Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 53-23/261430 Otsuse kuupäev 09.05.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ühispakkujate UpDental OÜ ja MountServ OÜ vaidlustus Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik riigihankes „Hambaravi täidismaterjalide ostmine perioodil aasta 2023- 2024“ (viitenumber 261430) ühispakkujate UpDental OÜ ja Mountserv OÜ pakkumuse tagasilükkamise ning Dentalmarket.ee OÜ, Plandent Eesti osaühingu ja OÜ ProDent pakkumuste edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustajad, ühispakkujad UpDental OÜ ja MountServ OÜ, esindajad juhatuse liikmed Ando Kiidron ja Lauri Soopalu Hankija, Sihtasutus Tallinna Hambakliinik, esindaja advokaat Mart Parind Kolmas isik Dentalmarket.ee OÜ Kolmas isik Plandent Eesti osaühing Kolmas isik, OÜ ProDent, esindaja juhatuse esimees Lana Paabumets Menetlustoiming Raamlepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik taotlus raamlepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 24.02.2023 avaldas Sihtasutus Tallinna Hambakliinik (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Hambaravi täidismaterjalide ostmine perioodil aasta 2023-2024“ (viitenumber: 261430) hanketeate. Hanketeate osa IV p-i 1.3) kohaselt soovib Hankija sõlmida raamlepinguid maksimaalselt 3 pakkujaga. 2. 27.04.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate UpDental OÜ ja MountServ OÜ (edaspidi ka Vaidlustajad) vaidlustus Hankija 24.04.2023 otsustele lükata tagasi Vaidlustajate pakkumuse ja tunnistada edukaks Dentalmarket.ee OÜ, Plandent Eesti osaühingu ja OÜ ProDent pakkumused. 3. 04.05.2023 laekus vaidlustuskomisjonile Hankija taotlus raamlepingute sõlmimise lubamiseks, mida Hankija põhjendab kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) formaalselt võttes on avatud hankemenetluses ajaliselt viimasteks hankelepingu sõlmimisele eelnevateks otsusteks otsused eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta (RHS § 104 lg 8). Vaidlustajad ei ole vaidlustanud edukate pakkumuste esitanud pakkujate kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuseid, aga see ei tähenda, et raamlepingute sõlmimiseks loa andmine oleks menetlusõiguslikult võimatu. Hankija on selles riigihankes teinud kõik otsused üheaegselt, sh on ta vastu võtnud kolme pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, mis on ka vaidlustatud. Tõik, et Vaidlustajad ei ole mistahes põhjusel vaidlustanud edukate pakkumuse esitanud pakkujate kvalifitseerimise ja/või kõrvaldamata jätmise otsuseid, ei saa kaasa tuua tagajärge, et Hankija ei saa lepingu sõlmimise luba taotleda. Seadust tuleb tõlgendada mh lähtuvalt just seadusandja tahtest ja eesmärgist. RHS § 193 lg 5 äratuntav eesmärk on anda hankijale võimalus taotleda hankelepingu sõlmimise erakorralist luba, kui hankemenetlus on jõudnud lõpule selles mõttes, et kõik hankelepingu sõlmimiseks vajalikud otsused on vastu võetud. Tartu Halduskohus on aktsepteerinud seda, et kui hankija on kõik hankeotsused teinud üheaegselt, siis täidab RHS § 193 lg 5 nõude, et vaidlustatud peab olema „riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus“, see, kui vaidlustatud on üks või mõni neist samaaegselt vastu võetud otsustest (TrtHKm 22.08.2022, 3-22-1770, p 18). 2) Kui Hankija ei saa raamlepinguid kiiresti sõlmitud, on ohus Hankija võimekus pakkuda avalikkusele hambaravi teenuseid. See seondub nii rahvatervise kaitsega kui ka avalike ülesannete täitmise jätkusuutlikkusega. Pooleliolev vaidlus takistab Hankijal hambaravi täidismaterjalide soetamiseks uute raamlepingute ja omakorda nende alusel hankelepingute sõlmimist (RHS § 194 lg 4 ja § 201 lg 31). Sealjuures pole teada, kui pikalt vaidlus kestab. Hankija vanad raamlepingud hambaravi täidismaterjalide soetamiseks, sõlmitud riigihanke viitenumber 244816 tulemusena, on tänaseks lõppenud. Õieti lõppes nende raamlepingute kehtivusaeg (12 kuud) veebruaris 2023. Kuna juba kehtivuse kaotanud, st lõppenud raamlepingut ei saa põhimõtteliselt muuta (lepingu kehtivusaja pikendamine tähendab riigihankeõiguslikus mõttes lepingu muutmist), siis ei ole vaja isegi analüüsida RHS §-s 123 sätestatud hanke- ja ka raamlepingu muutmise aluseid, et mõista, et vanade raamlepingute alusel täiendavaid oste teha ei saa, see oleks ebaseaduslik. Hankijale ei ole uute raamlepingute sõlmimisel abiks ka täiendava avatud hankemenetluse väljakuulutamine, sest see menetlus võtaks RHS-is sätestatud kohustuslikke menetlustähtaegu silmas pidades aega mitu kuud. Ja sedagi hanget võidaks vaidlustada. 2 (4)  Hankijal ei ole antud juhul võimalik kasutada ka ühtegi RHS §-s 49 või 50 sätestatud alust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks. Hankija ei saa lähtuda ka sellest, et kui tema hädaabiostu väärtus jääb alla 30 000 euro (lihthanke piirmäär, RHS § 14 lg 1 p 1). Eksisteerib ilmne ja terav risk, et kui Hankija ei saa käimasoleva vaidluse tõttu kiiremas korras uusi raamlepinguid sõlmitud, siis ei saagi ta uusi hambaravi täidismaterjale enam mõnda aega (seaduslikult) osta ning see tähendaks faktiliselt hambakliiniku töö seiskumist, millel on arusaadavalt väga negatiivsed tagajärjed nii patsientidele (rahvatervise mõõde), kliiniku töötajatele (sotsiaalmajanduslik mõõde) kui ka kliinikule endale (negatiivsed majanduslikud tagajärjed). 3) Isegi kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et Vaidlustajate vaidlustust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks või väga väikest perspektiivi omavaks, siis on Hankija seisukohal, et asjas esinev oluline avalik huvi on eeltoodud põhjustel Vaidlustajate õiguste võimalikust riivest igal juhul märkimisväärselt kaalukam. 4) Juhul kui vaidlustuskomisjon peaks mingil põhjusel leidma, et õigustatud ei ole raamlepingute kiirkorras sõlmimine kõigi kolme eduka pakkujaga, siis alternatiivselt taotleb Hankija, et vaidlustuskomisjon annaks loa sõlmida juba vaidlustusmenetluse ajal raamlepingud hetkeseisuga kahe pingerivis esimese eduka pakkumuse esitanud pakkujaga. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. RHS § 193 lg 5 kohaselt kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Seega peavad hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks olema täidetud samaaegselt kõik järgmised tingimused: - vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; - hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; - oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 193 lg 5 koosseis ei ole antud juhul täidetud, sest ei Vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise ega ka pakkumuste edukaks tunnistamise otsused ei ole raamlepingute sõlmimisele eelnevad ajaliselt viimased hankija otsused, mistõttu taotlus raamlepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks tuleb jätta rahuldamata. 5.1. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Hankija on teinud kõik otsused korraga 24.04.2023 ja on rikkunud sellega RHS § 104 lg-t 8 - enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. 5.2. Hankija on kasutanud pöördmenetlust. Pöördmenetluse kasutamisel peab hankija tagama, et hanke(raam)lepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud hankemenetlusest 3 (4) kõrvaldada või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (RHS § 52 lg 3). Seega pöördmenetluse kasutamisel eelnevad hanke(raam)lepingu sõlmimisele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja tema kõrvaldamata jätmise otsused. RHS § 193 lg 5 koosseisu täitev hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ei ole mitte käesoleval juhul vaidlustatud pakkumuste edukaks tunnistamise otsus, vaid Hankija otsus kvalifitseerida ja mitte kõrvaldada eduka pakkumuse esitanud pakkujad. Kuna RHS ei sätesta, kas hankija peab tegema enne kõrvaldamata jätmise ja seejärel kvalifitseerimise otsuse või vastupidi, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kui mõlemad otsused on tehtud samaaegselt, siis piisab RHS § 193 lg 5 kohaldamise esimese eeltingimuse täitmiseks ka ühe nimetatud otsuse vaidlustamisest. 5.3. Muudatus (hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmise lubamiseks peab olema vaidlustatud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus) jõustus RHS-is 01.06.2022 (varasemalt oli vajalik pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine). RHS-i eelnõu 491 SE seletuskirja kohaselt selgitatakse muudatust järgmiselt: riigihangetes, kus on kasutusel hankepass, st kõigis väljakuulutatavates hankemenetlustes, ei ole viimaseks menetluses tehtavaks otsuseks mitte pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus.1 Vaidlusaluses riigihankes on kasutusel hankepassi. Selline regulatsioon on selgelt olnud seaduseandja tahe. 5.4. Hankija viidatud Tartu Halduskohtu 22.08.2022 määruses haldusasjas 3-22-1770 ei ole kohus leidnud, et RHS § 193 lg 5 nõude täidab ükskõik millise „riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse“ vaidlustamine. Kohus on põhjendanud RHS § 193 lg 5 nõude täitmist järgmiselt (määruse p 20): „[---] Kaebaja on vaidlustanud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast hankija otsust, sest kõik vaidlustatud otsused on tehtud samaaegselt ning kaebaja on vaidlustanud tema õigusi riivavaid otsuseid, sealhulgas edukaks tunnistatud pakkuja kohta tehtud kõrvaldamata jätmise otsust. [---].“ Seega on kohus jaatanud RHS § 193 lg 5 kohaldamist siis, kui on vaidlustatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamata jätmise otsus. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 1 file:///C:/Users/ulvi.reimets/Downloads/Seletuskiri%20(3).pdf, lk 54 4 (4)