Selgitustaotlus

Rahandusministeerium Tallinn, 12.05.2023 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] Selgitustaotlus Advokaadibüroo TGS Baltic AS kliendiks on laenunõuetesse investeerimise võimalust pakkuva platvormi pidaja (edaspidi platvormipidaja). Viidatud platvormil saavad investorid omandada eelnevalt väljaspool platvormi sõlmitud laenulepingutest tulenevaid rahalisi nõudeid. Platvormipidaja võimaldab investoritel omandada platvormi kaudu rahalisi nõudeõigusi üksnes tarbijakrediidilepingutest, mille alusel on laenusumma juba välja makstud (edaspidi tarbijalaen). Arvestades, et Rahandusministeerium vastutusalasse kuuluvad finantsteenuseid reguleerivad õigusaktid, muu hulgas krediidiasutuste seadus (edaspidi KAS), krediidiandjate ja -vahendajate seadus (edaspidi KAVS), väärtpaberituru seadus (edaspidi VPTS, millega on muu hulgas üle võetud direktiiv 2014/65/EL) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/1503 (edaspidi ECSPR) rakendamine, samuti krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõu (edaspidi KrÜS-eelnõu), palume käesolevaga vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3 Rahandusministeeriumilt kinnitust, et allkirjeldatud teenusele ei kohaldu Eestis kehtivate õigusaktide alusel tegevusloakohustus. Esitame all ka omapoolse analüüsi ja põhjendused, miks meie hinnangul ei kohaldu seda tüüpi teenusele ühestki Eestis kehtivast õigusaktist tulenevat tegevusloakohustust. Tegevusloakohustus võib tekkida üksnes juhul, kui KrÜS-eelnõu praegusel kujul vastu võetakse. Oleme aru saanud, et asjaolu, et siin kirjeldatud ja sarnastele teenustele (st rahaliste nõuete loovutamisel põhinevatele ärimudelitele) ei kohaldu ükski hetkel kehtiv õigusakt, ajendas ka KrÜS-eelnõud välja töötama. Täpsemad küsimused eriseaduste kohaldamisala kohta on all. Kui Rahandusministeerium nõustub alljärgnevate tõlgendustega, et tarbijalaenudest tulenevate nõuete loovutamise platvormi pidajale ei kohaldu ükski tegevusloanõue, palume seda kinnitada. Kui Rahandusministeerium on eriseaduste kohaldamisala osas eriarvamusel, palume Rahandusministeeriumi tõlgendust selgitada. 1. TEENUSE KIRJELDUS Teenuse osutamine toimub järgnevalt: 1) Nõuetekohast tegevusluba omav krediidiandja väljastab tarbijatele krediidiandja omavahenditest tarbijalaenud (tarbijakrediidilepingud sõlmitakse väljaspool platvormi ja ilma platvormipidaja mis tahes osaluseta). 2) Pärast tarbijalaenude täies ulatuses väljamaksmist loovutab krediidiandja tarbijalaenust tulenevad rahalised nõuded platvormipidajale. Laenusaajaid ei teavitata nõuete loovutamisest ning EESTI EESTI LÄTI LEEDU Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A 10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]  krediidiandja jääb vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 412 lg-le 1 laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks. Krediidiandja edastab loovutatud nõuete täitmiseks tarbijatelt saadud rahalised vahendid platvormipidajale. 3) Platvormipidaja loovutab tarbijalaenust tulenevad rahalised nõuded (osadena) oma klientidele ehk investoritele. Investoritel on võimalik omandada nõudeid automaatselt, kasutades selleks platvormipidaja poolt pakutavaid lahendusi, valides ise, millistele tingimustele omandatavad nõuded peavad vastama, või aktsepteerides platvormipidaja poolt määratud standardtingimused. 4) Investorid tasuvad platvormipidajale omandatud nõuete eest. Investorid on enne nõuete omandamist kandnud investori poolt vabalt valitud summa platvormipidaja arveldusarvele, mida platvormipidaja kasutab käsundisaajana üksnes investorite vara hoidmiseks vastavalt VÕS §-le 626. Investorid saavad platvormipidaja arveldusarvele kantud vahendeid kasutada üksnes nõuete omandamiseks platvormipidajalt ning investori nimel avatud maksekontole tagasi/välja kandmiseks. 5) Investori poolt omandatud nõuetelt laekuvaid summasid kasutatakse uute nõuete omandamiseks (kuni investor avaldab soovi nõuded platvormipidajale loovutada). 6) Investoril on võimalik nõuded platvormipidajale (tagasi) loovutada hinna eest, mis võtab arvesse nõuete hetkeväärtust ning mis leitakse vastavalt platvormipidaja ja investori vahel kokkulepitule. Platvormipidaja ei taga tagasiloovutamist ja selle eest tasumist mis tahes aja hetkel, samuti ei ole investorile tagatud algse nõuete omandamise hinna tagastamist või selle mis tahes kindlas summas suurenemist. 2. SELGITUSTAOTLUS Palume Rahandusministeeriumil kinnitada alljärgnevaid tõlgendusi või selgitada oma eriarvamust: a) Tarbijalaenudest tulenevate nõuete omandamine ja edasi loovutamine ei vaja tegevusluba KAVS alusel. Meie hinnangul ei ole KAVS alusel vaja tegevusluba tarbijalaenudest tulenevate nõuete loovutamiseks järgmistel põhjustel. KAVS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab krediidiandjana või -vahendajana tegutsemiseks olema tegevusluba. KAVS § 3 kohaselt on krediidi andmine tarbijale võlaõigusseaduse § 401 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidi andmine, tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel. Platvormipidaja ega investorid ei anna tarbijalaene, vaid tarbijalaenud väljastab ja sellega seonduvad kohustused täidab krediidiandja, seega ei paku platvormipidaja KAVS § 3 tähenduses krediidi andmise teenust. Vastavalt KAVS §-le 4 on krediidi vahendamine: i. tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamine; ii. tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel ja muud sellega seotud tegevused, mida ei ole nimetatud eelmises punktis; iii. krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel. Platvormipidaja ei tee ka ühtegi krediidi vahendamiseks kvalifitseeruvat toimingut. Platvormipidaja ei osuta laenusaajale ühtegi teenust ega puutu laenusaajaga kokku, mistõttu ei saa olla tegemist ülal punktides (i) ja (ii) nimetatud teenustega. Platvormipidaja ei osuta ka krediidiandjale mis tahes teenuseid seoses tarbijalaenude väljastamisega, seega ei ole ka tegemist ülal punktis (iii) nimetatud teenusega. Platvormipidaja üksnes omandab juba eelnevalt krediidiandja poolt iseseisvalt ja krediidiandja omavahendite arvel väljastatud tarbijalaenudest tulenevad nõuded. Tarbijalaenudest tulenevate nõuete loovutamine ei nõua aga KAVS-i alusel tegevusluba. tgsbaltic.com 2/5 Meie hinnangul ei ole platvormipidaja teenuste osutamiseks (st tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamiseks krediidiandjalt ja nende edasi loovutamiseks investoritele) vaja KAVS-i alusel tegevusluba. Palume Rahandusministeeriumil kinnitada selle KAVS-i tõlgenduse õigsust või selgitada, miks kohaldub KAVS ka tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamisele ja nende edasi loovutamisele. b) Tarbijalaenudest tulenevate nõuete omandamine ja edasi loovutamine ei vaja tegevusluba ECSPR ega VPTS alusel. ECSPR kohaselt võivad ühisrahastusteenuseid osutada üksnes juriidilised isikud, kelle asukoht on Euroopa Liidus ning kellele on antud ühisrahastusteenuse osutaja tegevusluba. Ühisrahastusteenus on määruse artiklis 2(1)a defineeritud kui investorite ja projektiomanike äritegevuse rahastamise huvide kokkuviimist ühisrahastusplatvormi kaudu, mis hõlmab ühte järgmistest tegevustest: i. laenude andmise vahendamine, ii. projektiomanike või eriotstarbelise üksuse poolne vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja ühisrahastuse eesmärgil aktsepteeritud instrumentide pakkumine ilma kindla kohustuseta ning kõnealuste vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja ühisrahastuse eesmärgil aktsepteeritud instrumentidega seotud kliendikorralduste vastuvõtmine ja edastamine, nagu on osutatud punktis i. ECSPR preambuli punkti 8 kohaselt on määruse eesmärk edendada ettevõtjate piiriülest rahastamist, mistõttu ei tuleks määrust kohaldada ühisrahastusteenuse suhtes, mida osutatakse seoses laenuandmisega isikutele, kes on tarbijad. ECSPR artikkel 1(2)a) sätestab, et määrust ei kohaldata ühisrahastusteenuste suhtes, mida osutatakse projektiomanikele, kes on direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis a määratletud tarbijad. Kuna platvormipidaja võimaldab investoritel investeerida üksnes tarbijatele väljastatud laenudesse, siis välistab viidatud säte ECSPR-i kohaldumise tarbijalaenudest tulenevatesse laenudesse investeerimisele. Teoreetiliselt võiks rahaline nõudeõigus olla nii ECSPR kui ka VPTS-i mõttes ka vabalt võõrandatav väärtpaber, aga seda üksnes juhul, kui nõudeõigus vastaks „emiteeritud ja kaubeldava võlakohustuse“ tunnustele. Platvormipidaja poolt omandatavad ja edasi loovutatavad nõudeõigused ei ole aga vabalt võõrandatavad, sest nendega ei ole (ei faktiliselt ega teoreetiliselt) võimalik kaubelda mis tahes kauplemiskohas. Platvormipidaja ei paku nö järelturu või teadetetahvli teenust, mis võimaldaks investoritel nõuetega omavahel kaubelda. Kõik tehingud nõuetega toimuvad üksnes (i) platvormipidaja ja krediidiandja vahel või (ii) platvormipidaja ja investorite vahel. Investorite ja platvormipidaja vahelises loovutuslepingus on ka nõuete võõrandamispiirang, mis keelab investoril nõudeid muule isikule (so (välja arvatud platvormipidajale) loovutamast. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, ei kohaldu nõuete loovutamisele ka ECSPR-i või VPTS-i vabalt võõrandatavate väärtpaberite regulatsioon. ECSPR artikkel 45(2)d) näib samuti toetavat seisukohta, et nõuete loovutuse mudel ei ole määruse kohaldamisalas, sest Euroopa Komisjon peab enne 10.11.2023 eitama pädevatele asutuste aruande, kas määrusega hõlmatud teenuste ulatus on jätkuvalt asjakohane, võttes arvesse selliste ärimudelite arengut, mis hõlmavad rahaliste nõuete vahendamist, sealhulgas laenunõuete loovutamist või müümist ühisrahastusplatvormi kaudu kolmandatest isikutest investoritele. Meie hinnangul ei ole platvormipidaja teenuste osutamiseks (st tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamiseks krediidiandjalt ja nende edasi loovutamiseks investoritele) vaja ECSPR-i ega VPTS-i alusel tegevusluba. Palume Rahandusministeeriumil kinnitada selle tõlgenduse õigsust või selgitada, miks kohaldub ECSPR või VPTS ka tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamisele ja nende edasi loovutamisele. tgsbaltic.com 3/5 c) Tarbijalaenudest tulenevate nõuete omandamine ja edasi loovutamine ei vaja tegevusluba KAS alusel. Vastavalt KAS § 4 lg-le 1 on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata ainult krediidiasutustel. Direktiivi 2014/49/EL artikli 2(1)3)b kohaselt on hoius kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud rahalistest vahenditest või tavalistest pangatehingutest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate seaduses sätestatud ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, sealhulgas tähtajalised hoiused ja säästuhoiused, välja arvatud kreeditsaldo, mille põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav. Platvormipidajal ei ole kohustust maksta investoritele investeeritud summa tagasi, seega ei ole põhisumma nimiväärtuses tagasimakstav ning platvormipidaja poolt pakutav teenus ei saa kvalifitseeruda hoiuste vastuvõtmiseks. Meie hinnangul ei ole platvormipidaja teenuste osutamiseks (st tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamiseks krediidiandjalt, nende edasi loovutamiseks investoritele ja kokkulepitud tingimustel tagasiostmiseks) vaja KAS-i alusel tegevusluba, sest selline teenus, mille puhul ei teki teenusosutajal kohustust saadud rahasumma nimiväärtuses tagasi maksta, ei ole hoiuste vastuvõtmine. Palume Rahandusministeeriumil kinnitada selle tõlgenduse õigsust või selgitada, miks kohaldub KAS ka tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamisele, nende edasi loovutamisele ja tagasi omandamisele. d) Tarbijalaenudest tulenevate nõuete omandamine ja edasi loovutamine ei vaja tegevusluba RahaPTS alusel. RahaPTS § 70 lg 1 p 1 sätestab, et ettevõtjal peab olema tegevusluba finantseerimisasutusena tegutsemiseks. RahaPTS § 6 lg 2 p 11 tähenduses on finantseerimisasutus ka muu finantseerimisasutus KAS tähenduses. KAS § 6 lg 1 hõlmab järgmisi finantsteenuseid: i. hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; ii. laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud; iii. liisingutehingud; iv. makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses; v. mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine; vi. tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; vii. tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega; viii. väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud; ix. klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud; x. rahamaakleri tegevus; xi. vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine; xii. väärtpaberite hoidmine ning haldamine; xiii. krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine; xiv. vara hoidmine; xv. muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides i–xiv loetletud finantsteenustega. Meie hinnangul ei ole platvormipidaja teenuste osutamiseks (st tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamiseks krediidiandjalt, nende edasi loovutamiseks investoritele ja kokkulepitud tingimustel tgsbaltic.com 4/5 tagasiostmiseks) vaja RahaPTS-i alusel tegevusluba, sest tarbijalaenudest tulenevate nõuete loovutamine ei ole hõlmatud ühegi eelpool nimetatud teenusega. Palume Rahandusministeeriumil kinnitada selle tõlgenduse õigsust või selgitada, milline finantsteenus on tarbijalaenuste tulenevate rahaliste nõuete omandamine, nende edasi loovutamine ja tagasi omandamine. Kui Rahandusministeeriumil tekib selgitustaotluse kohta täiendavaid küsimusi, oleme hea meelega valmis neile vastama. Lugupidamisega Kirsti Pent Vandeadvokaat tgsbaltic.com 5/5 Saatja: Kirsti Pent | TGS Baltic <[email protected]> Saadetud: 12.05.2023 14:12 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Selgitustaotlus Manused: image001.jpg; Selgitustaotlus.Rahandusministeeriumile.12052023.asice Tere! Manuses on selgitustaotlus Rahandusministeeriumi vastutusalasse kuuluvate finantsteenuseid reguleerivate õigusaktide kohaldamisala kohta. Kui Teil täpsustavaid küsimusi tekib, arutame hea meelega. Lugupidamisega Kirsti Pent Partner, vandeadvokaat Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti Mobiil +372 5341 1175, telefon +372 626 4300 [email protected] tgsbaltic.com Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 150 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname.