobumine) eelnõu tuleb eeldatavasti menetlusse alles sügisel 2023, mis omakorda tähendab, et Keila linnal ei ole võimalik 2024. aasta miinust katta maamaksu tulu suurendamise arvelt. 3. Kokkuvõtlik seisukoht 3.1 Eeltoodud asjaoludel ei nõustu Keila linn tulumaksu seaduse kiirkorras muutmisega ning vältimaks nn kiirema kasvuga piirkondade omavalitsuste raskesse finantsolukorda viimist tuleb tulubaasi ümberjaotamise osas läbi viia täiendavaid mõjuanalüüse. 3.2 Keila linn on läbi aegade jäänud tasandusfondist abi saajate, samuti erinevate muude (projekti-) toetuste saajate ringist välja ning on olnud sunnitud lootma vaid iseendale. Samas on Keila linn loonud näiteks väga mitmekülgsed võimalused sotsiaalteenuste osas, saades tunnustatud parima omavalitsusena antud valdkonnas. Keilas on loodud võimalused mitmekülgseks huvitegevuse harrastamiseks nii sise-kui välitingimustes, ja muidugi on oluline üldharidusteenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamine Eesti suurimas üldhariduskoolis, mis teenindab ka Keila linna ümbruse valdu (Lääne-Harju, Saue ja Harku vallad) ja Keila territooriumil elavaid SOS lasteküla lapsi. Leiame, et seadusemuudatus on praegusel kujul Keila linna suhtes väga ebaõiglane. Rahaliselt niigi keerulises olukorras olevat linna „karistatakse tubliduse eest“ täiendavalt tulubaasi vähendamisega. Loodame väga, et meie seisukohaga arvestatakse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enno Fels linnapea